Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Objektiivne ja subjektiivne maailmatunnetamine (0)

1 Hindamata
Punktid
Objektiivne ja subjektiivne maailmatunnetamine
Minu jaoks on elementaarne, et maailma saab tunnetada füüsiliste meeltega ehk seda mida ma kuulen , näen, maitsen, kombin ning kogen. See on maailma subjektiivne tunnetamine . Aga on erinevaid meetodeid , mis seletavad maailma empiiriliste uurimustööde kaudu. Need teadustööd kirjeldavad nähtusid, mille eeldustel on koostatud statistikad, millest on omakorda kujunenud erinevad teooriad. Neid teooriaid püütakse uute faktidega ja ajaga kas kinnitada või ümber lükata.
Näiteks Darwin väitis oma evolutsiooniteoorias, et liigid on ajalooliselt muutuvad ning võivad pärineda teineteisest. Tänapäeval on olemas aga väited , mis lükkavad Darwini teooriat ümber.
Uurides kirjandust, sain teada, et on olemas ka materialistlik maailmatunnetamine. Materialistlik vaade arvab, et tunnetus tegeleb kujuteldava maailmatunnetusega, mida ei saa otseselt mõõta. Näiteks armastust ei saa numbritega kirjeldada ega ei saa ka öelda, mis täpselt armastus on. Armastus on iga inimese subjektiivne tunnetus.
Arutledes erinevas vanuses inimestega tegin järelduse, et maailma tunnetamine on erinevatel aegadel olnud erinev. Tunnetus toetus iga aja teadmistele , avastustele, teooriatele ning põhimõtetele. Seetõttu esinevad mitmed lahkhelid ja arusaamatused põlvkondade vahel. Näiteks olen viimased kaks aastat olnud taimetoitlane , kuna pean seda elustiili õigeks. Mu vanemad aga ei suuda seda ikka veel aktsepteerida ja omaks võtta.
Teadus järjest areneb. Seoses sellega tekivad uued vahendid – uued meetodid, et tunnetada maailma – võimsad mikroskoobid , satelliidid, erinevad arvutiprogrammid – sellega arenevad teadmised Universumi ja maailma kohta. Uute teadmistega tekivad ka uued teooriad.
Mul tekkis võimalus rääkida Mart Noormaga, kellega kõnelesime tänapäeva tehnoloogia arengu kiirusest ja tagajärgedest meie planeedil. Mart tõi välja oma seisukoha, kus ta väitis, et samal viisil keskkonda reostades ja järjest võimsamate masinate leiutamisel hävitame me ühel päeval osoonikihi täielikult ning elu Maal ei ole enam võimalik. Mart uskus aga, et selleks ajaks, kui osoonikiht hävineb, on tehnoloogia arenenud nii kaugele, et Maal ei ela enam inimesed, vaid inimeste leiutatud robotid, kes puhastavad ja taastavad meie planeeti. Inimesed on selleks ajaks aga leiutanud kosmoselaevad, mis lendavad valguskiirusel ning nii on meil võimalik siseneda teistesse galaktikatesse, kus usutakse, et on elu inimestele võimalik. Mõne jaoks võib kõlada see kui fantaasiajutt aga selle idee kohta otsitakse rakendusi. Kuulates erinevaid teooriaid maailma tunnetamisest, kujundasid ja mõjutasid need ka minu isiklikku ehk subjektiivset maailmatunetust. Ma tundsin, et Universum on nii lai ja lõpmatu ja meie oleme vaid üks väike osa sellest. Seega ma saan väita, et objektiivne ja subjektiivne maailmatunnetused mõjutavad teineteist.
Tänaseks on mitmed teadusuuringud näidanud et emotsioonid nagu hirm viha kurbus armastus mõjutavad keha, läbi selle mõjutamise me tunnetame maailma. Iga emotsioon mõjutab keha omamoodi. Inimesele salvestub emotsiooni mõju alateadvusesse. Inimene teeb järeldused, kas tahab tunda emotsiooni veel või salvestab selle mällu ebameeldiva tundena..
Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, "asi iseeneses", kuid me ei saa selle kohta midagi väita. See asi iseeneses mõjutab meie meeleelundeid ja tekitab aistinguid, mille tulemusena tekib "asi meie jaoks" . Tunnetada saabki ainult nähtusi nagu nad meile meie meeleelundite kaudu on antud.
Selgeltnägija Luule Viilma ütleb et maailmatunnetus algab siis kui sa otsid vastuseid oma sisemaailmast, enda sees kõige sügavamates aukudes ja urgastes urgitsedes, kõige valusamaid kogemusi paitades, ning ennast armastades just sellisena nagu sa hetkel oled. Olgu sul mistahes vead.
Me vajame tunnetust, et olla terviklik.
Toetudes sellele väitele saan öelda, et mistahes olukorra muutus, elusündmused, ebaõnnestumised tekitavad uusi küsimusi ja inimesed hakkavad jälle otsima vastuseid, mis panevad tunnetama maailma hoopis uue nurga alt. Nt ma ei saa praegu võrrelda kuidas tunnetasin maailma 1.klassis ja kuidas tunnen praegu. Mu maailmavaade on mitu korda muutunud, kuna olen saanud uusi teadmisi, olen tutvunud palju erinevate inimesi ning saanud mitmekülgseid kogemusi. Ma tean, et mu maailmavaade pole veel lõplik. Mul on palju küsimusi, millele pole vastuseid. Oma küsimustele vastuseid kogudes arenen ja kasvan ja saan teada, kuhu tahan jõuda.
Subjektiivset tunnetamist on kirjeldatud kui sisemist kõhutunnet. See on inimeste jaoks elementaarne emotsioonide kulg, mida ei saa sõnadega kirjeldada. Tihti inimene ei mõtle, et ta tunnetab maailma, vaid ta võtab asju nii nagu nad on ja nad ei püüagi mõelda, et miks see nii on. Näiteks kui küsida, kuidas ta tunnetab maailma, ei osatagi selle peale midagi öelda.
Järelduseks saan öelda, et ei saa eksisteerida eraldi objektiivne ja subjektiivne maailmatunnetamine, vaid nad on alati omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Teadus, uued teooriad, uurimustöö tulemused, oma kogemused, emotsioonid, mõttemaailm, järeldused - annavad kõik meile võimaluse uut moodi tunnetada maailma.
Objektiivne ja subjektiivne maailmatunnetamine #1 Objektiivne ja subjektiivne maailmatunnetamine #2 Objektiivne ja subjektiivne maailmatunnetamine #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor paikati Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Filosoofia eksami vastused
14
doc

Filosoofia eksami vastused

jagatav; nähtuste paljusus, individuaalsus; ebatäiuslikkus.) Kuna ideede maailm on täiuslik, ei saa seal valitseda juhuslikkus ega korrapäratus. Ideed on omavahel kindlas hierarhilises suhtes. Kõrgemaid ideid nimetab Platon sooks: genos ja madalamaid liigiks: eidos. Ideedepüramiid tipneb ühe ideega, mis sisaldab kõiki teisi. Selleks on hüvesuse idee (agathon). See on omakorda transtsendentne teiste ideede suhtes. Ideede tunnetamine. On selge, et ideid ei saaks tunnetada kui inimene kuuluks jäägitult nähtuste valdkonda. Platon seletab ideede tunnetamise võimalikkust oma hingeõpetuse abil. Hinges on kolm osa: mõistuslik, tahtev ja himustav. Hinge mõistusliku osa kaudu on inimene seotud ideedemaailmaga, kuna mõistuslik osa on pärit ideede valdkonnast. Filosoofiline tunnetamine ei ole Platoni järgi seega mitte originaalsete mõtete loomine, vaid ideedevaldkonna meeldetuletamine (anamnesis). 8

Filosoofia
FILOSOOFIA ARVESTUS MÕISTED
17
pdf

FILOSOOFIA ARVESTUS MÕISTED

ainult üks substants (iseseisvalt olemasolev, Jumal vb). 30. Dualism Teooria, mille kohaselt reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist ehk substantsist. 31. Pluralism Teooria, mille kohaselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantsist. 32. Atomism Maailm koosneb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). 33. Substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. 34. Subjektiivne Isiklik. Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. Subjektivism – tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. 35. Objektiivne Tõeline, erapooletu. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 36. Agnostitsism Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus. 37. Eudaimonism

filosoofia teine kursus
FILOSOOFIA mõisted
17
pdf

FILOSOOFIA mõisted

ainult üks substants (iseseisvalt olemasolev, Jumal vb). 30. Dualism Teooria, mille kohaselt reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist ehk substantsist. 31. Pluralism Teooria, mille kohaselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantsist. 32. Atomism Maailm koosneb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). 33. Substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. 34. Subjektiivne Isiklik. Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. Subjektivism – tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. 35. Objektiivne Tõeline, erapooletu. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 36. Agnostitsism Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus. 37. Eudaimonism

filosoofia teine kursus
Filosoofia gümnaasiumile
27
docx

Filosoofia gümnaasiumile

Leiab, et ei ole määratletud aja ja ruumiga. Näiteks asjad asuvad konkreetses ajas ja ruumis, ent loodus mitte. Suvaline punkt ruumis ei ole kuidagi erilisem kui mõni teine punkt ruumis. Ruumi punkt võib muutuda aktuaalseks juhul, kui ta on kontaktis mingite teiste ruumipunktidega. Füüsikalised protsessid, taimed pole ka niisama aktuaalsed ega olulised, ent asetades nad kuhugi, võivad selleks muutuda (nt puu, mis on lagedas kõrbes). Vaimufilosoofia ­ Vaimuriik on jagatud kolmeks: subjektiivne vaim (madalaim aste, puudutab üksikisikut ja tema elu, kuna inimene kuulub ka looduse juurde, ei ole üksikisik oluline), objektiivne vaim (Hegel peab eelkõige silmas eetikat, subjektiivset vaimu, mis on kehastununud mingis inimkehas, astub kõrgemasse valdkonda e objetiivsesse korda, näiteks ühiskonda, perekonda), absoluutne vaim (kõrgeim aste, jaguneb omakorda kolmeks: kunst, mille puhul subjekt ja objekt

Filosoofia
Mõtte mõttest
35
doc

Mõtte mõttest

Inimene saab rituaalse tegevuse kaudu oluliselt mõjustada maailmanähtusi. TEADUSLIK MAAILMAPILT tugineb paradigmasid järgivate järjekindlate uurijate poolt õigeks peetavate meetoditega saadud ja õigeks (või efektiivseks) peetud süstematiseeritud ja objektiviseeritud teadmiste kogumile kõigest olevast. Tunnuseks on kriitilisus ja kindlus. Inimese koht maailmas on oluline vaid tema ja temataoliste jaoks. Maailm eksisteerib meist sõltu-matult, selle mõistmiseks tuleb olla maksimaalselt objektiivne. 2 RELIGIOOSNE MAAILMAPILT tugineb tavakogemustele ning ilmutuslikele ja sisekaemuslikele tõdemustele ja (või) religioossetele tekstidele ning nende tõlgendustele. Olulisimad maailmavaatelised probleemid lahendatakse Jumala(te) tegevuse ja tahte abil. Tunnuseks on lõhestatus siin- ja sealpoolseks, kriitilisus siinpoolse ning dogmaatilisus sealpoolse suhtes. Inimene võib saada oma usu ning tava- ja rituaalse tegevuse kaudu mõjustada enda ja ühiskonna

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
Klassikaline saksa filosoofia
64
docx

Klassikaline saksa filosoofia

süstemaatilisus(teadmiste kogum üles ehitatud süstemaatilisest), objektiivsus(kätkeb endas kolme tunnust:universaalsus, paratamatus(fikseerima nähtuse paratamatuse), objekti omamine(puhtalt formaalsed teadused, mis loovad loogiliselt mittevasturääkivaid väidetesüsteeme, aga objekti omamine üheks kriteeriumiks). Teoses ei esita kõiki koos, aga ajapikku raamatus. Mõtte liigub eriti objektiivsuse tunnuse suhtes. Teadus on objektiivne teadmine sellises tähenduses (referaadis defineerida sõna „teadus“). Küsimus: kas ja kuidas selline teadus üldse võimalik on? Ennem küsis, kas on võimalik; nüüd küsib, kas/kuidas on võimalik. Kas küsimus on positiivselt vastatud ja edasi saab küsida, kuidas on võimalik. Vanal viisil teadusena pole see võimalik(kriteeriumitele ei vasta). Teoreetiline filosoofia on siin fundatsionalism – põhjendused, leidub mingi mittepõhjendust

Filosoofia
Sissejuhatus vaimufilosoofiasse
60
docx

Sissejuhatus vaimufilosoofiasse

1. Sissejuhatus. Mind – hõlmab kõike, mis puudutab meeli(nii teadvustatud kui teadvustamatud protsessid). Meel: seostub meeltega, ainult taju külg. Vaim: seostub hinge või vaimolendiga. Vaimunähtused. Samuel Guttenplan jagab vaimunähtused kolmeks: kogemused(aistingud, teadvus, valu), hoiakud(uskumused, soovid, mõtlemine), teod(sihilikud, kavatsetud, otsustamine). Erinevad viies aspektis: väline vaadeldavus, ligipääsetavus, väljendatavus, intentsionaalsus, teoreetilisus. Kogemus – täielikult ligipääsetav, mittevaadeldav, väljendamatu, mitteteoreetiline ning pole intentsionaalne. Hoiak – halvasti ligipääsetav, keskmiselt vaadeldav, väljendatav, teoreetiline ning intentsionaalne. Tegutsemine – keskmiselt ligipääsetav, vaadeldav, väljendatav, keskmise teoreetilisusega ning intentsionaalne. Guttenplani skeem. Kaks perspektiivi: I isiku perspektiiv(vahetu teadmine omaenda seisunditest), II isiku perspektiiv(toetub välise käitumise vaatlusele, järelduse tea

Filosoofia
Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse
27
docx

Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse

Sarnane romantismi eetikaga, ainult et geenius asendub tahtega ­ indiviid teostab oma tahet G) Sotsiaalse hüve eetika ­ olulisel kohal pole mitte mina ise, vaid mingi kollektiiv väljaspool mind. Teiste austuse väljateenimine. Mingisuguse idee teenimine N: natsionalistlik ­ tuleb teenida oma kodumaad, vajadusel surra oma kodumaa eest. Psühholoogias: Hüve = heaolu! Heaolu mõõtmine ­ inimeste käest küsimine ja selle põhjal järeldamine. Subjektiivne heaolu. Meeleolu tõstmise taktika: naerata endale iga päev peeglis ja sa saadki õnnelikumaks. *Üks asi on see, mis sul on, teine see, mis sa mõtled, et sul on. 3. Mida teha, et olla õnnelik? Tuleb neid ihaobjekte võimalikult palju omandada ­ tuleb raha teenida. See, kes peab õnnelikuks olemise nimel tööd tegema, ei ole õnnelik, kuna ta teeb tööd, mitte ei naudi neid ihaobjekte. 1. Platon, Aristoteles:

Filosoofia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun