ENESEKEHTESTAMINE MINU JAOKS (0)

Q: Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda?

Vastus leiad õppematerjalist: ENESEKEHTESTAMINE MINU JAOKS

Q: Kui sinu jutule segatakse vahele siis ütle ilma tseremoonitsemata Vabandust kas ma tohiksin oma jutu lõpetada?

Vastus leiad õppematerjalist: ENESEKEHTESTAMINE MINU JAOKS

Kutsekool - Psühholoogia - Enesejuhtimine

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda?
Kui sinu jutule segatakse vahele siis ütle ilma tseremoonitsemata Vabandust kas ma tohiksin oma jutu lõpetada?

TALLINNA TEENINDUSKOOL
ENESEKEHTESTAMINE MINU JAOKS
Referaat
Juhendaja : Külliki Türi
Tallinn 2014

Sissejuhatus

Sissejuhatus 2
1.SISSEJUHATUS 3
2.ENESEKEHTESTAMINE 4
2.2 Alistuv käitumine 4
2.3 Agressiivne käitumine 6
2.4 Kehtestav käitumine 7
2.5 Kehtestamisoskus on arendatav 8
2.6 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda? 9
2.7 Kehtestava käitumise 12 eritunnust 10
3.KOKKUVÕTE 12
4.KASUTATUD KIRJANDUS 13

SISSEJUHATUS

Valisin teema „ Enesekehtestamine“ isiklikust huvist antud teema vastu. Inimesele on tähtis osata kehtestada ennast erinevates olukordades. Ma ise olen inimene, kes ei suuda ennast igas olukorras kehtestada. Sellepärast tegingi töö sellisel teemal, millest mul endal tulevikus abi võib olla. Enne selle töö tegemist polnud ma mõelnud enesekehtestamise peale ja kui erinevalt inimesed seda tegelikult kasutavad või näiteks selle peale, et kehtestamisoskus on arendatav iga inimese puhul.
Referaadi eesmärgiks on luua ülevaade enesekehtestamise olemusest üldiselt, ning erinevatest käitumisvormidest ja tuua välja mõned punktid, kuidas kehtestamisoskust on võimalik arendada.
Töö võib huvi pakkuda kõigile, keda huvitab eneskehtestamine ja, kes soovivad oma kehtestamisoskust arendada.
Allikmaterjalidena kasutasin vastavasisulist kirjandust ja internetiallikaid.

ENESEKEHTESTAMINE

2.1 Kehtestamise olemusest
Termini „ enesekehtestamise“ selgituseks saab öelda, et enne möödunud sajandi 70-ndaid aastaid kirjeldati eesti keeles suhtlemises enese huvide eest kindlat seismist sõnade „enesemaksmapanek“ kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti suhtlemispsühholoogia valdkonnaga tegelejad, et sõnade „enesemaksmapanek“ on liiga agressiivse kõlaga varjutades ära teise inimesega arvestamise printsiibi. Praeguseks on Eesti psühholoogide hulgas kinnistunud sõna „enesekehtestamine“, mille võttis teadaolevalt esimesena kasutusele Maie Kreegipuu . Maie Kreegipuu on Eesti tuntumaid kliinilisi psühholooge.
Defineerides kehtestamist saab öelda, et kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seisvat ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumist. Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina. See on idee „mina olen oluline ja sina oled oluline“ väljendumine praktilises käitumises. Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist ( Krips 2003)
Maarja Vadi ütleb tsiteerides Barry Reec`i ja Rhonda Brandti, et kehtestava käitumise kirjeldamiseks tuleb mõista kolme käitumisalternatiivi: passiivne – oma soove, mõtteid, tundeid mahasuruv või eitav, alluv ja konflikte vältiv ; agressiivne – domineeriv, oma huve ja vajadusi peale suruv, ennast esiletõstev, isegi pealetükkiv; kehtestav – endast lugupidav, enda vajadusi rahuldav koos teiste vajaduste arvestamisega (Vadi, 1995, lk 137)

2.2 Alistuv käitumine

Alistuv käitumine on toimimisviis, mille kaudu loovutatakse oma õigused ja huvid teistele. Tehakse seda, mida teised tahavad, kuigi ise soovitakse midagi muud. Alistuv käitumine on mitmetes situatsioonides õigustatud, kui lähtuda käitumise eesmärkidest. Indiviididele on küllalt omane olla arukas ja toorele jõule alistuda, et ennast mitte kahjustada. Kohtudes agressiivse, ennast halvasti kontrolliva nt: narkojoobes, purjus või psüühikahäiretega inimesega mingis suhtlemissituatsioonis ja tundes e´allajäämise ohtu, valib inimene enamasti arukalt alistuva käitumisviisi.
Samuti ei tähenda enese huvide teadlik ohverdamine teisele tingimata seda, et selline alistuja oleks õnnetu või rahulolematu. Kui inimene on oma olemuselt altruistlik, nagu näiteks ema Teresa või näitena kirjandusest isa Goriot , siis võib teiste jaoks elamine olla mõtteviisiks ja elustiiliks (Krips 2003)
Mitteverbaalsed tunnused:

Õlakehitused
Pilkkontakti vältimine
Vaikne hääl

Verbaalsed tunnused:

Kahtlev kõnemaneer
Segane eneseväljendus
Enda ärakasutamise pakkumine
Avaliku konflikti vältimine

( http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html )
On aga inimesi, kes sõltuvad teiste inimeste soovidest ja nõudmistest sedavõrd, et ei ole oma käitumises enam piisavalt iseseisvad. Mõnikord räägitakse isegi sõltuvast isiksusetüübist.
Alistuv inimene, kes elab ainult teiste elu ja tahaks ka oma huvide ja vajaduste eest seista, ise enamasti ei usu, et ta on selleks võimeline. Niisugune vastuolu oma vajaduste ja soovide ning näiva võimatuse vahel neid soove, vajadusi rahuldada, tekitab sageli negatiivseid emotsioone ja emotsionaalseid seisundeid. Alistuvaid, passiivseid inimesi, kes annavad järele teiste soovidele ning teevad seda, mis teistele meeldib, nimetatakse aga ka sageli heaks inimeseks . Tajudes, et alistuva käitumisega on võimalik saada tunnustust, võib inimene püüdagi käituda vastavalt, andmata endale aru, et selline kiitus tunnustab alistuvust (Krips 2003)

2.3 Agressiivne käitumine

Agressiivne käitumine on toimimisviis, kus kahjustatakse teiste huve ja rikutakse teiste õigusi. Tavaelus peetakse agressiivseks sellist käitumist, mis kujutab endast kas füüsilist vägivalda või sõimu, karjumist, teiste alandamist jms. Peale eelpool nimetatute saab aga pidada agressiivseks ka niisugust käitumisviisi, kus rahulikult käitudes ja naeratades tehakse teistele liiga ja rikutakse teise õigusi. See tähendab, et agressiivsust ei määra mitte niivõrd väljendusviis kuivõrd käitumisviis.
Agressiivselt käituv inimene:

Oma arvamust esitab faktina
Kasutab kõnes ähvardusi
Valjuhäälne, ahistav, jäme, sarkastiline
Taotleb viimase sõna õigust vestluses , mis on talle tähtsad.
Kõnes alandavad repliigid/hääletoon/näoväljendused
Süüdistab

( http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html )
Erich Fromm oma raamatus „ Inimese destruktiivne anatoomia“ liigitab agressiivse käitumise viise vastavalt eesmärkidele: pseudoagressiivsus, kaitseagresiivsus, konformne agresiivsus ja kuritahtlik agresiivsus.
Pseudoagresiivsus – käitumisviis, millega tehakse teistele kahju tahtmatult. See on agressiivsus , mis tuleneb enese vajadustest ja seda ei sada tavaliselt negatiivsed tunded teiste vastu. Pseudoagressiivsust saab jagada juhuslikuks, mänguliseks ja instrumentaalseks.
Kaitseagressiivsus – eesmärgiks pole purustada vaid säilitada (elu, vabadus, tervis, vara). Käirumisviis, kus püütakse teist kahjustada, et ta ei saaks indiviidi edasi ohustada .
Konformne agressiivsus – tähendab erinevaid agressiivse käitumise viise, mis ei ole tingitud käituja soovist, vaid käsust nii toimida ( kas juhi otsene käsk või grupiliikmete väljendatud soov). Näiteks noorte kamba liige võib lüüa süütut möödakäijat kuulekusest kamba pealikule.
Kuritahtlik agressiivsus – teistele tahtlik liigategemine, millega kaasneb sageli rahulolutunne (nt sadist naudib teiste valu). Kuritahtlik agressiivsus võib olla spontaanne ja ettekavatsetud. Ettekavatsetud agressiivne käitumine võib olla põhjustatud ebaõigluse tunnetamisest enese suhtest või soovist vägivallast rahuldust saada.
Agressiivne käitumine kujutab endast sagedast sundi teiste suhtes. Seega tuleb agressiivse käitumise analüüsil lähtuda ka õigustest inimestevahelistes suhetes. Näiteks, millistes situatsioonides ja milliste reeglite või printsiipide kohaselt on selline suund lubatud või aktsepteeritav (Krips 2003)

2.4 Kehtestav käitumine

Kehtestava käitumisega inimene:

Toetub faktidele
On teadlik oma ja teise tunnetest
Oskab esitada oma soove selgelt ja lugupidamisega

( http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html )
Kehtestav käitumine on toimimisviis, kus teistega arvestatakse, loobumata seejuures oma huvidest, õigustest ja vajadustest. Selle teeb võimalikuks ennast austav mõteviis ja maailmapilt , kus väärtustatakse ka teisi inimesi. On üsna tõenäoline, et inimene, kes armastab iseennast ja hoolib teistest, ei vaja eriti kehtestamistehnikate – alast koolitust, sest tema käitumine on niigi kehtestav.
Enne kehtestamisele asumist võiks mõelda eesmärgi ehk selle, miks ja milleks tahetakse ennast kehtestada. Kas see eesmärk on üldse saavutatav? Kas see eesmärk on arukas? Kas sul üldse on õigust sellist asja oodata? Näiteks kui arukas on: „ Ma soovin, et ta ei hilineks enam kunagi.“
Tuleks mõelda, kuivõrd on tegemist sooviga muuta teise inimese isiksust. Sellist soovi endas avastades tuleks see kindlasti kõrvale jätta ja mõelda, mis teise inimese käitumises sinu huvisid riivab. See tähendab, et sa võid poovida muuta teise inimese käitumist ja selleks saad kasutada kehtestava käitumise tehnikaid.
Mõnikord, kui on tegemist suhtlemispartneriga, kelle suhtes rakendatava kehtestava kehtestava käitumise mõju on eeldatavalt nullilähedane, siis on ikkagi eesmärk, mida kehtestada. Nimelt on kehtestamine kui käitumisviis vahendiks eneseväärikuse hoidmisel (Krips 2003)

2.5 Kehtestamisoskus on arendatav

Kahtlemata on olukordi, kus kõige mõistlikum on käituda alistuvalt või agressiivselt kuid tavaelus satume me sellistesse äärmuslikesse olukordadesse siiski väga harva erinevalt ürginimesest.
Kehtestamisoskust saab arendada ja eelkõige treenida selle verbaalset poolt. Kehaväljendused, hääl, enesekindlus , enesehinnang , teadlikkuse suurendamine oma vajadustest jmt. jääb juba pikaajalise teraapia või nõustamisprotsessi osaks. Siiski just eelnimetatu on baasiks verbaalsele.
Hea kehtestamine sisaldab selget eneseväljendusoskust.
Selge eneseväljendusoskus on oskus formuleerida eneseväljenduse nelja erinevat kategooriat: fakte, mõtteid-järeldusi-hinnanguid, tundeväljendusi ja soove ning neid situatsioonile sobivalt kasutada.
Inimesed edastavad suhtlemises kolme liiki sõnumeid:

Täissõnumis on esitatud kõik neli kategooriat ja see on kehtestav sõnum.

Osalises sõnumis on osa kategooriaid välja jäetud: tundepurse, millega ei kaasne selgitust, hinnangud , millega ei kaasne tundeid jne.

Risustatud sõnum on stressivaba õhkkonna kõige suurem mürgitaja.
Väljendatakse soove, millele üksnes vihjatakse, kõik kategooriad on olemas kuid varjatud kujul.
Konflikti ehk erimeelsuste käsitlemise viiest stiilist sisaldab kehtestavat käitumist koostöö, alistuvus ilmneb vältimises ja kohandumises, agressiivsus on võistlemises ehk läbisurumises, kompromiss jääb kõigi nende vahele.
Enamasti on meil suheldes ikka tegemist kas suuremate või väiksemate erimeelsustega juhul kui me neid salajasel kokkuleppel lihtsalt ei eira . See on igapäevaelu ja miks mitte püüda astuda mõned sammud stressivabama töö ja kodukeskkonna suunas, parema elukvaliteedi suunas läbi kehtestamisoskuste parendamise ( http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html )

2.6 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda?

Inimesed on sageli võimetud enesekindlalt käituma, kuna nad ei oska formuleerida olukorras kohaseid, mõjutavaid vastuseid. Keerukas olukorras lähevad nad pingesse ega suuda välja mõelda, kuidas tõhusalt toimida. Selle tulemusena ütlevad nad kas liiga vähe või ei ütle üldse mitte midagi.
R. Albert ja M. Emmons esitavad hulga põhjusi, miks inimesed ei oska suheldes oma huve kaitsta ega oma vaateid ja ootusi selge sõnaga väljendada.esiteks on paljusid inimesi varases lapsepõlves kasvatatud ähvarduse, sunni ja survevõtetega. „Kuidas sa isaga räägid!’’, „Mida sa endale lubad?’’, „ Jäta jutt ja tee, nagu ma ütlesin!’’, „Et ma seda sinu suust enam ei kuuleks!’’ – säärased kümneid kordi korratud kõnelused hakkavad aastate jooksul toimet avaldama, kujundades lapse arusaama, et ta on alaväärne, et tal pole õigustki oma arvamust avaldada ja et elus tuleb end kohandada teiste vajaduste ja nõuetega. Teiseks kasvatab traditsiooniline kool pigem õpetajate kuulekaid ja allaheitlikke pailapsi või siis, vastupidi, kasvatajaid trotsivad vastalisi kui oma arvamust välja ütlevaid ja loovalt mõtlevaid noori. Kolmandaks tasutakse töökohtadel ennemini ülemustele lojaalsuse ilmustamise kui isepäisuse ja uuendusmeelsuse eest. Neljandaks hoiab inimesi nende tegelike arvamuste avaldamisest tagasi ka religioon . Lõpuks põhjustab ka poliitiliste intitutsioonide tavakodanikule kättesaamatus võimalust, et inimesed ei teadvusta oma isiklikke vajadusi ja huve ega taipa, taha ega oska iseend puudutavais asjus võimuesindajaid mõjutada.
Enesekahjustamist kahjustavad kinnisus, häbelikkus, allasurutus ning muidugi... puudulik suhtlemisoskus . Enamik inimesi eelistaks põhimõtteliselt olla meelekindel ja mõjukas ning samas teisi arvestav ja õiglane. Agressiivset käitumist eristab kehtestavast järgimine tunnusjoon : esimese puhul püütakse oma tahtmine läbi suruda teise huve eirates, teisel korral kaitstakse enda huve ilma teise huve kahjustamata (igatahes nendega arvestades).
R. Rakose järgi räägib kehtestav isik valjemini kui allaheitlik, ent mitte nõnda valjult kui agressiivne.

2.7 Kehtestava käitumise 12 eritunnust

R. Albertile ja M. Emmonsile (1990), J. Hayesile (2002) ning R. Boltonile (2002) toetudes võime öelda, et kehtestav käitumine on:
1. ennast väljendav – inimene ütleb välja oma arvamuse, väljendab iseenda vaateid,
2. otsekohene , mitte põiklev – keerutamata ja hämamata tullakse välja oma ettepanekuga, kommenteeritakse või kritiseeritakse kedagi,
3. teeskluseta – väljendatakse oma tegelikke tundeid ja mõtteid,
4. aktsepteeriv – kaasinimesi austatakse kordumatute isiksustena. Inglise keeles on sõna ACCEPT püütud lahti mõtestada järgmiselt: a) veetlus , b) suhtlus, c) pühendumine , d) nautlemine (suhtest rõõmu tundmine ), e) sihipärane tegutsemine, f) usaldus (Albert & Emmos, 1990, lk 119)
5. teiste huve ja õigusi arvestav – tunnistatakse kaasinimestele omaseid vajadusi ega piirata nende voli öelda välja, mida nad mõtlevad või taotlevad,
6. teavitav – suheldes väljutakse viisakalt-konventsionaalselt tasandilt väljendama fakte, seisukohti, hinnanguid, ettepanekuid jm. Samas palutakse ka teisel poolel mitte väljunduda umbmääraselt, vaid faktide, arvamuste, hinnangute keeles,
7. ühteaegu verbaalne ja mitteverbaalne – peale sõnalise eneseväljendusse kuuluvad kehtestamisse ka kehakeel ja paralingvistilised vahendid. Enesekindel suhtleja väldib väljendeid, mis kahandaksid tema öeldu tähtsust ning, mis eriti tähtis, paneb kuulajad oma sõnumit tähele panema . Kui vaja, on ta enda korralikuks jälgimiseks oma sõnumit lausa sõna-sõnalt kordama ,
8. selgitav, mitte salgav. Näide. Kui on vaja ärikohtumise kuupäev ümber muuta, tuleb muudatust põhjustavaid asjaolusid avameelselt tutvustada,
9. partneri vajadusi, huve, tundeid arvestav - Inglise keeles väljendab raskesti tõlgitav mõiste responsiv seda, et teise isiku poole pöördumine, tema kõnetamine võtab arvesse viimase hetkemeeleolu, eeldatud hoiaku kõneaineks võetavasse küsimusse või teadaoleva probleemi. Sellega antakse märku teise inimese m ä r k a m i s e s t, mis sillutab teed headele suhetele ning loob sooda pinna ka kaaslase tähelepanu virgutamiseks ja selleks, et too omakorda oleks responsiivne (vastuvõtlik, kaasatulev),
10. olukorraga kooskõlas – piir lubatu ( nt surve avaldamine) ja ebasoovitava (nt teise katkestamine) vahel on tinglik, olenedes olukorrast, suhetest, kultuurikontekstist,
11. vastutustundlik . Kehtestavalt käitudes arvestatakse oma teguviisi võimalikke tagajärgi. Formaalselt endale lubatav ja õigustatu ei tarvitse teistega arvestamise seisukohalt alati õige olla,
12. loomulik ja asjalik . Kehtestamisel on tähtis olla ehe, asjalik ja konkreetne. Kehtestav sõnum väljendab kõneleja vajadusi, tundeid ja mõtteid vahetult ja selgelt, ilma et kaasinimestele avaldataks survet , neid käsutataks või arvustataks. Mõostagi ei taga säärane toimimisviis edu igas olukorras, ent see loob oma soovide teostamiseks parima mõeldava eelduse.
1.3 Kehtestamise liigid
Oma huve võib kaitsta mitmel viisil: jõulisemalt ja pehmemalt, teistele söakalt vastandudes või vastatstikusele mõistvusele apelleerides. Neli põhilist kehtestamisviisi on järgmised.
1. Otsene kehtestamine. Kui sinu jutule segatakse vahele, siis ütle ilma tseremoonitsemata: ’’ Vabandust , kas ma tohiksin oma jutu lõpetada?’’
2. Empaatiline kehtestamine eeldab omaenda tundliku tähelepanu toonitamist teise isiku vajaduste ja huvide suhtes. Esinemise katkestamisel lausu : „Ma saan aru, et sa tahaksid väga oma arvamust avaldada, aga palun luba mul lõpetada.’’
3. Eskaleeruv kehtestamine. Pressingmüüki harrastavale helistajale võiks vastata: „Ma juba ütlesin teile, et s e d a ajakirja ma ei soovi tellida .’’ Mida intensiivsemalt kedagi veenda, mõjutada, arvustada, kontrollida, seda suuremaks kujuneb oht, et kaasinimene näeb meie initsiatiivis enda õiguste kärpimist.
4. Vastanduvalt kehtestamist kasutatakse juhul kui kellegi sõnad on vastuolus tema kehakeeles väljenduvate tunnetega, suunates iseenda sõnumi siis rohkem teise inimese kehakeeles öeldule kui tema sõnades väljendatule.

KOKKUVÕTE

Alguses, kui ma enesekehtestamise kohta üldse uurima hakkasin, ei olnud mul aimugi, et enesekehtestamise oskus on nii oluline inimese elus. See on oluline oskus inimese igapäevases elus. Kui inimesed oskavad end teisele inimesele hästi selgeks teha, siis see näitab, et inimene oskab hoida eneseväärikust.
Sain ülevaate enesekehtestamise olemusest ning sain teada, et kehtestamisoskust on võimalik arendada. Eelkõige, et kehtestamisoskus oleks hea, peab inimesel olema selge eneseväljendusoskus.
Huvitav oli teha seda tööd, kuna teema on tänapäeval väga aktuaalne ja inimesi huvitab üha rohkem iseenda sisemaailm ja seal toimuvad protsessid.
Ma arvan, et ma ise sain selle uurimusega palju huvitavaid teadmisi enesekehtestamisest ning sellest, kuidas inimesed ennast erinevates olukordades kehtestada püüavad. Sain rohkelt teadmisi kehtestamisoskuse arendamisest, mis on mulle isiklikult väga oluline. Kehtestamisoskus tuleb kasuks mu tulevases töös, kuna mu tulevane töö näeb ette, et ma pean olema julge ja välja ütlema oma arvamusi .

KASUTATUD KIRJANDUS

Krips, H. (2003). Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Tartu Ülikooli Kirjastus.

http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html

Suhtlemine . Inimsuhted ja suhtlemispsühholoogia. Anti Kidron. Mondo 2004

Oskus öelda ei – [WWW] URL

http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=2&lastmenu=221&text_id=247

Kehtestav käitumine – [WWW] URL

http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=8&artid=911
13

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 21 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Diana96 Õppematerjali autor

Referaat, teemal "Enesekehtestus minu jaoks"

referaat enesekehtestus enesekehtestamine kehtestamise kehtestamisoskus agressiivsus stress käitumisviis

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Referaat Enesekehtestamine

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ENESEKEHTESTAMINE Referaat Õppejõud: Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin teema ,, Enesekehtestamine" isiklikust huvist antud teema vastu. Inimesele on tähtis osata kehtestada ennast erinevates olukordades. Ma ise olen inimene, kes ei suuda ennast igas olukorras kehtestada. Sellepärast tegingi töö sellisel teemal, millest mul endal tulevikus abi võib olla

Enesejuhtimine

docx

Enesekehtestamise referaat

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku 2011 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................

Isiksusepsühholoogia

docx

Enesekehtestamine

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Egle Pikhof ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin enesekehtestamine. Suhtlemine käib käsikäes enesekehtestusega. Enesekehtestamist kasutan igapäevaelus, olgu see siis alistuv, agressiivne või advekaatne. Tahtsin välja selgitada, milline enesekehestaja ma olen suurema osa. Ja kuna ma olen suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii igapäevaelus kui ka valitud erialal. Tagasihoidlikkus pole siin kohal voorus, vaid takistav faktor, mis segab mul ennast avada suhtlemises. Tulevasena

Isiksusepsühholoogia

docx

Enesekehtestamine

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA12 Triin Samra ENESEKEHTESTAMINE Referaat Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Kas sa leiad end tihti vastamas teistele "jah" ka siis, kui tegelikult tahaksid öelda "ei"? Kas tunned, et ei suuda sõbrale või kaaslasele oma rahulolematust väljendada isegi siis, kui leiad, et see on õigustatud? Kas tunned, et sinu mõtteid ja soove ei kuulata? Arvad, et sa ei suuda ennast maksma panna?

Psühholoogia

doc

Käitumisviisid

Kolm käitumisviisi Sisukord I. Kolm käitumisviisi..................................................................................................................3 II. Ristsõna.................................................................................................................................7 III. Meelespea.............................................................................................................................8 IV. Ülesanne...............................................................................................................................8 2 I. Kolm käitumisviisi On inimesi, kes pea igas olukorras püüavad teisi kamandada. Nende sõna, arvamus, vajadused, soovid peavad alati peale jääma mitte kunagi teiste omad. Võib jääda mulje, et neil pole aimugi, et on olem

Inimeseõpetus

docx

KEHTESTAMINE

1 KEHTESTAMINE 1966. aastal võtsid käitumisteraapia rajajad Wolpe ja Lazarus kasutusele termini ,,kehtestavus'' (assertiveness), mõistes selle all võimet väljendada ärevust tundmata sotsiaalset aktsepteeritud viisil oma õigusi ja tundeid. Kehtestamise alternatiivideks on kuuletumine ja agressiivsus. Kuuletujad lasevad südmustel passiivselt toimuda, ilma et nad avaldaksid oma tundeid, agressiivsed aga suunduvad oma eesmärkide poole käskivalt ja üleolevalt, arvestamata teiste tundeid. Mehi peetakse üldiselt naistest kehtestavamaks. Kuigi tuleb öelda, et teglikult sõltub kehtestamine ka kultuurist. On uuringuid, mis näitavad, et traditsioonilises kultuurikeskkonnas üles kasvanud naistel, keda lapsest saati kasvatatud kuuletumise vaimus, on raskusi end kehtestada, nad käituvad alistuvalt ning kogevad suheldes sagedamini süütunnet ja ebakindlust. Lorr ja More jõudsid oma uuringutega järeldusele, et 4 põhilist kehtestamise tüüpi otsekohes

Õigus

docx

Tõhusa eneseväljenduse reeglid, Minakontseptsioon, Kehtestav käitumine, kehtestamistehnikad, Suhtlemisstiilid

2. Kehakeel ja sõnub peavad ühtima Hääletoon ja kehakeel peavad /kinnitama sõnumi sisu. 3. Tuleb vältida topeltsõnumeid Sellisel puhul jagatakse ühe poolt kiitust/positiivset sõnumit ja teisalt tehakse negatiivseid märkusi.Lõpptulemusena ei saadagi sageli aru, mis siis õieti öelda taheti. 4. On oluline välja öelda, mida tahetakse ja tuntakse. Sinu telefonikõne oli nii pikk, et nüüd on kõik toit jahtunud. Tegelikult ei hooli sa minu vaevast ja mulle ei see ei meeldi, see on hoolimatu suhtumine. Olen solvunud. 5. Tuleb osata eristada mõtteid ja tähelepanekuid On tähtis vahet teha oma arvamuste, teooriate ja veendumuste ning selle vahel, mida ollakse näinud ja kuulnud. 6. Keskenduda tuleb ühele asjale korraga Mitte vahetada teemat enne, kui mõlemad osapooled on oma arvamuse öelnud. Avastades, et ollakse teemast kõrvale kaldunud, öelda see otse välja ja käsitleda teemat edasi. Sõnum peab olema sirgjooneline

Suhtlemispsühholoogia

docx

Enesekehtestamine

Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Enesekehtestamine Referaat Õppejõud: 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks enesekehtestamine. Kuna arvan, et selle teema põhjalik uurimine annab mulle tulevikus suured eelised. Varem oli mul enda kehtestamisega probleeme, kuid praegu oskan juba ennast maksma panna ja avaldada enda arvamust, seda ainult teatud situatsioonides. Suheldes võõraste inimestega olen siiski väga häbelik ning enesekehtestamisest ei tule mitte midagi välja. Samuti ei oska ma võõraste juures olekul ennast piisavalt hästi väljendada ning võõrastega vabalt suhtlemine tundub utoopiline

Enesejuhtimine

Rohkem sarnaseid