Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meetodid kirjaliku ja suulise tekstiga töötamiseks (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tartu Ülikool
Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Haridusteaduste instituut
Võtted suulise ja kirjaliku tekstiga töötamiseks
Referaat
Koostaja : Silva Amer
KELA 1
Juhendaja : Merle Taimalu
Tartu 2011
Sisukord:
Sissejuhatus......................................................................................................................... 3
PQ4R meetod.......................................................................................................................3
Märkmete tegemine..............................................................................................................5
Soovitusi loengu konspekteerimiseks...................................................................................6
Kokkuvõte............................................................................................................................7
Sissejuhatus
Antud töö teemaks on võtted kirjaliku ja suulise tekstiga töötamiseks. Töös annan ülevaate sellest, mis on PQ4R-i meetod ning millised on selle meetodi läbimiseks vajalikud etapid, millised on põhilised märkmete tegemise võtted kirjaliku teksti lugemisel või loengu/õpetaja esituse kuulamisel ning milline on õppimise seisukohalt tõhus konspekteerimine . Juttu tuleb ka sellest, kas ja kuivõrd on tänapäeva massikommunikatsiooni ühiskonnas konspekteerimisoskus üldse vajalik.
Referaadi koostamiseks olen kasutanud Edgar Krulli õpikut „Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat“, loengu materjale ning interneti abi.
PQ4R-i meetod
PQ4R-i meetod on üks tuntumaid õppimisviise kirjaliku teksti meeldejätmiseks ja sellest arusaamiseks. Meetodi töötasid välja E.L Thomas ja H.A Robinson. Lühend PQ4R osutab kuuele järjestikusele tegevusetapile ingliskeelesete sõnadega Preview - vaata üle, Question- esita küsimusi, Read- loe, Reflekt- mõtle, Recite- arutle ja meenuta ning Review- korda üle. ( Krull 2000: 371)
PQ4R-i meetod aitab arendada järgmisi õpioskusi (Weinsteini ja Mayeri näitel): kordamis- ehk meeldejätmisoskus ( suutlikkus hoida informatsiooni alal lühiajalises mälus), arendus-ehk seostamisoskus (suutlikkus luua uue ja juba tuntu seosed), organiseerimisoskus (võime integreerida uut informatsiooni juba olemasolevate teadmiste ja oskustega), monitooroskused ( suutlikkus arendada õppimisel oma metagognitiivset teadvust, st teadvustada kogu õpitegevust), emotsionaalse kohanemise oskused (hõlmavad õpioskusi, mida on vaja selleks, et motivatsiooni alal hoida). (Krull 2000: 369-370)
Andersoni jt (2001) klassifikatsiooni tähenduses aitab PQ4R mudeli järgimine kaasa järgmiste õppe-eesmärkide saavutamisele : faktiteadmine ja konseptuaalne teadmine (sisumõõde) ning pea meeles ja saa aru (soorituslik mõõde). (Krull 2011: 2. loeng)
Mudeli etappide läbimiseks vajalikud õpitegevused on järgmised:
  • Vaata üle. Vaadake õpitav materjal kiiresti üle, et saada ettekujutus selle ülesehitusest, põhi- ja alateemadest, Sellele aitab kaasa teksti sissejuhatuse või kokkuvõttega tutvumine. Ülevaatamise tulemusena peate jõudma selgusele, mida te hakkate lugema ja õppima.
  • Esita küsimusi. Lugemist alustades esitage endale küsimusi, milleks te seda materjali õppima hakkate ja mida see lisab juba olemasolevatele teadmistele.Lugemise käigus kasutage pealkirju ja võtmesõnu küsimuste formuleerimiseks, veendumaks loetavast arusaamises.
  • Loe. Lugege materjal suhteliselt kiiresti läbi.Ulatuslikke märkmeid ei maksa teha. Samas püüdke vastata lugemise käigus sõnastatud küsimustele.
  • Mõtle. Püüdke loetut mõista ja mõtestada, seostades seda juba teadaolevate kujutiste, mõistete ja põhimõtetega, püüdes kõrvaldada vasturääkivusi selles ja üritades kasutada omandatut tekstis tõstatud probleemide lahendamiseks.
  • Arutle ja meenuta. Korrake õpitut, formuleerides kõva häälega selle põhiseisukohti, ning esitades endale küsimusi vastamiseks. Küsimuste esitamisel võib toetuda pealkirjadele, tekstis poolpaksult trükitud sõnadele ja oma märkmetele.
  • Korda üle. Õpitu kinnistamiseks korrake see veelkord aktiivselt üle, esitades iseendale küsimusi ja vaadates segased kohad tekstis uuesti järele. (Krull 2000: 371-372)
    Nendes etappides eeldatav tegevus on kooskõlas tunnetusprotsessi kognitiiv-informatsioonilise käsitusega, see tähendab, et õpilased konstrueerivad edastatud kindlapiirilisest infost samalaadsed teadmised. Põhitähelepanu pööratakse õpisisule. Tulemuseks on vastavalt inertsed teadmised, mida õpilased on võimelised reprodutseerima, kui neil tuleb vastata kas suulistele või kirjalikele küsimustele või kasutada situatsioonis, mis on sarnane sellega, kus materjali õpiti. Kahjuks ei suudeta nii omandatud teadmisi sageli kasutada praktilistes situatsioonides, sest puudub kogemuslik baas. (Krull 2000: 229-230) Näiteks kui õpitav on õppijale mõttetu, ebahuvitav, elukauge, raskesti mõistetav, võib ta seda mehaaniliselt korrates pähe õppida (nt definitsiooni, tüüpülesande lahendamiseviisi). Selliseid teadmisi ei integreerita (seostata) üldjuhul olemasolevatega, vaid need liidetakse mehaaniliselt. Niisugused teadmised on fragmentaarsed, tihti ebapüsivad (võivad ununeda kergesti) ja mittekasutatavad (mälust raskesti kättesaadavad). (E. Kikas )
    Uurimused on kinnitanud, et PQ4R-i meetod sobib kasutamiseks keskkooli vanemates klassides. Nooremad õpilased ei suuda veel analüüsida õpitava informatsiooni struktuuri, kasutada küsimusi oma arusaamise jälgimiseks ega palneerida õppimist jaotatud ajas, mis on vajalik õpitu kordamiseks. (Krull 2000: 372)
    Märkmete tegemine
    Märkmete tegemine on levinud õppemeetodiks nii teksti lugemisel kui ka loengu kuulamisel. Märkmete tegemise võimalusi on palju:
  • Allajoonimine või markeriga ületõmbamine on küllaltki levinud nii õpilaste kui ka üliõpilaste seas. Õppemeetodina on see vähetõhus, sest ei nõua õppijalt erilist vaimset aktiivsust. Sageli muutub allajoonimine rutiinseks, kus valimatult joonitakse alla ka ebaoluline materjal. Allajoonimine aitab siis, kui seda tehakse mõtestatult. Uurimused näitavad, et kui õpilasel lasta alla joonida vaid üks kõige olulisem lause igas lõigus, suureneb õppimise efektiivsus, sest õpilasel tuleb sel juhul otsustada, milline lause on olulisem ja sisu läbi mõelda. Allajoonimise tõhusust saab saab suurendada tekstile ääremärkuste lisamise ja kodeerivate märgusüsteemide kasutamisega teksti võtmesõnade, koostisosade või nende seoste tähistamiseks. (Krull 2000: 372) Kodeerivate märgisüsteemide kasutamine on tõhusam kui allajoonimine sellepärast, et õpilasel tekib seos õpitava ja märgisüsteemi vahel ning õpitav jääb tänu sellele paremini meelde
  • Konspekteerimine sobib nii kirjaliku teksti õppimiseks kui ka loengul märkmete tegemiseks. Mõlemal juhul saab kasutada vähemalt kahte erinevat lähenemist- sisu resümeerimist või esituse struktuuri kaardistamist.
    Resümeerimine sesineb lühikokkuvõtte tegemises loetud informatsiooni põhiideedest. Informatsiooni resümeerimine soodustab õppimist, ses eeldab õpitava teadvustamist ja analüüsimist. Sisu resümeerimiseks on paklutud mitmesuguseid mudeleid. Näiteks soovitavad A. Brown ja J. Day lähtuda kokkuvõtete tegemisel järgmistest põhimõtetest:
    • Välja jätta endastmõistetav
    • Välja jätta kahtlusi tekitav
    • Asenda võimalusel koostisosade või elementide loetelud üldistava mõistega ja madalamat järku tegevuste loetelud tähenduselt kõrgema astme sündmustega
    • Valida välja teeslasue, kui see on tekstis olemas või sõnastada see ise, kui see tekstist puudub.

    Resümeerimise efektiivsus sõltub selle kasutamise oskusest. Mõned õpilased omandavad resümeerimisoskuse iseseisvalt, teisi tuleb treenida otse tekstiga töötades, näitkes lasta neil maha kriipsutada iseenesestmõistetavad ja kaheldava väärtusega seisukohti.
    Struktuuri kaardistamine on olemuselt lähedane resümeerimisele, kuid seab õpilasele õpitud informatsiooni olemuse väljatoomisel rangemad piirid. Näiteks võib õpilane tuua loetud või kuuldud informatsioonist välja põhiseisukohtade alluvusvahekorra, klassifitseerides detailsemad üksused laiemate kategooriate alla , või kujutada kogutud informatsiooni põhimõisted ja ideed plokkskeemina. Mõlemad tegevused eeldavad õpilaselt loetud informatsiooni sisulist analüüsi ja üldistamist ning seetõttu aitavad kaasa materjali täielikumale omandamisele. (Krull 2000: 372-373)
    Soovitusi loengu konspekteerimiseks:
    1) Planeeri konspekti lehele ruumi märkmete ja täienduste jaoks; soovitav on kuni ¼ igast
    lehest konspekteerimise ajal tühjaks jätta;
    2) Tee tunni ajal märkmeid, kasuta selleks kindlaid sümboleid, näiteks:
    ? – ei saanud aru, segane
    ! – hea, huvitav
    !!! – eriti hea, üllatav
    ?! – kahtlane, vaieldav
    NB! – pane tähele
    3) Materjali hilisema lugemise ajal on konspekti kasutamata ossa võimalik välja tuua
    tähtsamad nimed, sündmused, mõisted ja daatumid ning lisada viiteid teistele materjalidele;
    4) Konspekteerimise käigus kasuta võimalikult palju materjali süstematiseerimist ja jaotamist
    alaosadeks; leia sobivaim süsteem alajaotuste tähistamisel;
    5) Loetelude puhul saab parema ülevaate, kui iga nimetus kirjutatakse eraldi reale;
    6) Allakriipsutuste tegemiseks kasuta mitut värvi kirjutusvahendeid, nii saad olulise kohe (teise käega) esile tuua; enamus allakriipsutusi tee aga alles konspekti läbilugemise järel;
    7) Informatsiooni erineva laadi esiletoomiseks võib kasutada samuti kindlaid värve, näiteks:
    mõisted punasega , näited rohelisega jne.
    8) Kasuta üldtunnustatud lühendeid, kujunda ka oma lühendite süsteem, kuid arvestusega, et
    hiljem oskaksid oma konspekti lugeda; soovituslik on lühendile lisada sõnalõpp, mis
    kergendab hiljem tekstist arusaamist tunduvalt:
    näiteks: kk.-na või keskk .-na - keskkonna
    kk.-li või keskk.-li -keskkooli;
    NB! Konspektist on kasu siis kui see on ülevaatlik ja arusaadav. (Õpi targalt -konspekteerimine)
    Märkmete tegemine kas teksti lugemisel või loengu kuulamisel annab parima efekti, kui õpilane suudab esitust jälgida ja selles sisalduvat ümber sõnastada või resümeerida. Kui loengu kuulamine seisneb vaid lektori esituse üleskirjutamises, ilma et õpilane jõuaks edastavasse infosse süveneda, algab tegelik õppimine alles väljaspool klassiruumi.
    Õpilaste konspekteerimisoskuse kujundamiseks on soovitav anda neile enne iseseisvat tööd või loengu kuulamist õpitava sisu kondikava , mis juhib nende tähelepanu olulisele, millele töö käigus keskenduda. Arvukad uurimused kinnitavad, et selliste meetmete kasutamine koos konspekteerimise ja hilisema tulemuste analüüsiga muudab üldjuhul õpilaste õppimise tõhusamaks. (Krull 2000: 375)
    Kuigi tänapäeval on enamus loenguesitlusi ning muu õppimiseks vajalik internetist kättesaadav, on minu arvates konspekteerimisoskus siiski oluline, sest see lihtsustab suurel määral õppimist ning õpetab eristama olulist ebaolulisest.
    Kokkuvõte
    PQ4R-i meetod on üks tuntumaid õppimisviise kirjaliku teksti meeldejätmiseks ja sellest arusaamiseks. Lühend PQ4R osutab kuuele järjestikusele tegevusetapile ingliskeelesete sõnadega Preview- vaata üle, Question- esita küsimusi, Read- loe, Reflekt- mõtle, Recite- arutle ja meenuta ning Review- korda üle. PQ4R-i meetod aitab arendada erinevaid õpioskusi ning on kooskõlas tunnetusprotsessi kognitiiv-informatsioonilise käsitusega. Märkmete tegemine on levinud õppemeetodiks nii teksti lugemisel kui ka loengu kuulamisel. Märkmete tegemise võimalusi on palju: allajoonimine ja konspekteerimine, mis omakorda jaguneb veel resümeerimiseks ning struktuuri kaardistamiseks. Kõige ebatõhusam nende seast on allajoonimine, sest ei nõua õppijalt erilist vaimset aktiivsust. Õpilaste konspekteerimisoskust on võimalik arendada, andes neile õpitava sisu kondikava, mis juhib nende tähelepanu olulisele.
    Kasutatud kirjandus:
    Krull, Edgar 2000. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu Ülikooli kirjastus.
    Krull, Edgar 2011. 2. Loeng. Õpetaja otsustusfaasid ja õppekasvatustöö eesmärkide formuleerimise põhimõtted II
    Kikas, Eve. Õppimine ja õpioskused http://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:rKTHuSj0bDgJ:www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class%3Dfile/action%3Dpreview/id%3D36731/opi_yld.pdf+inertsed+teadmised&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEEShYO2gm1mlhlPc-omgk8UMJARVCMXzbjxge-A1oMZxn_e69HHqHnThDPw7KaoLGCmbXW40TeRz4wLQEgrmmKcd_gPLRgYZ82bsyg5VJhdGZiFumD7HxjDp9-qB3XIiR2qMgc2mS&sig=AHIEtbRcDRiRSE10nvk8XHIb-scECm2TMw&pli=1 (18.04.2011)
    Õpi targalt- konspekteerimine http://www.koolielu.edu.ee/kyllin/materjalid/konspekteerimine.pdf (22.04.2011)
    8
  • Vasakule Paremale
    Meetodid kirjaliku ja suulise tekstiga töötamiseks #1 Meetodid kirjaliku ja suulise tekstiga töötamiseks #2 Meetodid kirjaliku ja suulise tekstiga töötamiseks #3 Meetodid kirjaliku ja suulise tekstiga töötamiseks #4 Meetodid kirjaliku ja suulise tekstiga töötamiseks #5 Meetodid kirjaliku ja suulise tekstiga töötamiseks #6 Meetodid kirjaliku ja suulise tekstiga töötamiseks #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Riot Õppematerjali autor
    Referaat

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Pedagoogiline psühholoogia
    102
    docx

    Pedagoogiline psühholoogia

    Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused.  Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine.  Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav.  Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest.  Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa t

    Psühholoogia
    Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines
    14
    docx

    Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines

    . Õpetaja seletusi kasutatakse kas juba käsitletud või uue õppematerjali detailide, tahkude või uute mõistete põhjalikumaks avamiseks. Diskussioon on arvamuste vahetamine õpilaste ja õpetaja vahel. Meetod sobib hästi õpitu kinnistamiseks ja üldistamiseks. Diskussiooni puhul on initsiatiiv küsimuste esitamisel ja vastamisel üle läinud õpetajalt õpilastele. Diskussiooni käivitamiseks sõnastab õpetaja teema, seab arutluse piirid ja loob tingimused ühisarutluseks. 6. Kirjaliku teksti õppimine (PQ4R näitel), märkmete tegemine ja konspekteerimine. Kuidas aitab nende konkreetsete õpioskuste omandamine kaasa üldise õppimisoskuste kujunemisele? (9.1) PQ4R on üks tuntumaid õppimisviise kirjaliku teksti meelde jätmiseks. P-Vaata üle(Preview) Q esita küsimusi (Question), Loe(Read), mõtle (Reflekt), arutle ja meenuta (Recite), korda üle (Review). 1

    Pedagoogiline psuhholoogia
    Õppe kavandamise kontrolltöö vastused
    15
    docx

    Õppe kavandamise kontrolltöö vastused

    Nooremad ei suuda veel analüüsida õpitava informatsiooni struktuuri, kasutada küsimusi oma arusaamise jälgimiseks ega planeerida õppimist jaotatud ajas, mis on vajalik õpitu kordamiseks. Märkmete tegemine on levinud õppemeetodiks nii teksti lugemisel kui ka loengu kuulamisel. Võimalusi palju: allajoonimine; ääremärkused; kodeerivatemärgisüsteemide kasutamine teksti võtmesõnade, koostisosade, seoste tähistamiseks; konspekteerimine sobib nii kirjaliku teksti õppimiseks kui ka loengul märkmete tegemiseks. 15. Põhilised üldiste õppimisoskuste liigid Weinsteni ja Mayeri näitel Mõtlemisoskuste ja metakognitsiooni roll üldiste õpioskuste kujunemisel. Üldiste õppimisoskuste liigid(C.Weinsteini ja R.Mayeri näitel) ja nende tähendus. Tuleb õpilasi õpetada kavandama ja jälgima oma tegevust. Metakognitiivne teadlikkus ja üldised õp-pimisoskused kujunevad aeglaselt. Pealiskaudsed ja põhjalikud õppijad saavad

    Eripedagoogika
    Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted II
    24
    docx

    Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted II

    Seetõttu peaks õppimine koolis toimuma valdavalt hüpoteeside püstitamise ja nende kontrollimisena. Et selline õppimine toimuks edukamalt, tuleks õpetajatel kaasa aidata õpilaste avastuslikule tegevusele: luua tingimused uurimusliku huvi tekkimiseks ning toetada õpilaste vastavasuunalist tegevust neile sobivate käsitlusviiside ja vahendite soovitamisega. Õppemeetodid 1. Milliseks kolmeks rühmaks saab jaotada uue materjali õppimise meetodid õpetaja-kesksuse ja õpilasekesksuse skaalal? 1) Õpetajakeskseks õpetamisviisiks saab nimetada kõiki viise, kus õpetaja on õppeprotsessis aktiivseks osapooleks. Esmalt kuuluvad siia õppematerjali suuline esitamine loengu, jutustuse ja seletusena ning klassidemonstratsioonid. Loeng – õppematerjali süstemaatiline ja range esitus. Päris klassikalisel kujul kasutatakse loenguid üldhariduskoolis võrdlemisi harva.

    Kategoriseerimata
    Pedagoogiline psühholoogia eksam
    13
    docx

    Pedagoogiline psühholoogia eksam

    Nooremad ei suuda veel analüüsida õpitava informatsiooni struktuuri, kasutada küsimusi oma arusaamise jälgimiseks ega planeerida õppimist jaotatud ajas, mis on vajalik õpitu kordamiseks. Märkmete tegemine on levinud õppemeetodiks nii teksti lugemisel kui ka loengu kuulamisel. Võimalusi palju: allajoonimine; ääremärkused; kodeerivatemärgisüsteemide kasutamine teksti võtmesõnade, koostisosade, seoste tähistamiseks; konspekteerimine sobib nii kirjaliku teksti õppimiseks kui ka loengul märkmete tegemiseks. 4.Üldiste õppimisoskuste õpetamise metoodilised süsteemis(D.Dansereau MURDER mudelite näitel). Lisaks üksikute õppimiseks vajalike oskuste õpetamisele on pedagoogid püüdnud leida ka üldisemaid käsitlusviise eelkõige õpilaste metakognitsioonivõime arendamiseks. DANSERAU lõi mudeli mis eeldab õppimisel kuue etapi läbimist: 1.Loo õppimiseks meeleolu; 2.Loe meeleoluga; 3.Meenuta loetud teksti kasutamata; 4

    Pedagoogika
    Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte
    19
    doc

    Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte

    Õppemeetod-tegevusviis õppe- ja kasvatuseesmärgi saavutamiseks. Õppemeetodite kasutamise edukus oleneb nii õpilaste kui ka õpetaja eripärast, samuti õpetamise kontekstist. Madala sotsiaalse staatusega kodudest pärit lapsed väärtustavad õppimist vähem, heituvad kergesti ebaõnnestumiste korral. Metoodiline võte-ühe või teise õppemeetodi raames kasutatavad üksiktoimingud, mis omavahel moodustavad terviku. Nt. õppematerjali suulise esituse käigus saab kasut. mitmeid võtteid õpilase tähelepanu koondamiseks. Metoodiline süsteem-sageli nim. metoodilisi süsteeme ka õppestrateegiateks sest lähtub õppetöö ülesehitamisel kindlast õpetamise ideoloogiast. Õppetöö organisatsiooniline vorm-silmas peetakse õppetöö korraldamise viisi kas koolitunni, kõrgkooliloengu, iseseisva tööna või mõnel teisel viisil. Õppestrateegia- lähtub õppetöö ülesehitamisel kindlast õpetamise ideoloogiast

    Pedagoogiline psuhholoogia
    Pedagoogilise psühhologia referaat
    14
    doc

    Pedagoogilise psühhologia referaat

    TARTU ÜLIKOOL Usuteaduskond Kätlin Liimets Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides. Metakognitsioon ja selle roll mõtlemises. Referaat Juhendaja: Ingrid Raudsepp Tartu 2012 Sisukord 1. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus...........................................3 2. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides................................. 5 Sissejuhatus Õppimise puhul on tegemist keerulise ja mitmekülgse psühholoogilise nähtusega. Siit on üsna kerge jõuda ka lähenemiseni, mis pole ühene ehk tänapäeval puudub ühtne õpp

    Pedagoogiline psuhholoogia
    Pedagoogiline psühholoogia
    50
    pdf

    Pedagoogiline psühholoogia

    seaduspärasusi ja mudeleid teisel viisil või uutes oludes. - Analüüs - võime jaotada vaadeldav informatsioon osadeks. - Süntees - terviku loomine komponentidest. - Hindamine - kognitiivsete õpitulemuste kõrgemaks astmeks. Suutlikus hinnata vahendite ja meetodite sobivust püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Kuivõrd rahuldavad vahendid ja meetodid hindamiskriteeriume. Nõrkuseks – sisuline külg jäi kajastamata 1 S.Bloomi modifitseeritud kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia (ANDERSON et. Al. 2001), selle dimensioonid, põhikategooriad ja kasutamine õppeülesannete klassifitseerimisel. S

    Alternatiivpedagoogika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun