Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tähelepanu referaat (0)

1 Hindamata
Punktid

TALLINNA TRANSPORDIKOOL
Pille-Riin Kärner
TÄHELEPANU
Referaat
Juhendaja : Sirje Schumann
Tallinn 2012
Sissejuhatus
Valisin referaadi teemaks „Tähelepanu“ kuna on väga huvitav teada saada, miks on inimestele tähelepanu oluline ning kuidas nad seda saavad.
Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu hõlmab endas ühteaegu tunnetusprotsessi kui ka tegevuse regulatsioonimehhanismi.
Referaadi eesmärgiks on teada saada kõike, mis on seotud tähelepanuga.
Tähelepanu
Tähelepanu on progress mille käigus keskendutakse ühele kindlale asjale ning unustatakse teised. Näiteks olles toas mitme inimesega, kes omavahel räägivad keskendud sa ainult selle inimese jutule, kellega sa parasjagu räägid.
Kognitiivsel psühholoogial on vähemalt kaks mudelit, mis kirjeldavad , kuidas visuaalne tähelepanu tegutseb. Üldiselt on visuaalne tähelepanu kaheetapiline protsess. Esimeses etapis jaotub tähelepanu ühtlaselt üle väliste visuaalsete stseenide ja informatsiooni töötlemine toimub paralleelselt. Teises etapis on tähelepanu suunatud konkreetse ala visuaalsesse stseeni ja töötlemine toimub järjestikusel kujul.
Tähelepanu vajadus
Tähelepanu vajadus tähendab, et sa naudid teistelt saadud tähelepanu.Mõnel juhul võib tähelepanu vajadus tuua kaasa raskusi. Tähelepanu vajadus võib olla tahtlik või tahtmatu .
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire…
…on üks sagedasemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, millele iseloomulikke tunnuseid esineb 3−10% koolilastest, poistel 3 korda sagedamini kui tüdrukutel. ATH levinum nimetus
on hüperaktiivsus.
ATH-le on iseloomulik tähelepanuvõime puudulikkus, püsimatus ja impulsiivsus .
Tähelepanuvõime puudulikkuse tõttu:
• keskendub laps tegevusele lühiajaliselt;
• suudab tegeleda vaid ühe asjaga korraga;
• on tähelepanu stiimulite poolt kergesti kõrvalejuhitav;
• ei suuda jälgida pikemat vestlust;
• ei märka detaile;
• jätab tegevused lõpetamata;
• vaimne pingutus on raske ja vastumeelne;
• on raskustes oma tegevuse iseseisva planeerimisega;
• unustab asju ja kaotab esemeid.
Tähelepanu ja aktiivsuse märgatavaid muutusi võib erinevatel põhjustel esineda paljudel lastel, kuid ATH puhul on iseloomulikud tunnused tugevalt väljendunud, avalduvad pidevalt, halvendavad lapse tegutsemisvõimet ja põhjustavad lapsele mitmesuguseid probleeme.
Tähelepanu mõjutavad tegurid:
  • Temperatuur
  • Müra
  • Tunded
  • Ärevus
  • Rahustid
  • Narkootilised ained
  • Alkohol
  • Magamatus
  • Huvi, ootus

Objektide terviklikuks ja täielikuks tajuks on vaja tähelepanu - erinevalt elemetaarsetest üksiktunnustest, mille puhul võib toimida ka POP-OUT efekt.
Kokkuvõte
Seda referaati tehes sain teada palju rohkem tähelepanu kohta. Ma ei teadnud varem, et tähelepanu vajadus võib olla tõsine haigus, kuid see esineb üsna paljudel koolilastel (3-10%).
Kõikidel inimestel on tähelepanu vaja, mõnel rohkem, mõnel vähem. Ilma tähelepanu saamiseta võib inimene tunda end üksi ja kõrvalejäetuna. Mulle ei meeldi, kui inimestel on liiga suur tähelepanu vajadus, nad üritavad end kõigile märgatavaks teha, kuid mitte alati heal moel.
Kasutatud kirjandus

Tähelepanu referaat #1 Tähelepanu referaat #2 Tähelepanu referaat #3 Tähelepanu referaat #4 Tähelepanu referaat #5 Tähelepanu referaat #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Pilku17 Õppematerjali autor
Referaat tähelepanu kohta. Suhtlemispsühholoogia. Tähelepanu on progress mille käigus keskendutakse ühele kindlale asjale ning unustatakse teised. Näiteks olles toas mitme inimesega, kes omavahel räägivad keskendud sa ainult selle inimese jutule, kellega sa parasjagu räägid.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Taju-tähelepanu-mälu-tunded-mõtlemine ja kõne-Referaat
11
docx

Taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõne (Referaat)

Luua Metsanduskool Maastikuehitus Taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõne Referaat Ana Tilkson, MEPK I Lähte 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................3 2. Taju..............................................................................4 3. Tähelepanu......................................................................5 4. Mälu...............................................

Inimese õpetus
Psühhopatoloogia
83
docx

Psühhopatoloogia

arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia - Sensoorne süsteem - Ärkveloleku ja tähelepanu - Motoorne süsteem - Mälu - Keel - Emotsioon Neuroni põhifunktsiooni - närviimpulsi edasikandja, analoog-digitaalkonverter Neurogenees Nt närviraku areng - Närviraku sünd - Liikumine täiskasvanu positsioonile - Aksoni teke - Dendriitide väljasirutumine - Sünapsite teke - Keemilise ülekande käivitumine Neurofüsioloogia ja -keemia

Psühhomeetria
Neuropsühholoogia kordamisküsimused
29
docx

Neuropsühholoogia kordamisküsimused

Seljaaju neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt. Dorsaalne tegeleb alt-üles süsteemiga, avastab probleemi. Ventraalne e kõhtmine on detailsem, üles-alla süsteem. Aju olulisemad struktuurid – nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Amügdala (mandelkeha) – hirm - Prefrontaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Suuraju poolkerade koor ehk korteks: - Otsmiku e frontaalsagar – tahtealased liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon ja lõhnad - Kiiru e parietaalsagar – sensoorse ifno vastuvõtt ja töötlemine v.a lõhn, kuulmine j anägemine

Bioloogiline Psühholoogia
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

Inimkäitumise mõistmine bioloogilisest perspektiivist. Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus. Liigisisesed individuaalsed erinevused. Füsioloogilised protsessid. Strukturaalsed ja funktsionaalsed piirangud. 2. Kognitiivne psühholoogia: Mõistmaks tegutsemise sotsiaalseid ja arengulisi aluseid ning normist hälbivat käitumist. Mentaalsed protsessid: Tähelepanu, Taju, Õppimine, Mälu, Probleemilahendus, Keel Individuaalsed erinevused: Francis Galton – Hereditary Genius, 1869 1. isiksuse erinevused  Arengulised erinevused  Tervete ja kliiniliste indiviidide erinevused  Populatsioonisisesed erinevused  Peamiselt isiksuse ja vaimse võimekuse uurimine. 2. intelligentsuse erinevused Et mõista inimeste käitumist antud olukorras. IQ ja isiksus mõjutavad käitumise viisi ja intensiivsust, eluga toime edukust. 3

Psühholoogia alused
Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse
107
docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

Refraktaarsus: reageeringu alustamine vahetult pärast eelnenud reageeringut. Aistingu intensiivsuse ja kvaliteedi muutumine ajas (adaptsiivsus): · Adaptsioon (valgusadaptsioon, ruumisageduse a., ...) · Sensibilisatsioon: tundlikkuse tõus · Järelefektid; järelkujundid (negatiivne, kromaatiline) · Assimilatsioon (ühtlustumine) · Sünesteesia · Värvusaistingud (heledus, spekter, komplementaarsus, toon, küllastus, soojad/külmad v.) Tajuteema: Taju ja tähelepanu Taju: esemete ja nöhtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess: terviklikkus, mõtestatus, apertseptiivsus (see, mis ei tulene tajumisest), selektiivsus, kontekstist sõltuvus, konstantsus, kategoorilisus, üldistatus, ökoloogiline põhjendatus. · Liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne) · Liigitamine tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju)

Psühholoogia
NEUROPSÜHHOLOOGIA
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

kiiremini ja saad hakkama. Düstoonia – lihased jäävad/lähevad valesti pingesse, nt väljasirutatud jalad, ebaloomulikud Meil peab olema hea infovastuvõtt, ja infotöötluskiirus on ka tähtis. Ebaolulise asja peale ei asendid tulevad, väänlevad liigutused. tohi tähelepanu pöörata. Ära pahandu, ärritu, ole negatiivne jne. (that’s so Bible :P) Huntingthoni tõbi. – tantstõbi. Tantsivad liigutused. Kognitiivsed funktsioonid: Müokloonia – olemas ka unemüokloonia (mul vist on). Võpatused, kehavärinad, järsud Miks on sensorne süsteem vajalik

Psühholoogia
Andekusest ja andekatest lastest
352
pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Seetõttu kasuta- vajavad andekad takse andekuse määratlemiseks pigem mudeleid, mis aitavad meil mõista lapsed individuaalset lähenemist. ande avaldumise eeldusi ning selleks vajalikke tingimusi ja katalüsaatoreid. Tuntuim nüüdisaegses andekuspedagoogikas kasutatav mudel on Amee- rika psühholoogi Joseph Renzulli nn “kolme ringi mudel”. Renzulli oli esimene, kes osutas tähelepanu sellele, et varasemad, pelgalt IQ-testide alusel tehtud otsustused andekuse kohta (andekaks loetakse intelligentsus- testide alusel lapsi, kelle IQ on üle 120–130) mõõdavad pigem nii-öelda kooliandekust ehk testide sooritamise andekust, mis tugineb üldisele intel- ligentsusele, s.o taiplikkusele ning oskusele meelde jätta ja reprodutseerida

Psühholoogia
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

homunkuluse. Motoorsete ja sensoorsete piirkondade ümber paiknevad ajukoore assotsiatiivsed piirkonnad, milles eeldatavasti toimub nii vastu võetud kui ka lihastele suunatava info keerukam süntees ja analüüs. Ajukoore lokaalsete kahjustuste tagajärjed Tegevuse häired ehk apraksiad seisnevad tahtliku tegevusakti algatamise tõsistes raskustes või sooritamise fragmentaarsuses (näiteks avab patsient külmkapi ukse, ent sealt toitu võtta ei suuda). Taju ja tähelepanu häireteks on agnoosia ja ignoreerimine. Visuaalse agnoosia puhul inimene näeb objekti (seda tõendab võime kirjeldada selle detaile), kuid ei tunne seda ära. Samuti võib patsient kopeerida objekti detaile, kuid mitte neist tervikut joonistada. Prosopagnoosia on nägude äratundmise häire (võimetus eristada tuttavaid nägusid võõrastest või võimetus üldse nägusid kui selliseid ära tunda). Anoomia kui kergem kahjustus seisneb asjadele nimede

Psühholoogia alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun