Hagiavaldus maakohtule tsiviilasjas (5)

HAGIAVALDUS
Avatud Ülikool
Kodutöö
Õppeaine: Tsiviilkohtumenetlus
KAASUS HAGIAVALDUSE KOOSTAMISEKS
(KODUTÖÖ)
A (ostja) ja B (müüja) sõlmisid 6. märtsil 2011 müügilepingu Tartus Tammelinnas asuva kinnisasja ostmiseks renoveeritud majaga eluasemeks, lepingu järgi nõustus C müüja abikaasana lepingu sõlmimisega. Kinnisasi oli omandatud B ja C abielu ajal, kuid kinnistusraamatus kantud üksnes B nimele. Lepingu sõlmimisel pidas müüja nimel läbirääkimisi A-ga C, kes kinnitas ostjatele, et kinnistul asuv elamu on renoveeritud parimal viisil ja kõik on tehtud „oma käe järgi“. Leping sõlmiti ja ostuhinnaks lepiti kokku 250 000 eurot. Mingitest varjatud puudustest ega probleemidest ostjale ei teatatud.
Pärast kinnisasja valduse ülevõtmist hakkasid ilmnema ometigi erinevad puudused. Esmalt ilmnes saunaruumis niiskuskahjustus, mille uurimisel ekspertide poolt ilmnes, et kahjustusega kaasneb seinas tervisele ohtliku hallitusseene levik. Seina avades ilmnes, et saunaseinad ja lae puitkandekonstruktsioonid on osalt soojustamata, osaliselt mädanenud ja varisemisohtlikud. Lisaks andis kohalekutsutud korstnapühkija andis arvamuse, et saun ja elutoa küttekolle - kaminahi on ehitatud oluliselt tuletõrjenõudeid eirates ja tuleohtlikud ning soovitas maja saunaosa sisuliselt uuesti ehitada ja asendada ka kaminahju koos korstnaga. Avatud katusekonstruktsioonid olid osaliselt söestunud, mis viitas lokaalsele põlengule katusel. Lisaks ilmnevad mitmed väiksemad puudused.
A teatas B-le ja C-le koheselt ilmnenud puudustest ja kutsus nad läbirääkimistele. Läbirääkimised olukorra lahendamiseks tulemusi ei andnud. A pakkus kokkuleppel lepingu lõpetamist, ostuhinna alandamist või puuduste kõrvaldamiseks minevate kulutuste hüvitamist. B ja C millegagi ei nõustunud, vaid olid seisukohal, et kasutatud elamu ei peagi olema paremas korras, neil oli olemas kohaliku omavalitsuse väljastatud kasutusluba, samuti pidi A ja koos temaga nendega ehitist ülevaadanud ehitusspetsialist E maja tegelikust olukorrast aru saama.
A hinnangul kuluks puuduste kõrvaldamiseks hinnanguliselt 25 000 eurot. Kinnisvarahindajalt tellitud aruande järgi oli ostetud kinnisasja väärtus lepingu sõlmimise ajal 260 000 eurot, kusjuures avastatud probleeme seal ei arvestatud. Puudusi arvestades hindas kinnisvarahindaja kinnisasja väärtuseks 220 000 eurot.
A ei soovi lepingut lõpetada, kuna soovib elamut kasutada. B ja C elukoht on jätkuvalt Tartu linnas.
Esitatud andmete pinnalt tuleb koostada A hagi B ja C vastu ( esitades seal vajadusel alternatiivsed nõuded ja esitades vajalikud/mõistlikud tõendid/tõendamistaotlused).
Tartu Maakohus
Tartu kohtumaja
Kalevi 1, Tartu 50089 01.06.2011
Hageja : Nimi: A, isikukood, aadress, e-posti aadress, telefoni number.
Hageja esindaja: Nimi: Vandeadvokaat, isikukood, aadress, e-posti aadress, telefoni number.
Kostja : Nimi: B, isikukood, aadress, e-posti aadress, telefoni number.
Hagiavaldus
Hagi ese
Hageja A nõuab kostjalt B lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kahjuhüvitamist summas 25000 eurot.
Hagi alus
A (ostja) ja B (müüja) sõlmisid 6. märtsil 2011 müügilepingu Tartus Tammelinnas asuva kinnisasja ostmiseks renoveeritud majaga eluasemeks. Lepingu järgi nõustus C müüja B abikaasana lepingu sõlmimisega. Kinnisasi oli omandatud B ja C abielu ajal, kuid kinnistusraamatus kantud üksnes B nimele. Lepingu sõlmimisel pidas müüja nimel läbirääkimisi A-ga C. Läbirääkimiste käigus kinnitas C ostjatele, et kinnistul asuv elamu on renoveeritud parimal viisil ja kõik on tehtud „oma käe järgi“. Leping sõlmiti ja ostuhinnaks lepiti kokku 250 000 eurot. Mingitest varjatud puudustest ega probleemidest müüja ostjale ei teatatud.
Pärast kinnisasja valduse ülevõtmist hakkasid ilmnema ometigi erinevad puudused. Esmalt ilmnes saunaruumis niiskuskahjustus, mille uurimisel ekspertide poolt ilmnes, et kahjustusega kaasneb seinas tervisele ohtliku hallitusseene levik. Seina avades ilmnes, et saunaseinad ja lae puitkandekonstruktsioonid on osalt soojustamata, osaliselt mädanenud ja varisemisohtlikud. Lisaks andis kohalekutsutud korstnapühkija arvamuse, et saun ja elutoa küttekolle - kaminahi on ehitatud oluliselt tuletõrjenõudeid eirates ja tuleohtlikud ning soovitas maja saunaosa sisuliselt uuesti ehitada ja asendada ka kaminahju koos korstnaga. Avatud katusekonstruktsioonid olid osaliselt söestunud, mis viitas lokaalsele põlengule katusel. Lisaks ilmnevad mitmed väiksemad puudused.
Koheselt peale puuduse ilmnemist ostja A teatas B-le ja C-le ilmnenud puudustest ja kutsus nad läbirääkimistele. Läbirääkimised olukorra lahendamiseks tulemusi ei andnud. A pakkus kokkuleppel lepingu lõpetamist, ostuhinna alandamist või puuduste kõrvaldamiseks minevate kulutuste hüvitamist. B ja C millegagi ei nõustunud, vaid olid seisukohal, et kasutatud elamu ei peagi olema paremas korras, neil oli olemas kohaliku omavalitsuse väljastatud kasutusluba. Liskas B ja C väitsid, et A oleks pidanud koos temaga ehitist ülevaadanud ehitusspetsialisti E-ga maja tegelikust olukorrast aru saama.
Kinnisvarahindajalt tellitud aruande järgi oli ostetud kinnisasja väärtus lepingu sõlmimise ajal 260 000 eurot, kusjuures avastatud probleeme seal ei arvestatud. Puudusi arvestades hindas kinnisvarahindaja kinnisasja väärtuseks 220 000 eurot.
Hagi aluseks olevad asjaolud .
Vastavalt asjaõigusseadusele loetakse kinnisasja omanikuks seda isikut, kelle kohta on tehtud kanne omanikuna kinnistusraamatusse. Sellest tulenevalt on hageja A esitanud lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kahjuhüvitamise nõude kostja B vastu, kuna antud kinnisasi on kantud kinnistusraamatus B nimele. Kuigi ostja A sõlmis lepingu müüja B abikaasga C, siis viimase puhul oli tegemist nii-öelda B (müüja) esindajaga. Vastavlt TSüS § 115 lõige 1 alusel võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Sama seaduse § 116 lg 1 sätestab, et esindaja võib tehingu teha otseselt esindatava nimel.
Tulenevalt VÕS § 217 lõikest 1 peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele ning sama paragrahvi lõige 2 punkti 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepituid omadusi. VÕS § 217 lõige 2 loetleb „peab–omaduste“ väljaselgitamiseks erinevad kriteeriumid: Esiteks omavad tähtust müüja poolt lubatavad omadused (VÕS § 217 lg2 p 1). Iga ostja kahjuks tekkiv kõrvalekalle tähendab esemelist puudust. Läbirääkimiste käigus müüja kinnitas ostjatele, et kinnistul asuv elamu on renoveeritud parimal viisil ja kõik on tehtud „oma käe järgi“. Sellest tulenevalt ostja tõlgendas sellise lubaduse tähendust kui „renoveeritud majana“. Siin sai ostja põhimõtteliselt lähtuda ainult sellest, et maja ja kõik selle osad on renoveeritud parimal viisil. Teiseks omab tähtsust asja sobivus teatud lepinguga ettenähtud otstarbeks (VÕS § 217 lõige 2 punkt 2). Siin ei piisa ostja ühepoolsest, ka avaldatud otstarbest, vaid pigem on vaja kokkulepet (mis võib ka toimuda vaikimisi). Eristamine omaduste lubamisest seisneb eelkõige selles, et eeldatud otstarve kujutab kõikide vajalike omaduste kogumit, mis sõltuvad üksikjuhtumist. Leping ise jätab lahtiseks, millised konkreetsed omadused on vajalikud otstarbe täitmiseks. Müüja müüs puudustega kinnisasja, mis ei olnud elamiskõlbulik. Ilmnenud puudused on fikseeritud kirjalikult ehitusekspertide ja korstanpühkija arvamustes, mis on välja toodud käesolava nõude lisades. Ostja leiab, et müüja oleks pidanud informeerima teda varjatud puudustest. Seega asja lepingutingimustele mittevastavus on VÕS § 218 lg 1 järgi aluseks müüja vastutusele. Lisaks TsK § 250 lg 1 kohaselt pidi müüdud asja kvaliteet vastama lepingu tingimustele, lepingus juhendite puudumisel aga tavaliselt esitatavatele nõuetele.
Nõude esitamine
Käesolevaga hageja ei soovi lepingut lõpetada, kuna soovib elamut kasutada. Seoses ilmnenud puudustega peab hageja lähemas tulevikus maja saunaosa uuesti laskma ehitada ja asendama ka kaminahju koos korstnaga, millega kaasneb otsene varaline kahju. Hageja hinnangul kulub puuduste kõrvaldamiseks hinnanguliselt 25 000 eurot.
Juhindudes VÕS paragrahvist 127 lg 1 ja lg 4 ning paragrahvist 128 lg 2, esitab A lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kahjuhüvitamise nõude B vastu summas 25000-eurot. Kahju suuruse arvestus ja põhjendus on toodud käesoleva nõude lisas .
Hageja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil.
Lugupidamisega
Allkiri
Hageja: A
01.06.2011
Hagiavaldusele lisatud dokumnetide nimekiri (lisad):
Lisa 1 - A (ostja) ja B (müüja) vahel sõlmisid 6. märtsil 2011kinnisasja müügileping 14 lehel kinnitatud koopia.
Lisa 2 – 1. ehituseksperdi uuring ja kokkuvõte 04. aprillil 2011 Tartus Tammelinnas asuva kinnisasja kohta - 4 lehel originaal .
Lisa 3 – 2. ehituseksperdi uuring ja eksperthinnnag 10. aprillil.2011 Tartus Tammelinnas asuva kinnisasja kohta - 5 lehel originaal.
Lisa 4 – korstnapühkija arvamus ja hinnang 13. aprillil.2011 Tartus Tammelinnas asuva maja küttekolde, kamina ja lõõride suhtes - 4 lehel originaal.
Lisa 4 – A poolt saadetud 13. aprillil 2011 (e-kiri) teatis B ja C-le ilmnenud puudustest –
(e-kirjavahetuse väljavõte 2 lehel).
Lisa 5 – A poolt saadetud 16. aprillil 2011 (e-kiri) B ja C-le kokkuleppe sõlmimiseks ettepanek (e-kirjavahetuse väljavõte 3 lehel)
Lisa 6 – A poolt koostatud kahju suuruse arvestus ja põhjendus on toodud käesoleva nõude puhul – 2 lehel originaal.
Lisa 7 – Kohaliku omavalitsuse väljastatud kasutusluba Tartus Tammelinnas asuva kinnisasja kohta – 4 lehel kinnitaud koopia.
Lisa 8 - Kinnisvarahindaja aruanne (15.04.2011) kinnisasja väärtuse kohta – 2 lehel originaal.
Lisa 9 – Riigilõivu maksekviitung 1 eks originaal
5