Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kohtuotsus 3-2-1-34-06 (0)

1 Hindamata
Punktid
KOHTUOTSUS
3-2-1-34-06
· Kohtuasja nr: 3-2-1-34-06
· Otsuse kuupäev: Tartu, 3.mai 2006. a
· Kohtukoosseis: eesistuja Ants Kull, liikmed Villu
Kõve ja Jaak Luik
· Kohtuasi: OÜ K hagi aktsiaseltsi T vastu 457665
kr saamiseks ja aktsiaseltsi T vastuhagi OÜ K
vastu 213 737 krooni ja 92 sendi saamiseks
· Vaidlustatud kohtulahend: Tartu Ringkonnakohtu
7. detsembri 2005.a otsus tsiviilasjas nr 2-2-
171/2005
· Kaebuse esitaja ja kaebuse liik:
aktsiaseltsi T kassatsioonikaebus
· Osalised: kostja T esindaja
vandeadvokaat Anu Pärtel
· Asja läbi vaatamise kuupäev: 17.aprill
2006.a, kirjalik menetlus
· Resolutsioon: jätta ringkkonnakohtu 7.
detsembri 2005.a otsus muutmata ja
kassatsioonikaebus rahuldamata
Menetluse käik
· OÜ K hagi 9. detsembril 2003.a Tartu Maakohtule,
milles palus aktsiaselts T-lt välja mõista 305 110 kr,
hiljem suurendas nõuet 457 665 kroonini.
· Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see
rahuldamata
· Kostja hagi hageja vastu 3. juuni 2004.a, milles
hagejalt välja mõista 213 737 kr ja 92 senti.
· Hageja vastuhagi ei tunnistanud ja palus jätta see
rahuldamata.
· Tartu Maakohus rahuldas 27. jaanuari 2005. a
otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt, kohus mõistis
kostjalt hageja kasuks välja 418 395 kr ja hagejalt
kostja kasuks 80 775 kr.
· Kostja esitas maakohtu otuse peale
apelltasioonikaebuse paludes tühistada maakohtu
otsuse hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata
jätmise osas ning teha uus otsus.
· Tartu Ringkonnakohus jättis 7. detsembri 2005. a
otsusega maakohtu otsuse muutmata ja
apellatsioonikaebuse rahuldamata.
· Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale
kassatsioonikaebuse, paludes nii maakohtu kui
ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi
maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Esimese hagi asjaolud
· OÜ K ja aktsiaselts T sõlmisid 14. septembril
2001.a ehituse töövõtulepingu nr 153, mille
kohaselt pidi hageja alltöövõtjana tegema
kostja kui peatöövõtja tellimusel Tartus Anne
38 asuva postimaja katusetöid.
· Lepingu järgi pidi töövõtja lõpetama kõik tööd
10. oktoobriks 2001.a
· Katus valmis 6. novembril 2001. a
· Kuna tööde tegemise ajal sadas 31 päeval
üle 2 tunni vihma, pikenes lepingu tähtaeg
lepingu punkti alusel.
· Leping ei näinud ette hoone karbile
veepidavuse tagamist sademete ajal.
· Kostjal ei ole alust vähendada lepingu hinda
tööseisakute päevade osas.
· Kostjale esitati arve summas 423 820, mille
kostja pidi tasuma 8 tööpäeva jooksul.
· Reaalselt tasus kostja 118 710 krooni,
tasumata on 305 110 krooni.
· Lepingu punkti järgi pidi kostja maksma
tähtaegselt tasumata summadelt viivist 0,5%
päevas (kokku viivis 152 555 kr)
· Kostja arvates ei vastanud hageja töö lepingule ega
ehitusnormidele. Katuselt oli toimunud mitmed
läbijooksud, mille tulemusena tekkis kahju.
· Hageja esindaja on allkirjastanud töökoosoleku
protokolli, milles tunnistab vastutust tekkinud kahju
eest ja akti, milles on kirjas kahjusumma ja lepingu
järgi tehtud töödeks loetud tööd.
· Hageja ei taotlenud tähtaja pikendamist vastavalt
lepingu punktile.
· Kostja vähendas kokkulepitud tööde maksumust
lepingu tingimustest kõrvalekaldumise tõttu 13,39%
ulatuses tööde maksumusest, s.o 51 506 kr ja 28 sendi
võrra.
· Hageja oli esitanud kaks arvet ja mõlemad kostja
tasus.
Teise hagi sisu
· Kostja arvates viivitas hageja tööde lõpetamisega 104
päeva.
· Lepingu punkti järgi võlgneb hageja kostjale viivtamise
tõttu viivisena 0,5% töövõtulepingu maksumusest iga
viivtatud päeva eest, st 199 966kr.
· Kokku on kostja nõue hageja vastu 213 737 krooni ja
92 senti.
· Hageja arvates oli objekt valmis ja kostja andis selle
tellijale üle enne 6. detsembrit 2001.a
· Kostja ei arvestanud lepingutähtaja pikenemisega
vihmapäevade võrra.
Apellatsiooni sisu
· Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus on
seaduslik ja põhjendatud ega korranud
tsiviilkohtumenetluse seadustiku maakohtu
põhjendusi.
· Maakohus on poolte esitatud asjaoludest ja
tõenditest lähtudes õigesti tuvastanud asjaolud,
kohaldanud ja tõlgendanud seadust ning teinud
põhjendatud järeldused.
· Maakohus ei ole rikkunud otsuse tegemisel
Tsiviilkohtumenetluse seaduse nõudeid, sest on
hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid nende
kogumis igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, samuti
on maakohus põhjendanud oma seisukohti ja
järeldusi piisavalt ning need ei ole vastuolulised.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
· Kolleegiumi arvates on kaevatav ringkonnakohtu
otsus seaduslik ja põhjendatud ning
kassatsioonikaebus tuleb jätta rahuldamata.
· Kostja on kassatsioonikaebuses heitnud
ringkonnakohtule ette menetlusõiguse normide olulist
rikkumist. Kostja arvates ei ole ringkonnakohus
vastanud tema apellatsioonikaebuse põhjendustele
tõendite ebaõige hindamise kohta maakohtus.
· Kolleegiumi arvates on kostja väited
põhjendamatud.
· Praegusel juhul on kõiki
kassatsioonikaebuses esitatud väiteid
maakohtus hinnatud ja ringkonnakohus on
nende järeldustega nõustunud. Seega
puudub alus ringkonnakohtu otsuse
tühistamiseks.
· Asjaolude tuvastamisel ei ole kolleegiumi
arvates menetlusnorme oluliselt rikutud.
Aitäh kuulamast!
Vasakule Paremale
Kohtuotsus 3-2-1-34-06 #1 Kohtuotsus 3-2-1-34-06 #2 Kohtuotsus 3-2-1-34-06 #3 Kohtuotsus 3-2-1-34-06 #4 Kohtuotsus 3-2-1-34-06 #5 Kohtuotsus 3-2-1-34-06 #6 Kohtuotsus 3-2-1-34-06 #7 Kohtuotsus 3-2-1-34-06 #8 Kohtuotsus 3-2-1-34-06 #9 Kohtuotsus 3-2-1-34-06 #10 Kohtuotsus 3-2-1-34-06 #11 Kohtuotsus 3-2-1-34-06 #12 Kohtuotsus 3-2-1-34-06 #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kerli K Õppematerjali autor
PowerPointi esitlus kohtuotsusest.
Kõige tähtsamad punkti on välja toodud sellest kohtuotsusest.

Sarnased õppematerjalid

Kohtuotsus
15
pptx

Kohtuotsus

Kohtuotsus 3-2-1-5-05 Otsuse kuupäev Tartu, 9. märts 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi AS Hansapank hagi Mart Susi vastu 2 252 117 krooni 24 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 22/1189/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mart Susi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 14. veebruar 2005. a Istungil osalenud isikud Kassaator M. Susi Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskäik 1. 2. aprillil 2003. a esitas AS Hansapank Harju Maakohtule hagi Mart Susi vastu, paludes kostjalt välja mõista 2 252 117 krooni 24 senti. Hagi esitamisel maksis AS Hansapank hagihinnast lähtuvalt riigilõivu 84 000 krooni. 2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 3. veebruaril 2000. a Concordia Rahvusvahelise Ülikooliga arvelduskrediid

Majandusõigus
Tsiviilkohtumenetlus
23
doc

Tsiviilkohtumenetlus

probleem rahvakohtunikega ­ ei ole professionaalsed o seadusandja tahe oli, et võtta see muutuja ära ­ et oleks kindlam RakS § 2 lg 2 ­ kohtualluvus ja ­pädevus vana seaduse järgi ilmselt ei ole menetlusnormide rikkumine 13. H esitas maakohtusse hagi K vastu. Kohus küsis K-lt hagile vastust. K vastas kirjalikult. Kohtuistungile K ei ilmunud. Kohus tegi sisulise lahendi. K esitas apellatsioonkaebuse taotlusega tühistada kohtuotsus, kuna kohus rikkus poolte võrdsuse põhimõtet ja ärakuulamise põhimõtet. Hageja H osales istungil, tema kuulati ära. K istungil ei osalenud, teda ära ei kuulatud. Kas K väited on põhjendatud? Kui ta teadis, millal toimus, aga lihtsalt ei läinud kohale, siis oma asi. Loetakse, et kostja on õigeks võtnud. Tagaseljaotsus § 410. Kui kostja ei teadnud, et see istung toimus ja tal ei olnud

Õigus
Lepinguõigus
16
txt

Lepinguõigus

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.05.2004 Avaldamismärge: RT III 2004, 14, 177 3-2-1-56-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2004. a kohtuotsus AS Investa-R (pankrotis) hagis Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-56-04 Otsuse kuupäev Tartu, 11. mai 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi AS Investa-R (pankrotis) hagi Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-293/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Investa-R (pankrotis) kassatsioonkaebus

Tsiviilõigus
Võlaõiguslikke riigikohtulahendite vihik
71
docx

Võlaõiguslikke riigikohtulahendite vihik

I SEMINAR 3-2-1-63-15 p 13 (tasu kokkuleppe puudumine) Asja uuel läbivaatamisel ei ole ringkonnakohus seotud maa- ega ringkonnakohtu eelnevates lahendites tehtud järeldusega, et poolte vahel oli leping seadmete kasutamise kohta (vt TsMS § 693 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtul on õigus tõendeid ümber hinnata, seda kohtuotsuses põhjendades (TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohta tuleb kohtul s

Võlaõigus
Kohtulahend
9
pptx

Kohtulahend

Kohtulahend 32115006 Kohtuasi Tarmo Türi hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank vastu lepingutingimuse tühisuse tunnustamiseks ja alusetult saadud 3 000 000 krooni tagastamiseks Menetluskäik Tarmo Türi (hageja) esitas 28. aprillil 2005. a hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank (kostja) vastu, milles palus tunnustada kostja ja TATARI MAJAD AS (rentnik) vahel 25. aprillil 2003. a sõlmitud koostöölepingu p 1.5 osalist tühisust. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista 3 000 000 krooni tulenevalt kostja ja rentniku vahel 16. mail 2001. a sõlmitud kapitalirendilepingust. 9. mail 2003. a loovutas rentnik nõuded hagejale. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohtulahendid Ringkonnakohus jättis 27. oktoobri 2006. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Maakohus leidis õigesti, et 25. apr

Majandusõigus
Tööõigus - Riigikohtu lahendite analüüsid
22
docx

Tööõigus - Riigikohtu lahendite analüüsid

TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Siseriiklik ja transnatsionaalne õigus RIIGIKOHTU LAHENDITE ANALÜÜS Tööõigus Tallinn 2016 Sisukord 1Riigikohtu lahend 3-2-1-176-12....................................................................................................3 1.1Lahendi üldinfo.......................................................................................................................3 1.2Nõuded....................................................................................................................................3 1.3Sisu..........................................................................................................................................3 1.4Madalamate kohtuastmete seisukohad....................................................................................4 1.4.1Töövaidlusko

Tööõigus
Hea usu ja mõistlikkuse põhimõte võlasuhetes - referaat
15
docx

Hea usu ja mõistlikkuse põhimõte võlasuhetes - referaat

TALLINNA MAJANDUSKOOL Marius Kuningas Kersti Annok Ketly Kukesman Eva Marie Kutsar KM219 HEA USU JA MÕISTLIKKUSE PÕHIMÕTE VÕLASUHETES Referaat Juhendaja: Marius Kuningas Tallinn 2021 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on hea usu ja mõistlikkuse põhimõte võlasuhetes. Referaadi eesmärk on mõista paremini hea usu ja mõistlikkuse põhimõtete tähendust, nende omavahelisi erinevusi ning rakendamist. Töös on uuritud, kuidas on eelnimetatud põhimõtted seotud ka võlasuhetega. Lisaks on välja toodud ka erinevad kohtulahendid Riigi Teatajast. 3 1. HEA USU JA MÕISTLIKKUSE PÕHIMÕTE NING VÕLASUHETE MÕISTE Selles

kinnisvara alused
Tsiviilprotsess
27
doc

Tsiviilprotsess

Kui avaldaja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse ning tagastab selle, kui: · avaldus ei kuulu kohtu pädevusse läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras; · kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seadusega sätestatud korrast, mis käsitleb seda liiki asjade eelnevat kohtuvälist lahendamist; · on olemas jõustunud kohtuotsus või üürikomisjoni otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel, või kui on olemas kohtumäärus hageja hagist loobumise vastuvõtmise või poolte kokkuleppe kinnitamise kohta; · kohtu menetluses on samade poolte vahel vaidlusasi sama eseme kohta samal alusel; · töövaidluskomisjoni või üürikomisjoni menetluses on samade poolte vahel vaidlusasi sama eseme kohta samal alusel;

Tsiviilõiguse üldosa




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun