Sõltuv nõudlus tuleneb mingi muu laovaru artikli nõudlusest või on sellega otseselt seotud. Nõudluse sõltuvus võib olla: Vertikaalne- seda juhul, kui teatud detaile kasutatakse tootmisprotsessis lõpptoote või komponendi koosteks. Detailide nõudlus sõltub toodetavate valmistoodete või komponentide kogusest. Horisontaalne- juhul, kui teatud lisand peab kaasnema teatud tootega. Sõltuv nõudlus on iseloomulik tavapärase tootmisettevõtte tootmissisendite varudele. Tootja ostab sisse materjale, detaile ja komponente, mida ei müüda edasi, vaid hoiundatakse ja kasutatakse valmistoote tootmiseks, mida tootja müüb. Sõltuva nõudlusega laoartikleid iseloomustavad: 4 Laoartikli tarnevõime tagamiseks lähtutakse on pigem ajastamisest kui kogusest Sõltuva nõudluse laoartiklid vajavad harva reservvarusid.
võimaluste kujunemine 2. Laialdane levik: uued harud, tehnoloogilised süsteemid ja infrastruktuur. järjestikuste uute toodete ja harude ilmumine, lisaks olemasolevate uuendamine 3. Innovatsiooni ja turupotentsiaali täielik ärakasutamine. 4. Viimased uued tooted ja harud, varasemad saavutavad küpsuse ja turu küllustatuse. Potentsiaali kokkutõmbumine Tehnoloogilise revolutsiooni majanduslik mõju Igasuguse tootmismahu kasvu, mis ei ole seotud tootmissisendite (maa, töö, kapital) või mastaabiefektiga nimetatakse üldiseks tootlikuseks. See omakorda sõltub tehnoloogilisest edenemisest ning seda peetakse majanduskasvu põhiliseks allikaks. Seda nimetades ka veel slow jääkliikmeks. Tootmissisendite ja tootmismahu omavahelist seost kirjeldab neoklassikaline cobb-douglase funktsioon Muutused IKTs mõjutavad majanduskasvu kolmes etapis: 1. IKT-investeeeringud kasvatavad
2) ,,Lõunamere mull" - tormiline tõus ettevõtte aksiatele 3) kinnisavaramull Jaapanis 1986-1990 inimese säästsid jeen teistest kallim ettevõtetel oli soodsamad investeeringutingimused konkurentsidest 4) USA kinisvaramull ülimadalale langetatud intressimäär laenasid need, kes endale seda suuta ei lubaks 5. Hõive struktuurimuutused Kolm areguetappi: 1) ressursipõhine majanduskasv lähtub eelkõige tootmissisendite arvukusest 2) investeeringutepõhises arenguetapis on easiviivaks jõuks investeeringud uutesse tehnoloogiatesse 3) teadmispõhises arenguetapis muutub määravaks panustamine inimkapitali ja haridusse Lihttööliste osatähtsus väheneb ja suureneb oskustöölise osatähtsus. Nn tööliste kolmnurk pööratakse peapeale. 6. Globaalne infotehnoloogia raport Alates 2001. a koostatakse seda raporti Maailmapanga Infotehnoloogia Grupi poolt. Raport
Complete kodumajapidamistöid. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 7 Kodumajapidamiste eratarbimiskulutused sisaldavad: Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 kulutusi kaupade ning teenuste ostmiseks ettevõtete valmistoodangu ja tootmissisendite varude muutusi väärtpaberite ostmiseks tehtavaid kulutusi aktsionäridele makstavaid dividende Question 8 Ettevõtja toodab tumbasid, mille turuhinnaks on 120 €/tk. Ühe tumba maksumus sisaldab 20 € eest porolooni, 30 € eest mööbliriiet ning 10 € eest ülejäänud Complete materjalide ja tööjõu kulusid. Kui suur on ühe toote lisandväärtus? Mark 1
Kuigi tootlikkus on kiirelt kasvanud, jääb see veel oluliselt alla arenenud riikide näitajatele. Kui lisandväärtus töötaja kohta oli 2005. aastal Eestis suurusjärgus 400 tuhat krooni, siis näiteks Soomes oli see kümme aastat tagasi 1,1 mln krooni töötaja kohta. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005) Madalast tootlikkusest tingituna on vajalik tööjõu tootlikkuse suurendamine, mis võib vähendada vajadust tööjõu järele. Vajadus efektiivsuse tõstmiseks tuleneb tootmissisendite kallinemisest, samuti mängib keemiatööstuses olulist rolli ka keskkonnahoiuga seotud kulutuste suurenemine. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005) Keemiatööstuses jätkus kiire tootmismahtude kasv. Samas töötajate arv liikus endiselt langustrendil, millega kaasnes tootlikkuse paranemine. Keemiatööstuse tootmis- ning müügimahud on viimastel aastatel kiirelt kasvanud. 2005. aastal tõusis tootmismaht 15%, müük kasvas ligi veerandi võrra
suhtes Inflatsioon raha väärtuse langemine ja hindade tõus Deflatsioon raha väärtuse tõus ja hindade langus Emiteerimine raha printimine ja ringlusesse laskmine Pangasüsteem: riigi keskpank ja kommerts- ehk erapangad Rahapliitikat saab mõjutada raha pakkumise, intressimäärade reguleerimisega ning kursi muutmise kaudu. Teaduspõhine majandus põhineb haritud inimressursil ja teadusuuringudes. Majanduse arenguetappid: Ressursipõhine tootmissisendite arvukus Investeeringupõhine investeeringu uutesse tehnoloogiatesse Teaduspõhine inimkapital ja haridus Inimkapital inimese oskuste, teadmisite ja kogemuste rakkendamine teha tööd ja teenida tulu. Haridus: Formaalharidus õpingud üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, ülikoolis Mitteformaalharidus täiendusharidus, mida pakuvad tööandjad, kodanikuühendused, koolitusettevõtted
4 22 400 300 31,82 18,18 13,64 37,50 b) Kanna ühele joonisele kõigi tehaste keskmise kulu kõverad, käsitledes neid lühiajaliste kulukõveratena. Kanna samale joonisele pikaajaline keskmise kulu kõver. c) Missuguste tootmismahtude juures on kalameeste ühistu tootmises tegemist mastaabiefektiga. Kasvava mastaabiefektiga on tegemist tootmismahtude 4 kuni 15 juures. Mastaabiefekt mõõdab kõigi tootmissisendite hulga võrdse suurenemisega kaasnevat kogutoodangu suurenemist. Kui kõigi tootmissisendite kasv suurendab võrdeliselt toodangu hulka, siis on tegemist püsiva mastaabiefektiga. Kui toodangu hulk suureneb tootmisteguritega võrreldes kiiremini, siis on tegemist kasvava mastaabiefektiga. Kui toodangu hulk suureneb vähem kui tootmistegurite maht, siis on tegemist kahaneva mastaabisäästu efektiga.
Teaduspõhine majandus Majanduse kolm arenguetappi: 1) ressursipõhine majanduskasv lähtub eelkõige tootmissisendite arvukusest(palju viljakat maad, rikkalikud maavarad, rohke tööjõud) 2) investeeringupõhine edasiviivaks jõuks investeeringud uutesse tehnoloogiatesse 3) teadmistepõhine saab määravaks panustamine inimkapitali ja haridusse Teadmusühiskond ühiskond, kus teadmised ja oskused on tähtsaim ressurss ning eesmärkide saavutamine toetud teadmistele, analüüsile, diskussioonile ja koostöövõimele.
Nõudluse ja pakkumisega seotud muutusi nimetatakse inflatsiooni esilekutsuvateks teguriteks. Inflatsioon jagatakse selle tekkepõhjuste järgi erinevate nimetustega: kuluinflatsioon, nõudlusinflatsioon, inertne inflatsioon, majanduspoliitiline inflatsioon, välistest faktoritest tingitud inflatsioon ja loomulik inflatsioon. 2.1. Kuluinflatsioon Põhjuseks on tootmiskulude tõus. nt palgatõus, mis ei ole tingitud tootlikkuse kasvust, tootmissisendite kallinemine (tooraine hinnasokk maailmaturul) Hinnasokk tekib konkreetse kauba (nt nafta) järsust hinna tõusust, millel on kaasnev toime ka teiste kaupade hindadele. Kestvat inflatsiooni tuleb eristada ühekordsest hinnasokist. intressimäära tõus 2.2. Nõudlusinflatsioon Põhjuseks on liignõudlus. nt välised või kodumaised (sh avalik sektor) sokid 2.3. Inertne inflatsioon Oodatav (ennetav) inflatsioon vastab teatud määral eelneva perioodi inflatsioonile ning
ehk lisandväärtuse meetod, sissetulekute meetod. Kulutuste ehk tarbimismeetod kaudne meetod, mis arvestab lõpptarbimise toodetele ja teenustele tehtud kogutulust, liites kokku kodumajapidamiste KMP eratarbimiskulutused C, kodumaised kogu erainvesteeringud I, avaliku sektori tarbimiskulutused G ja netoekspordi (eksport X import M). SKP= C + I + G + (X-M). Tootmismeetod firmapoolt looudud lisaväärtus = koguprodukt turuhindadest tootmissisendite väärtus. Sissetuleku meetod SKP = W + rt + r + + D + T ( W- töötasu koos sotsiaalmaksuga, rt renditulud, r netointressitulud, - kasum, D amortisatsioon, T kaudsed netomaksud). Sisemajanduse puhasprodukt SPP annab ülevaate sellest toodangust, mida saab kasutada laiendatud taastootmiseks ehk tootmiseks endisest suuremas mahus. SPP = SKP D Rahvamajanduse koguproduktiks RKP spetsiifilise perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul
1.Nimetage majanduse kolm arenguetappi. 1) ressursipõhine – majanduskasv lähtub eelkõige tootmissisendite arvukuses 2) investeeringupõhine – edasiviivaks jõuks investeeringud uutesse tehnoloogiatesse 3) teadmistepõhine – saab määravaks panustamine inimkapitali ja haridusse 3.Mis on formaalne haridus? Õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust kontrollib. 4.Mis on mitteformaalne haridus? Organiseeritud õppetegevust, mis toimub kindlate
Säästu- ja tähtajalised SKP deflaator üldine hinnaindeks 2. Väljaantud laenud hoiused Nominaalne SKP inflatsiooniga korrigeerimata 3. Investeeringud 3. Välisvaluuta hoiused Reaalne SKP inflatsiooniga korrigeeritud 4. Välisvaluuta 4. Kohustused teiste pankade Lisandväärtus = koguprodukt turuhindades 5. Põhivara ees, võlg keskpangale tootmissisendite väärtus 5. Omakapital (sh jaotamata uuritava perioodi ostukorvimaksumus kasum THI = 100 baasperioodi ostukorvimaksumus (Laspeyre indeks fikseeritud ostukorviga hinnaindeks) rr = (R/D) 100 THI tarbijahinnaindeks rr kohustuslik reservimäär
Kuidas mõjutab tootlikkuse kasv palkasid? - Ettevõtete tegevusnäitajate analüüsi põhjal võib öelda, et kõrgema tööjõu tootlikkusega ettevõtetel on ka kõrgem palgatase. Miks on tööhõive seisukohalt oluline, et palgakasv ei ületaks tootlikkuse kasvu? - Et säilitada hõivet, ei tohiks palgakasv olla kiirem kui tootlikkuse kasv. Kui palgakasv ületab tootlikkuse, ei ole toode varsti enam konkurentsivõimelike ja tööandja peab vähendama tootmissisendite maksumust. Keskmiselt kui suure osa ettevõtte kogukuludest moodustavad tööjõukulud? - Keskmiselt moodustavad tööjõukulud ca 2/3 kogukuludest. Mis valemiga arvutatakse tööjõu tootlikust? - Müügitulu perioodil / Töötajate keskmine arv perioodil. Mis valemiga arvutatakse tööjõukulude tootlikkust? - Müügitulu eh toote hind X müüdav kogus / Tööjõukulud Millise valemiga arvutatakse inimkapitali tootlikust ( HC ROI)?
- Majanduslik effektiivsus, economic efficiency on toodangu hulk . sisendite maksumuse ühiku kohta, s.t. tootmine minimaalsete kuludega. Majanduslik effektiivsus sõltub tehnilisest effektiivsusest 12. ja sisendite hindadest. 12. Tootmissisendite . asendus - tootmissisendid on teatud ulatuses üksteisega . asendatavad. Seetõttu leidub küllaltki suur hulk tehniliselt . efektiivseid tootmissisendite geomeetrilisi kombinatsioone. Neid 13. ( ) , väljendatakse isokvandiga e. samakogusejoonega. 13
Majandustsükliks nimetatakse tegeliku kombinatsioonid on kõik need, mis asuvad tootmisvõimaluste kõveral. rahvamajanduse kogutoodangu (RKT) perioodilist kõikumist Matemaatiliselt kajastab konkreetsete sisendite maksimaalselt potentsiaalse tootmismahu suhtes. Juhul kui tarbimiskulud ületavad võimalikku väljundit tootmisfunktsioon. Isokvant on toodangu antud tulusid, on tegemist defitsiitse tarbimisega ehk ülekulutamisega. koguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite geomeetriline koht. Autonoomne tarbimine väljendab füsioloogilistele vajadustele vastavat Kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel saadavat toodangu kasvu tarbimist, mis ei sõltu tulude suurusest. Indutseeritud tarbimine nimetatakse mastaabiefektiks ja see võib olla kas konstantne, kasvav väljendab tarbimist, mis ületab tulusid ja saab toimuda kas säästude või või kahanev. Muutuva tootmisteguri ühikulisest juurdekasvust tulenevat laenude arvel
finantsasutused, jt) muudab hüviste omandivormi Tootmise väljund on koguprodukt e kogutoodang TP Kogutoodang on tootmisteguritega mingil kindlal ajaperioodil ettevõttes valmistatud tootmise väljundi üldkogus, mida mõõdetakse tavaliselt füüsilises toodangu ühikutes. Tootmisfunktsioon näitab tootmistegurite ja kogutoodangu vahelist seost. Tootmisfunktsioon näitab maksimaalset tootmiskogust, mida antud tootmissisendite kombinatsiooniga võib antud tehnoloogia korral toota. Valem: TP=f Ettevõtte teenib kasumit siis kui toodangu müügist laekuv rahasumma on suurem kui tootmissisenditele tehtud kulutused. Kasumi valem: Tulu-kulu arvestamine: Raamatupidamislik (kitsas, konkreetses, raamatupidamislikus mõistes) Majandusanalüütiline (laias, üldises, majandusteoreetilises mõistes) Graafiliselt saab tootmisfunktsiooni kujutada isokvantide abil.
tootmisprotsessi. Ajastamine Eelnevate ajavahemike Tellimisvajaduste otsustamine kasutusstatistika ja laekunud on viidud madalamale tellimuste alusel määrab keskne tasemele. Kasutatakse tootmise plaanimisfunktsioon täppisajastamise süsteeme. kindlaks vajalikud tootmissisendite Uute materjalide tellimine mahud järgnevaks nädalaks või toimub automaatselt ega nõua kuuks. Tootmisosakonnalt saadakse tsentraliseeritud plaanimist. tagasiside kuidas on prognoosid Paindlikud ettevõtted end õigustanud ja vajadusel neid suudavad vähendada korrigeeritakse. Kõik see võtab tootevalikuga seotud kulusid
soovitavad kogused. Tähis S (supply). Piki kogusetelge. Turupakkumine- kõigi ettevõtete summaarselt pakutav hüvise kogus mingi hinnataseme korral. Tootja hinnavaru-tulude ja muutuvkulude vahel. R-VC. Viimase ühiku eest saadud hind katab täpselt ära selle ühiku toomise kulud. Kasum ja tootja hinnavaru erinevad püsikulude poolest. Tootja ülejääk-toodanguühikute korral ületab hind nende ühikute toomise kulusid. Testist: Optimaalse tootmiskomplekti puhul: on tootmissisendite piitootlikkus suhe ja nende hindade suhe võrdne Lühiajalisel perioodil töötajate lisandumine: toob tootmismahu kasvades piirtoode MPl suuruse alanemise. Kui järgn toomisühiku tulemusel kulude muutust käsitletakse kui: Piirkulu MC Kui firma toodab mahus, kus kulud ei ole minimaalsel tasemel (ATCmin), siis: piirkulu MC on väiksem kui keskmine kulu ATC ja keskmine kulu on kahanev. Tootmismahu ökonoomsus saavutatakse sellisel juhul, kui tootmismahu suurenedes
ja ootusi ettevõtte pakutavale tootele või teenusele ning reageerida kiiremini muutunud eelistustele. 8. Milles seisneb tarneahela läbimisaja vahe (,,lead time gap") ning mida see tarneahela juhtimises ja tarneahela toimimisprintsiibi mõttes tähendab? (6p) Läbimisaeg aeg, mis kulub toote liikumiseks läbi tarneahela olukorras, kus tellitud toode puudub valmistoodangu laos ja kõik selle tootmiseks vajalikud komponendid puuduvad tootmissisendite laos. Nõudlusaeg kliendile vastuvõetav tellimuse täitmise ooteaeg. Läbimisaja vahe tarneahela tüüpiline probleem, mis väljendub selles, et täitmisaeg ületab nõudlusaega. Kui täitmisaja vahe eksisteerib, tähendab see, et tarneahel ei saa terves ulatuses töötada tõmbaval printsiibil, vaid peab leidma sobiva punkti varude hoidmiseks, et viia läbimisaeg vastavusse nõudlusajaga. 9
kuud vanglas. vargusest loobumise korral vabaduses viibimine Ostes hüviseid A ja B, on tarbimine tasakaalus, kui kehtib järgmine tingimus: MUA/PA = MUB/PB Sissetulekute suurenedes nihkub: Eelarvejoon paremale Tarbija hinnavaru tähendab, et: Teatud juhtudel oleksid tarbijad nõus rohkem maksma, kui nad tegelikult maksavad. Tee õige valik Ükskõiksuskõver (ÜKK): On negatiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunkti suhtes. Tehniline efektiivsus, mis näitab tootmissisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk maksimaalselt võimalikku väljundite taset mistahes sisendite kombinatsiooni korral naturaalühikutes tagab alati: Võib tekkida olukord, kus tehniliselt efektiivne lahendus võib anda kahjumit ja tehniliselt mitteefektiivne suurt kasumit. Ükskõiksuskõver näitab: Kahe hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesugust rahulolu Ükskõiksusväli kajastab seda, et:
Investeerimiskulutused (I) on teine oluline komponent kogunõudluse kujunemisel. Investeeringuid käsitletakse sageli autonoomsetena ehk sõltumatutena tegelikust tulutasemest. Investeeringud koosnevad peamiselt uute kapitalikaupade soetamise kulutustest, uusehitusest ning akumuleerunud kaubavarudest. Investeeringute maht sõltub väga paljudest erinevatest teguritest, mis teeb nende prognoosimise keeruliseks. Nii mõjutavad investeeringute mahtu tootmissisendite ja lõpptoodangu hinnad, intressimäär, oodatav tulutase, maksumäärad ning investeerimiskliima üldiselt. Majanduskasvu seisukohalt on olulised mitte koguinvesteeringud, mis sisaldavad ka väljalangenud tootmisvahendite asendamise, vaid puhasinvesteeringud, mis näitavad majanduse kapitalivaru reaalset suurenemist. Puhasinvesteeringu arvutamiseks lahutatakse koguinvesteeringust amortisatsioonikulud.
Keskmine toodang - Keskmine toodang on kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta. Meie näites on see päevas toodetavate kampsunite koguse ning tööliste arvu jagatis. Kulud - Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: kogu fikseeritud ehk püsikuluks (FC) ja kogu muutuvkuluks (VC). - Püsikulu (FC) on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. - Muutuvkulu (VC) on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. Piirkulu - Piirkulu (MC) on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. - Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus Keskmine kulu
kasutatavat näitajat. Personalijuhtimise kontekstis on kõige enam kasutatavad alltoodud tootlikkuse valemid (tööjõu tootlikkus, tööjõukulude tootlikkus, inimkapitali tootlikkus HC ROI). 40. Miks on tööhõive seisukohalt oluline, et palgakasv ei ületaks tootlikkuse kasvu? Et säilitada hõivet, ei tohiks palgakasv olla kiirem kui tootlikkuse kasv. Kui palgakasv ületab tootlikkuse, ei ole toode varsti enam konkurentsivõimeline ja tööandja peab vähendama tootmissisendite maksumust. Sageli tähendab see koondamist või tasupaketi vähendamist (nt boonuste ja preemiate vähendamist). 41. Keskmiselt kui suure osa ettevõtte kogukuludest moodustavad tööjõukulud? Tööjõukulud moodustavad ettevõtte kogukuludest suurima osa (20-70% kogukuludest). Keskmiselt moodustavad tööjõukulud ca 2/3 kogukuludest, nt farmaatsias moodustab tööjõukulu ligi 70% kogukuludest, kuna selles valdkonnas panustatakse uurimis- ja
teenuseid ja üleantavaid hüviseid, näiteks kodumajapidamistöid. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Kodumajapidamistööd loetakse kodumajanduse (koduteenused ja kodutootmine) osaks, mis moodustab majapidamiste tegevuse väljaspool SKP-d. Küsimus 7 3 Kodumajapidamiste eratarbimiskulutused sisaldavad: Vali üks või enam: kulutusi kaupade ning teenuste ostmiseks ettevõtete valmistoodangu ja tootmissisendite varude muutusi aktsionäridele makstavaid dividende väärtpaberite ostmiseks tehtavaid kulutusi Tagasiside Kodumajapidamistega seonduvad nimetatutest eelkõige kulud kaupade ja teenuste ostmiseks ning ka väärtpaberite ostmiseks tehtavad kulutused, viimast aga ei käsitleta tarbimiskulutusena vaid investeeringuna. Küsimus 8 4 Ettevõtja toodab tugitoole, mille turuhinnaks on 120 /tk. Ühe tooli maksumus sisaldab ka 20 eest porolooni ja
poolt aasta jooksul (nende rahaline väärtus). · Investeerimiskulutused (I) on kulutused, mida tehakse püsikaupade ostmiseks. Neid kaupu kasutatakse tootmisprotsessis pikema aja jooksul, et nendega toota teisi kaupu ja neid nimetatakse investeerimis- ehk kapitalikaupadeks. Siia kuuluvad seadmed, tootmishooned, rajatised ja varud. Varude all mõeldakse ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite varusid. · Avaliku sektori kulutused (G) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ost (näiteks kulud riigikaitsele, haridusele, tervishoiule, politseile ja teenuste ost erasektorilt) · Netoeksport X on välismaa poolt ostetud kauba ja teenuste väärtus, seega välismaalaste kulutusi ja M on import ehk antud riigi tarbijate, investeerijate ja avaliku sektori poolt välismaalt ostetud kaupade ja teenuste väärtus
aste – Logistika vastutusalaon valmistoodangu ladustamine, lähetamine ja transpordi korraldamine. Süsteemi tööpõhimõtteks on vahetu reageerimine jaotusvaldkonna nõudluse igapäevasele kõikumisele. 2. aste - Logistika vastutusalaon kaubavoogude liikumise korraldamine tootmisliini lõpust kliendini. Kõige tähtsam on logistikakulude kokkuhoid, mitte klienditeenindus. 3. aste – Logistikasüsteem kontrollib ettevõtte materiaalset voogu, alates tootmissisendite/materjalide hangetest kuni valmistoodete kliendile toimetamiseni. Ainuke valdkond, mida logistikajuhid ei kontrolli, on tootmise igapäevane juhtimine. Logistikakulude piiramisest tähtsam on süsteemi tootluse suurendamine. 4. aste – Funktsioonide asemel on ettevõtte tegevus organiseeritud protsessikesksena. Logistika on tihedalt integreeritud turunduse, tootmise ja finantsjuhtimisega, selleks et kooskõlastada ettevõtte
• Tarbimiskulutused (C) on need kaubad ja teenused, mis on ostetud majapidamiste poolt aasta jooksul (nende rahaline väärtus) + • Investeerimiskulutused (I) on kulutused, mida tehakse püsikaupade ostmiseks. Neid kaupu kasutatakse tootmisprotsessis pikema aja jooksul, et nendega toota teisi kaupu ja neid nimetatakse investeerimis- ehk kapitalikaupadeks. Siia kuuluvad seadmed, tootmishooned, rajatised ja varud. Varude all mõeldakse ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite varusid. + • Avaliku sektori kulutused (G) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ost (näiteks kulud riigikaitsele, haridusele, tervishoiule, politseile ja teenuste ost erasektorilt). + • Netoeksport (X - M). X on välismaa poolt ostetud kauba ja teenuste väärtus, seega välismaalaste kulutus ja M on import ehk antud riigi tarbijate, investeerijate ja avaliku sektori poolt välismaalt ostetud kaupade ja teenuste väärtus. 15
Töölt puudumine tööajast tuleneval põhjusel on lubatud ainult tööandja loal (vaba päeva avaldus leitav töödejuhatajate toas). Ettenägematute asjaolude tõttu tööle mitteilmumisest (töötaja ajutine töövõimetus, lähedase isiku haigus või surm, avariiline olukord vms) ning selle eelduslikust kestusest on töötaja kohustatud teatama tööandjale hiljemalt tööpäeva alguseks; Tööpäeva lõpus PEAB TÖÖTAJA PUHASTAMA JA KORRASTAMA OMA TÖÖKOHA. [6] 4. Hankekorraldus Tootmissisendite sisseostuga tegelevat personalijuhi sõnul ostujuht, projektijuht ja juhatuse liikmed. 5. Finantssüsteem Allika [2] väitel oli ettevõtte käive aastal 2017 ca 8,2 miljonit eurot. 2017 aasta käive kasvas 63% võrreldes 2016 aastaga. Kasumi ootus oli suurem kui saavutatud 2,2%. Kasumit mõjutasid tootmise ümberkolimine ja tehase käivitamiseks vajalikud kulutused. Täismahus saadi tootmine käima alles 4.kvartalis. 2018 aastaks ootame käibe kasvu
Kõikide eelarvete koostamise aluseks on müügieelarve. 34 Mida kajastab müügieelarve, loetle kulueelarved ja selgita nende sisu. Müügieelarve kajastab: • müüki naturaalnäitajates toodete ja teenuste lõikes; • müügitulu (planeeritavaid müügihindu ja müüki rahalises väljenduses) Müügieelarve järgselt koostatakse kulueelarved: •tootmiskulude eelarve - kajastatakse tootmisplaani täitmiseks vajalike tootmissisendite maksumus: •tootmise otsekulud – tooraine, materjal, pooltooted ja detailid, tehnoloogiline kütus, elekter, vesi, aur, tootmistööliste töötasu ja sotsiaalmaks (tööjõukulu); •tootmise üldkulud – abimaterjalid, insener-tehnilise ja teenindava personali tööjõukulu, tootmishoonete ja seadmete amortisatsioon, kindlustus, remont ja hooldus ning kommunaalteenuste kulu tootmishoonetes. •müügi- ja turunduskulude eelarve; - kajastatakse kulutused
o tulevikku prognoositakse minevikukogemuse põhjal o 1960/70 ratsionaalsete ootuste koolkond o majandussubjektide ratsionaalsed otsused täieliku info tingimustes (st inimesed ei tee tulevikuootuste kujundamisel süstemaatilisi vigu) o ratsionaalsete tulevikuootuste korral on valitsuse poliitikal väiksem mõju o Mis mõjutab kogupakkumist: o palgatase o tootmissisendite (tooraine, energia, kütus) hinna muutus o tehnoloogia ja tootlikkus o tootmistegurite pakkumine 1 1 1 M= ,M = ,M = =4 o SPK 1 - TPK 0,25 IV loeng, valitsuse roll majanduses o Miks valitsus peaks sekkuma majandusse: o majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine o majanduse stabiliseerimise funktsioon o ressursside optimaalse kasutamise tagamine
mida tarbija on nõus maksma. LOENG 3 - ETTEVÕTLUSE ALUSED Klassikalise käsitluse järgi olid tootmissisenditeks vaid maa, kapital ja töö. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER, ISOKVANT, TOOTMISFUNKTSIOON Tootmisvõimaluste kõver näitab ühe toote maksimaalkogust, mida konkreetne majandus on võimeline tootma teiste kaupade teatud kindlate koguste olemasolu korral. Tootmisfunktsioon näitab alati maksimaalset võimalikku toodangu kogust, määrab kindlaks tootmissisendite ja väljundite seose Üldjuhul kasutatakse tootmiseks n erinevat sisendit. Lõpptoodang Q on funktsioon neist ja mis avaldub valemiga: Q = f (X1 , X2 , ..., Xn ) Kuna sisenditest loetakse olulistemaks tööjõudu (L) ja kapitali (K), siis tavaliselt kirjeldatakse tootmisfunktsiooni valemiga: Q = f (K, L). AKTIIVSED TOOTMISTEGURID: Tööjõud ja ettevõtlus PASSIIVSED TOOTMISTEGURID: Maa, kapital, informatsioon. samakogusejoone e. isokvant.
ning selle turu struktuur, millel antud tootja tegutseb. Edaspidi (kui just eraldi vastupidist väidetud ei ole) lähtume sellest, et pakkumiskõver on positiivse tõusuga. Px 6 Sx 5 4 3 2 1 0 20 40 60 80 100 120 QSx Defineerides tootja pakkumist ja tuletades pakkumiskõverat hoiame konstantsena tootmistehnoloogia, vajalike tootmissisendite hinnad ja looduslikud tingimused (kui tegemist on näiteks põllumajandustootega). Antud juhul alustaksid tootjad tootmist iga hinna juures, mis ületab nulli. Teades, kuidas käitub nõudmine ja pakkumine, on meil võimalik analüüsida turutasakaalu. Järgnevalt leiame tasakaaluhinna ja koguse turul. 25
struktuur millel antud tootja tegutseb. Edaspidi (kui just eraldi vastupidist väidetud ei ole) lähtume sellest, et pakkumiskõver on positiivse tõusuga. Px 6 Sx 5 4 3 2 1 0 20 40 60 80 100 120 QSx Defineerides tootja pakkumist ja tuletades pakkumiskõverat hoiame konstantsena tootmistehnoloogia, vajalike tootmissisendite hinnad ja looduslikud tingimused (kui tegemist on näiteks põllumajandustootega). Antud juhul alustaksid tootjad tootmist iga hinna juures mis ületab nulli. Teades kuidas käitub nõudmine ja pakkumine on meil võimalik analüüsida turutasakaalu. Järgnevalt leiame tasakaaluhinna ja koguse turul. Oletame, et turul on 10 000 sarnast tarbijat ning iga üksiku tarbija nõudlusfunktsioon on esitatud kujul QDx=12-2Px.
ressursside kohta. 2.4. Efektiivsuse väljundid Tehnoloogiaefekt – kui muudetakse üht või mitut tootmistegurit, toimub tootlikkuse kas samaväärne, kasvav või kahanev muutus. Tehnoloogiaefekti üldine suund väljendab muutust, mille korral samatootekõver nihkub koordinaattelgede alguspunkti suunas, st mõlema (kapitali ja tööjõu) tootmisteguri kasutus väheneb. Mastaabiefekt – kõikide tootmissisendite võrdne muutus tingib toodangu mahu kas samaväärse, kasvava või kahaneva muutuse. Struktuuriefekt (sünergeetiline efekt) toimib mitme teguri üheaegsel muutmisel, kusjuures ühisefekt ületab üksikefektide summa (nt tootmise intensiivistamine). 3. MATERJALIRESSURSSIDE EFEKTIIVSUS Taimekaitsevahendite liigitus Taimekaitsevahenditeks ehk pestitsiidideks nim mürkkemikaale, mille kasutamise
Valitsus
saab majandust mõjutada eelarvepoliitika abil
f) Hindade jäikuse põhjused:
a. Tarbijate piiratud ostujõud
b. Pikaajalised palgalepingud,
c. AÜ-de tegevus
d. Vabad tootmisvõimsused
e. Hindade muutmise kulukus
Kogupakkumise kõvera nihe
Põhjused (mõjurid):
· Palgatase
· Tootmissisendite (tooraine, energia, kütuse) hindade muutus
· Tehnoloogia ja tootlikkus
· Tootmistegurite pakkumine
· Valuutakursi muutus
Kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaal (1)
Täishõive tasakaal (Q=Q*)
Majandus toodab allpool potentsiaalset tootmismahtu (Q
kõik lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutused, lähtudes nende turuväärtusest. SKP komponentideks kulutuste lähenemisviisi korral on: Tarbimiskulutused (C): kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused hüvistele, mis on aasta jooksul toodetud. Investeerimiskulutused2 (I): kulutused tootmisvahenditele (nt tootmishooned, seadmed jne), elamutele ja varudesse. Varud tähendavad siin nii ettevõtete omatoodangu ja tootmissisendite varusid. Avaliku sektori kulutused (G): summa, mille eest avalik sektor ostab ressursse või hüviseid. Avaliku sektori kulutuste hulka ei arvestata üldjuhul tulusiirdeid 3. Küll aga arvestatakse avaliku sektori kulutuste hulka enamasti ka avaliku sektori poolt tehtud investeeringud4. Netoeksport (X - M): näitab ekspordi (X) ja impordi (M) vahet. Ekspordina lähevad
organisatsiooni üldistest kvaliteediga seonduvatest eesmärkidest ja suundadest. Kvaliteedipoliitika vaadatakse üle ja uuendatakse kord aastas. Dokumenti nimetatakse ka kvaliteedijuhtimise deklaratsiooniks. Kvaliteedipoliitika väljatöötamine eeldab: Kvaliteedialase tegevuse koordineerimiseks organisatsiooni struktuuri kehtestamine; Tarbija vajaduste kindlakstegemine; Ettevõtte võimaluste hindamine rahuldada ökonoomselt tarbija vajadusi; Kindlustada tootmissisendite vastavus eeldatavale kvaliteeditasemele; Kontsentreeruda pigem vigu ennetavale kui vigade avastamisfilosoofiale; Koolitada töötajaid kvaliteediparendamise eesmärgil Kvaliteedipoliitika (2) Kvaliteedipoliitika peab olema dokumenteeritud (reeglina kinnitatud ja rakendatud kvaliteedikäsiraamatus), Kvaliteedipoliitika on avalik dokument ning kättesaadav ka üldsusele
Selgita! Erinevus pika- ja lühiajalise käsitluse vahel seisneb selles, et pikaajaliselt on kõik kulud muutuvkulud ja lühiajaliselt on olemas püsikulud ehk fikseeritud kulud. Seega kui ütleme, et meie analüüsis on mingid kulud fikseeritud viitabki see kohe lühiajalisele käsitlusele. Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: fikseeritud ehk püsikuluks (FC) ja muutuvkuluks (VC). Püsikulu on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. Muutuvkulu on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad muutuvkulud tootmismahust. Mida rohkem ettevõte toodab, seda rohkem kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud. Otsustamaks, kas käesolevas ülesandes on tegemist lühi või pikaajalise käsitlusega, peab vaatama, kas fikseeritud kulud on olemas
Tellimusrütmi meetod: Tellimus esitatakse iga kuu kindlal kuupäeval. Tellimuse mahu määrab sel juhul olemasolev laoseis. 23) Tootmise organiseerimine ja tootmisfunktsioon. Tootmise organiseerimine: Olulised on järgmised küsimused: mida, kui palju ja kuidas toodetakse ja millise hinnaga seda pakutakse. Tootmisfunktsioon: Tootmise käigus muudetakse tootmissisendid väljunditeks. Tootmissisendeid on võimalik kasutada erinevates kombinatsioonides. Tootmisfunktsioon näitab tootmissisendite ja -väljundi omavahelist seost. Tema abil väljendatakse maksimaalse toodangu hulka, mida saab toota konkreetse sisendite kogusega. 24) Majanduslikud kulud ja kasumid. Tootmisprotsessi läbiviimine vajab materjale, tööjõudu, ruumide rentimist jne ning see on seotud kuludega. Kulu on kasutatud või loovutatud ressursside väärtus. Kasum on tulu ja kulude vahe. 25) Lühiperiood ja pikk periood.
Rahvusvahelise kaubanduse kujunemise üheks võimalikuks selgituseks on ka masstootmise e mastaabisäästu efekt, mis tähendab kulude vähenemist tooteühikule tootmismahu kasvades. Majanduslikust aspektist võib mastaabisäästu efektile leida mitmeid põhjendusi: · võimalus spetsialiseeruda tööjõu ja tehnika osas; · võimalus kasutada tootmiskonveiereid; · võimalus kasutada kaasnevaid tooteid; · võimalus saada hinnasoodustusi tootmissisendite ostmisel. Hüpotees ütleb, et piisavalt suur siseturg soodustab nende kaupade eksporti, mis alluvad masstootmise efektile. Masstootmise efekt soodustab väga sügavat spetsialiseerumist - ta teeb väiketootjatel raskeks suurtootmisega konkureerimise. Seepärast tendeerivad tooted, mis on alluvad masstootmise efektile, olema toodetud mõne (või ka ühe) suure kompanii poolt. Rahvusvahelises kaubanduses annab masstootmise efekt täiendava kulustiimuli tootmise spetsialiseerimiseks
Nominaalne SKP: (SKP jooksvates hindades) väljendab toodetud kaupade ja teenuste hinda antud aasta. SKP komponentideks kulutuste lähenemisviisi korral on: Tarbimiskulutused (C): kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused hüvistele, mis on aasta jooksul toodetud. Investeerimiskulutused2 (I): kulutused tootmisvahenditele (nt tootmishooned, seadmed jne), elamutele ja varudesse. Varud tähendavad siin nii ettevõtete omatoodangu ja tootmissisendite varusid. Avaliku sektori kulutused (G): summa, mille eest avalik sektor ostab ressursse või hüviseid. Avaliku sektori kulutuste hulka ei arvestata üldjuhul tulusiirdeid 3. Küll aga 2 Siin kasutatakse vahel ka mõistet: erainvesteerimiskulutused, kuna avaliku sektori poolt tehtud investeerimiskulutusi siia üldujuhul ei arvestata. arvestatakse avaliku sektori kulutuste hulka enamasti ka avaliku sektori poolt tehtud investeeringud4.
Rahvusvahelise kaubanduse kujunemise üheks võimalikuks selgituseks on ka masstootmise e mastaabisäästu efekt, mis tähendab kulude vähenemist tooteühikule tootmismahu kasvades. Majanduslikust aspektist võib mastaabisäästu efektile leida mitmeid põhjendusi: • võimalus spetsialiseeruda tööjõu ja tehnika osas; • võimalus kasutada tootmiskonveiereid; • võimalus kasutada kaasnevaid tooteid; • võimalus saada hinnasoodustusi tootmissisendite ostmisel. Hüpotees ütleb, et piisavalt suur siseturg soodustab nende kaupade eksporti, mis alluvad masstootmise efektile. Masstootmise efekt soodustab väga sügavat spetsialiseerumist - ta teeb väiketootjatel raskeks suurtootmisega konkureerimise. Seepärast tendeerivad tooted, mis on alluvad masstootmise efektile, olema toodetud mõne (või ka ühe) suure kompanii poolt. Rahvusvahelises kaubanduses annab masstootmise efekt täiendava kulustiimuli tootmise spetsialiseerimiseks
TP realis Q realis LR - PIKK PERIOOD (long run LR) on kõik tootmistegurid muudetavad. Pikal perioodil ei ole firmal mitte mingisuguseid püsikulusid TFC, kuna ettevõte saab vajadusel muuta kõiki tootmissisendeid, sealhulgas püsivaid TOOTMISMASTAAP (the scale of production) väljendab tootmissisendite ja tehnoloogia kasutamist mingi tootmismahu korral. TÄIELIKU KONKURENTSI TURG (TKT) TKT-l tegutsevad ev-d on hinnavõtjad, puuduvad sisenemisbarjäärid, toodavad sarnaseid tooteid (homogeenne), neil on täielik informatsioon. Täielikult elastne nõudlusjoone, Aluseks saab võtta vaid tasakaaluhinda. SR (lühiperioodil) võib täielikult konkureeriv firma TKF teenida majanduskasumit (TR > TC) (kuldreegel MR = MC) olla kasumilävel, kus TR=TC
Müügieelarve kajastab: _ müüki naturaalnäitajates toodete ja teenuste lõikes; _ müügitulu (planeeritavaid müügihindu ja müüki rahalises väljenduses) Müügieelarve järgselt koostatakse kulueelarved: _ tootmiskulude eelarve; _ müügi- ja turunduskulude eelarve; _ administratiivkulude eelarve; _ investeeringute eelarve; _ teadusuuringute ja arenduskulude eelarve. Tootmiskulude eelarves kajastatakse tootmisplaani täitmiseks vajalike tootmissisendite maksumus: _ tootmise otsekulud tooraine, materjal, pooltooted ja detailid, tehnoloogiline kütus, elekter, vesi, aur, tootmistööliste töötasu ja sotsiaalmaks (tööjõukulu); _ tootmise üldkulud abimaterjalid, insener-tehnilise ja teenindava personali tööjõukulu, tootmishoonete ja seadmete amortisatsioon, kindlustus, remont ja hooldus ning kommunaalteenuste kulu tootmishoonetes. Müügi- ja turunduskulude eelarves kajastatakse kulutused reklaamile ja turuuuringutele,
e) kroonides. 18 Korporatsioonide kasumi alla kuuluvad: 18. a) mittekorporatiivsete ettevõtete tulude summa; b) dividendid; b) di idendid; id did c) jaotamata kasum; c) jaotamata kasum; d) netointressid; e) kasumimaksed; e) kasumimaksed; f) makstud rendid. 10 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 19. Tulusiirded on a) äärmiselt ebameeldivad asjad, asjad kuna Teie tulu siirdub mujale; b) ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite (tooraine jne.) vahe; c) tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või vastuteenet osutama; d) leitav selliselt, et isiklikust tulust lahutame isiklikud netomaksud. 20. Sisemajanduse koguprodukti arvestusel ignoreeritakse täielikult: a) mitteainelisi teenuseid; b) tööaja lühenemise ja vaba aja suurenemise mõju; c)) mitteresidentide majandusliku j tegevuse g tulemusi;;
10.Millist rolli võib nõudlus mängida innovatsioonide esile kutsumisel? Tugev kohalik ,,nõudlussurve" teatavat tüüpi toodetele loob kohalike ettevõtete jaoks uuendusvõimalusi, eriti kui nõudlus sõltub klientidega näost näkku suhtlemisest. 11.Milline on riigi roll ettevõtluskeskkonna arendamisel? Väga palju sõltub just riigist, millist võimalusi ta arenemiseks pakub.Investeerimistegevused, mis loovad innovatiivseid võimalusi seadmete ja tootmissisendite kohalikele tarnijatele. Riiklikud arendusalased kompetentsid, ettevõtlussektori juhtimise süsteem. Riigil on inimressursi, teaduse ja hariduse arendamisel oluline roll. Vähemal või rohkemal määral on innovatsiooni arenguks vajalik kõrgetasemeline haridus- ja teadussüsteem, innovatsiooni rakendamist reguleeriv õiguslik raamistik, toetavad poliitilised meetmed, rahastamisvõimalused ja kogu ühiskonna innovatsioonimeelne mõtteviis
b)tähistab võimet passiivselt kohanduda konkurentsikeskkonnaga, ilma ennast (oluliselt) muutmata ja arendamata; c) tähistab võimet aktiivselt reageerida konkurentsikeskkonna iseloomule ja selle muutustele oma omadusi parandades ning tegevust tõhustades. 42. Sachsi ja Porteri arengumudeli kohaselt on investeeringupõhise faasi majanduskasvu allikaks a)teadmised ja oskused, võime kiirelt juurutada uusi tehnoloogiaid; b) globaalse tehnoloogia rakendamine kohalikku tootmisse; c)tootmissisendite käsutus (maa, primaarkaubad, kvalifitseerimata tööjõud). 43. Riigi majanduslik konkurentsivõime (võime tõsta oma rahva elatustaset) on agressiivne, kui see on rajatud a) võimele ligi meelitada mobiilseid tootmisressursse; b) toodete konkurentsivõimelisusele rahvusvahelisel turul; c) odava tooraine ja energiakandjate impordile. 44. Ajalooliselt olid Euraasias teistest mandritest paremad tingimused taimede ja loomade geograafiliseks levikuks-levitamiseks, sest
a)religioon liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse; b)avaldab usklikele positiivset mõju, annab neile lohutust ja tröösti; c)religioon võimaldab usklikel suhelda Jumalaga ja omavahel. S 42.Sachsi ja Porteri arengumudeli kohaselt on investeeringupõhise faasi majanduskasvu allikaks a)teadmised ja oskused, võime kiirelt juurutada uusi tehnoloogiaid; b) globaalse tehnoloogia rakendamine kohalikku tootmisse; c)tootmissisendite käsutus (maa, primaarkaubad, kvalifitseerimata tööjõud). 5. Saksa majanduspoliitika õpikutes jagatakse majanduspoliitika a) kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks majanduspoliitikaks; b)korrapoliitikaks ja protsessipoliitikaks; c) riigi majanduspoliitikaks ja ettevõtete majanduspoliitikaks. 92.See suur usund väidab, et inimesel ei saa olla omandit, vaid inimesed toimivad vaid jumala vahemeestena (kandes hoolt selle eest, mis nende kätte usaldatud) a)konfutsiaanlus; b)islam; c)hinduism. 111
mõjutada hüvise (ressursi) turuhinda. Hüvis – Hüvis (commodity) on kaupade ja teenuste üldnimetus. Inferioorsed – Inferiooorsed (väheväärtuslikud hüvised) (inferior goods) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui tarbija sissetulek väheneb (suureneb) Isokost – Isokost (isocost) on nende sisendite kombinatsioonide graafiline koht, mida firma võib antud summa eest muretseda. Isokvant – Isokvant (isoquant) on antud tootmiskoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite geomeetriline koht. Tunnused: negatiivse tõusuga, koordinaatide alguspunktist kaugemal (suuremad kogused), ei lõiku omavahel kunagi, kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes. Kaasajooksmisefekt – Kaasajooksmisefekt (bandwagon effect) väljendub inimeste soovis või püüdes tarbida hüvist, mida tarbivad teised. Kahaneva piirkasulikkuse seadus – Kahaneva piirkasulikkuse seadus (law of diminishing marginal utility) sätestab seda, et hüvise tarbimise kasvades tema piirkasulikkus kahaneb
võimalik vähendada. Turundusmeetmestik. Igale tegevusvaldkonnale on iseloomulik oma väljakujunenud turundusmeetmestik. Sõltuvalt harust võib rõhuasetus veidi erineda, nt mõnes harus on suurem rõhk tootel, mõnes promotsioonil. Kasumlikkus. Kasumimarginaal on üks olulisemaid tegureid turu atraktiivsuse määratlemisel. Samas sõltub see paljudest sellistest teguritest, mida ettevõttel on raske mõjutada; nagu tööjõukulud, tootmissisendite hinnatase, konkurentsitihedus jms. Muud finants näitajad. Peale kasumlikkuse on turu olukorda võimalik kirjeldada ka teiste finantsanalüüsi suhtarvudega, nagu ROA, ROE, jne. (1 lk 50) 2.2 Potentsiaalsed tarbijad Tabelist 4 on näha et potentsiaalsed tarbijad on lapsed ja naised. Neid võib jagada omavahel gruppideks: 10 17 aastased ,loetakse lasteks , nende kaasahaaramine sõltub vanematest
annaabi.ee 
