Võlausaldajate üldkoosoleku pädevus - õigus ja kohtupraktika (0)

Tallinna Ülikool
Ühiskonnateaduste Instituut
VÕLAUSALDAJATE ÜLDKOOSOLEKU PÄDEVUS :
ÕIGUS JA KOHTUPRAKTIKA
Analüüs
Õppejõud:
Tallinn 2016

SISUKORD

SISSEJUHATUS
Käesolev referaat on kirjutatud Tallinna Ülikooli õigusteaduse eriala bakalaureuseõppes õppeaines pankrotiõigus teemal "Võlausaldajate üldkoosoleku pädevus - õigus ja kohtupraktika." Võlausaldajate üldkoosoleku pädevus on konkreetselt välja toodud Pankrotiseaduse § 77-s üheksa punktina. Võlausaldajate üldkoosolek teema on aga välja toodud Pankrotiseaduse 3. peatüki 3. jaos §§-s 77-83. Seega võlausaldajate üldkoosoleku teema lahti kirjutamisel ongi aluseks võetud Pankrotiseaduse vastavad paragrahvid ning raamatukogudest leitud vastav kirjandus.
Antud referaadi näol peaks olema tegemist igati analüüsiva tööga, mis annab hea ülevaate võlausaldajate üldkoosoleku pädevusest ja selle õigusest laiemalt ning praktikast konkreetse Riigikohtu lahendi näol.
VÕLAUSALDAJATE ÜLDKOOSOLEKU PÄDEVUS1
Võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on:
 1) halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine;
 2) võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine;
 3) juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise otsustamine;
 4) kompromissi tegemine;
 5) pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses;
 6) nõuete kaitsmine;
 7) halduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine;
 8) pankrotitoimkonna liikmete tasustamise otsustamine;
 9) muude seadusega võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste lahendamine.
VÕLAUSALDAJATE ÜLDKOOSOLEK – ÕIGUS
Võlausaldajate üldkoosolekul osalevad konkreetse pankrotimenetluse võlausaldajad. Isikud,
kes ei ole konkreetse pankrotimenetluse võlausaldajad, ei või olla võlausaldajate üldkoosoleku liikmed, küll aga võib seal võlausaldaja esindajana osaleda selleks volitatud isik. Võlausaldajate üldkoosolekul võivad osaleda ka pankrotivõlgnik ning üldkoosolekule kutsutud või lubatud isikud. Võlausaldajate üldkoosolekuid juhatab pankrotihaldur . Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osaleb ka pankrotimenetluse üle järelevalvet teostav kohtunik . Teistel võlausaldajate üldkoosolekutel osaleb kohtunik siis, kui on alust arvata, et võib tekkida vaidlus häälte arvu määramise üle. ( PankrS § 80)
Võlausaldajate üldkoosoleku otsustada on pankrotimenetluse põhiküsimused: halduri kinnitamine, võlgniku majandustegevuse jätkamine, nõuete kaitsmine, kompromissi tegemise otsustamine ja muu, vastavalt seaduses toodule (PankrS § 77).
Eriline roll on võlausaldajate esimesel üldkoosolekul, kus otsustatakse halduri kinnitamine, toimkonna valimine ning võlgniku tegevuse jätkamine või lõpetamine . Kui esimesele üldkoosolekule ei ilmu ükski võlausaldaja , teeb menetluse jätkamiseks vajalikud otsused haldur (PankrS § 78).
Et võlausaldajad saaksid üldse otsuseid vastu võtta, tuleb esimesel üldkoosolekul määrata kindlaks iga võlausaldaja häälte arv, mis on võrdeline võlausaldaja nõude suurusega. Nõuete osas on selleks vaja läbi viia nõuete kaitsmine. Kuna häälte arvu määramine ja nõuete kaitsmine on menetluse seisukohalt määrava tähtsusega küsimused, on kohtunikul kohustus osaleda koosolekul, kus häälte arv määratakse. Kohtunik kinnitab hääled määrusega (PankrS § 82 lg 4). Kohtuniku osalemine peaks tagama häälte jaotamisele suurema usaldatavuse. Kohtunik peab igal juhul osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul (PankrS § 80 lg 3), isegi kui sellel hääli ei määrata.
Võlausaldajate üldkoosoleku kutsub kokku haldur. Koosoleku kokkukutsumise võib omal äranägemisel otsustada haldur, samuti on seaduses ette nähtud juhud, mil koosoleku kokkukutsumine on nõutav, näiteks kompromissi tegemise otsustamiseks. Koosoleku kokkukutsumist võivad taotleda ka vähemalt viis võlausaldajat, kelle nõuded moodustavad viiendiku nõuete kogusummast või võlausaldajad, kelle nõuete osakaal on 2/5 nõuete kogusummast (PankrS § 79 lg 2).
Üldkoosolek kutsutakse kokku 14 päeva jooksul vastava nõude esitamisest arvates. Võlausaldajad peavad koosoleku toimumisest saama teada vähemalt viis päeva enne selle toimumist . Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta avaldatakse Ametlikes Teadaannetes või toimetatakse võlausaldajateni muul viisil, kui võlausaldajaid ei ole palju (PankrS § 79 lg 3 ja 4).
Koosolekul on õigus osaleda kõigil võlausaldajatel või nende esindajatel, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on koosolekule kutsunud või kellel on seal osalemist lubanud kohus või haldur, näiteks halduri abilised.
Otsused võetakse koosolekul vastu lihthäälteenamusega, osaluskvooti koosoleku otsustusvõimelisuse määramiseks seadus ei sätesta (PankrS § 81). Üldkoosolekul tehtud otsuseid võib vaidlustada kohtus 10 päeva jooksul nende tegemisest arvates. Otsuse tühistamist võib taotleda haldur, võlgnik või võlausaldaja (PankrS § 83). Otsused, mille peab kinnitama kohus, näiteks jaotuskava , vaidlustada ei saa, kuid koos otsusega võib kohtule esitada võlausaldaja vastuväite.2
VÕLAUSALDAJATE ÜLDKOOSOLEK - PRAKTIKA
3-2-1-58-01
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 14. juunil 2001. a
Raivo Paala kaebus AS TSC Henry Motors võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsusele.
Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, A.  Kull , L. Laarmaa, J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 14. mail 2001. a Raivo Paala kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-373/00.
I.  Asjaolud ja varasem menetluse käik
5.  aprillil 2000. a kuulutati välja AS-i TSC Henry Motors pankrot . R. Paala esitas 27. aprillil 2000. a pankrotihaldurile nõudeavalduse häälte arvu määramiseks koos nõuet 866 097 krooni tõendavate dokumentidega. Haldur otsustas R. Paalale hääli mitte anda, pidades nõuet mitmel põhjusel ebaselgeks. Samasuguse otsuse tegi võlausaldajate esimene üldkoosolek 5. mail 2000. a.
Kaebuses palus R. Paala PankrS § 271 lg 3 alusel tunnistada kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse osas, millega jäeti talle häälte arv määramata, ja määrata häälte arvuks 866 097. Samuti palus R. Paala tunnistada kehtetuks teised üldkoosolekul vastuvõetud otsused, kui kohtu antav häälte arv erineb teistele võlausaldajatele antud häälte arvust määral, mis oleks tinginud üldkoosoleku teistsugused otsused.
Võlausaldajate üldkoosoleku esindaja ja pankrotihaldur vaidlesid kaebusele vastu, leides, et häälte andmata jätmise põhjuseks oli R. Paala nõude ebaselgus.
Valga Maakohtu 12. juuni 2001. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendustel on PankrS § 26 lg 4 kohaselt halduri pädevuses temal olevate dokumentide alusel võlausaldajatele häälte arvu määramine ja sellest tulenevalt on halduril, võlausaldajate üldkoosolekul ja kohtul õigus hinnata nõude õigsust enne häälte arvu määramist. Võlausaldaja võib nõude õigsust tõendada nõuete kaitsmise koosolekul.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2000. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks korrata maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus märkis otsuses, et R. Paala nõude ebaselgust kinnitab ka asjaolu, et AS TSC Henry Motors võlast 2 401 389 krooni on R. Paala tasaarvestuste tõttu nõudnud üksnes 866 097 krooni, kuid R. Paala ei ole tõendanud tasaarvestuse toimumist ja suurust.
II.  Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused
R. Paala palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonikohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt protsessiõiguse norme.
Asja lahendas maakohtus ebaseaduslik kohtukoosseis. Kohtunik lahendas asja ainuisikuliselt ega selgitanud TsMS § 164 lg 1 p-st 5 tulenevalt välja, kas protsessiosalised soovivad asja arutamist kollegiaalselt.
Maakohus tugines otsuses põhjendamatult halduri seletustele. R. Paala esitas kaebuse võlausaldajate üldkoosoleku otsusele ja üldkoosolekut esindas kohtus koosolekul selleks valitud isik. Haldur ei olnud protsessiosaline.
Protsessiosalistel ei olnud vaidlust nõude suuruse üle. Seega ei olnud apellatsioonikohtu järeldus, et nõude suurus on ebaselge, asjakohane . TsMS § 229 lg 2 kohaselt ei või kohus otsust rajada asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud .
Kui haldur on jätnud võlausaldajale hääled määramata, otsustatakse häälte määramine võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Häälte määramisel ei ole üldkoosolekul seaduslikku alust otsustada nõude põhjendatuse üle, seda tehakse nõuete kaitsmise koosolekul.
Käesolevaks ajaks on R. Paala nõue TSC Henry Motors AS vastu tunnustatud ja kaitstud.
III. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon
Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada pankrotimenetluse normi olulise rikkumise tõttu.
Tulenevalt pankrotiseaduses sätestatust on halduri või võlausaldajate esimese üldkoosoleku pädevuses võlausaldajatele häälte arvu määramine. Maakohus tõlgendas vääralt PankrS § 26 lg 4, kui leidis, et häälte arvu määramisel on halduril ja sellest tulenevalt ka üldkoosolekul alus hinnata nõude vaieldavust.
Nõue esitatakse haldurile kirjalikult, selles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on eesõigusnõue. Nõudeavaldusele lisatakse tõendavad dokumendid või nende tõestatud ärakirjad (PankrS § 69 lg 1). Iga võlausaldaja häälte arvu määrab haldur temal olevate dokumentide alusel võrdeliselt võlausaldaja nõude suurusega (PankrS § 26 lg 4). Kui võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga, otsustab tema häälte arvu üldkoosolek (PankrS § 26 lg 5). Eeltoodust tulenevalt, kui võlausaldaja nõudeavalduses on esitatud nõude sisu, alus ja suurus ning avaldusele on lisatud tõendavad dokumendid, ei saa häälte arvu määramisel otsustada, kas nõue on vaieldav ega jätta hääli sel põhjusel andmata. Õiguslik vaidlus nõude tunnustamiseks toimub hagiavalduse alusel kohtus, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet ei tunnustatud (PankrS § 74).
Ekslik on ringkonnakohtu järeldus, et R. Paala nõude saab lugeda ebaselgeks seetõttu, et ta ei esitanud haldurile tõendeid nõude tasaarvestamise kohta. R. Paala esitas koos tõendavate dokumentidega nõude, mille suurusele 866 097 krooni protsessis osalenud asjast huvitatud isikud vastuväiteid ei esitanud. Pankrotiseadusest tulenevalt ei pea võlausaldaja esitama dokumente selle kohta, mida ta ei nõua.
Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, et asja lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis.
Pankrotimenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti (PankrS § 2 lg 4). Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise korda ei ole pankrotiseaduses sätestatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on üldine hagimenetluse kord ja sellest mõneti erinev hagita menetluse kord. Viimane neist sobib enam käsiloleva asja lahendamiseks. Hagita menetluses puudub õiguslik vaidlus ja protsessiosalisteks on avaldaja ning asjast huvitatud isikud (TsMS § 66 lg 1 p 2). Kaebuses võlausaldajate üldkoosoleku otsuste peale on menetlusosalisteks PankrS § 271 lg 5 alusel kaebuse esitaja , haldur ja võlausaldajate üldkoosoleku nimel pankrotitoimkonna esimees või kui pankrotitoimkonda pole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. TsMS § 11 lg 3 kohaselt lahendab hagita asjad kohtunik ainuisikuliselt. Seega oli maakohtus kaebust lahendanud kohtukoosseis seaduslik.
Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium
o t s u s t a s:
Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. detsembri 2000. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
Kassatsioonkaebus rahuldada.
Tagastada Raivo Paalale 12. jaanuaril 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
J. Odar, H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik3
KOKKUVÕTE
Käesolev analüüs on kirjutatud Tallinna Ülikooli õigusteaduse eriala bakalaureuseõppes õppeaines pankrotiõigus teemal "Võlausaldajate üldkoosoleku pädevus - õigus ja kohtupraktika." Võlausaldajate üldkoosoleku pädevus on konkreetselt välja toodud Pankrotiseaduse § 77-s üheksa punktina. Võlausaldajate üldkoosolek teema on aga välja toodud Pankrotiseaduse 3. peatüki 3. jaos §§-s 77-83. Seega võlausaldajate üldkoosoleku teema lahti kirjutamisel ongi aluseks võetud Pankrotiseaduse vastavad paragrahvid ning raamatukogudest leitud vastav kirjandus.
Antud analüüsi näol peaks olema tegemist igati analüüsiva tööga, mis annab hea ülevaate võlausaldajate üldkoosoleku pädevusest ja selle õigusest laiemalt ning praktikast konkreetse Riigikohtu lahendi näol.
KASUTATUD KIRJANDUS
1) Pankrotiseadus, Märksõnaline sisujuht, 2016 , Kirjastus Juura
Võrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015034 (28.02.2016)
2) Riigikohtu lahend asjas nr. 3-2-1-58-01, 2001
Võrgus kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222453682 (28.02.2016)
3) Sundtäitmis- ja pankrotiõigus, 2004, Sisekaitseakadeemia, A. Alekand
1 Pankrotiseadus § 77
2 Sundtäitmis- ja pankrotiõigus, 2004, A. Alekand
3 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222453682