Miks võib koolkonda nimetada ratsionalismi eelkäijaks?

Vastus leiad õppematerjalist: Tunnetus ja teadmine

Tunnetus ja teadmine (0)

Keskkool - Psühholoogia - Psühholoogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks võib koolkonda nimetada ratsionalismi eelkäijaks?
Midagi hoopis muud kui asi tegelikult on Kumba usaldada kas mõistust või meeli?

Tunnetus ja teadmine

Sõna teadmine kolm erinevat tähendust. Loe lisaks õpik lk. 10-11.

teadmine kui tuttavolek – teadmisi omandame kellegagi või millegagi kokku puutudes
Ma tean, mis on hambavalu , sest olen hambavalu tundnud . Ma tean, mis tähendab olla ebaõiglaselt süüdistatu, st ma olen selle läbi elanud. Ma tean seda meest juba sellest ajast, kui ta koolis käis, st ma tundsin teda juba tollal.

teadmine – kuidas – teadmised ilmnevad teatud tegevuses ning neid omandatakse samuti vaid tegevuse kaudu.
Ma tean, kuidas pannkooke teha, st ma oskan pannkooke valmistada. Ma tean, kuidas lipsusõlme teha, st ma oskan lipsusõlme teha.

teadmine – et – teadmised sõnastatakse ning neid saab omandada lugedes või kuulates.
Ma tean, et päike tõuseb idast. Ma tean, et vesi keeb 0 kraadi juures. Ma tean, et Päike on Maale lähim täht. Ma tean, miks ta mind nii imelikult vaatab.

Vaikiv teadmine ja M. Polanyi.
Osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele –et, kuid on oskusi, mida ei saa ja neid nimetas ta vaikivaks teadmiseks. See on keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb vilumustes, oskustes ja seda ei saa omandada ainult raamatutest.

Selgita mõiste teadmine. K. Popper – kas teadmised võivad esineda ka ilma nendeta, kes teavad? Loe lisaks õpik lk. 15-16.
Teadmine on põhjendatud, tõene uskumus .

põhjendatud – sest pime usk ei saa olla teadmiseks, põhjenduseks sobivad valemid, reeglid, faktid

tõene – sest ei saa olla teadmist, mis ei oleks vale. Mõiste “teadmine” seostub mõistega “tõde”

uskumus – sest kui keegi väidab, et ta teab midagi, siis peab ta seda ise uskuma. Kui inimene ei usu oma teadmist on ta vaid info kandja.
Popper ütles, et saavad. Tema arvates on vaimne looming omaette maailm. nn kolmas maailm – valemid, teooriad, raamatud, kunst jne. Kui hävitada asjad ja teha nii, et inimesed unustavad oma teadmised, siis säilinud inimloomingu abil võime me midagi taastada.

Teadmiste liigitamise kaks võimalust.

1) teaduslikud teadmised – teooriad, valemid, definitsioonid

2) argiteadmised – elutarkus , nt vanasõnad kõnekäänud, käibetõed
Teaduslikud erinevad argiteadmistest selle poolest, et nad moodustavad süsteemi, st töötatakse välja teooriad ja nendest lähtuvalt kirjeldatakse teatud valdkonna nähtusi ja sõnastatakse täpselt.

A) ampiirilised teadmised – teadmised, mis tulenevad meelelisest kogemusest

b) aprioorsed teadmised – teadmised, mis ei sõltu meelelisest kogemusest

Mõistuspärased e loogilised – teadmised, mis on nii ilmselged , et neis kahelda pole võimalik, nt ei ole võimalik olla korraga elus ja surnud
Konventsioonid – kokkuleppelised teadmised, nt grammatika -, viisakus-, liiklusreeglid, matemaatilised , sõnade tähendused, see, et in. saab neist konventsioonidest aimu kogemuse teel, ei muuda asja, nad jäävad ikkagi konventsioonideks

Osata aru saada, kas laused väljendavad aprioorset või empiirilist teadmist. Võiks meeldetuletuseks lugeda õpik lk. 16-17.
Vaata eelmist ülesannet ja pane umbes :D
6.      Empirismi ja ratsionalismi võrdlus.
RATSIONALISM
EMPIRISM
Teadmiste allikas
Kõik tõelised teadmised(teadmised, mis on paratamatud ja üldised, reeglina matemaatilised tõed, kõik ülejäänud teadmised on empiirilised) pärinevad mõistusest enesest, kogemus on vaid mõistuse ajendiks ja vähem väärtuslike teadmiste allikas
Kõik teadmised pärinevad kogemusest, mõistus on vaid abivahend järelduste tegemisel
Tunnetusmeetod
Deduktsioon – mõnest kindlast eeldusest loogilise järelduse tegemine
Induktsoon – suure kogemus materjali põhjal, järelduste tegemine, vaatlus , eksperiment
Kaasasündinud ideed
In hing ei ole sündides tabula rasa , talle on mõistuse ideed kaasasündinud, kuigi mitte valmis kujul, vaid soodumusena teatud tõdedeni jõuda
In on sündides tabula rasa , alles elu jooksul kuj. Tänu kogemusele selleks, kes ta lõpuks on (J.Locke)
7.      R. Descartes ´i   cogito .
Selleks, et midagi väita tuleb enne kindlaks teha enda olemasolu. Ta alustas kõiges kahtlemises, ka selles, et ta on olemas. Kahtlus tulenes asjaolust, et meeled võivad meid petta. Ta jõudis järeldusele, et siis kui ta mõtleb on ta olemas. Cogito ergo sum.
9.      Elea koolkond kui ratsionalismi eelkäija:

Miks võib koolkonda nimetada ratsionalismi eelkäijaks?

Parmenidese ja Zenoni arusaam maailmast.

Arusaam tõeõpetuse järgi
Arusaam arvamuse õpetuse järgi
Mm on ühtne ainemass, sest puudub tühjus, mis ainet ainest eraldaks
mm-le on omane paljusus ja asju saab üksteisest eristada
Mm on liikumatu
Mm-s toimub liikumine
Õpetus tugineb mõistusele
Õpetus tugineb meelteandmetele
Tegelikkus
Näilisus

Elea koolkonna tähtsus.

Tähtsus seisneb selles, et esmakordselt filosoofia ajaloos püstitasid nad näilisuse ja tegelikkuse probleemid. Näida võib meile midagi hoopis muud kui asi tegelikult on. Kumba usaldada , kas mõistust või meeli?

Zenoni apooriad. Loe õpik lk. 24.

Apooria – ummik, lahendamatu olukord
Oma apooriatega püüdis Zenon panna inimesi mõtlema küsimuse üle, kuidas väljendada liikumist mõistena nii, et see ei läheks vastuollu mõistuse ja meeleorganite andmetega . Zenon jõudis ummikusse.

Dihotoomia – enne, kui läbida mingi vahemaa , on vaja läbida pool sellest vahemaast. Et läbida pool, on vaja läbida sellest pool.

Achilleus ja kilpkonn – jooksevad võidu – kilpkonnale antakse väike edumaa. Natukese aja pärast stardib A, kuid ei jõua kilpkonnale iialgi järele, sest kui A jõuab punkti, kus kilpkonna asus stardihetkel, on viimane sealt jõudnud juba järgmise punktini jne.

Nool – Ükskõik, kus nool ka ei oleks, asub ta alati mingis punktis. Kui nool asub teatud punktis, siis ta ei liigu, sest võimatu on üheaegselt asuda mingis punktis ja liikuda . Järelikult nool ei liigugi.
10. Platon .

Idee mõiste, näited; võid meeldetuletuseks lugeda lk. 25.

Idee – on asjade tõeline olemus, igavene ja saab tunnetada vaid mõistusega. Nt. Maja võib hävida tulekahjus, kuid maja idee ei kao, maja uuesti ehitades, lähtub maja ideest. Inimene võib surra, kuid inimese idee on jääv.

Ideede maailma ja meeleline maailm.

Meeleline
Ideede

Tabame meeltega
Materiaalne
Pidevas muutumises

Tabame mõistusega
Immateriaalne
Ei muutu, on püsiv ja seetõttu igavene

Näilisus
Tegelikkus

Koopamüüt, selle mõte; lk. 26.

Inimese hing on surematu, kuid ta pole idee. Hinge elab mingil hetkel ideede maailmas, sündimise läbi aheldati hing kehaga kokku ja ta unustas kõik, mis ideede mm-s nägi. Sattudes muutuvasse mm-a näeb hing ideede jäljendeid ja tal tuleb meelde, mida ta teadis varem. Olenevalt sellest kui palju hing suudab meenutada, tuleb inimesest kas filosoof , kuningas, väejuht jne (järjest madalamaks). Järelikult kui me siin muutuvas maailmas midagi õpime, siis ei õpi me midagi uut vaid meenutame, mida teadsime varem.

Arusaam inimhingest, tunnetamisest, õppimisest.

Kui me siin muutuvas maailmas midagi õpime, siis ei õpi me midagi uut vaid meenutame, mida teadsime varem.
11. I. Kanti püüd likvideerida empirismi ja ratsionalismi vastuolu.
Püüdis likvideerida empiirikute ja ratsionalistide vahelist vastuolu. Tunnetamine algas K arvates aistingutest. Meie meeleorganeid mõj sõltumatu mm ehk objektiivne mm ning tekitab meis aistinguid. Sõltumatu mma kohta ei saa me midagi konkreetset öelda, see on ”asi iseeneses”. Seda, kuidas ”asi iseeneses” meile nähtub nim. K nähtumuseks e ”asi meie jaoks”. See on subjektiivne ja seega pole sõltumatu.Tunnetada saab vaid nähtumusi, ”asjad iseeneses” on tunnetamatud. Eristas tunnetuses kahte tegurit:

Empiiriline tegur – tunnetuse sisu, mis saadakse aistingutega

Ratsionaalne tegur – in mõistus hakkab korrapärastama aistinguid (paneb need aega ja ruumi), avastab mm-s valitsevaid seaduspärasusi, seoseid jne.
14. Defineeri :
Empirism – seisukoht, mille järgi kõik teadmised pärinevad kogemusest, mõistus on vaid abivahendiks järelduste tegemisel
Ratsionalism – seisukoht, mille järgi kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest, tõelisi teadmisi iseloomustavad üldkehtivus ja paratamatus
tabula rasa – puhas leht
tõelised teadmised – teadmised, mis on paratamatud ja üldised, reeglina matemaatilised tõed, kõik ülejäänud teadmised on empiirilised
induktsioon – suure kogemus materjali põhjal, järelduste tegemine
deduktsioon – mõnest kindlast eeldusest loogilise järelduse tegemine

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 14 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

m3ryke Õppematerjali autor

Psühholoogia

Tunnetus teadmine ratsionalism kilpkonn zenon empirism nool konventsioonid teooriad filosoof tõde uskumus empirismi materiaalne deduktsioon

Sarnased õppematerjalid

docx

Tunnetus ja teadmine

Tunnetus ja teadmine 1. Sõna teadmine kolm erinevat tähendust. Selgita ja esita näide! Osata analüüsida lauseid ja selgitada, millises tähenduses on nendes kasutatud sõna teadma. Loe lisaks õpik lk. 10-11. 1) teadmine kui tuttavolek 2) teadmine kuidas 3) teadmine - et 2. Vaikiv teadmine ja M. Polanyi. Osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele et, kuid on oskusi, mida ei saa ja neid nimetas ta vaikivaks teadmiseks. See on keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb vilumustes, oskustes ja seda ei saa omandada ainult raamatutest. 3. Selgita mõiste teadmine. K.Popper kas teadmised võivad esineda ka ilma nendeta, kes teavad? Loe lisaks õpik lk. 15-16. Teadmine on põhjendatud, tõene uskumus.

Filosoofia

docx

Tunnetus ja teadmine

Tunnetus ja teadmine 1. Sõna teadmine kolm erinevat tähendust. Selgita ja esita näide! Osata analüüsida lauseid ja selgitada, millises tähenduses on nendes kasutatud sõna teadma. Loe lisaks õpik lk. 10-11. Teadmine kui tuttav olek- Tean, mis on kõrvavalu ( st olen kõrvavalu tundnud) Teadmine kuidas- Tean, kuidas pannkooke teha ( oskan neid valmistada) Tean, kuidas teha lipsusõlme ( st oskan teha lipsusõlme). Teadmine- et Tean, et päike tõuseb idast ( olen kuulnud või lugenud) Mõned teadlased väidavad, et kõik oskused (teadmine- kuidas) taanduvad tegelikult teadmisele .et Teised vaidlevad vastu väites, et väike laps , kes õpib kõndima, ei tea midagi kõndimise teooriast. 2. Vaikiv teadmine ja M. Polanyi.

Psühholoogia

doc

Teadmise liigid

süüdistatu,st ma olen selle läbi elanud)2.Teadmine kuidas: om tegevuse kaudu(matean kuidas pannkooke valmistatakse,st ma oskan neid valmistada;ma tean kuidas teha lipsusõlme,st ma oskan lipsusõlme teha)3.Teadmine-et:saab omandada lugedes või kuulates(ma tean, et päike õtuseb idast,; ma tean miks ta mind niii imelikult vaatas; ma tean et Päike on Maale lähim täht) Vaikiv teadmine- keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb vilumustes, oskustes ja seda ei saa omand. ainult raamatutest, nt, oskus mängida mingit pilli. M.Polanyi- on olemas mõistete ja väidete abil väljendatav teadmine ning keele abil väljendamatu teadmine nt oskus rääkida meie emakeeles, oskus kõndida, kirjutada, hoida tasakaalu. Teadmine- on põhjendatud tõene uskumus. Jah, võivad, sest tema arvates on teadmised küll inimeste mõttetöö vili, kuid nad moodaustavad justkui omaette maailma. 1

Filosoofia

doc

Filosoofia KT nr 1

Filosoofia KT nr 1 Sissejuhatus: Filosoofia tekkis: 6. saj e.K.r Vana-Kreekas Sõnadest: Phileo- armastan Sophia- tarkust T.Hales- 1) Filosoofia omapära: 2) Filosoogia osad: - Metafüüsika- Olemise lähteprintsiipide ja algpõhjuste uurimine. - Epistemoloogia- Tunnetusõpetus - Loogika- 3) Tunnetus ja teadmine - Tunnetus- protsess, mille tulemuseks on teadmised. - Empirism- Teadmine= kogemus + mõistus - Ratsionalism- Mõistus + kogemus 4) Keele ja mõtlemisega vahekord: 5) Teadmiste liigid: 6) 1. Mis on ja mida uurib epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusõpetus. Temaga seostuvad järgmised probleemid: - Mis on teadmine? - Mis on teadmise allikad? (meel, mõistus, inuitsioon, ilmutus vms.) - Kuidas eristada näilisest teadlikkusest? - Mis on tõde?

Filosoofia

rtf

Filosoofia - teadmine

-tean, kuidas teha lipsusõlme, st ma oskan lipsusõlme teha 3)Teadmine-et-teadmine kui informatsiooni omamine. Need teadmised sõnastatakse ning neid saab omandada lugedes või kuulates. Need teadmised on raamatutest saadud, teadlased on kindlaks teinud. Pole ju ise käinud ega näinud osooniauke, kuid tean, et need on olemas. Näiteks: -tean, et päike tõuseb idast -tean, miks ta mind nii imelikult vaatas -tean, et Päike on Maale lähim täht *Micheal Polanyi vaikiv teadmine Mõned teadlased väidavad, et kõik oskused (teadmised-kuidas) taanduvad teadmistele-et. Osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele-et, kuid on neid, mida ei saa ning neid nimetatakse vaikivaks teadmiseks. See on teadmine, mida saab väljendada mõistete ja väidete abil, kuid keele abil mitte. See teadmine ilmneb vilumustes, oskustes, meisterlikkuses ning seda ei saa omandada raamatutest, vaid see antakse vahetult edasi õpetajalt õpilasele.Näiteks:

Filosoofia

docx

Antiikfilosoofia

Antiikfilosoofia Filosoofia jaguneb neljaks perioodiks: 1. Antiikfilosoofia 2. Keskaja filosoofia 3. Uusajafilosoofia, millest võib eraldada Renesaansiaja filosoofia 4. Keskaegne filosoofia Antiikfilosoofia jaguneb järgmisteks alaperioodideks: 1. Eelsokraatiline periood – põhiliselt otsib ürgalget või algainet, millest kõik koosneb ja on alguse saanud 2. Klassikaline periood – sel perioodil pöörati vähem tähelepanu maailma ja selle asemel hakati uurima inimest ja ühiskonda 3. Hellenistlik periood 1. Mileetose koolkond: Thales: (7.-6. saj eKr) kõik tekkis veest (niiskus) Anaximandros: (7.-6. saj eKr) kõik tekkis APEIRONIST(mõiste sisu pole päris selge, sest tegemist ei ole mingi konkreetse elemendiga, vaid kaugele arenenud apstraktsiooniga. Tõlkida võiks seda kui ammendamatu piiramatu lõputus.) Kuidas kõik apeirnonist sündis? Anaximandrose arvates eraldusid kõige pealt soe ja külm, vedel ja tahke, nende kombinatsioonidest te

Sissejuhatus filosoofiasse

docx

FILOSOOFIA 11 KLASS ARVESTUS

Empirism- õpetus, mille kohaselt peavad teadmised tulema kogemuse kaudu Esteetika- kunsti filosoofia Estetism- millegi vaatlemine seisukohalt, et vaatlusobjekt on eesmärk iseeneses ja mitte vajend millegi muu jaoks Falsifitseeritavus- tõestatav väide Fenomen-vahetu kogemus Humanism- inimkeskme filosoofia Hüpotees- tõestamata teooria, mille keehtivus loodetakse ajajooksul tõestada. Idealism- seisukoht, et tegelikkus koosneb millestki mitte materiaalsest Intuitsioon- vahetu teadmine läbi meelelise kogemuse Kausaalsus- põhjalikkus Kehtivus- arutluse omadus, arutlus on kehtiv, kui järeldus vastab eeldustele. Kosmoloogia- universumi kui terviku uurimine. Küllaldase aluse printsiip- seisukoht, et iga maailmas toimuva sündmuse on põhjustanud seda seletavad faktorid. Materialism- õpetus, mille järgi kõik tegelikult eksisteeriv on materiaalne Monism- kõik koosenb ühest algest Müstitsism- looduslikust maailmast kaugemale ulatuv intuitiivne teadmine.

Filosoofia

docx

Filosoofia koolieksam

Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on.

Filosoofia

Rohkem sarnaseid