50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
152 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
carina85
Õppematerjali autor
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Siseriiklik ja transnatsionaalne õigus RIIGIKOHTU LAHENDITE ANALÜÜS Tööõigus Tallinn 2016 Sisukord 1Riigikohtu lahend 3-2-1-176-12....................................................................................................3 1.1Lahendi üldinfo.......................................................................................................................3 1.2Nõuded....................................................................................................................................3 1.3Sisu..........................................................................................................................................3 1.4Madalamate kohtuastmete seisukohad....................................................................................4 1.4.1Töövaidlusko
detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-07, p 13). 3-2-1-136-12 teavitamiskohustus krediidilepingus (VÕS § 14) p 24-26 Kolleegium peab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides siiski vajalikuks märkida, et iseenesest võib professionaalsel krediidiandjal sõltuvalt krediidi ulatusest ja tingimustest ning krediiditaotleja isikust olla VÕS § 14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus viia läbi krediiditaotleja n-ö krediidivõimekuse analüüs. Viidatud sätte järgi peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. See tähendab, et krediidiandja võib olla kohustatud koguma andmeid ja hindama erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi ja kokkuvõttes kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Kõigist olulistest ja kahtlustäratavatest asjaoludest krediiditaotleja
Samuti ei tulene kaasusest, et tema õigusi oleks rikutud. Kas istungit saab üldse kehtetuks tunnistada?? Avalikkus § 37. Seda taotlust sellises sõnastuses rahuldada ei saa. Kohtu kohustus juhuliku maksumaksja juurdepääsu tagamiseks kohtusaalile? kohus peaks teada andma, millal istung algab ja sellel ajal ka alustama. Samuti ei tohiks töötajad võtta numbrit ja lubada tagasi helistada. Istung hakkab lõppema alus saali mittelubamiseks? Kas rikkumised annavad aluse kohtuotsuse tühistamiseks? Kui apellatsioonikaebus laekuks, siis peab ringkonnakohus uurima, kas sellega on rikutud oluliselt avalikkuse põhimõtet § 656. V ei saa kaevata. Aga mingi kaebeõigus, et reaalselt avalikkuse põhimõte toimiks? Saaks ehk määruskaebuse ja kui see läheks riigikohtuni välja, siis riigikohus vb laiendaks määruskaebuse esindajate ringi. On küll õigus, aga pole õigust nõudmisi esitada. Kohus jätab taotluse rahuldamata. 6
lepingust tekkinud võlga ning kohtukuluna 84 000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu. 4. Kostja võttis omaks krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võla, kuid vaidles vastu kohtukulude nõudele. 5. Harju Maakohtu 28. mai 2004. a otsusega lõpetati menetlus AS Hansapank hagis M. Susi vastu 2 240 502 krooni 78 sendi nõudes hagist loobumise tõttu ning mõisteti M. Susilt AS Hansapank kasuks välja 11 614 krooni 46 senti võla katteks ja 84 000 krooni kohtukulusid. 6. Kohtuotsuse kohaselt on kohtukulu väljamõistmine kostjalt põhjendatud TsMS § 60 lg 2 kohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Kuna hageja on loobunud hagist põhjusel, et nõue on täidetud, siis tuleb hagi esitamisel hageja tasutud riigilõiv kostjalt välja mõista. 7. Apellatsioonkaebuse esitas kostja, kes palus teha kohtukulude osas uue otsuse, millega jätta kohtukulud kostjalt välja mõistmata.
ETTEVALMISTUSMATERJAL ASJAÕIGUSE SEMINARIDEKS Õppeaasta 2019/2020 kevadsemester Seminarideks tuleb eelnevalt läbi töötada loetelus märgitud põhimaterjal, kohtupraktika ja seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull
oleks vähemalt üksikisikule majanduslike olude tõttu raskendatud. Optimaalsuse põhimõte on tagatud menetlustähtaegadega, kompromissi sõlmimise võimalusega asja arutamise igas staadiumis ning vaheotsuse tegemise võimalusega. Menetluse jooksul tuleb teha vaid need menetlustoimingud, mis on vajalikud asja lahendamiseks ning alternatiivsete võimaluste puhul tuleb valida kõige optimaalsem menetlusviis. Optimaalsuse põhimõte väljendub TsMS § 444 sätestatud võimaluses jätta kohtuotsuse tegemisel ära põhjendav ja kirjeldav osa. Kohtu poolt motiveeringu ärajätmine aegumise kohaldamisel, vaheotsuse tegemises võimalus on samuti seotud optimaalsuse põhimõttega. Ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõte Objektiivsus ja sõltumatus Kohus peab olema objektiivne ja pooltes sõltumatu ning ka näima pooltest sõltumatuna ja objektiivsena. Kohtu sõltumatus on tagatud läbi taandamise institutsiooni ning kohtuasjade juhusliku jagamisega
1. Kui lugeda, et on puudustega, siis tuleks nõuda koheselt puuduste kõrvaldamist. Otsuse tegemisel enam hagi tagamise abinõusid ei lahendata. TSMS § 445 lg.2 järgi võib kohus otsuse tegemisel lahendada küsimuse, kas tühistab hagi tagamise või jätab selle jõusse kohtulahendi täitmise tagamise abinõudena. 16. Kohus mõistis Aleksander Sassi huligaansuses süüdi, sest ta tülitas Allan Aru, sõimas ja rebis tal jope puruks. Pärast kohtuotsuse jõustumist esitas A. Aru A.Sassi vastu hagi nõudes temalt jope väljamaksmist. A.Sassi ei tunnista hagi, sest polevat A.Arule mingisugust varalist kahju tekitanud. Kes ja milliseid fakte peab tõendama? Milline on kohtualluvus? A.Aru peab tõendama kahju olemasolu, põhjuslikku seost A. Sassi käitumisega ja käitumise õigusvastasust, süü olemasolu A. Sassi käitumises ja kahju suurust. A.Sass peab tõendama:
(1) Kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, võib menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib käesoleva seadustiku §-s 216 sätestatud alusel ja korras menetlusse kaasata ka poole taotlusel. (2) Iseseisva nõudeta kolmas isik saab menetlusse astuda ning teda võib menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Iseseisva nõudeta kolmas isik võib menetlusse astuda muu hulgas kohtulahendi peale edasi kaevates. Sel juhul lahendatakse tema kaasamine kaebuse menetlusse võtmise lahendamisel. § 214. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse astumise ja kaasamise tagajärjed (1) Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse astumiseni või menetlusse kaasamiseni tehtud menetlustoimingud kehtivad ka kolmanda isiku suhtes.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid