Sai alguse 19. sajandi lõpul Sünnimaa on Ameerika Moderntantsu loojaks oli Isadora Duncan Protestiti klassikalise balleti tavade vastu Välja on arenenud ajalooline moderntants, millel on kindlad treeningsüsteemid ning nüüdistants ehk postmoderne tants Moderntantsu olemus Lavatants, mis toob esile inimkeha seesmised tungid ja olemuse, oluline on isiklik lähtekoht. Kombinatsioon näitlemisest, tantsimisest ning proffesionaalsest kehavalitsemisest ja tunnetamisest. Sarnasus balletiga, kuid vastupidiselt sellele on moderntantsus pungilik vastuhakk reeglitele, kompositsioonile, sammukombinatsioonidele ja kehahoiakukaanonitele. Moderntantsu, nagu ballettigi, hakatakse õppima juba lasteaia/algkooli eas, kus esialgu õpitakse balletti ning alles siis minnakse üle moderntantsu peale. „Tantsida tähendab elada!” Isadora Duncan Angela Isadora Duncan (16.05.1877-14.09.1927) Sündis USA’s California osariigis San Franciscos
Müütilise ja filosoofilise mõtlemise erinevused Müütiline mõtlemine tuleneb looduse tunnetamisest. Termin viitab sellele, et tegemist on müüdiga millegagi, millesse on vaja uskuda ning mis on seotud rituaalide ja religiooniga. Müütilises mõtlemises on olulised sellised asjad nagu esimene inimene ja kõik see, mis oli enne. Suur osa müütidest on seotud loomislugudega ja jutustavad sellest, kuidas kaoses kord loodi. Müüdis avaldub mõttemall, selle abil vormitakse eneseteadvust ja ümbruskonna olemust
objektisuhteta). Kant on jaganud ka kehtivuse kaheks, nimelt ühte nimetab ta objetiivseks kehtivuseks ja teist paratamatuks üldkehtivuseks ja need mõisted on teineteist asendavad. Kui otsus on üldkehtiv ja paratamatu siis mõistame kohe objektiivset kehtivust. Sellel hetkel me tunnetame objekti antud tajude üldkehtiva ja paratamatu seose abil, nii on kõigi meeleobjektidega. Seega ei saa kõik kogemusotsused oma objektiivset kehtivust mitte objekti vahetus tunnetamisest, vaid üksnes empiirliste otsuste üldkehtivustingimustest. Autor toob oma tekstis ka mitmeid erinevaid näiteid, et oma ideid kinnistada ja tõestada. Õhk on elastne on alguses tajuotsus, kuna seostataks kaks aistingut omavahel. See otsus muutub sellehetkel kogemusotsuseks, kui ta mutub üldkehtivaks ehk siis nii mina kui ka teised tajuvad samamoodi õhu elastsust. Täpsemalt tuleb määratleda õhu mõiste, mis on
Uurimuse tulemused tootmises esinevate majanduslike suhete ja nende baasil kujunevate huvide ja eesmärkide ning tegevuse kohta formuleeritakse majandusteoorias: 1) majanduslike kategooriatena (hind, omahind, kasum, rentaablus jne.); 2) majanduslike protsessidena (spetsialiseerimine, intensiivistamine jne.); 3) seaduspärasustena, majanduslike printsiipidena, abinõude süsteemina, jne, mis tulenevad objektiivsete majandusseaduste tunnetamisest. Tänapäeval uurib majandust majanduse üldteooria (economics). Enamlevinud on ka aine määratlus: majanduse üldteooria on õpetus olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Ressursside parim ehk tulemuslikum kasutamine on teiste sõnadega majanduslik efektiivsus. Majandusteadlased vaatlevad majandust 2-st aspektist, üks on makro- ja teine mikrolähenemine. Selline lähenemine sai alguse 20
tehnoloogia arenenud nii kaugele, et Maal ei ela enam inimesed, vaid inimeste leiutatud robotid, kes puhastavad ja taastavad meie planeeti. Inimesed on selleks ajaks aga leiutanud kosmoselaevad, mis lendavad valguskiirusel ning nii on meil võimalik siseneda teistesse galaktikatesse, kus usutakse, et on elu inimestele võimalik. Mõne jaoks võib kõlada see kui fantaasiajutt aga selle idee kohta otsitakse rakendusi. Kuulates erinevaid teooriaid maailma tunnetamisest, kujundasid ja mõjutasid need ka minu isiklikku ehk subjektiivset maailmatunetust. Ma tundsin, et Universum on nii lai ja lõpmatu ja meie oleme vaid üks väike osa sellest. Seega ma saan väita, et objektiivne ja subjektiivne maailmatunnetused mõjutavad teineteist. Tänaseks on mitmed teadusuuringud näidanud et emotsioonid nagu hirm viha kurbus armastus mõjutavad keha, läbi selle mõjutamise me tunnetame maailma. Iga emotsioon mõjutab keha omamoodi
· Meeleolu püsiv foon tegevusele · Afekt lühiajaline väga tugev emotsioon, mis halvab teadvuse · Kirg pikaajaline väga tugev emotsioon 16. Stressi mõiste ja stressorite tüübid Stress pinge 17. Läbipõlemine On inimesel,kes oma töökohustuste täitmisel on sunnitud suhtlema paljude inimestega 18. Frustratsioon Frustratsioon takistusest tulenev viha 19. Vajadused ja motivatsioon Vajadus on psüühiline seisund, mis tekib millegi puudusoleku Tunnetamisest: · Primaarsed (bioloogilised): õhk, janu, toit, uni, seks, liikumine, muljed · Sekundaarsed (sotsiaalsed) 20. Intelligentsuse mõiste Intelligentsuse all mõistetakse üldist vaimset võimekust. Erinevad vaated intelligentsusele: · kiire ja adekvaatne kohanemine uute situatsioonidega · maksimaalne õppimine kogemusest · abstraktse mõtlemise ja sümbolite kasutamise oskus 21. IQ ja EQ 22. Temperamendi tüübid · koleerik avatud ja närviline
Need olid tarvilikud põlluharimiseks ja ka sõjakäikudel. Inimese esimese ja põlise seltsilisena võib loomadest nimetada koera. Eestlastel oli karjandus hästi arenenud. Nende karjad olid väga suured. Üks tolle aja ajaloolane ütleb, et sakslased viinud sõjasaagina ikka kaasa palju kariloomi ja määratu palju hobuseid. pronkskauss rauaajast savipotte rauaajast Uskumused Väga oluline tahtereguleerimise tegur oli müütiline mõtlemine, mis tulenes looduse tunnetamisest. Algul võis see seisneda vaid selles, et elu arvati olevat ühe vaimu või isiku võimuses: see vaim elas inimkehas teise minana nagu vari, vees peegelduv või unes nähtud pilt; vaim võis inimese tema haiguse korral ajutiselt maha jätte või hoopis temast lahkuda ja sellega surma kaasa tuua. Järk-järgult kujunesid kõik need arusaamas, mis muutsid ümbritseva maailma hingestatuks. Seda nimetatakse animismiks. Ennustamine oli esivanemate elus tavaline asi
Traditsioonilises realistlikus teoses toimub jutustamine kolmandas isikus, kõiketeadja autori vaatepunktist. Enda varjujätmiseks kasutab autor dialoogivormi, laseb tegelastel endil oma olemust avada. 2 Realistlik romaan püüab võimalikult täielikult jäljendada meie tegelikku maailma, seal leidub rohkelt detaile ja kirjeldusi. Realistid lähtusid küll kaasaegse ajaloolise ja sotsiaalse reaalsuse tunnetamisest, kuid uurisid põnevat saladust: kuidas on ühiskond korraldatud, milliste seaduste järgi see toimib ja milline on inimese vahekord nende seadustega. Realistliku romaani suurteks klassikuteks on H. de Balzac ja Lev Tolstoi. Realism vene kirjanduses 19. sajandi teine pool oli Venemaa ühiskondlik-poliitilises elus murranguline, vastuoluline ja keerukas ajajärk. Kirjanduses oli tõusnud valitsevaks suunaks kriitiline realism, viljeldavaks zanriks sai romaan.
Sattudes muutuvasse mm-a näeb hing ideede jäljendeid ja tal tuleb meelde, mida ta teadis varem. Olenevalt sellest kui palju hing suudab meenutada, tuleb inimesest kas filosoof, kuningas, väejuht jne (järjest madalamaks). Järelikult kui me siin muutuvas maailmas midagi õpime, siis ei õpi me midagi uut vaid meenutame, mida teadsime varem. · Arusaam inimhingest, tunnetamisest, õppimisest. Kui me siin muutuvas maailmas midagi õpime, siis ei õpi me midagi uut vaid meenutame, mida teadsime varem. 11. I. Kanti püüd likvideerida empirismi ja ratsionalismi vastuolu. Püüdis likvideerida empiirikute ja ratsionalistide vahelist vastuolu. Tunnetamine algas K arvates aistingutest. Meie meeleorganeid mõj sõltumatu mm ehk objektiivne mm ning tekitab meis aistinguid. Sõltumatu mma kohta
Oma ülesandeks ei pea ta tolleaegse(iidolitele toetuva) filosoofia väljajuurutamise ja selle asendamise enda filosoofiaga, vaid arvab, et need kaks peaksid käima käsikäes ning sõltuvalt inimese eesmärkidest peaks ta valima kas ühe või teise. Iidoleid on nelja liiki: hõimuiidolid pärinevad inimloomusest endast(st kõigil inimestel sarnased), samas kui koopaiidolid tulenevad inimeste erinevustest, erinevast kasvatusest, iseloomust, maailma tunnetamisest või mõtlemisest. Turuiidolid lähtuvad sõnadega seotud väärarusaamadest, teatri-iidolid toetumisest teiste inimeste teadmistele. Iidoleid on vaja teada selleks, et osata looduse uurimises vältida väärarusaamu, mis segavad tõde teada saada. Küsimused: 1) a) Esimene oht seisneb selles, et loodusesse suhtutakse kui juba läbiuuritud asjasse, mis aga tähendab, et loodust polegi vaja enam uurida ja uusi uurimistöid läbi viia, kuna kõik detailid on juba uuritud
tingitud käituja soovist, vaid käsust nii toimida ( kas juhi otsene käsk või grupiliikmete väljendatud soov). Näiteks noorte kamba liige võib lüüa süütut möödakäijat kuulekusest kamba pealikule. Kuritahtlik agressiivsus teistele tahtlik liigategemine, millega kaasneb sageli rahulolutunne (nt sadist naudib teiste valu). Kuritahtlik agressiivsus võib olla spontaanne ja ettekavatsetud. Ettekavatsetud agressiivne käitumine võib olla põhjustatud ebaõigluse tunnetamisest enese suhtest või soovist vägivallast rahuldust saada. Agressiivne käitumine kujutab endast sagedast sundi teiste suhtes. Seega tuleb agressiivse käitumise analüüsil lähtuda ka õigustest inimestevahelistes suhetes. Näiteks, millistes situatsioonides ja milliste reeglite või printsiipide kohaselt on selline suund lubatud või aktsepteeritav (Krips 2003) 1.4 Kehtestav käitumine Kehtestava käitumisega inimene: · Toetub faktidele
· Gestaltpsühholoogia (saksa k Gestalt- konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20.saj alguses Max Wertheimer`i, Kurt Koffka ja Wolfgang Köhler`i (sünd Tallinnas) tööde põhjal. Koolkond lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktueeritus (tervik on primaarne, osad sekundaarsed). Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksikomaduse tunnetamisest. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga, kontrastinähtusi, mõtlemist. Uurimustes domineeris sünteesiprintsiip analüüsiprintsiibi üle. Selle suuna puuduseks oli geneetilise lähenemise eiramine, mistõttu "valmistajude" tekke- ja kujunemisprotsess ja selle olemus jäid üldiselt tabamatuks (erandiks Leipzigi suund ehk Heinz Werner`i aktuaalgeneetiline teooria ). Gestaltpsühholoogia teeneks oli
Cervantes viis picaro´de sissetallatud suurele teele oma romaani peategelase, kuulsusest ja kangelastegudest unistava õilsa rüütli. ,,Don Quijote" Tekst algab pühendusega nimekale soosijale ja on allkirjastatud autori rõelise nimega. Jutustus Don Quijote elust ja surmast tähendas uue inimese ja uue kirjanduszanri romaani sündi. Tema avastuseks oli kaasaeg, teemaks utoopia, humanistliku müüdi hukkumine. Romaani lõpp on helge ja nukker. Unistuse ja reaalsuse kokkusobimatuse tunnetamisest tekkis uus kirjandus. Selle kõige olulisem zanr on romaan. William Shakespeare (1564-1616) 36 näidendit, SONETTE ( lõi inglise soneti). Looming jaguneb 3 kategooriasse: 1. komöödialooming: ,,Tõrksa taltsutus", ,,Suveöö unenägu" jt. 2. tragöödialooming: kangelaste hukk(väiklus, võimuiha) ,,Hamlet", ,,Othello", ,,Macbeth" jt. 3. ajalookroonikad: erinevate ajastute suurkujud, kuningad ,,Kuningas Lear"
Süsteemiarendus protsess, mis harilikult hõlmab: ·dokumenteerimist ·kvaliteedi tagamist - kavandatud süstemaatilised toimingud, mis on vajalikud, et tagada komponendi või süsteemi vastavust kehtestatud tehnilistele nõuetele. Arendustööde lõppemisel tuleb tegelda infosüsteemi hoolduse ja kasutamise küsimustega (infosüsteemide haldamine). IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.2 Süsteemiarendus (3) ·Infosüsteemide arendus algab vajaduse tunnetamisest ja sõnastamisest. ·Seejärel viiakse ellu lähteülesanne- kirjeldatud infosüsteemide arendamise etappide kohaselt. ·Infosüsteeme on võimalik arendada oma jõududega, asjaomast teenust pakkuva organisatsiooni (nt infosüsteemide arendusega tegelev ettevõte) abiga või nimetatud võimalusi koos kasutades. ·Infosüsteemide arendus ja uus või uuendatud infosüsteem on otseselt seotud teiste äri- ja IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS infotehnoloogiaprotsessidega. 1
Teaduslik käsitlus kõrgharidus on keskhariduse baasil omandatav teaduslikule käsitlusele rajanev haridus, mida tõendab vastav lõpudokument (Ülikooliseadus) Mis on teaduslik käsitlus? Mis on teadus ja kas see on üldse oluline teema rakenduskõrgkoolis õppides? 2 3.11.2009 Maailma tunnetamisest Oma osa maailma terviklikul tunnetamisel on ARGITUNNETUSEL, KUNSTILISEL TUNNETUSEL, FILOSOOFILISEL TUNNETUSEL, RELIGIOOSSEL TUNNETUSEL, TEADUSLIKUL TUNNETUSEL. Igal tunnetusteel on oma plussid ja miinused. Vallata oleks vaja tõe tunnetamise kõiki võimalusi ja tunda ka piiranguid, mis on igal teel. Inimesel, kes mõnda tunnetusteed üldse ei valda või ignoreerib, on raske aru saada mistahes tunnetusest ja tunnetuse tulemustest ning jääb
inimmeelte mõõduga ja inimene tajub loodust kui ebaühtlane peegel. See tähendab, et inimmeeled esitavad loodust vastavalt inimese mitte universumi analoogiale. 2. Koopaiidol tähendab looduse olemasolu inimese jaoks ehk looduse mõju inimesele. Loodus on pidevas muutumises, püsides samal ajal iseendana. Koopaiidolid on inimindiviidi iidolid ja need tulenevad inimeste erinevustest, erinevast kasvatusest, iseloomust ja maailma tunnetamisest. Järelikult on koopaiidolid seotud inimese kaasasündinud ja elu jooksul omandatud arusaamadega (näiteks kasvatusega). Selle tõttu on indiviidipoolne looduse valguse vastuvõtt moonutatud. 3. Turuiidol tähendab looduse tõlgendamist keele vahendusel. Turuiidolite tekkimine on seotud inimese omavahelise suhtlemisega. Sõnade halb ja oskamatu valik ummistab aru ning siinkohal ei aita ei selgitused ega definitsioonid, millega oldakse harjunud ennast kaitsma
kohta. Mõned kardavad, et nad kaotavad võrdluses ning partner jätab neid maha. Sel juhul peaks endalt küsima, kas teie teeksite sarnastes tingimustes sama? Kui jah, siis milleks muretseda, teie suhe pole nii tugev kui tundub. 2. Svingimine on petmine. Kuidas küll svingimist ka ei nimetata, alates ,,puhtalt meeste leiutis petmise legaliseerimiseks" kuni ,,vastastikusel nõusolekul põhinev petmine". Siin ei pea olema kogenud svinger, piisab ka lihtsalt inimeste tunnetamisest. Juba esimesel kohtumisel näeb ära kui seksi tahab ainult mees ning tema sõbratar nõustus sellega vaid talle teadaolevatel põhjustel. Kui asi läheb seksini ning seal selgub, et üks partneritest tunneb rohkem ebamugavust kui naudingut, siis võib kohe lõpetada.Inimesed, kes hakkavad tõsiselt svingima, on tavaliselt kindlad paarid, kus isegi petmine üldises mõttes pole lahutuse põhjuseks. 3. Svingerid on korrapäratu seksuaaleluga inimesed.
erutavaid muusikapalasid. Ent need olid kõigest täiendavad pärlid tema kroonile. Valsikuninga aupärg ise oli ikkagi loodud 1870.aastaks. Johann Straussi meloodika on erakordselt individuaalne- selles peaaegu puuduvad folkloorsed laenud. Samas on see oma olemuselt sügavalt rahvalik. Strauss oskas paremini kui keegi teine oma valssides edasi anda pulbitsevat rõõmu olemisest, oma nooruse ja elujõu tunnetamisest. Tema muusika on kui helisev hümn armastusele. Strauss ülistas loodust, kevadet, sinist taevast, leebeid tuuleiile, ojavulinat ja metsakohinat. Tema meloodiad hõiskavad: ,,Ela, inimene, ja rõõmusta-maailm on imekaunis ja see kuulub sulle!". 5 1870-ndatel aastatel, pärast tutvumist operetizanrile aluse pannud Jacques Offenbachiga, hakkas ka Straussi huvitama operett. Kuid ta ei läinud siiski Offenbachi teed.
mõtteainet kaks kogemust. Esiteks olid Euroopat laastanud kohutavad reformatsioonijärgsed ususõjad : 1562-1598 Prantsusmaal, 1642-1646 Inglismaal ja Kolmekümneaastane sõda 1618-1648 Kesk-Euroopas. Teiseks avaldasid muljet need tohutud edusammud, mida kõikjal oli teinud matemaatilisi meetodeid kasutav empiiriline loodusteatus. Need kaks kogemust olid aluseks Hobbesi mehhanitsistlikule süsteemile, mis räägib looduse tunnetamisest ja inimloomusest, kõige rohkem aga riigist. Hobbesi vaimustus uuest mõtteviisist loodusteaduses võis saada tõuke Francis Baconilt, kelle juures ta nooruses sekretärina töötas. Kui tema mõttelaadi mõjutasid palju rohkem kohtumine G.Galileiga Itaalias ja vaidlused moodsate filosoofidega Pariisis, kus ta veetis üle kümne aasta oma elust. Kõige olulisemalt mõju avaldasid talle seal Pierre Gassendi (1592-1655), kes oli taasavastanud Epikurose
6 grupiliikmete väljendatud soov). Näiteks noorte kamba liige võib lüüa süütut möödakäijat kuulekusest kamba pealikule. Kuritahtlik agressiivsus – teistele tahtlik liigategemine, millega kaasneb sageli rahulolutunne (nt sadist naudib teiste valu). Kuritahtlik agressiivsus võib olla spontaanne ja ettekavatsetud. Ettekavatsetud agressiivne käitumine võib olla põhjustatud ebaõigluse tunnetamisest enese suhtest või soovist vägivallast rahuldust saada. Agressiivne käitumine kujutab endast sagedast sundi teiste suhtes. Seega tuleb agressiivse käitumise analüüsil lähtuda ka õigustest inimestevahelistes suhetes. Näiteks, millistes situatsioonides ja milliste reeglite või printsiipide kohaselt on selline suund lubatud või aktsepteeritav (Krips 2003) 2.4 Kehtestav käitumine Kehtestava käitumisega inimene: Toetub faktidele On teadlik oma ja teise tunnetest
saaks teda iialgi tunnetada, ei a priori ega ka a posteriori. (§ 14) Loodus on asjade eksisteerimine, kuivõrd on see määratletud üldiste seadustega. Loodus on vaadelduna kui materialiter, kõigi kogemusobjektide kogum. (§ 16) Kanti huvitab looduse kui kogemusobjektide seaduspärasus. Seadus, millest räägitakse, ei ole empiiriline. Loodusseadus on aprioorset päritolu. Kogemusotsustused ei saa oma objektiivset kehtivust mitte objekti vahetust tunnetamisest, vaid üksnes empiiriliste otsustuste üldkehtivuse tingimusest; see aga ei sõltu iialgi empiirilistest ja üldse meelelistest tingimustest, vaid alati üksnes puhtast arumõistusest. (§ 19) Asjadest ei räägita kui iseenesest, vaid kui võimaliku kogemuse objektidest. Tegemist on asjaga tähenduses, et seda käsitletakse objekti kui sõltumatult kogemusest. Võimaliku kogemuse objekt osutub looduseks. Peab olema veel teine otsustus, enne kui taju võib muutuda kogemuseks
Selline agressiivsuse liik on eriti omane hierarhilistele sotsiaalsetele süsteemidele, kus kuulekus on väärtus ja vastuhakk patt (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012). Kuritahtlik agressiivsus Teiste tahtlik kahjustamine millele järgneb ka rahulolutunne. Kuritahtlik agressiivsus võib olla spontaanne või ettekavatsetud. Spontaanne agressiivsus vallandub situatsioonis, mis toimub hetkel. Ettekavatsetud agressiivsus võib olla tingitud ebaõigluse tunnetamisest enese suhtes või soovist saada rahuldust vägivallast. Talle pakub rõõmu teiste inimeste alandamine, sest selle kaudu agressiivne inimne tunneb ennast mõjuvõimsana (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012). 3. AGRESSIIVSUSE KUJUNEMISE SOODUSTAJAD Lapsed läbivad kasvades tohutul hulgal õppimisprotsesse sisaldab see kokteili kurbusest ja vihast. Kui neile aga pakkuda piisavalt aega ja heakskiitu, õpivad lapsed 5 neid kaht emotsiooni eristama
Levinumad käitumise hindamiskriteeriumid on koostöö, abivalmidus, töö organiseerimine, töössesuhtumine, enesearendamine, loomingulisus, täpsus, kiirus, rahulikkus, initsiatiiv, verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine, enesearendamine. Töösooritus oleneb inimese oskustest, teadmistest, vilumustest, võimetest, motivatsioonist, töörahulolust, rollitajust, kutse-eetika põhitõdede tundmisest, innovaatilisusest, paindlikkusest, keskkonna tunnetamisest ja muust. Seni on hindamisel kõige sobivamaks peetud töötulemusi (kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed) iseloomustavaid näitajaid. Aga ka need pole ideaalsed. Kuigi töötulemusi on lihtsa töö hindamisel kerge mõõta ja omavahel võrrelda, kaasnevad ka probleemid. Parima hindamistulemuse annab erinevate kriteeriumide tasakaalustatud kombinatsioon. Töötajatele, kelle töötulemused on väherahuldavad, tuleks anda ausat tagasidet.
Mida ma võin loota(religioon)? Mis on inimene(antropoloogia)? Filosoofia definitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhta iseenese olemises. Filosoofia eesmärgiks on saavutada terviklik maailmapilt. Filosoofia tegeleb kõigea, kuid erineval viisil. Gnoseoloogia/Epistemioloogia ehk tunnetusteooria. Õpetus tunnetamisest ja selle piiridest, subjekti ja objekti suhtes. Mida me oleme suutelised teadma? Kuidas me teame, et me teame? Sekptitism Mõistus ja kogemus: ratsionalism ja empirism Metafüüsika tegeleb maailma tervikuga. S.o "esimene filosoofia"(Aristoteles), siin kõneldakse oleva kui oleva esimestest põhjustest. Mis on tegelikkuse olemus? -Ontoloogia ehk olemisõpetus. -Vaimufilosoofia. Mis on vaim? Mis eristab inimteadvust arvutist?
Kunsi areng ja tema austud koht kultuuris tekitas esteetilist tsuste aluse, esimesed teadaolevad kirjalikes allikates. Viimane tõestab, et muistsetel egiptlastel oli väga kõrgelt arenenud ilu tunnetus. (Nefer) Vana-Egiptus on valguse religiooni ja esteetika valgus koduks. Valgus ja ilu on iidsetest aegadest identifitseerisid Egiptuse kultuuris. Kõrge esteetiline väärismetallide hindamine. Kuld, hõbe, lasuriit olid egiptlaste meelest parimad materjalid. Egiptlaste ilu tunnetamisest moodustus egiptuse kaanon. See kosnes lihtsadest värvidest: valge, punane ja roheline. Eriti hinnasid egiptlased kulla ja lasuriidi värvi. Egiptlaste kunsiline mõtlemine: proportsionide kaanon, värvide kaanon, ikonograagfiline kaanon. Siin kaanon sai olulisemaks esteetiliseks põhimõtteks, mis määras kunstniku loomingulist tegevust. Egiptlased hindasid matemaatikad ja kasutasid tema õigusi kõikides oma tegevusalades
Kunsi areng ja tema austud koht kultuuris tekitas esteetilist tsuste aluse, esimesed teadaolevad kirjalikes allikates. Viimane tõestab, et muistsetel egiptlastel oli väga kõrgelt arenenud ilu tunnetus. (Nefer) Vana-Egiptus on valguse religiooni ja esteetika valgus koduks. Valgus ja ilu on iidsetest aegadest identifitseerisid Egiptuse kultuuris. Kõrge esteetiline väärismetallide hindamine. Kuld, hõbe, lasuriit olid egiptlaste meelest parimad materjalid. Egiptlaste ilu tunnetamisest moodustus egiptuse kaanon. See kosnes lihtsadest värvidest: valge, punane ja roheline. Eriti hinnasid egiptlased kulla ja lasuriidi värvi. Egiptlaste kunsiline mõtlemine: proportsionide kaanon, värvide kaanon, ikonograagfiline kaanon. Siin kaanon sai olulisemaks esteetiliseks põhimõtteks, mis määras kunstniku loomingulist tegevust. Egiptlased hindasid matemaatikad ja kasutasid tema õigusi kõikides oma tegevusalades
Tähtsaim tegur, mis reguleeris loodusinimese tahet, oli töö. Mida enam hakkas inimene tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega, seda enam muutus tema tegevus reeglipäraseks, korrastatuks ja tema isiklikule tahtele allumatuks. Hoopis inimene ise pidi arvestama loodustsüklite ja kasvuperioodidega. Teine ja väga oluline tahtereguleerimise tegur töö kõrval oli müütiline mõtlemine, mis tulenes looduse tunnetamisest. Algul võis see seisneda vaid selles, et elu arvati olevat ühe vaimu või isiku või- muses: see vaim elas inimkehas teise minana nagu vari, vees peegelduv või unes nähtud pilt; vaim võis inimese tema haiguse korral ajutiselt maha jätta või hoopis temast lahkuda ja sellega surma kaasa tuua. Järk-järgult kujunesid kõik need arusaamad, mis muutsid ümbritseva maailma hingestatuks. Me nimetame seda animismiks. Müüt koos müütilise mõtlemisega oli samuti oluline kasvatustegur
Gestaltkoolkonna põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Algne objekt on midagi enamat, kui lihtsalt selle osade summa tervikut ei saa kokku panna erinevate osade liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga tervik on primaarne, osad sekundaarsed. Gestaltpsühholoogia esindajad viisid taju uurimiseks läbi hulgaliselt katseid. Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksikomaduse tunnetamisest. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga, kontrastinähtusi, mõtlemist. Peamine puudus selle psühholoogia suuna juures on geneetilise lähenemise eiramine. Sellest hoolimata on gestaltpsühholoogide panus taju ja loomingulise mõtlemise ning sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse märgatav. Gestaltteooria põhiprintsiibid (grupeerimise seadused) on: lähedus kalduvus grupeerida omavahel lähestikku asetsevaid objekte.
palju heledavärvilisi sümboleid maa, emaduse, viljakuse ja lapsepõlve sümboleid. Ellen Niidu luule on lähedal rahvalaulumaailmale ning osa loomingust on tänaseski päevas kaasarääkiv. (Keel ja Kirjandus, 2003) Kirjaniku sügavalt läbituntud lembe- ja koduluule tõuseb esile kujundivärskuse ja üldistusjõuga, isamaaluulet läbib töö, kargete looduselamuste ja rahva järjekestvuse 4 tunnetamisest kasvav kiindumus. Ellen Niit on luuletaja, kelle looming on naiselik ja emalik, kus ometi puudub igasugune sentimentaalsus. Selle hellus ja soojus on väljapeetult napp. Tema luule värss on sageli laulev ja riim on alati puhas. (Kruus, 1995) Tähtis osa Ellen Niidu loomingus on maailma pidevuse teema, luuletaja ise peab seda kogu oma loomingu teljeks. Tema luule üheks peateemaks on armastus selle mõiste kõige erinevamates tähendustes
terviklikkus ja struktureeritus. Algne objekt on midagi enamat, kui lihtsalt selle osade summa tervikut ei saa kokku panna erinevate osade liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga tervik on primaarne, osad sekundaarsed. Gestaltpsühholoogia esindajad viisid taju uurimiseks läbi hulgaliselt katseid. Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksikomaduse tunnetamisest. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga, kontrastinähtusi, mõtlemist. Peamine puudus selle psühholoogia suuna juures on [[geneetika|geneetilise]] lähenemise eiramine. Sellest hoolimata on gestaltpsühholoogide panus taju ja loomingulise mõtlemise ning sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse märgatav. ==Gestaltteooria== Gestaltteooria põhiprintsiibid (grupeerimise seadused) on:
Haritud inimene teadvust ja hoiakuid kallutab. elab reaalses maailmas ja tal on ka Haritud inimene on julge ja julgus on omaenda maailm ehk eneseteadvustamine. vabaduse üks tahk. Kui inimesed ei Võiks öelda, et haridus loob inimesele julge olulisi asju mõelda ja teha, siis pole juurde teise maailma, mis seondub nad vabad. Kust julgus tuleb? Alternatiivide inimese endaga. tunnetamisest ehk piisavast Vabadus ja tugevad kujundid haritusest. Meil on vabadus käsitada hariduse ja Epictetus oli üks esimesi filosoofe, 3 kes väitis, et me ei lähtu nähtustest endist, Viive-Riina Ruus: ,,Koolis on silmapaistva vaid sellest, kuidas me nendesse loovusega inimesed vägagi tülikad. suhtume
TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin kõneldakse oleva kui oleva esimesest põhjustest. - ONTOLOOGIA ehk olemisõpetus. - Psühholoogia - kosmoloogia Filosoofia ainevaldkond Loogika ehk õigest ja korrastatud mõtlemisest. Gnoseoloogika/epistemioloogia ehk tunnetuseteooria. Õpetus tunnetamisest ja selle piiridest, subjekti ja objekti suhtest. Antropoloogia ehk õpetus inimesest. Eetika ehk õpetus sellest mis on hea. Filosoofia spetsiifilised suunad: Ajaloofilosoofia püüab haarata ajaloo olemust ja mõtet. Religioonifilosoofiat huvitab religiooni fenomen ja olemus. Loodusfilosoofia tegeleb loodusuurimise teoreetiliste küsimustega. Õigusfilosoofia õiguse põhjendusega Keelefilosoofia tegeleb keele olemusega. Mileetose ehk joonia koolkond
sise- või välisärritajatele tundmuslik toon – aistingute emotsionaalne emotsioon (nt: mingid lõhnad meeldivad, mingid mitte) emotsioonide mõõtmise ja hindamise kolm põhimõõdet: 1) polaarsus (positiivne/negatiivne) 2) intensiivsus (tugev/nõrk) 3) kestus (kauakestev/kiirelt mööduv) Yerkes ja Dodson – liiga madal erutustase ja liiga kõrge erututase annavad halva tulemuslikkuse tegevuses sisepinge – rahuldamata vajadusest või takistuste tunnetamisest vajaduste rahuldamisest tekkiv pinge; sisepinge ei saa kaua püsida emotsioone kutsuvad esile teadmatus ning rahuldamata vajadused; emotsioon on maksimaalne minimaalselt rahuldatud vajaduse ja maksimaalselt määratlemata olukorra puhul emotsioonide funktsioonid: (1) evaluatiivne (polaarsuse ja sisu kaudu olukordade jms hindamine), (2) energeetiline (annab jõu käivitamiseks), (3) tähelepanu suunamine (objektid
Ta õpetas inimesele ka hirmu, ettevaatust ja kannatlikkust, lohutas ning andis turvatunde. Looduse kaudu mõistis inimene igavikku, surma, aja tinglikku perioodilisust. Kujunesid välja esteetika alged. Ilu nägemine peegeldus eelkõige enesekaunistamises. Algselt oli kõik seotud maagiaga. Igapäevase olelusvõitluse hädad ja vajadused kujundasid tahet. Tähtsamad tegurid, mis reguleerisid tahet olid töö, müütiline mõtlemine, mis tulenes looduse tunnetamisest, sõda tahtedistsipliini kujundaja. Müüt koos müütilise mõtlemisega oli eriti oluline kasvutegur. Tegemist oli suulise mäluga, mida anti edasi põlvest põlve. Müütides peegeldusid tähtsamad muutused: sünd, lapsest täiskasvanuks sündimine ja sellega koos seksuaalse elu algus ja surm. Müüt käis religiooni eel, õigemini sisaldas endas kõiki hiljem eraldunud vaimse tegevuse vorme: religiooni, filosoofiat, teadust, luulet, kunsti, eetikat, haridust.
vahel puudub kindel piir. Intuitiivse usulise mõtlemise põhisisuks on tunnetus Jumalast ja tema omadusest ning tegutsemisest. Mina-funktsioon on põhiline usulist kogemust konstrueeriv psühholoogiline nähtus. Selle sisuks on inimese ego/mina suhe jumaliku reaalsusega, mida inimene tajub usulise objekti vahendusel. Karl kirjeldas kolme alaliiki: Esimene nendest toimub sisemises liikumises võõra objekti tunnetamisest kuni sellega täieliku samastumiseni. Teine tähendab võimalikku erinevat suhtumist jumalikku tõelisusse. See võib toimuda kas vastuhakuna või allumisena (usaldusel Jumala vastu = usk) Mina ekstensiivset ja intensiivset kasvamist. Üheks põhikomponendiks on inimese sügav isiklik suhe Jumalaga. Kujutlus on inimese psüühikas tekkivad kujutluspildid, mis annavad inimese usulisele kogemusele n-ö subjektiivsuse värvingu
Iga kultuur on kordumatu. Enamik traditsi- oone, millele toetus ja toetub kasvatus, on nii sügavad ja moodustavad nii olulised kõlbelise kasvatuse alused, et neid tuntakse ja väärtustatakse ka tänapäeval. 2 1. MUINASÜHISKOND - LOODUSINIMENE Tähtsaim tegur, mis reguleeris loodusinimese tahet, oli töö. Väga tähtis oli müütiline mõtlemine, mis tulenes looduse tunnetamisest. Selle all on mõeldud suulist mälu, mida anti põlvest põlve edasi. Müüdid sisaldavad rohkesti informatsiooni inimese tähelepanekute kohta loodusest. Tähtsal kohal olid õpetajad, preestrid, õpetlased, kunstnikud, muusikud jne. Sünnist surmani saatis inimest traditsiooniline rituaal. Iga kombetalitus oli kindel pöördumine jumalate poole. Mängul olid juba iidsel ajal oma kindlad moraalsed alused. Rituaalidega tulevad
Kolmandas osas on vaatluse all Idamaad. Iga kultuur on kordumatu. Enamik traditsi- oone, millele toetus ja toetub kasvatus, on nii sügavad ja moodustavad nii olulised kõlbelise kasvatuse alused, et neid tuntakse ja väärtustatakse ka tänapäeval. 2 1. MUINASÜHISKOND - LOODUSINIMENE Tähtsaim tegur, mis reguleeris loodusinimese tahet, oli töö. Väga tähtis oli müütiline mõtlemine, mis tulenes looduse tunnetamisest. Selle all on mõeldud suulist mälu, mida anti põlvest põlve edasi. Müüdid sisaldavad rohkesti informatsiooni inimese tähelepanekute kohta loodusest. Tähtsal kohal olid õpetajad, preestrid, õpetlased, kunstnikud, muusikud jne. Sünnist surmani saatis inimest traditsiooniline rituaal. Iga kombetalitus oli kindel pöördumine jumalate poole. Mängul olid juba iidsel ajal oma kindlad moraalsed alused. Rituaalidega tulevad
Geštaltkoolkonna põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Algne objekt on midagi enamat, kui lihtsalt selle osade summa – tervikut ei saa kokku panna erinevate osade liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga – tervik on primaarne, osad sekundaarsed. Geštaltpsühholoogia esindajad viisid taju uurimiseks läbi hulgaliselt katseid. Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksikomaduse tunnetamisest. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga, kontrastinähtusi, mõtlemist. Peamine puudus selle psühholoogia suuna juures on geneetilise lähenemise eiramine. Sellest hoolimata on geštaltpsühholoogide panus taju ja loomingulise mõtlemise ning sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse märgatav. (Wikipedia) 1920-40ndad Saksamaal Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler (kolm gestaaltpsühholoogia asustajat)
2D reetina pildist luuakse 3D taju maailmast Mis eristab monokulaarseid, binokulaarseid ja okulomotoorseid sügavustaju tunnused? - Monokulaarsed tunnused – need mis vajavad ainult ühte silma, aga saab kasutada ka siis kui mõlemad silmad on avatud. Maailmatunnetuses säilib sügavustaju kui panna üks silm kinni - Binokulaarsed tunnused – nõuavad mõlemat silma - Okulomotoorsed tunnused – kinesteetilised, sõltuvad silma lähedal paiknevate musklite kokkutõmbe tunnetamisest Kuidas aitavad sügavust tajuda varjutus, kattumine, sügavusteravus, objekti identiteet, lineaarne perspektiiv, õhuperspektiiv, tekstuurigradient, liikumisparallaks, akommodatsioon, konvergents ning stereopsia? - Varjutus – 2D pinnad ei jäta varje, 3D jätab - Kattumine – kui asi millegi taga on siis on taga - Sügavusteravus – kui üks pildi regioon on terava tekstuuriga ja teine on hägusaga siis need on erineva sügavusega
jumalikku tegelikkust. Tema arvates oli intuitsioon tundesarnane mõtlemine, milles tunnete ja mõtete vahel puudub kindel piir. Mina-funktsioon on G. arvates põhiline usulist kogemust konstrueeriv psühholoogiline nähtus. Selle sisuks on inimese ego/mina suhe jumaliku reaalsusega, mida inimene tajub usulise objekti (teksti) vahendusel. Mina- funktsioonil on 3 alaliiki: ● Esimene nendest toimub sisemises liikumises võõra objekti tunnetamisest kuni sellega täieliku samastumiseni. ● Teine tähendab võimalikku erinevat suhtumist jumalikku tõelisusse. See võib toimuda ka vastuhaku või allumisena. ● Kolmas tähendab ekstensiivset (kvantiteedi paranemise suurendamisele suunatud) ja intensiivset kasvamist. Mina tunneb end siin osana jumalikust tegelikkusest. Kujutlused on inimese psüühikas tekkivad kujutluspildid. Tahe on otseselt mina-funktsiooni tulemus. Selles väljendub inimese soov
saame sellest tegevusest heameelt, rahuldust, naudingut." Nicholas Wolterstorff (1997: 37-38): Briti filosoofi Roger Scrutoni järgi on objekti nautimise taotlus koguni E-hoiaku üheks tarvilikuks tingimuseks. NB! Esteetikud vaidlevad selle üle, mis eristab esteetilist naudingut mitte-esteetilisest naudingust. 11. Millised on naudingu kaks peamist allikat E-hoiaku puhul? Naudingu allika määratlemise küsimus: Kas nauding tuleneb ... a.E-hoiaku objektist (nt objekti olemuse tunnetamisest (vt episteemiline õigustamine) , või ... b.E-hoiaku välistavast aspektist (st ihadest, valudest, probleemidest jms vabanemisest)? 12. Milles seisneb E-hoiaku feministlik kriitika? Pole kindel kas küsimus on mõttekalt käsitletav F-esteetika raames: E-hoiaku võtmine on isiklik asi ja puudub arusaam mis alusel tuleks seda õigsust (eelistatust, paremust) hinnata? Empiirilises/deskriptiivses mõttes saame küsimuse delegeerida nt sotsioloogiale, mis saab
(kriitiline kontroll), vapustus (küsimine iseenese järele). Alguspära tõttu on filosoofias 3 suunda 1. ontoloogia õpetus olevast ja selle olemisest, objektivistlik suhtumine maailma, uuritakse olevat kui objekti + maailm ehk objektiivne reaalsus. Reaalsus avaldub selle võimes eksisteerida sõltumata tunnetatavast subjektist ja tema teadmisest antud objekti kohta. IMESTUS. Eesmärk täielikum teadmine maailmast. 2. gnoseoloogia õpetus tunnetamisest/tunnetusteooria. Suhtub maailma kui objekti, millele vastandub tunnetav subjekt. Põhitähelepanu subjektil. Uurib subjekti ja objekti vahekorda tunnetusprotsessis, teadmiste suhet tegelikkusega, inimliku maailmatunnetuse võimalusi, teadmiste tõesuse ja usaldusväärsuse kriteeriume. Vaatleb maailma subjektiivse reaalsusena. Olev on olemas vaid selle tunnetatavuse ja tunnetatuse ulatuses. Pead tõstab KAHTLUS. Descartes. Püüdlus
2. egokeskse teadvusega seotuse tunnetamine, enda vabastamine egoga seotud mõtetest ja emotsioonidest: lõpu keskpaik. 3. egoga seotud vanadest energiatest vabanemine, kookoni mahajätmine, uue mina tekkimine: lõpu lõpp. 4. südamekeskse sisemise teadvuse ärkamine, armastuse ja vabaduse motivatsioon, muutumise lõpuga teiste aitamine. I Etapp: Ego ei rahulda enam. Teadvuse muutumine egokesksest südamekeskseks algab sisemise tühjuse tunnetamisest. Asjad, mis huvitasid varem, või situatsioonid, mis varem huvi pakkusid, jätavad teid külmaks või ei innusta enam. Jääb mulje, et kõik on kaotanud oma harjumuspärase tähenduse ning eesmärgi. Enne tühjuse tunnetamist viibib teadvus hirmu küüsis ja tahab pidevat ennast maksma panna. Ta otsib kõikjalt välist heakskiitu, kuna ei taha kokku puutuda protsessiga kaasneva hirmuga, ei taha olla kõrvale tõrjutud või üksi jäetud. Sügav hirm
vana ja ehtne see on jääv. Teatud osas võiks see ütlus paika pidada. " Aukartu elu ees" Aukartus elu ees kätkeb elementaarse vastutuse mõistet, mille me peame omaks võtma. Vastutuses peitub jõud, mis sunnib meid õilistama oma individuaalseid, ühiskondlike ja poliitilisi veendumusi. Aukartus elu ees on hõivatus tabamatust liikumapanevast tahtest, mis on omane kõigile olevale.Ta tõstab meid sooduks kõrgemale asjade tunnetamisest ja laseb meid puuks sirguda, mis on kaitstud põua eest, sest ta on istutatud ojakaldale. Inimene, kes aukartusel elu ees põhineva eetika omaks võtab, saab nõudmiste kaudu, mida too eetika talle esitab, peagi tunda nende elutute sõnade taga hõõguvat tuld. Oma raamatus" Aukartu elu ees" on Albert Schweitzer kirjutanud -Mingit elu kahjustades pean ma enne selgusele jõudma, kas see on tõesti hädavajalik.Vältimatuse piiri ei tohi ma ületada, ka mitte asjus , mis näivad tühised
Biheivioristide põhiliseks teeneks on tähelepanu juhtumine käitumise sõltuvusele keskkonnast, klassikaliste õppimisalaste eksperimendiskeemide väljatöötamine ja mõnede õppimisprotsesside seisukohalt oluliste seaduspärasuste avastamine. Gestaltpsühholoogia tekkis saksmaal 20 saj alguses. Lähtutakse ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktureeritus. Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksik omaduse tunnetamisest. Oluliseks puuduseks selle suuna juures oli geneetilise lähenemise eiramine. Kuid g.psühholoogia on andnud märgatava panuse taju ja loomingulise mõtlemise ning sotisaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisele. Psühhoanalüüs kuulub mõnede spetsialistide arvates teadusliku psühholoogia hulka. Algul oli esmalt meditsiiniline õpetus, mille peamiseks ülesandeks oli neurooside, hüsteeriliste häirete ravimine. Freudi järgi on inimest ajendavaks jõuks tungid
aga ettekujutused on kategooriatega pandud piiratud hulka. Tunnetamine on ettekujutuste korrastamine üldiste etteujutuste alt – loob seostava maailmapildi. Mis annab kategooriatele ühtsuse? Süntees, mis on kategooriate tasemel, vajab veel üldisemat ühtusust, mis seostaks kategooriad. Mis on substantsis ühtset, et süntees on võimalik? Mina-otsustused. Kategooriad ja printsiibid annavad objekti üldse. Süntees – erinevate ettekujutuste ühendamine, mitmekesisuse tunnetamisest saamine – haaratakse ühte tunnetust. Mina-otsustused. Apertseptsioon. Mis on see vorm? Kategoriaalne süntees on kaemuste haaramine ühe alla; empiiriline süntees on … . Süntees peab suubuma algupärasesse sünteesi. Apertseptsioon on mina-teadvus ehk teadlikkus oma minast. Empiiriline ja puhas apertseptsioon – mina-teadvus kujutatakse tavaliselt empiiriliselt ehk see põhineb meie kogemustele; puhas aperseptsioon on selline, millel pole elulugu – see on puhas
Paul Getty Museum, Los Angeles, USA; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania. Seitse vaba kunsti (lad Septem Artes Liberales) olid tuntud juba antiikajast. Selle hariduskompleksi hulka loeti retoorikat, grammatikat, dialektikat, aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat ja muusikat. Francken arvab siia juurde ka maalikunsti kui �teaduse� maailma tunnetamisest ja selle kajastamisest. Sarve puhuv ingel teosel kuulutab nende ��ilsate� kunstide v�iduk�iku ja igavest kuulsust. Vabu kunste kehastavad maalil erinevate asjadega tegelevad persoonid ja nende juurde kuuluv atribuutika: raamatud, astronoomilised instrumendid, sirkel, kolmnurk jne. Vasakul oleval sambal k�rgub jumalanna Minerva kuldne kuju, kes on teaduste ja kunstide soosija ning nende kaitsja s�jajumal Marsi eest, kes esindab v�hiklikku brutaalsust ja k�ige hukku.
VI-VII klassis jõuab enamus õpilasi ladusa lugemise etapile. Süntaktiline lugemine ei ole tavaliselt küll ilmekas ja keeruliste sõnade puhul rakendatakse mõnikord primitiivsemaid lugemisviise, isegi veerimist. Laste aktiivne sõnavara kasvab märgatavalt, kuid ühtlasi ilmneb sagedamini semantilisi eksimusi (on rohkem sõnu, mille kasutamisel eksida). Enam eksitakse omadussõnade valikul ja mõistmisel, mis tuleneb keskkonna ebatäpsest tunnetamisest. Psüühika ja kõne ning lugemisoskuse kirjeldatud tase võimaldab kasutada teadmiste omandamiseks tekste (VI klassist alates õpitakse nn. jutustavaid aineid), õppida süstemaatiliselt grammatika põhitõdesid ja omandada metakeeleline baassõnavara, kasutada hargnenud verbaalseid instruktsioone, õppida konspekteerimist (märkmete tegemist). Emakeeles õpitav realiseeritakse seejärel teistes ainetes, k.a. tööõpetuses.
Õppekava: kogukonnas läbiviidavates ringides pole õppekava ning lapsevanemad maksavad nende ringide eest ise. Lasteaial samuti pole mingit erilist õppekava, kuigi lähtutakse metsalasteaia kontseptsioonist (idee sai alguse juba varem, kuid põhiliselt teatakse metsalasteaedade asutajana Ella Flatau’d, Taanist, kes alustas taoliste lasteaedade loomist 1950.ndatel). Eesmärk on anda lastele parim kogemus loodusrütmide tunnetamisest (metsalasteaias töötatakse enamiku ajast õuekeskkonnas), tähistada aastaringipühasid, pakkuda lastele võimalikult vähe kunstlikke mänguasju ning võimalikult palju suunata neid leidma ise mänguasju loodusest (loodusmaterjalid: kivid, puutükid, köied, puupulgad jne). Erilisi nõudmisi pole, kuna Saksamaal pole kohustuslik käia koolieelses lasteasutuses. „[Sieben Lindeni] Metsalasteaed asub ökoküla ääres metsas. Meil on peavarjuks,
seaduspärasusid grupi käitumise iseärasuste arvestamisega. Juhtiv subjekt püüab luua alust oma eesmärkide saavutamiseks. Toetutakse otsustusprotsessi ratsionaalsele alusele, mis kujutab endast majandussubjekti käitumise kõva tuuma ja võimaldab seetõttu ka seda käitumist sihipäraselt suunata. Juhtimisedu sõltub esmajärjekorras juhitava subjekti tegutsemise ratsionaalse aluse adekvaatsest tunnetamisest kuid siiski mitte ainult ja üksnes sellest. Alati on võimalikud kõrvalekalded emotsionaalsete tegurite mõjul. Emotsionaalsete tegurite poole peab lahendama deskriptiivne otsustusteooria. - Deskriptiivse otsustusteooria ülesandeks on süsteemselt kirjeldada juhtide praktilist tegevust. Kõrvutades ja võrreldes praktilisi otsuseid ratsionaalsetega, tuuakse välja lahknevused, mis
annaabi.ee 
