TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HAGIAVALDUS Avatud Ülikool Kodutöö Õppeaine: Tsiviilkohtumenetlus Tartu 2012 KAASUS HAGIAVALDUSE KOOSTAMISEKS (KODUTÖÖ) A (ostja) ja B (müüja) sõlmisid 6. märtsil 2011 müügilepingu Tartus Tammelinnas asuva kinnisasja ostmiseks renoveeritud majaga eluasemeks, lepingu järgi nõustus C müüja abikaasana lepingu sõlmimisega. Kinnisasi oli omandatud B ja C abielu ajal, kuid kinnistusraamatus kantud üksnes B nimele. Lepingu sõlmimisel pidas müüja nimel läbirääkimisi A-ga C, kes kinnitas ostjatele, et kinnistul asuv elamu on renoveeritud parimal viisil ja kõik on tehtud ,,oma käe järgi". Leping sõlmiti ja ostuhinnaks lepiti kokku 250 000 eurot. Mingitest varjatud puudustest ega probleemidest ostjale ei teatatud. Pärast kinnisasja valduse ülevõtmist hakkasid ilmnema ometigi erinevad puudused....
...............................................................................................22 29. Töövaidlused..........................................................................................................23 Lõppsõna......................................................................................................................25 2 Sissejuhatus Käesolevas töös on refereeritud raamat "Hagimenetlus tsiviilasjas" kehtiva Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kontekstis. Nimetatud raamat mõeldud kasutamiseks käsiraamatuna ning annab algteadmisi õigusemõistmisest tsiviilasjades. Raamatu kommentaarid ja selgitused väga praktilist laadi ja kergesti mõistetavad ka mitte elukutselisele juristile. Samas ei ole raamat aga tsiviilkohtumenetluse kommenteeritud väljaanne vaid aitab pigem seaduse sätteid paremini lahti mõtestada. Autor käsitleb 01.01
Apellandi volitatud esindaja: Vandeadvokaat Toomas Tool Advokaadibüroo OÜ E-post: [email protected] Tel: +372 6474 7363 Vastustaja: Kalle Saabas ( 35606050403) Aadress: Saju 3, Tallinn 12623 E-post: [email protected] Tel: +372 5689 1452 Apellatsioonkaebus Tallinna Harju Maakohtu 09.04.2016 otsusele tsiviilasjas nr 1-2-345 1) Sissejuhatus: 1. Apellatsioonkaebusega vaidlustatakse Tallinna Harju Maakohtu poolt 09.04.2016 tehtud otsus tsiviilasjas nr 1-2-345 osaliselt. Vaidlustatakse resolutsiooni p 2 seoses kohtu poolt osade tõendite uurimise/hindamise jätmise pärast ja põhjendamata jätmise tõttu . 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 631 lg 2 järgi on õigusnormi rikutud, kui
teist lepingupoolt teavitama lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, tuleb teisele lepingupoolele hüvitada kahju, mis tekkis seetõttu, et teine lepingupool uskus, et leping on kehtiv. VÕS § 15 teisi lõikeid kohaldatakse juhtumeile, kus lepingu tühisus tuleneb mõnest muust asjaolust. Viidatud sätte kohaldamist on Riigikohus selgitanud 15. jaanuari 2007. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06. Tulenevalt VÕS § 15 lg-st 1 saab sättes märgitud asjaoludel kahjustatud lepingupoole ees vastutada vaid isik, kes on võtnud endale kohustuse valmistada ette lepingu sõlmimine või teavitada teist poolt lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest. Kolleegium leiab, et kõnealune säte asjas ei kohaldu, sest hageja ei ole toimiku materjalide kohaselt tuginenud asjaolule, et pooled oleks sellises kostja kohustuses kokku leppinud.
TsMS § 633 lg 5 ja § 652 lg 4 alusel oli hagejal kohustus põhjendada, miks ta ei esitanud väidet ega tõendit esimese astme kohtus (Hageja esitas menetluses esimest korda väite, et ta pöördus kostja poole ajalehes ilmunud töökuulutuse tõttu, ning ajalehekuulutuse koopia apellatsioonkaebuses ja selle lisana.) Riigikohtu praktika viited: Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-3-05 ja 3-2-1-9-05; Riigikohtu 31. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-08; Riigikohtu 13. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-09; Riigikohtu 16. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-07; Kõik need viited on asjakohased, kuna, neis kõigis oli probleem töötaja ja tööandja vaheliste suhetega, töölepingu või töövõtulepingu osas,palga mitte väljamaksmise või siis viivised palga maksmise viivitamisega, samuti ka tööraamatu (mitte)olemasolu osas. Eriarvamused kohtuotsuses:
tollal kehtinud AÕS § 17 lg-st 1. (p 17) 2/67 Ehitise olulisteks osadeks võib pidada ka ehitise eesmärgipärast kasutamist võimaldavaid tehnosüsteeme, eelkõige kliima tagamiseks vajalikke kütteseadmeid. Riigikohus on leidnud, et ehitise oluliseks osaks on elamu kütmiseks vajalik soojussõlm (vt Riigikohtu 13. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-08, p 13; 30. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04, p 18). (p 18) Soojussõlmest eristab alajaama praegusel juhul vähemasti asjaolu, et soojussõlm teenis vaid selle elamu kasutamise huve, kus soojussõlm asus, varustades elamu korteriomanikke vajaliku soojusega. Alajaama põhieesmärk on elektri edastamine teistele tarbijatele, st rajatise põhieesmärk ei seostu ehitisega, milles see paikneb. Selle kaudu varustatakse elektriga
esitamisel AÕS § 80 järgi. Vaata: § 84. Valdaja vastutus asja ja päraldiste eest § 85. Kasu väljaandmine ja hüvitamine § 88. Kulutuste hüvitamine valdajale KOHTULAHENDID: 3-2-1-69-13: Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi (vt ka Riigikohtu 26. septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93- 12, p-d 20–21). 3-2-1-90-14: Sõiduki turuväärtuse hindamisel olukorras, kus selle kohalikku keskmist müügihinda ei ole võimalik teada saada, saab aluseks võtta sarnaste sõidukite väärtuse teistes riikides. TsÜS § 65 ei välista eseme väärtuse määramisel keskmise müügihinna arvestamist Eesti piirest väljaspool, kui see on mõistlik (p 13). 3-2-1-118-08: Kasutatud auto väärtust tõendada sarnaste autode müügipakkumised ega
KOHTUOTSUS 3-2-1-34-06 · Kohtuasja nr: 3-2-1-34-06 · Otsuse kuupäev: Tartu, 3.mai 2006. a · Kohtukoosseis: eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik · Kohtuasi: OÜ K hagi aktsiaseltsi T vastu 457665 kr saamiseks ja aktsiaseltsi T vastuhagi OÜ K vastu 213 737 krooni ja 92 sendi saamiseks · Vaidlustatud kohtulahend: Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus tsiviilasjas nr 2-2- 171/2005 · Kaebuse esitaja ja kaebuse liik: aktsiaseltsi T kassatsioonikaebus · Osalised: kostja T esindaja vandeadvokaat Anu Pärtel · Asja läbi vaatamise kuupäev: 17.aprill 2006.a, kirjalik menetlus · Resolutsioon: jätta ringkkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus muutmata ja kassatsioonikaebus rahuldamata Menetluse käik · OÜ K hagi 9. detsembril 2003.a Tartu Maakohtule,
tagasiside oma tegudes) vea neg. tagajärg üldsusele: o avalikkuse eksitav informeerimine normidest o Õiguskaitsesüsteemi autoriteedi kahjustamine Moraalne kahju eriti suur süütu isiku süüdi mõistmisel. min (OK + VH +MK) Moraalse kahju miniseerimine: Süütuse presumptsioon. Sellet tulenev erinev tõendamise koormis tsiviilasjades ja kriminaalasjades. Tsiviilasjas üks pool toob välja oma argumendid, teine pool toob välja oma argumendid. Kohtunik on kohustatud otsust tegema, kumb pool paremini oma seisukohad põhjendas. Kriminaalasjas ühel pool on kahtlustatav, süüdistatav ja teisel pool on riik. Riik peab tegelema sellega, et ära tõendada, et isik on süüdi. Kui isikut on liiga kerge süüdi mõista, siis on palju 4. tüüpi vigu(süütu mõistetakse süüdi). Kui isikut on liiga raske süüdi mõista, on palju 3
kaitseks. Konkurentsipiirang - töötajal on kohustus mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal (piirangul on tööandja majanduslike huvide kaitse eesmärk, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi). Kui neid piiranguid poleks, võiks tööandja ikka nõrgemaks pooleks osutuda. Töölepingu eristamine 4. Millised on Riigikohtu tsiviilasjas 2-18-6908 (2020) (punktid 11 ja 13) toodud töölepingu eristamise lähtekohad ja kriteeriumid? Milliste kriteeriumite alusel võiks veel lepingu olemust hinnata? Tähtsuse järgi: 1. Alluvussuhe ja selle määr (peab olema suur), juhtimise kontroll 2. Töölepingu puhul saab töötegija tasu oma töö eest 3. Tuleb lähtuda poolte tahtest: 1. poolte tahed, mis on tuvastatud läbi nende käitumist 2. poolte tahed, mis tulenevad nende käitumisest
häid tulemusi. Stipendiumi maksti sõltumata sellest, kas L. sai oma tervislikust seisundist tulenevalt mängida või mitte või kui palju ta võistluste ajal väljakul viibis. Samuti ei tasutud stipendiumilt sotsiaal- ega tulumaksu ning L. ei kuulunud spordiklubi poolt haigekassale esitatavasse töötajate nimekirja. Kas poolte vahel sõlmitud leping oli tööleping? Analüüsige palun Riigikohtu tsiviilasjas 3-2- 1-9-05 toodud kõikide kohtute seisukohti ja kujundage oma arvamus. - Spordiklubi ja sportlase vahel on tööleping, sest treener kui spordiklubi esindaja korraldab ta tööd. 3-2-1-9-05: Kostja (T. Liivak) ja hageja (TÜ spordiklubi) vahel oli stipendiumileping, mille hageja lõpetas ennetähtaegselt, sest ei olnud kostja saavutustega rahul. Kostja: tegemist on töölepinguga ning talle tuleb maksta hüvitist. Hageja: Tegemist on stipendiumilepinguga, sest
pankrotimenetluse kulutuste maksmiseks. Seega on võlgniku igasugune majanduslik tegevus lõppenud. Kuna Kalle Tenno on töövõimeline isik, siis on temal võimalus ise pankrotikulusid maksta. Füüsilise isiku puhul ei saa rääkida tegevuse lõppemisest. Kollegium märgib, et tuleb uuel läbivaatamisel otsustada, millisel alusel pankrotimenetlus lõpetatakse. Maksejõuetuse põhjuste tuvastamisega seonduvat käsitleb Riigikohtu 7. detsembri 2004.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-04. Pärnu Maakohtu 23. veebruari 2004. a määrusega algatati võlgniku pankrotiavalduse alusel OÜ Pärlen A. K. pankrotimenetlus. Ajutiseks pankrotihalduriks nimetati Andrus Õnnik. Ajutine pankrotihaldur esitas 10. märtsil 2004. a pankrotimenetluses aruande, milles palus pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 alusel pankrotimenetluse lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, sest võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse
Kohtuotsus 3-2-1-5-05 Otsuse kuupäev Tartu, 9. märts 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi AS Hansapank hagi Mart Susi vastu 2 252 117 krooni 24 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 22/1189/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mart Susi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 14. veebruar 2005. a Istungil osalenud isikud Kassaator M. Susi Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskäik 1. 2. aprillil 2003. a esitas AS Hansapank Harju Maakohtule hagi Mart Susi vastu, paludes kostjalt välja mõista 2 252 117 krooni 24 senti.
seaduse jõustumist ehk 1. juulit 2010 omandatud vara. Eeltoodud seisukohta ei muuda asjaolu, et poolte abielu oli lahutatud enne kehtiva seaduse jõustumist. Nimetatud asjaolul ei ole PKS § 211 kohaldamisel tähtsust. PKS § 210 lg 2 järgi tuleb poolte ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, s.o enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadusest (vt selle kohta ka Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-11, p 18). (p 9) PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete järgi. ( p 12) Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 ja § 15 lg 1 järgi kuulus ühisvara hulka üksnes see vara, mis omandati abielu sõlmimisest kuni abielusuhete lõppemiseni, s.o abikaasade isiklike ja varaliste suhete lõppemiseni (p 12, 13). Ühisvaraga tehingute tegemine: 13.11.2013 3-2-1-127-13
(pankrotis) hagis Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-56-04 Otsuse kuupäev Tartu, 11. mai 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi AS Investa-R (pankrotis) hagi Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-293/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Investa-R (pankrotis) kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 12. aprill 2004. a Istungil osalenud isikud AS Investa-R lepinguline esindaja vandeadvokaat P. Varul, I. Maasingu lepinguline esindaja vandeadvokaat M. Lemetti Resolutsioon 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 2003. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 2. Kassatsioonkaebus rahuldada.
KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 14. juunil 2001. a Raivo Paala kaebus AS TSC Henry Motors võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsusele. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 14. mail 2001. a Raivo Paala kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-373/00. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik 5. aprillil 2000. a kuulutati välja AS-i TSC Henry Motors pankrot. R. Paala esitas 27. aprillil 2000. a pankrotihaldurile nõudeavalduse häälte arvu määramiseks koos nõuet 866 097 krooni tõendavate dokumentidega. Haldur otsustas R. Paalale hääli mitte anda, pidades nõuet mitmel põhjusel ebaselgeks. Samasuguse otsuse tegi võlausaldajate esimene üldkoosolek 5. mail 2000. a. Kaebuses palus R
arvelt. Kahel leppetrahvi tüübil vahetegemine sõltub lepingus kasutatud sõnadest ja lepingupoolte tahtest. Kõige parem on selgesõnaliselt kokkuleppida, et näiteks leppetrahv asendab täitmist või vastupidi. Vaidluse korral otsustab kohus millises leppetrahvis on pooled kokkuleppinud. 6 Seadus lubab nõuda leppetrahvilt viivist, sellisele järeldusele jõudis Riigikohus tsiviilasjas 3- 2-1-69-08. Lähtudes võlaõigusseadusest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Leppetrahvinõue muutub sissenõutavaks alates selle nõude eelduste täitmisest, esmajoones kohustuse rikkumisest. Seega võib võlausaldaja leppetrahvinõude olemasolul nõuda võlgnikult selle tasumisega viivitamisel ka viivist. Kokkuvõtvalt saab öelda, et leppetrahvi lisamine lepingusse on igati mõistlik, sest see sunnib
kattuvas ulatuses lõppevad. Soovituslik kirjandus • Õigusaktid: • Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216 • Võlaõigusseadus, RT I 2002, 60, 374 • Raamatud ja artikklid: • Kalamees, P jt. Töö vastuvõtmine ja töövõtja vastutus ehitusvigade eest, Juridica nr 4, 2010. • Kalamees, P. Müügilepingust taganemise õigus asja lepingutingimustele mittevastavuse korral. Kommentaar Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-11-10, Juridica nr 10, 2010 • Kull, I. Võlaõigus. I. Üldosa, Tallinn, Juura 2004 • Kõve, V. Lepingu ühepoolse lõpetamisega seotud küsimused võlaõigusseaduses. Juridica nr 4, 2003. • Värav, A jt.Müüjavastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, Juridica 2009 nr 7;
jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Sätte eesmärk on kaitsta võlgnikku ning tõkestada võimalik õiguste kuritarvitamine võlausaldaja enda poolt. Mõistliku etteteatamisaja mittejärgmine võib võlausaldaja jaoks seega kaasa tuua olukorra, kus vastava vastuväite esitamise korral võlgniku poolt kaotab võlausaldaja leppetrahvi nõudmise õiguse. Mõistet „mõistlik aeg“ ei ole seadusandja täpsemalt sisustanud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-28- 08 rõhutanud, et tegemist on määratlemata õigusmõistega ning seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades. Riigikohus on küll oma hiljutises lahendis viidanud, et teate edastamine 3 kuu möödumisel rikkumisest teadasaamisest ei pruugi mõistlik olla, kuid mingit reeglipärasust ei saa sellest tuletada. Iga olukorda tuleb siiski eraldi analüüsida. Loomulikult saab ka mõistliku aja küsimust lepingus endas reguleerida ning praktikas seda tihti ka tehakse
keelatud ka töötaja rassi, vanuse, rahvuse, puude, seksuaalse suundumuse , kaitseväeteenistuse kohustuse, perekonnaseisu, perekondlike kohustuste täitmise jmt alustel 5. Lõpparve maksmisega viivitamisel kannab tööandja vastutust TLS § 119 lg-s 2 sätestatud korras. TLS § 119 lg 2 kohaselt on töötajal õigus nõuda tööandjalt keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühte kuu keskmise palga. Tsiviilasjas nr 3-2-1-155-00 selgitab Riigikohus, et lõpparve kinnipidamisega TLS § 119 lg 2 tähenduses ei ole tegemist siis, kui tööandja jätab lõpparve maksmata või viivitab selle maksmisega kaalukatel põhjustel. Kohus võib lugeda lõpparve kinnipidamise kaalukaks põhjuseks vaidluse lõpparve koosseisus väljamakstavate summade aluse või suuruse üle, kui seaduse sate või töölepingu tingimus, millel see põhineb, on mitmeti tõlgendav vastuolu tõttu seaduse mõne teise sättega või
avastamist. Sätte eesmärk on kaitsta võlgnikku ning tõkestada võimalik õiguste kuritarvitamine võlausaldaja enda poolt. Mõistliku etteteatamisaja mittejärgimine võib võlausaldaja jaoks seega kaasa tuua olukorra, kus vastava vastuväite esitamise korral võlgniku poolt kaotab võlausaldaja leppetrahvi nõudmise õiguse. Mõistet ,,mõistlik aeg" ei ole seadusandja täpsemalt sisustanud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08 rõhutanud, et tegemist on määratlemata õigusmõistega ning seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades. Riigikohus on küll oma hiljutises lahendis viidanud, et teate edastamine 3 kuu möödumisel rikkumisest teadasaamisest ei pruugi mõistlik olla, kuid mingit reeglipärasust ei saa sellest tuletada. Iga olukorda tuleb siiski eraldi analüüsida. Loomulikult saab ka mõistliku aja küsimust lepingus endas reguleerida ning praktikas seda tihti ka tehakse.
Ringkonnakohus luges põhjendatud ja tõendatud kahjuks PF laki müügihinna AS Tartu Flora kaupluses 1997. a, s.o 34,90 krooni x 10 100 kg = 352 490 krooni. Kostja palus kassatsioonkaebuses apellatsioonikohtu otsuse tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Vastuolus TsMS §-ga 242 lg 2 hindas apellatsioonikohus ümber asjaolusid, mis tuvastati jõustunud kohtuotsusega teises tsiviilasjas samade poolte vahel sama hagieseme üle. Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 1995. a otsusega tuvastati, et 1992. a esitatud hagi kohaselt maksis lakk 12 566, 90 krooni. Käesolevas vaidluses tuvastati sama laki jaehind 1997. aastal. Sama asja väärtus ei saa olla erinevates kohtuotsustes erinev. Sisuliselt uue otsuse tegemisega samas vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta on apellatsioonikohus rikkunud jõustunud kohtuotsuse ainsuse, muutmatuse ja ümberlükkamatuse põhimõtet.
kanda. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel. (3) Iseseisva nõudeta kolmas isik kannab tema avalduse, taotluse või kaebusega teistele menetlusosalistele tekitatud menetluskulud, kui neid ei kanna tema poole vastaspool. 12. Tõendi mõiste, liigid, tõendamise eesmärk, tõendamisese ja tõendamiskoormus Tõendi mõiste -TsMS § 229 lg 1.Tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on esitatud seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjad. Seega tõendi puhul: 1. tuleb järgida protsessivormi nõudeid, 2. tõend peab olema asjakohane. Tõendi liigid: Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus,
riikidele ühine menetlusõiguslik allikas ning see on andnud elu üldpõhimõtetele, mis on rikkalike ja mitmekesiste siseriiklike süsteemide kõrval ja nende üleselt on mõeldud tagama õigust kohtusse pöörduda, õigust saada lahend mõistliku aja jooksul, asja õiglase arutamise ja erapooletu menetluse tulemusena ning õigust sellele, et tehtud kohtuotsused täidetaks . TsMS § 2 sätestab: ,,Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasjas õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega." Tsiviilasja õiget lahendamine saab toimuda vaid läbi võistlevuse ja uurimisprintsiibi, mida käsitlen eraldi. Mõistlik aeg Mõistlik aeg on mitmetasandiline avatud mõiste. Kõik menetlustoimingud peavad toimuma mõistliku aja jooksul, kusjuures eeldada tuleks, et seaduses sätestatud tähtajad on mõistlikud tähtajad, ning kogu kohtumenetlus tervikuna peab toimuma mõistliku aja jooksul.
Korteriomandi võõrandamise otsuse võib teha ka ühistu üldkoosolek (vt ka 3-2-1-110-07) 3-2-1- 187-12 Kuna kõik korteriühistu liikmed on ühtlasi korteriomanikud, siis on KOS § 14 lg 1 ja KOS § 14 lg 3 alusel korteri võõrandamise otsuse vastuvõtmiseks ühistu üldkoosolekul nõutav, et korteriühistu üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kaasomandiosadest ja otsuse poolt on enamik üldkoosolekul osalejatest (vt Riigikohtu 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-04, p 17). Korteriühistuseadusest tulenevalt võib KOS § 14 lg 5 alusel hagi esitada ka korteriühistu. Korteriomand lõpeb (KOS § 6) (1) Korteriomand lõpeb kinnistusraamatu kande kustutamisega või korteriomandite registriosade sulgemisega. Registriosade sulgemise korral lõpevad korteriomandile seatud asjaõigused. (Näiteks saab korteriomand lõppeda, kui üks isik ostab majas kõik korterid ja laseb kanda kinnistusraamatusse maja oma ainuomandina)
lepingupartneri poolt vms). Hagi aluseks olevate asjaoludena tuleb hagiavalduses välja tuua need faktid, mille alusel hageja leiab, et tema õigusi on rikutud; · tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Tsiviilkohtupidamise põhireegel on see, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on esitatud TsMS-is sätestatud vormis ja mille alusel kohus saab teha kindlaks kõik asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus; · kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; · hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele.
rikkus lepingut. Ainuüksi töö ositi üleandmisest ei saa teha järeldust, et ka maksmises oli kokku lepitud ositi. Nii tuleneb VÕS § 637 lg 4 teisest lausest, et iga osa eest tuleb tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel vaid juhul, kui pooltel on kokkulepe nii töö ositi üleandmise kui ka hinna ositi määramise kohta. 06.10.20 3-2-1- Vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 33, 34. 10 73-10 Töövõtjal lasuv nn garantiitööde tegemise kohustus ja tellija tasu maksmise kohustus ei ole vastastikused kohustused. See kehtib siiski üksnes juhul ja osas, milles see puudutab n-ö ehtsat garantiikohustust, st EhS § 4 lg-tele 1-3 ja VÕS § 155 lg-le 1 ja § 650 lg-le 1 vastavat ehitusettevõtja lepinguga võetud kohustust. Sellise
lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. 4. Tooge näited kohtueelsetest ja kohtuvälistest vaidluse lahendamise instantsidest (kirjeldage). Läbirääkimised o Reegleid ei ole kuid vaja on kogenud läbirääkijaid. Vahendusmenetlus/ lepitusmenetlus - Lepitusmenetlusega tsiviilasjas on tegu juhul, kui vaidlus tuleneb eraõigussuhtest ning on lahendatav maakohtus. Lepitusseadusega reguleeritakse lepitusmenetlust tsiviilasjades, sealhulgas lepitusseaduses ettenähtud korras läbiviidud lepitusmenetluse õiguslikke tagajärgi. Lepitaja on füüsiline isik, kellele pooled on teinud ülesandeks seaduses kirjeldatud tegevuse. Lepitaja peab olema sõltumatu, erapooletu, lepitusläbirääkimised ei ole avalikud, lepitamine on tasuline,
viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Teiste teenuse osutamise lepingutest eristamise alusena on siin rõhutatud just allutatust tööandja juhtimisele. TLS § 1 lg 5 järgi ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut juriidilise isiku juhtorgani liikme ning välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Töölepingu sõlmimine ja sõlmituks lugemine (B) 1 H. Raidvee , jt. Töölepingu seadus praktikas. Äripäev 2010, lk 13-14 2 Riigikohus on 25.01.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-160-09, rõhutanud, et juhul, kui pooltevahelisel kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määratleda, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Sõltumata poolte väidetest loeb kohus tuvastatuks,
II Kahju hüvitamise nõue (täitmise asemel, suur kahju), VÕS § 115 lg 1 II alt Algus vt eelmine skeem. 4.Kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks on täiendava tähtaja andmine VÕS §115 lg 2 järg, v a Lg-s 2 ja 3 erandid. - muu on sama nagu VÕS § 115 lg 1 I alt RKTKo 3-2-1-100-15 p 20 (suure kahju hüvitamise nõue, kui on täidetud lg 2 ja 3 eeldused; vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15: võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); [tõendab hageja] kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); [tõendab hageja] kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); [tõendab hageja]
korraldusi pärandvarale valitseja määramise või pärandvara vastuvõtmise kohta. 5 52 Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium oma otsuses 21. Arvutivõrgus: http://tallinn.andmevara.ee/ (3.12.2004). 9 veebruarist 2003. a tsiviilasjas nr 3-2-1-12-03. RTL, 30.04.1998, 149/150, 569. 18 Linnavalitsuse määrusega nr 30.10 Narva Linnavolikogu kinnitas "Pärandi vastuvõtmise korra" oma suuremal määral tunnustamise näol
Sotsiaalfoobia hirm ühe või mitme sotsiaalse situatsiooni ees, väldib või talub suure vaevaga, subjektiivsed kannatused või tegevusvõime langus Kaasuvad häired muu ärevushäire, depressioon, uimasti- või alkoholiprobleem Kohtupsühhiaatriline ekspertiis eesmärk: hinnata uuritava psüühilist seisundit -nõusolekuta haiglasse paigutamisel -kriminaalasjas: kuriteo toimepanemisel, menetlustoimingute ajal, karistuse kandmise ajal -tsiviilasjas tehingute tegemise ajal, teovõime hindamisel, hooldusasutusse paigutamisel Ekspertiisi määrab: kohus, uurija, kui on tekkingu kahtlus subjekti psüühilises tervises. Ekspertiisi tüüp: psühhiaatriline vb kohtuarstlik psühhiaatriline vs psühholoogiline ainuisikuline vs komisjoniline ambulatoorne vs statsionaarne
Õigusi ühisest aktsiast saab teostada vaid ühiselt, kui pole määratud ühist esindajat. Aktsaiselts võib oma kohustused (nt dividendi väljamakse) ühise esindaja puudumisel täita omal valikul ühele ühisele omanikule. Ühiste aktsiate osas on võimalik avada EVK-s ühine konto. Praktikas on peamised probleemid ja vaidlused seoses ühiste aktsiatega tekkinud aktsiate kuulumisel abikaasade ühisvara hulka. Antud küsimuses on Riigikohus oma 27. oktoobri 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-99-04 avaldanud põhimõttelise seisukoha, mille järgi abielu kestel abikaasade poolt soetatud aktsiad on abikaasade ühisvara ja tegu on ühiste aktsiatega ÄS-i § 286 lõike 2 tähenduses, seda sõltumata aktsiaraamatu kandest. Ühisvara jagamise osas väljendas Riigikohus seisukoha, et selles osas ei saa lähtuda aktsiaraamatu kandest ja ühe abikaasa kandmine aktsiaraamatusse ei tähenda seda, et aktsiaid ei saa ühisvarana jagada ning nad tuleks jätta
menetluse ja kaitse ettevalmistamise tagamiseks. § 35 lg (2) Süüdistataval on kahtlustatava õigused ja kohustused. Süüdistataval on õigus tutvuda kaitsja vahendusel kriminaaltoimikuga ja võtta osa kohtulikust arutamisest. Kaitseõiguse printsiip Kaitse õiguse printsiip – isikul, kelle vastu …: toimub kriminaalmenetlus on esitatud kaebus haldusasjas on esitatud hagi tsiviilasjas ... peab olema õigus ennast selle vastu kaitsta, kas ise või kaitsja (esindaja) abil. Printsiip aitab kaasa vigade vältimisele, kuna võimaldab mõlemal poolel esitada omapoolseid tõendeid ja seisukohti. Samuti aitab selle printsiibi järgimine kaasa sellele, et ka kaotanud pool võtaks otsust kui õiglast ja et üldsus suhtuks süsteemi funktsioneerimisse positiivselt. Näiteks PS § 21: Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale
määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. KOHTULAHEND: 3-2-1-41-11; 3-2-1-3-05 (p 15) ja nr 3-2- 1-9-05 (p 15) Üksnes juhul, kui on ilmnes, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut. nr 3-2-1-3-05 (p 18) ja nr 3-2-1-9-05 (p 18), 19. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-10 (p 11)). Lepingute eristamiseks ja õigussuhte tuvastamiseks tuleb kontrollida alljärgnevaid asjaolusid: kes korraldab ja juhib tööprotsessi; kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi; kellele kuuluvad töövahendid; kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk; kes saab tehtud tööst tulu või kasumi; kas tööd tegev isik allub töösisekorra eeskirjadele;
особое мнение судьиkohtuniku eriarvamus самоотвод судьиkohtuniku taandumine отвод судьиkohtuniku taandamine замена судьиkohtuniku asendamine судебное разбирательство делаasja kohtulik arutamine рассмотрение дела по существуasja sisuline arutamine разрешение делаasja lahendamine досье по гражданскому делуtoimik tsiviilasjas ознакомление с досьеtoimikuga tutvumine процессуальные срокиmenetlustähtajad восстановление срокаtähtaja ennistamine подсудность:kohtualluvus общаяüldine по выборуvalikuline, исключительная erandlik гражданское делоtsiviilasi иск hagi цена искаhagihind процессуальные расходыmenetluskulud
võlausaldaja ei teavita käendajat tema nõudel põhivõlgniku poolsest kohustuse täitmisest ja selle ulatusest, st juba tekkinud või võimalikust võlast. Käendajal võib olla ka võimalik käendusleping eksimuse või pettuse tõttu tühistada, kui krediidiandja jättis teda põhivõlgniku majandusliku seisundiga seotud olulistest asjaoludest teavitamata (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-05, p-d 15-17)” VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 14 alusel saab krediidisaaja nõuda krediidiandjalt kahjuhüvitist, kui krediidiandja ei järginud vastutustundlikku laenamise PM või kui ta rikkus teavitamiskohustust. VÕS § 127 lg 1 Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise
rikkumist. Kui kaebus on ekslikult menetlusse võetud, tuleb halduskohtul jätta kaebus läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 1 p 1). Paraku ei ole pädevuse piiritlemine lihtne, mistõttu võib juhtuda, et esimese astme halduskohus teeb asjas sisulise otsuse ilma, et kohus ja menetlusosalised pädevuses kahtleks. Apellatsiooni- ja kassatsioonikohtutel tekib sellisel juhul küsimus, kas kaebust on ka nüüd veel võimalik jätta läbi vaatamata. TsMS § 631 lg 3 välistab tsiviilasjas maakohtu poolt otsuse apelleerimise ainuüksi motiivil, et asi oleks tulnud lahendada halduskohtus. Riigikohus on sisuliselt sama reeglit kohaldanud ka vastupidises situatsioonis st juhul, kui halduskohus on teinud tsiviilõiguslikus vaidluses otsuse ilma, et menetlusosalised oleks halduskohtu pädevust kahtluse alla seadnud. Seni, kuni esimese astme halduskohtu otsus puudub, ei ole kõrgemalseisval kohtul, nt kaebetähtaja või esialgse
sealhulgas kohtuistungil tehtud trahvi ja arestimääruste täitmise. Menetlusosalised ja teised istungisaalis viibijad peavad tingimusteta täitma kohtu korraldusi. Menetlustoimingu protokollimine. Kohtuistung ja seaduses sätestatud juhul ka muu menetlustoiming protokollitakse. Protokolli koostab kohtuistungi sekretär või kohtunik kohtuistungi või muu menetlustoimingu tegemise ajal. Toimik tsiviilasjas. Kohus peab iga tsiviilasja kohta toimikut, kuhu võetakse ajalises järgnevuses kõikide menetlusastmete menetlusdokumendid ja muud asjaga seotud dokumendid, kaasa arvatud protokollid ja kohtulahendid. Seaduses ettenähtud juhul võetakse toimiku juurde muud menetlusega seotud esemed. Toimikut peetakse kirjalike dokumentide kogumina. MENETLUSTÄHTAJAD
Kuidas mainitud seadused määratlevad tõendite tõendamisjõudu? KarS - Tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis. TSIVIILKOHTUMENETLUSE SEADUSTIK § 229. Tõendi mõiste a. Tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. b. Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus
esitamisel AÕS § 80 järgi. Vaata: § 84. Valdaja vastutus asja ja päraldiste eest § 85. Kasu väljaandmine ja hüvitamine § 88. Kulutuste hüvitamine valdajale KOHTULAHENDID: 3-2-1-69-13: Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi (vt ka Riigikohtu 26. septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p-d 20–21). 3-2-1-90-14: Sõiduki turuväärtuse hindamisel olukorras, kus selle kohalikku keskmist müügihinda ei ole võimalik teada saada, saab aluseks võtta sarnaste sõidukite väärtuse teistes riikides. TsÜS § 65 ei välista eseme väärtuse määramisel keskmise müügihinna arvestamist Eesti piirest väljaspool, kui see on mõistlik (p 13). 3-2-1-118-08: Kasutatud auto väärtust tõendada sarnaste autode müügipakkumised ega
määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. KOHTULAHEND: 3-2-1-41-11; 3-2-1-3-05 (p 15) ja nr 3-2- 1-9-05 (p 15) Üksnes juhul, kui on ilmnes, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut. nr 3-2-1-3-05 (p 18) ja nr 3-2-1-9-05 (p 18), 19. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-10 (p 11)). Lepingute eristamiseks ja õigussuhte tuvastamiseks tuleb kontrollida alljärgnevaid asjaolusid: kes korraldab ja juhib tööprotsessi; kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi; kellele kuuluvad töövahendid; kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk; kes saab tehtud tööst tulu või kasumi; kas tööd tegev isik allub töösisekorra eeskirjadele;
Riigikohtu erikogu ja üldkogu (1) Kui Riigikohtus tsiviilasja lahendav kohtukoosseis peab vajalikuks seaduse tõlgendamisel kõrvale kalduda mõne teise kolleegiumi või Riigikohtu erikogu viimasest seisukohast, antakse asi määrusega lahendada erikogule. Menetluses osalevad samad kohtunikud. 100. Mis on hagimenetluses tõendiks ja kuidas kohus neist teada saab? Kirjelda neid tõendeid. Tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib
kehtetuks tunnistatav. ÄS § 58 lg 3 alusel ei tehta äriregistrisse kannet, kui taotletakse ärikeelu all oleva isiku kandmist registrisse juriidilise isiku juhatuse liikmena. Ametisuhte kehtivus ei ole aga seotud registrikandega. Järeldus: Seetõttu võiks öelda, et kuigi otsus ei olnud õiguspärane, on ametisuhe siiski tekkinud ja A peaks tagasi astuma, et mitte toime panna uut kuritegu. 3-3-1-15-06: Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis 27. märtsi 2000. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-26-00, et ärikeelu kohaldamise eesmärgiks on takistada, et võlgnik ei põhjustaks kuriteoga enda maksejõuetust, hävitaks, peidaks ega raiskaks oma vara, teeks raskeid juhtimisvigu või muid tegusid, mille tagajärjel ta muutus maksejõuetuks. Ärikeeld tähendab PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse olulist piirangut. Ettevõtlusega tegelemise keeld võib kahjustada isiku varalist ja sotsiaalset seisundit, kui seda kohaldatakse vastuolus ärikeelu kohaldamise eesmärgiga
789-56, Tallinn, 13456. 2. Võtta tsiviilasja toimikusse allnimetatud dokumendid: 1) kvaliteediekspertiisi aktid kokku 15 lehel 2 eks. 2) pretensioon 20.06.96. ja 14.08.96. 2 eks. 3) kohtuliku kokkuleppe projekt 2 eks. Lugupidamisega Mark Tammepuu AS ABC juhatuse liige 187 KOHTULIK K O K K U L E P E MENETLUSE LÕPETAMISEKS tsiviilasjas nr. .................... Tallinnas, "....".................. .....a. Hageja OÜ BCD, juhatuse liikme Kaarek Kask, isikukood 345017689, elukoht................................, isikus ühelt poolt ja kostja AS ABC, juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 356027689, elukoht.........................., isikus teiselt poolt, juhindudes Tsiviilkohtmenetluse seadustiku paragrahvist 217 p.5, sõlmisid käesoleva kokkuleppe
kolmandatele isikutele. Pankrotis B pankrotihaldur esitab seepeale hagi nõudega mõista A-lt välja kuriteoga tekitatud kahju 500 000 krooni. Selle summa arvestab B pankrotimenetluses tunnustatud, kuid rahuldamata jäänud ulatuses. Haginõuet põhjendab B üksnes kriminaalmenetluses tehtud otsusega. Kas esitatud hagi saab neil asjaoludel rahuldada, eeldusel, et A vaidleb hagile vastu. Milline on kriminaalasjas tehtud otsuse tähendus? Tsiviilkohtumenetluses saab kohus arvestada ainult tsiviilasjas kogutud tõenditest. EI SAA Peaks esitama tsiviilhagi kriminaalmenetluses. KrMK § 41 lõige 1 sätestatab, et tsiviilhagi vaadatakse kohtus koos kriminaalasjaga läbi KrMK-s ettenähtud korras. 4. Linn T on müünud enampakkumisel kinnistu osaühingule B. Kaaspakkuja osaühing C avalduse alusel tunnistab halduskohus kehtetuks T otsuse enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta, kuna B ei teinud parimat pakkumist. Otsuse põhjendavas osas märgib halduskohus, et leping T ja B vahel on kehtetu
mis puudutavad kooli valikut. ❏ Ühise hooldusõiguse lõpetamise nõude kolmandaks eelduseks on see, et hooldusõiguse üleminek ühele vanematest on lapse huvides. PKS § 137 lg 3 sätestab, et ühise hooldusõiguse lõpetamise korral ja ainuhooldusõiguse ühele vanemale andmisel peab kohus lähtuma eelkõige lapse huvidest, mh peab kohus arvestama ka vanema senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lisaks lapse tulevasi elutingimusi. Kohtukolleegium on viidanud tsiviilasjas nr. 2-16-5794/104 p-s 7 on selgitatud, et hooldusõigus tuleb üle vaadata juhul, kui vanemate vahel puudub valmisolek koostööks ning lähtuda lapse parimatest huvidest ja sellest, kumb vanematest faktiliselt hooldusõigust teostab. Kolleegium viitab ka sellele, et lapse huvides on kindlasti käia koolis, mis asub tema elukoha lähedal. 7 Praegusel juhul nii Heli kui ka Raju regulaarselt teostavad hooldusõigust Kaja suhtes. Kuid naabri Natalia väited, et Heli
kokku panna, dokumendid vormistada jne. Need on lepingu olemuse seisukohalt kõrvalkohustused. Põhikohustus määrab ära lepingu olemuse ja selle rikkumine võimaldab kohaldada rangemaid kaitsevahendeid. Kõrvalkohustused on aga niisugused kohustused, mis ei ole põhikohustusega sünallagmas ja seega ei saa nendele ka vastuväidetes tugineda. Tallinna Ringkonnakohus leidis näiteks oma otsuses tsiviilasjas II-2/836/01, et kuna rendiobjektiks on hoone, mitte krunt ega kinnistu, siis ei saa rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise aluseks olla ümbruse korrastamatus, kui kohustus hoida ka ümbrus korras ei olnud lepingus otse sätestatud. Lepinguliste põhikohustustega sellise kõrvalkohustuse kaasnemist ei saa eeldada. Õiguskaitsevahendi kasutamisel on kohustuste liigitus põhi-ja kõrvalkohustusteks oluline siis, kui
kokku panna, dokumendid vormistada jne. Need on lepingu olemuse seisukohalt kõrvalkohustused. Põhikohustus määrab ära lepingu olemuse ja selle rikkumine võimaldab kohaldada rangemaid kaitsevahendeid. Kõrvalkohustused on aga niisugused kohustused, mis ei ole põhikohustusega sünallagmas ja seega ei saa nendele ka vastuväidetes tugineda. Tallinna Ringkonnakohus leidis näiteks oma otsuses tsiviilasjas II-2/836/01, et kuna rendiobjektiks on hoone, mitte krunt ega kinnistu, siis ei saa rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise aluseks olla ümbruse korrastamatus, kui kohustus hoida ka ümbrus korras ei olnud lepingus otse sätestatud. Lepinguliste põhikohustustega sellise kõrvalkohustuse kaasnemist ei saa eeldada. Õiguskaitsevahendi kasutamisel on kohustuste liigitus põhi-ja kõrvalkohustusteks oluline siis, kui
16. Kui kannatanu esitatud tsiviilhagi jäetakse kriminaalmenetluses läbi vaatamata, ei kaota kannatanu võimalust nõudeõiguse maksmapanekuks tsiviilkohtumenetluses ka nõude võimaliku aegumise tõttu. Nimelt peatub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg 1 järgi nõude aegumistähtaeg kriminaalasjas tsiviilhagi esitamisega (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. juuli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-16, p 22). Aegumistähtaja peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega (TsÜS § 160 lg 3). Aja jooksul, mil tsiviilhagi oli kohtu menetluses, tuleb lugeda aegumistähtaeg peatunuks, sõltumata sellest, millise lahendiga asi lahendatakse. Selliseks lahendiks, mille jõustumisega aegumise peatumine lõpeb, võib olla ka määrus, millega tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. juuni 2008
annaabi.ee 
