Argumentatsioon ja loogika (0)

3.11.2009
Tauno Õunapuu 2009
Õppejõud ­ Tauno Õunapuu Haridus Tartu Ülikooli matemaatika -informaatikateaduskond teadusmagister, MSc, 1994, "Õpiprogrammidesse sobiva automaatse teoreemitõestaja konstrueerimine " Tegevus Mainori Kõrgkoolis teoreetilise informaatika dotsent arendus- ja finantsprorektor AS Erahariduskeskus, juhatuse liige Peamised uurimis- ja arendusvaldkonnad MK õppeinfosüsteemi arendusprojekt õppemetoodikad ja e-kõrgkool haridusfilosoofia
Kasutatud allikmaterjalid Cryan, D., Shatil, S., Mayblin, B. (2003) Juhatus loogikasse. Tallinn: Koge . Lau J., Chan J. OpenCourseWare on critical thinking, logic , and creativity [ http://philosophy.hku.hk/think ] Lorents, P. (2006) Süsteemide maailm. Tartu Ülikooli Kirjastus. Meos , I. (2003) Loogika ­ argumentatsioon, mõtlemiskultuur. Tallinn: Koolibri. Sagan, C. (2006). Deemonitest vaevatud maailm. Tallinn: Valgus Tamme, T., Tammet, T., Prank , R. (1997) Loogika. Mõtlemisest tõestamiseni. Tartu Ülikooli Kirjastus. Vooglaid, Ü. (2005) Vaatepunkte ja ettepanekuid teaduse käsitlemiseks. [ http://www.darwin.kongress.ee/09esitlused/vooglaid_vaatepunkte_teaduse_kasitlemiseks.ppt ] VerLinden, J. (2005). Critical Thinking and Everyday Argument (1st ed.). Humbolt State University .
1 3.11.2009
Õpiväljundid Kursuse läbinud üliõpilane: oskab analüüsida küsimusi, faktide olulisust ja usaldatavust, sõnastada uurimishüpoteesi on aru saanud teadusliku käsitluse mõistest ja selle olulisusest uurimuslikkusele pretendeerivates töödes suudab eristada asjakohaseid ja mitteasjakohaseid argumente, mõistab erinevusi kogemuslike ja põhjuslike seoste vahel tunneb loogika põhimõisteid on valmis järgneva õppe ja kirjalike tööde käigus kasutama ja edasi arendama arutlemis- ja järeldamisoskust
Õppe üldeesmärk
Argumenteerimise ja kriitilise mõtlemise oskuste arendamine, arusaama tekkimine teadusliku käsitluse olemusest.
Teaduslik käsitlus kõrgharidus on keskhariduse baasil omandatav teaduslikule käsitlusele rajanev haridus, mida tõendab vastav lõpudokument (Ülikooliseadus)
Mis on teaduslik käsitlus?
Mis on teadus ja kas see on üldse oluline teema rakenduskõrgkoolis õppides?
2 3.11.2009
Maailma tunnetamisest Oma osa maailma terviklikul tunnetamisel on ARGITUNNETUSEL, KUNSTILISEL TUNNETUSEL, FILOSOOFILISEL TUNNETUSEL, RELIGIOOSSEL TUNNETUSEL, TEADUSLIKUL TUNNETUSEL. Igal tunnetusteel on oma plussid ja miinused. Vallata oleks vaja tõe tunnetamise kõiki võimalusi ja tunda ka piiranguid, mis on igal teel. Inimesel, kes mõnda tunnetusteed üldse ei valda või ignoreerib, on raske aru saada mistahes tunnetusest ja tunnetuse tulemustest ning jääb tahes- tahtmata vaeseks. (Vooglaid, 2005)
Teadus Mõistet teadus on keeruline (kui mitte võimatu) täpselt defineerida. Teaduse nägemiseks on vaja leida küllalt palju erinevaid vaatepunkte. Teadus on (Vooglaid, 2005) institutsioon organisatsioonide kogum haridussüsteemi loomise ja hoidmise eeldus spetsiifilise kommunikatsiooni ala õppeobjekt õppemeetod edasi- ja tagasisidestamise eeldus integratsioonimehhanism norm ühiskondlikus ja kultuurilises suhtluses
Teadus Teadus ei ole ammu enam "see, mida tehakse teadus- asutustes" ega ka teadlaste pärusmaa, kuhu teistel asja pole. Teadus on muutunud ühiskonnaelu teguriks ja järelikult on vaja teaduses orienteeruda kõigil, olenemata ametikohast, läbitud õppeasutustest, tegevusalast jm. Teadus kujuneb Eesti arengu eelduseks sel juhul, kui teadust tuntakse ja osatakse arvestada. (Vooglaid, 2005) Teadus on midagi rohkemat kui vaid hulk teadmisi ­ see on mõtteviis (Carl Sagan)
3 3.11.2009
Teadusliku käsitluse spetsiifika Teadusliku mõtlemisviisiga inimeste tunnuseks on, et nad kasutavad oma mõtete väljendamiseks sõnu, mille tähendus on eelnevalt kokku lepitud. (selge, täpne, kõigile arutluses osalejatele põhimõtteliselt arusaadav) arutluste objekt fikseeritakse probleemina. Selleks sõnastatakse lähtekoht ning siht või eesmärk täpsustatakse põhimõtted või reeglid, mida tuleks järgida andmete ja tulemuste usaldatavuse tagamiseks, hinnangud ja järeldused tulenevad usaldatavate andmete alusel.
Teadusliku käsitluse spetsiifika Teaduslik teooria peab olema nii ennustamis- kui kirjeldamisvõimeline (verifitseeritav) ning selles peab sisalduma ka nende piiride, olude ja tingimuste kirjeldus, millistel juhtudel see teooria ei toimi (falsifitseeritavuse põhimõte). ( Marek Strandberg)
Teadusliku käsitluse spetsiifika Mille poolest erineb teaduslik arutlus argiarutlustest? Mille poolest erineb teaduslik keel tavakeelest ja teaduslik mõtlemisviis, intuitiivsele tunnetusele toetuvast, nö tavalisest mõtlemisviisist, religioossest mõtlemisviisist, kunstilisest ja filosoofilisest mõtlemisviisist?
4 3.11.2009
Teadusliku käsitluse spetsiifika Teadusliku käsitluse tuumaks on olemuslik tasakaal kahe näiliselt vastuolulise hoiaku vahel ­ avatus uutele ideedele, ükskõik kui veidrate ja ebausutavatena need ei näiks, ja kõikide, nii uute kui ka vanade ideede skeptiline läbikatsumine. (Carl Sagan)
Fakt kui teadusliku tunnetuse osa Tõsikindlaid teadmisi (fakte) peavad suutma arvamustest, kuuldustest ja uskumustest, unistustest jms eristada nii poliitikud kui riigiametnikud , rääkimata õpetajatest, inseneridest, arstidest , ohvitseridest ja teistest otsustamisõigusega asjatundjatest. (Vooglaid, 2005)
Francis Bacon (,,Novum Organon" 1620 ) Inimaru pole mingi külm valgus, vaid on küllastunud soovidest ja tundmustest; nii tekivad teadused, mida võib kutsuda ,,teadusteks oma tahtmise järgi". Sest inimene usub seda, mida ta tahab tõena näha. Seega heidab ta kõrvale rasked asjad, sest ei jaksa neid uurida; mõistlikud asjad, sest need piiravad lootusi; looduse sügavad saladused oma ebausu tõttu; kogemuse valguse kõrkuse ja uhkuse tõttu; asjad, mida üldiselt ei usuta, heidab ta kõrvale järeleandlikkusest pööbli arvamusele. Lugematud ja mõnikord nähtamatud on viisid, kuidas tundmused inimaru mõjutavad ja nakatavad.
5 3.11.2009
Mudel Mudel on omavahel seostatud ja sobivate väidete kogum ( abstraktne mudel) või ese (füüsikaline objekt). Mudel kirjeldab objekti, mille mudeliks ta on, teatud omadusi. Mudel on mingi objekti lihtsustatud koopia. Kõik mudelid on vigased, kuid mõned neist on kasulikud.
Kuidas me mõtleme? Induktiivne ja deduktiivne mõtlemine
Induktiivne mõtlemine ­ (kogemuslik) õppimine
Deduktiivne mõtlemine ­ tõestamine, tuletamine
Keel Keel, mida me räägime on mitmeti mõistetav
Loomulik keel ja formaalne keel
6 3.11.2009
Argumentatsioon on mingi väite tõesuse või tõepärasuse põhjendamine tuginedes teistele väidetele.
Argumentatsioon Psühholoogiline eesmärk kellegi (ka iseenda) veenmine Tunnetuslik eesmärk teesi põhjendamine ning niimoodi teadmiseni jõudmine.
Tunnetusliku eesmärgi saavutamise eelduseks on psühholoogilise eesmärgi saavutamine. (Indrek Meos, 2003)
Argumentatsiooni struktuur Tees (väide, mida argumenteeritakse) Argumendid (väited, millele tuginetakse) Seos argumentide ja teesi vahel
Argument 1
Argument 2
Argument ... SEOS TEES Argument n
7 3.11.2009
Argumentatsioon on teesi tõesuse või tõepärasuse põhjendamine tuginedes argumentidele.
ARGUMENDID ­ eeldused, faktid SEOS ­ järeldamine, tõestamine TEES ­ järeldus, väide, teoreem
Tees Tees peab olema sõnastatud võimalikult selgelt, lühidalt ja üheselt mõistetavalt Ühele argumentatsioonile on kohane üks tees Tees peab jääma kogu argumentatsiooni jooksul samaks Tees ei tohi olla vastuoluline
Seos Kogemuslik seos Kogemusliku seose puhul argumendid ainult kinnitavad teesi tõepärasust (vähemalt argumenteerija silmis ). Põhjuslik seos Põhjusliku seose puhul on argumendid seostatud teesiga samm-sammulise põhjendatud (formaalse) arutlusega. Üldiselt eeldatakse mingi vastavas valdkonnas tunnustatud uurimismetoodika kasutamist. Formaalloogiline seos e. tõestus Tõeste argumentide (eelduste) korral on tõene ka tees
8 3.11.2009
Probleemid põhjusliku seosega inimestel on väga erinevad arusaamad loogilisest mõtlemisest; tegemist on näivjäreldusega, st mõttekäiguga (seosega), mis on psühholoogiliselt veenev, kuid tegelikult ebakorrektne. ei sõnastata kõiki argumente ning teised ei tarvitse varjatud argumentidega nõustuda; inimesed ei tarvitse olla üksmeelel, kas argumendid ikka on paikapidavad; argumendiahela iga lüli peab töötama (sh eeldus) ­ mitte ainult enamik neist.
Seos Induktiivne seos Mittetäielik induktsioon Täielik induktsioon Deduktiivne (formaalloogiline) seos Kui kõik eeldused on tõesed ja mittevasturääkivad ning deduktiivne arutlus on õigesti tehtud (korrektne deduktsioon ), siis on ka järeldus tõene.
Probleemid deduktiivse seosega kui valitud argumentide hulk ei ole piisav, siis ei õnnestu tõestust konstrueerida ; üleliigsete argumentide kaasamine võib tõestamise liiga keeruliseks teha; ei pruugi olla võimalik kontrollida argumentide paikapidavust; argumentide hulk võib olla vastuoluline (keeruline kontrollida); tõestuses kasutavate reeglite korrektsuse kontroll nõuab omakorda nende kõigi tõestamist.
9 3.11.2009
Argumentatsioon vs tõestus argumentatsioon võib osutuda ekslikuks, ebakorrektseks, tõestus mitte; argumentatsiooniga, mis ei ole tõestus, võib mitte nõustuda, jäädes ikkagi ratsionaalseks; tõestusega mittenõustumine asetab inimese aga väljapoole ratsionaalsust; rangelt võttes ei ole võimalik ühegi väite tõestamine, mis asub väljaspool matemaatikat või matemaatilist loogikat.
Argumendid Asjakohased argumendid (ad rem) Teesi kohta käivad argumendid Aitavad kaasa tunnetusliku eesmärgi saavutamisele Argumentide tõesus on kontrollitav
Mitteasjakohased argumendid (ad hominem ) Sisuliselt kohatud, st asjasse mittepuutuvad Soodustavad psühholoogilise eesmärgi saavutamist Argumentide kontrollitavus ei ole tunnetusliku eesmärgi seiskohalt oluline
Keskendumine isikule Isikule keskendumine on sihilik tähelepanu juhtimine oponendi isiklikele omadustele (tema minevikule, iseloomule , haridusele, välimusele vms), mitte aga tema poolt kaitstavale seisukohale. Sellise argumendi eesmärk on kas õõnestada või tugevdada kõne all oleva isiku usaldusväärsust ning kujundada niimoodi publiku suhtumist temasse.
10 3.11.2009
Keskendumine tunnetele Tunnetele keskendumine on katse kasutada publiku tundeid (nt kaastunnet, auahnust, väärikust) oma huvides.
Võhikluse ärakasutamine Oponendi või publiku teadmatust püütakse ära kasutada, kui viidatakse olematutele teooriatele või kasutatakse võõrsõnu. Vabalt võib aga juhtuda, et väitleja ei saa isegi aru, millest räägib. Võhikluse ärakasutamist esineb näiteks pseudoteaduslikes arutlustes.
Autoriteedi arvamusele viitamine Autoriteedi arvamusele viitamise (ld argmentum ipse dixit 'tema ise on öelnud argument') puhul püütakse oma seisukoht teha publikule veenvamaks, tuginedes autoriteedi arvamusele.
11 3.11.2009
Jõu argument Jõu argumenti ehk ad baculum (ld baculum ' kepp ') argumenti kasutatakse, kui hirmutatakse ebameeldivate tagajärgedega.
Otsene ja kaudne argumentatsioon Otsese argumentatsiooni korral püütakse näidata, kuidas tees tuleneb vahetult teatud argumentidest (eeldustest). Kaudse argumentatsiooni puhul püütakse näidata, et teesi eitus (st antitees ) ei saa olla tõene, sest viib vasturääkivusele arutluses, vastuolule faktidega või nn terve mõistusega. Kui seda õnnestub näidata, siis järeldataksegi, et tees on tõene. Taolist argumentatsiooni nimetatakse vastuväiteliseks.
Kaudse argumentatsiooni näide 1 Tees: "Maa seisab paigal." Antitees: "Maa liigub." Kui Maa liiguks, siis inimene, kes hüppab otse üles, maanduks hoopis teises kohas, sest Maa liiguks ju alt ära. Tegelikult aga nii ei ole: kui inimene hüppab otse üles, siis ta maandub ju samas kohas. Seega: oletades, et Maa liigub, jõutakse järeldusele, mis on vastuolus faktidega. Nii siis on oletus väär. järelikult Maa ei liigu.
12 3.11.2009
Kaudse argumentatsiooni näide 2 Tees: "Jumal ei ole kõikvõimas." Antitees: "Jumal on kõikvõimas." Kui jumal on kõikvõimas, siis suudab ta luua raskuse, mida ta ise tõsta ei suuda. Kui jumal ei suuda tõsta mõnda raskust, siis ta ei ole kõikvõimas. Seega: eeldades, et jumal on kõikvõimas, jõutakse järeldusele, et jumal ei ole kõikvõimas, st see oletus viib vasturääkivusele. Niisiis on oletus väär. Järelikult ei ole jumal kõikvõimas.
Kriitika Kriitika eesmärk on näidata mingi väite ekslikkust või alusetust.
Analoogselt argumentatsiooniga, võib ka kriitikal olla nii psühholoogiline kui tunnetuslik eesmärk. (Indrek Meos, 2003)
Kriitika Kriitika psühholoogiline eesmärk on veenda kedagi mingi argumentatsiooni (või selle osade) ekslikkuses või alusetuses, Kriitika tunnetuslik eesmärk on eksimusest (ekslikkusest) arusaamine.
Nii kriitika kui ka argumentatsiooni puhul võib juhtuda, et saavutatakse psühholoogiline eesmärk, kuid ei saavutata tunnetuslikku eesmärki.
13 3.11.2009
Kriitika liigid
teesi kriitika,
argumentide kriitika,
seose kriitika.
Tüüpilised argumentatsiooni "vead" Carl Sagani järgi keskendumine isikule valikuline väljatoomine autoriteedi argument statistika olemuse valestimõistmine vastupidiste tagajärgede seostamatud põhjus ja tagajärg argument välistatud kolmas viitamine teadmatusele lühiajaline versus pikaajaline erivabandus libe nõlv vastuse etteaimamine korrelatsiooni ja põhjuslikkuse ebajärjekindlus segiajamine mõttetu küsimus seisukoha karikeerimine eufemismid mahavaikitud tõendid või pooltõed
14