Tsiviilmenetlus - Kohtuotsuse analüüs (0)

Sarnased õppematerjalid

22

docx

Tööõigus - Riigikohtu lahendite analüüsid

TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Siseriiklik ja transnatsionaalne õigus RIIGIKOHTU LAHENDITE ANALÜÜS Tööõigus Tallinn 2016 Sisukord 1Riigikohtu lahend 3-2-1-176-12....................................................................................................3 1.1Lahendi üldinfo.......................................................................................................................3 1.2Nõuded....................................................................................................................................3 1.3Sisu..........................................................................................................................................3 1.4Madalamate kohtuastmete seisukohad....................................................................................4 1.4.1Töövaidlusko

Tööõigus

71

docx

Võlaõiguslikke riigikohtulahendite vihik

detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-07, p 13). 3-2-1-136-12 ­ teavitamiskohustus krediidilepingus (VÕS § 14) ­ p 24-26 Kolleegium peab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides siiski vajalikuks märkida, et iseenesest võib professionaalsel krediidiandjal sõltuvalt krediidi ulatusest ja tingimustest ning krediiditaotleja isikust olla VÕS § 14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus viia läbi krediiditaotleja n-ö krediidivõimekuse analüüs. Viidatud sätte järgi peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. See tähendab, et krediidiandja võib olla kohustatud koguma andmeid ja hindama erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi ja kokkuvõttes kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Kõigist olulistest ja kahtlustäratavatest asjaoludest krediiditaotleja

Võlaõigus

15

pptx

Kohtuotsus

lepingust tekkinud võlga ning kohtukuluna 84 000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu. 4. Kostja võttis omaks krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võla, kuid vaidles vastu kohtukulude nõudele. 5. Harju Maakohtu 28. mai 2004. a otsusega lõpetati menetlus AS Hansapank hagis M. Susi vastu 2 240 502 krooni 78 sendi nõudes hagist loobumise tõttu ning mõisteti M. Susilt AS Hansapank kasuks välja 11 614 krooni 46 senti võla katteks ja 84 000 krooni kohtukulusid. 6. Kohtuotsuse kohaselt on kohtukulu väljamõistmine kostjalt põhjendatud TsMS § 60 lg 2 kohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Kuna hageja on loobunud hagist põhjusel, et nõue on täidetud, siis tuleb hagi esitamisel hageja tasutud riigilõiv kostjalt välja mõista. 7. Apellatsioonkaebuse esitas kostja, kes palus teha kohtukulude osas uue otsuse, millega jätta kohtukulud kostjalt välja mõistmata.

Majandusõigus

16

txt

Lepinguõigus

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.05.2004 Avaldamismärge: RT III 2004, 14, 177 3-2-1-56-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2004. a kohtuotsus AS Investa-R (pankrotis) hagis Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-56-04 Otsuse kuupäev Tartu, 11. mai 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi AS Investa-R (pankrotis) hagi Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-293/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Investa-R (pankrotis) kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 12. aprill 2004. a Istungil osalenud isikud AS Investa-R lepinguline esindaja vandeadvokaat P. Varul, I. Maasingu lepinguline esindaja vande

Tsiviilõigus

67

docx

ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020

ETTEVALMISTUSMATERJAL ASJAÕIGUSE SEMINARIDEKS Õppeaasta 2019/2020 kevadsemester Seminarideks tuleb eelnevalt läbi töötada loetelus märgitud põhimaterjal, kohtupraktika ja seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal:  „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull

Asjaõigus

194

pdf

Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013

oleks vähemalt üksikisikule majanduslike olude tõttu raskendatud. Optimaalsuse põhimõte on tagatud menetlustähtaegadega, kompromissi sõlmimise võimalusega asja arutamise igas staadiumis ning vaheotsuse tegemise võimalusega. Menetluse jooksul tuleb teha vaid need menetlustoimingud, mis on vajalikud asja lahendamiseks ning alternatiivsete võimaluste puhul tuleb valida kõige optimaalsem menetlusviis. Optimaalsuse põhimõte väljendub TsMS § 444 sätestatud võimaluses jätta kohtuotsuse tegemisel ära põhjendav ja kirjeldav osa. Kohtu poolt motiveeringu ärajätmine aegumise kohaldamisel, vaheotsuse tegemises võimalus on samuti seotud optimaalsuse põhimõttega. Ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõte Objektiivsus ja sõltumatus Kohus peab olema objektiivne ja pooltes sõltumatu ning ka näima pooltest sõltumatuna ja objektiivsena. Kohtu sõltumatus on tagatud läbi taandamise institutsiooni ning kohtuasjade juhusliku jagamisega

Õigus

3

pdf

KOHTUOTSUSE ANALÜÜS

KOHTUOTSUSE ANALÜÜS Alvar Halling 26.04.2021 Vabal valikul tutvuda ühe tsiviilasjas tehtud maakohtu otsusega (www.riigiteataja.ee – kohtuteave – kohtulahendite otsing) ja koostada kohtuotsuse analüüs kirjalikult , milles sisalduvad järgmised punktid: Menetlusliik: Tsiviilasi Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Lahendi liik: Kohtumäärus Lahendi alaliik: Kompromissimäärus Kohtunik / kohtu koosseis: Toomas Ventsli Menetluse liik: Kohtu I astme menetlus Asja kategooria: Tööõigus 1.Kohtukoosseis, kes on menetlusosalised, esindus. • Hageja: Emqore Upfield OÜ (endine Principaland OÜ, registrikood 14797278, Raekoja plats 13, 10146 Tallinn);

Kohtumenetlus

61

doc

Tööõiguse seminarid

käsunduslepingu alusel, ta võidakse põhjuseta tagasi kutsuda või võib tagasi astuda. Võib teha töölepingu, kui finantsjuhi ülesannete täitmine erineb oluliselt jur. isiku organi liikmeks olemisest ja neid saab eristada, siis võib olla paralleelselt kaks erinevat lepingut. Läbitöötamist vajav materjal: töölepingu seaduse §§ 1, 2, 4-6 (soovitav on üldjoontes vaadata ka §§ 15-41) äriseadustiku §§ 180-187 ja 306-315 võlaõigusseaduse §§ 1, 619-702 Analüüs ,,Tuleviku töö ­ uued suunad ja lahendused". Lõpparuanne. Technopolis Group &TÜ RAKE, 2017. Kättesaadav: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/tuleviku_too_- _uued_suunad_ja_lahendused_l6pparuanne.pdf, lk 11-14 Kilusk, G. Kolmepoolsed töösuhted. - Juridica 2004, 10 Käärats, E., Treier, T., Suder, S., Pihl, M., Proos, M. Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Sotsiaalministeerium

Tööõigus

Kommentaarid (0)