Õiguskaitseasutuste süsteem (0)

Õiguskaitseasutuste süsteem
Jaan Ginter
Ülesehitus ja tegutsemise printsiibid

• Printsiip – annab üldise suuna, kuid reegel määrab tulemuse üheselt
  

Printsiip nt: Eesti kodanikul on õigus vabalt vaida tegevusala , elukutset ja töökohta. Kohus on oma tegevuses sõltumatu.
Reegelt nt: Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötad mujal kui õppe- või teadustööl. Reegel A – kohtunik ei või töötada prokurörina, s.t. siin on tähtsam kohtute sõltumatuse printsiip. Reegel B . kohtunik võib töötada õppejõuna, s.t. siin on tähtsam tegevusala valiku printsiip.
Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiipide arv ei ole täpselt määratletav. Käsitlevate printsiipide arv õsltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelga soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Ei ole võimalik anda üldkehtivat printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras.

Legaalsuse( seaduslikkuse ) printsiip – Õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õigusekaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma seadustest ja teistest õigusaktides sätestatud korras. On vaja eristada legaliteedi printsiibist kriminaalmenetluses – õiguskaitseasutused võivad jätta menetlemata.
Kui seadus näeb ette lahenduse, mis võib mõne muu printsiipi kohaselt olla ebasobiv, tuleb lähtuda seadustest (v.a juhtud, mil seadus on põhiseadusevastane) – juhtivaks printsiibiks seaduslikkuse printsiip. Kuid olulise vastuolu puhu on tagajärjeks seaduse muutmine ja nii muutub juhtivaks printsiip, mis nõudis seni kehtinud seaduse muutmist .

Ökonoomsuse printsiip – õiguskaitseasutuste ülesehitus ja tegutsemise kord peab olema selline, et nende tegutsemiseks tehtavad kulutused oleksid vastavuses nende tegutsemisest saadavate tulemustega.
Otsesed kulud(OK):

• avaliku sektori kulud: Palgad, hooned, sisustus jne.
  
• Õiguslike vaidluste poolte kulud: õigusteenus(nt. advokaadi tasu), isiklik ajakulu jne
  

Otsused(Kui ÕKAS toimib hästi, siis 1. ja 2. punkt, kui on tasakaalust väljas, siis on rohkem 3. ja 4. puntki.): 1)Süüdlane mõistetakse süüdi
2) süütu mõistetakse õigeks
3) Süüdlane jääb süüdi mõistmata
4)Süütu mõistetakse süüdi
Vea hind (ebaõige otsuse tegemisest tulenev kahju) :

• Vea tagajärg konkreetses asjas (kurjategija jääb süüdi mõistmata;saab pos. tagasiside oma tegudes)
  
• vea neg. tagajärg üldsusele:
  
  • avalikkuse eksitav informeerimine normidest
    
  • Õiguskaitsesüsteemi autoriteedi kahjustamine
    

Moraalne kahju – eriti suur süütu isiku süüdi mõistmisel. – min (OK + VH +MK)
Moraalse kahju miniseerimine:

• Süütuse presumptsioon . Sellet tulenev erinev tõendamise koormis tsiviilasjades ja kriminaalasjades.
  

Tsiviilasjas – üks pool toob välja oma argumendid, teine pool toob välja oma argumendid. Kohtunik on kohustatud otsust tegema, kumb pool paremini oma seisukohad põhjendas.
Kriminaalasjas – ühel pool on kahtlustatav, süüdistatav ja teisel pool on riik. Riik peab tegelema sellega, et ära tõendada, et isik on süüdi.
Kui isikut on liiga kerge süüdi mõista, siis on palju 4. tüüpi vigu(süütu mõistetakse süüdi).
Kui isikut on liiga raske süüdi mõista, on palju 3. tüüpi vigu(süüdi olevat inimest ei mõisteta süüdi).
Protsessi kasu:

• Konkreetses asjas – poolte konflikti lahendamine
  
• Üldiselt – avalikkuse informeerimine normidest; õiguskaitsesüsteemi autoriteedi kasv
  

Min ( OK-otsesed kulud + VH – vea hind + MK – moraalne kahju – PK)

Avalikkuse printsiip – Õiguskaitseüssteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Nt: enamik kohtuistungeid on avalikud, kuid ei saa nii avalik olla nt kriminaalmenetlsuses – läbiotsimised.
Kõige rohkem rakendub avalikkuse printsiip kohturakendamise juures. Miks on tähtis? Kui me tahame kohtuistungeid avalikult pidada, peame tegema täiendavaid kulutusi. Millega seda kulu õigustada? Avalikul kohtuistungil on oma selge pos. kasu. Siin on mitu erinevat aspekti. Ühetpoolt avalikul kohtuistungil saavuame selle, et avalikkusel on kergem usaldada kohtusüsteemi. Kui menetlus toimus kinniselt või kirjalikult, siis avalikkusel on väga raske aru saada, kudias ühe või teise otsuseni jõutakse. Lisaks tänu avalikkusele on kohtulik tegevus avalikksue kontrolli all. Veel on pos. see, et meedial on võimalik kohal olla kohtuistungil.
Küll aga võib kohtuistungi kinniseks kuulutada:
• riigi- või ärisaladuse hoidmiseks;
• kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks;
• protsessiosalise edastatud või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatud sõnumite saladuse hoidmiseks;
• lapsendamissaladuse hoidmiseks;
• alaealise huvides;
• õigusemõistmise huvides;
• kuni 15-aastase, psüühiliste häiretega või nõrgamõistusliku isiku ärakuulamiseks.
Kindlasti ei tohi jätta tähelepanuta ka seda, et istungi kinniseks kuulutamine on kohtu õigus ning mitte kohustus. See tähendab, et kinniseks kuulutab kohus istungi ikka ainult siis kui see tõepoolest vajalik on ja selleks ei piisa ainult sellest, et üks pool on seda endale kasulikuks pidanud.

Poolte võrdsuse printsiip -
Õiguslikus vaidluses on pooltel (vaidluse osalised koos nende esindajatega) võrdsed õigused. Kriminaalmenetluses on sellest taganetud: süüdistamise koorem lasub täielikult süüdistajal.
Poolte võrdsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemis peavad õigusliku vaidluse pooled omama võrdseid õigusi. Poolte võrdsus aitab ilmselt kaasa sellele, et vältida vigade tegemist. Niipea, kui üks pooltest saab eeliseid , suureneb tema kasuks eksimise tõenäosus ja sellega ka summaarne vea hind.
Poolte võrdsuse printsiip leiab kõige järjekindlamat järgimist tsiviilasjade puhul. Kriminaalasjade puhul on poolte võrdsusest oluliselt taganetud sellega, et tõendamise koormus on täielikult pandud süüdistuse poolele. Selline ebavõrdsus on õigustatud, kui me peame süütute süüdimõistmist suuremaks veaks kui süüdlaste õigeks mõistmist.

Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip
Võrdselt tuleb kohelda erinevates analoogsetes õiguslikes vaidlustes osalejaid.
Tuleneb põhiseaduse paragrahv 12-st, mis keelab diskrimineerimise. Kui põhjendatud, on lubatud ka teatud eelised või suuremad kohustused – nt. kohtunikueksamist vabastamine neile, kes on töötanud teatud ametikohtadel. Tuleb juhtida tähelepanu sellele, et printsiip tähendab selgelt ainult seda, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kõiki isikuid, sõltumata selles, kas nad on võrdsed või ebavõrdsed pole võimalik võrdselt kohelda.