Meetodid kirjaliku ja suulise tekstiga töötamiseks (0)

Tartu Ülikool
Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Haridusteaduste instituut
Võtted suulise ja kirjaliku tekstiga töötamiseks
Referaat
Koostaja : Silva Amer
KELA 1
Juhendaja : Merle Taimalu
Tartu 2011
Sisukord:
Sissejuhatus......................................................................................................................... 3
PQ4R meetod.......................................................................................................................3
Märkmete tegemine..............................................................................................................5
Soovitusi loengu konspekteerimiseks...................................................................................6
Kokkuvõte............................................................................................................................7
Sissejuhatus
Antud töö teemaks on võtted kirjaliku ja suulise tekstiga töötamiseks. Töös annan ülevaate sellest, mis on PQ4R-i meetod ning millised on selle meetodi läbimiseks vajalikud etapid, millised on põhilised märkmete tegemise võtted kirjaliku teksti lugemisel või loengu/õpetaja esituse kuulamisel ning milline on õppimise seisukohalt tõhus konspekteerimine . Juttu tuleb ka sellest, kas ja kuivõrd on tänapäeva massikommunikatsiooni ühiskonnas konspekteerimisoskus üldse vajalik.
Referaadi koostamiseks olen kasutanud Edgar Krulli õpikut „Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat“, loengu materjale ning interneti abi.
PQ4R-i meetod
PQ4R-i meetod on üks tuntumaid õppimisviise kirjaliku teksti meeldejätmiseks ja sellest arusaamiseks. Meetodi töötasid välja E.L Thomas ja H.A Robinson. Lühend PQ4R osutab kuuele järjestikusele tegevusetapile ingliskeelesete sõnadega Preview - vaata üle, Question- esita küsimusi, Read- loe, Reflekt- mõtle, Recite- arutle ja meenuta ning Review- korda üle. ( Krull 2000: 371)
PQ4R-i meetod aitab arendada järgmisi õpioskusi (Weinsteini ja Mayeri näitel): kordamis- ehk meeldejätmisoskus ( suutlikkus hoida informatsiooni alal lühiajalises mälus), arendus-ehk seostamisoskus (suutlikkus luua uue ja juba tuntu seosed), organiseerimisoskus (võime integreerida uut informatsiooni juba olemasolevate teadmiste ja oskustega), monitooroskused ( suutlikkus arendada õppimisel oma metagognitiivset teadvust, st teadvustada kogu õpitegevust), emotsionaalse kohanemise oskused (hõlmavad õpioskusi, mida on vaja selleks, et motivatsiooni alal hoida). (Krull 2000: 369-370)
Andersoni jt (2001) klassifikatsiooni tähenduses aitab PQ4R mudeli järgimine kaasa järgmiste õppe-eesmärkide saavutamisele : faktiteadmine ja konseptuaalne teadmine (sisumõõde) ning pea meeles ja saa aru (soorituslik mõõde). (Krull 2011: 2. loeng)
Mudeli etappide läbimiseks vajalikud õpitegevused on järgmised:

Vaata üle. Vaadake õpitav materjal kiiresti üle, et saada ettekujutus selle ülesehitusest, põhi- ja alateemadest, Sellele aitab kaasa teksti sissejuhatuse või kokkuvõttega tutvumine. Ülevaatamise tulemusena peate jõudma selgusele, mida te hakkate lugema ja õppima.

Esita küsimusi. Lugemist alustades esitage endale küsimusi, milleks te seda materjali õppima hakkate ja mida see lisab juba olemasolevatele teadmistele.Lugemise käigus kasutage pealkirju ja võtmesõnu küsimuste formuleerimiseks, veendumaks loetavast arusaamises.

Loe. Lugege materjal suhteliselt kiiresti läbi.Ulatuslikke märkmeid ei maksa teha. Samas püüdke vastata lugemise käigus sõnastatud küsimustele.

Mõtle. Püüdke loetut mõista ja mõtestada, seostades seda juba teadaolevate kujutiste, mõistete ja põhimõtetega, püüdes kõrvaldada vasturääkivusi selles ja üritades kasutada omandatut tekstis tõstatud probleemide lahendamiseks.

Arutle ja meenuta. Korrake õpitut, formuleerides kõva häälega selle põhiseisukohti, ning esitades endale küsimusi vastamiseks. Küsimuste esitamisel võib toetuda pealkirjadele, tekstis poolpaksult trükitud sõnadele ja oma märkmetele.

Korda üle. Õpitu kinnistamiseks korrake see veelkord aktiivselt üle, esitades iseendale küsimusi ja vaadates segased kohad tekstis uuesti järele. (Krull 2000: 371-372)
Nendes etappides eeldatav tegevus on kooskõlas tunnetusprotsessi kognitiiv-informatsioonilise käsitusega, see tähendab, et õpilased konstrueerivad edastatud kindlapiirilisest infost samalaadsed teadmised. Põhitähelepanu pööratakse õpisisule. Tulemuseks on vastavalt inertsed teadmised, mida õpilased on võimelised reprodutseerima, kui neil tuleb vastata kas suulistele või kirjalikele küsimustele või kasutada situatsioonis, mis on sarnane sellega, kus materjali õpiti. Kahjuks ei suudeta nii omandatud teadmisi sageli kasutada praktilistes situatsioonides, sest puudub kogemuslik baas. (Krull 2000: 229-230) Näiteks kui õpitav on õppijale mõttetu, ebahuvitav, elukauge, raskesti mõistetav, võib ta seda mehaaniliselt korrates pähe õppida (nt definitsiooni, tüüpülesande lahendamiseviisi). Selliseid teadmisi ei integreerita (seostata) üldjuhul olemasolevatega, vaid need liidetakse mehaaniliselt. Niisugused teadmised on fragmentaarsed, tihti ebapüsivad (võivad ununeda kergesti) ja mittekasutatavad (mälust raskesti kättesaadavad). (E. Kikas )
Uurimused on kinnitanud, et PQ4R-i meetod sobib kasutamiseks keskkooli vanemates klassides. Nooremad õpilased ei suuda veel analüüsida õpitava informatsiooni struktuuri, kasutada küsimusi oma arusaamise jälgimiseks ega palneerida õppimist jaotatud ajas, mis on vajalik õpitu kordamiseks. (Krull 2000: 372)
Märkmete tegemine
Märkmete tegemine on levinud õppemeetodiks nii teksti lugemisel kui ka loengu kuulamisel. Märkmete tegemise võimalusi on palju:

Allajoonimine või markeriga ületõmbamine on küllaltki levinud nii õpilaste kui ka üliõpilaste seas. Õppemeetodina on see vähetõhus, sest ei nõua õppijalt erilist vaimset aktiivsust. Sageli muutub allajoonimine rutiinseks, kus valimatult joonitakse alla ka ebaoluline materjal. Allajoonimine aitab siis, kui seda tehakse mõtestatult. Uurimused näitavad, et kui õpilasel lasta alla joonida vaid üks kõige olulisem lause igas lõigus, suureneb õppimise efektiivsus, sest õpilasel tuleb sel juhul otsustada, milline lause on olulisem ja sisu läbi mõelda. Allajoonimise tõhusust saab saab suurendada tekstile ääremärkuste lisamise ja kodeerivate märgusüsteemide kasutamisega teksti võtmesõnade, koostisosade või nende seoste tähistamiseks. (Krull 2000: 372) Kodeerivate märgisüsteemide kasutamine on tõhusam kui allajoonimine sellepärast, et õpilasel tekib seos õpitava ja märgisüsteemi vahel ning õpitav jääb tänu sellele paremini meelde

Konspekteerimine sobib nii kirjaliku teksti õppimiseks kui ka loengul märkmete tegemiseks. Mõlemal juhul saab kasutada vähemalt kahte erinevat lähenemist- sisu resümeerimist või esituse struktuuri kaardistamist.
Resümeerimine sesineb lühikokkuvõtte tegemises loetud informatsiooni põhiideedest. Informatsiooni resümeerimine soodustab õppimist, ses eeldab õpitava teadvustamist ja analüüsimist. Sisu resümeerimiseks on paklutud mitmesuguseid mudeleid. Näiteks soovitavad A. Brown ja J. Day lähtuda kokkuvõtete tegemisel järgmistest põhimõtetest:

• Välja jätta endastmõistetav
  
• Välja jätta kahtlusi tekitav
  
• Asenda võimalusel koostisosade või elementide loetelud üldistava mõistega ja madalamat järku tegevuste loetelud tähenduselt kõrgema astme sündmustega
  
• Valida välja teeslasue, kui see on tekstis olemas või sõnastada see ise, kui see tekstist puudub.
  

Resümeerimise efektiivsus sõltub selle kasutamise oskusest. Mõned õpilased omandavad resümeerimisoskuse iseseisvalt, teisi tuleb treenida otse tekstiga töötades, näitkes lasta neil maha kriipsutada iseenesestmõistetavad ja kaheldava väärtusega seisukohti.
Struktuuri kaardistamine on olemuselt lähedane resümeerimisele, kuid seab õpilasele õpitud informatsiooni olemuse väljatoomisel rangemad piirid. Näiteks võib õpilane tuua loetud või kuuldud informatsioonist välja põhiseisukohtade alluvusvahekorra, klassifitseerides detailsemad üksused laiemate kategooriate alla , või kujutada kogutud informatsiooni põhimõisted ja ideed plokkskeemina. Mõlemad tegevused eeldavad õpilaselt loetud informatsiooni sisulist analüüsi ja üldistamist ning seetõttu aitavad kaasa materjali täielikumale omandamisele. (Krull 2000: 372-373)
Soovitusi loengu konspekteerimiseks:
1) Planeeri konspekti lehele ruumi märkmete ja täienduste jaoks; soovitav on kuni ¼ igast
lehest konspekteerimise ajal tühjaks jätta;
2) Tee tunni ajal märkmeid, kasuta selleks kindlaid sümboleid, näiteks:
? – ei saanud aru, segane
! – hea, huvitav
!!! – eriti hea, üllatav
?! – kahtlane, vaieldav
NB! – pane tähele
3) Materjali hilisema lugemise ajal on konspekti kasutamata ossa võimalik välja tuua
tähtsamad nimed, sündmused, mõisted ja daatumid ning lisada viiteid teistele materjalidele;
4) Konspekteerimise käigus kasuta võimalikult palju materjali süstematiseerimist ja jaotamist
alaosadeks; leia sobivaim süsteem alajaotuste tähistamisel;
5) Loetelude puhul saab parema ülevaate, kui iga nimetus kirjutatakse eraldi reale;
6) Allakriipsutuste tegemiseks kasuta mitut värvi kirjutusvahendeid, nii saad olulise kohe (teise käega) esile tuua; enamus allakriipsutusi tee aga alles konspekti läbilugemise järel;
7) Informatsiooni erineva laadi esiletoomiseks võib kasutada samuti kindlaid värve, näiteks:
mõisted punasega , näited rohelisega jne.
8) Kasuta üldtunnustatud lühendeid, kujunda ka oma lühendite süsteem, kuid arvestusega, et
hiljem oskaksid oma konspekti lugeda; soovituslik on lühendile lisada sõnalõpp, mis
kergendab hiljem tekstist arusaamist tunduvalt:
näiteks: kk.-na või keskk .-na - keskkonna
kk.-li või keskk.-li -keskkooli;
NB! Konspektist on kasu siis kui see on ülevaatlik ja arusaadav. (Õpi targalt -konspekteerimine)
Märkmete tegemine kas teksti lugemisel või loengu kuulamisel annab parima efekti, kui õpilane suudab esitust jälgida ja selles sisalduvat ümber sõnastada või resümeerida. Kui loengu kuulamine seisneb vaid lektori esituse üleskirjutamises, ilma et õpilane jõuaks edastavasse infosse süveneda, algab tegelik õppimine alles väljaspool klassiruumi.
Õpilaste konspekteerimisoskuse kujundamiseks on soovitav anda neile enne iseseisvat tööd või loengu kuulamist õpitava sisu kondikava , mis juhib nende tähelepanu olulisele, millele töö käigus keskenduda. Arvukad uurimused kinnitavad, et selliste meetmete kasutamine koos konspekteerimise ja hilisema tulemuste analüüsiga muudab üldjuhul õpilaste õppimise tõhusamaks. (Krull 2000: 375)
Kuigi tänapäeval on enamus loenguesitlusi ning muu õppimiseks vajalik internetist kättesaadav, on minu arvates konspekteerimisoskus siiski oluline, sest see lihtsustab suurel määral õppimist ning õpetab eristama olulist ebaolulisest.
Kokkuvõte
PQ4R-i meetod on üks tuntumaid õppimisviise kirjaliku teksti meeldejätmiseks ja sellest arusaamiseks. Lühend PQ4R osutab kuuele järjestikusele tegevusetapile ingliskeelesete sõnadega Preview- vaata üle, Question- esita küsimusi, Read- loe, Reflekt- mõtle, Recite- arutle ja meenuta ning Review- korda üle. PQ4R-i meetod aitab arendada erinevaid õpioskusi ning on kooskõlas tunnetusprotsessi kognitiiv-informatsioonilise käsitusega. Märkmete tegemine on levinud õppemeetodiks nii teksti lugemisel kui ka loengu kuulamisel. Märkmete tegemise võimalusi on palju: allajoonimine ja konspekteerimine, mis omakorda jaguneb veel resümeerimiseks ning struktuuri kaardistamiseks. Kõige ebatõhusam nende seast on allajoonimine, sest ei nõua õppijalt erilist vaimset aktiivsust. Õpilaste konspekteerimisoskust on võimalik arendada, andes neile õpitava sisu kondikava, mis juhib nende tähelepanu olulisele.
Kasutatud kirjandus:
Krull, Edgar 2000. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu Ülikooli kirjastus.
Krull, Edgar 2011. 2. Loeng. Õpetaja otsustusfaasid ja õppekasvatustöö eesmärkide formuleerimise põhimõtted II
Kikas, Eve. Õppimine ja õpioskused http://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:rKTHuSj0bDgJ:www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class%3Dfile/action%3Dpreview/id%3D36731/opi_yld.pdf+inertsed+teadmised&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEEShYO2gm1mlhlPc-omgk8UMJARVCMXzbjxge-A1oMZxn_e69HHqHnThDPw7KaoLGCmbXW40TeRz4wLQEgrmmKcd_gPLRgYZ82bsyg5VJhdGZiFumD7HxjDp9-qB3XIiR2qMgc2mS&sig=AHIEtbRcDRiRSE10nvk8XHIb-scECm2TMw&pli=1 (18.04.2011)
Õpi targalt- konspekteerimine http://www.koolielu.edu.ee/kyllin/materjalid/konspekteerimine.pdf (22.04.2011)
8