Teaduspõhine majandus (0)

Teaduspõhine majandus
Majanduse kolm arenguetappi:
1) ressursipõhine – majanduskasv lähtub eelkõige tootmissisendite arvukusest(palju viljakat maad, rikkalikud maavarad , rohke tööjõud)
2) investeeringupõhine – edasiviivaks jõuks investeeringud uutesse tehnoloogiatesse
3) teadmistepõhine – saab määravaks panustamine inimkapitali ja haridusse
Teadmusühiskond – ühiskond, kus teadmised ja oskused on tähtsaim ressurss ning eesmärkide saavutamine toetud teadmistele , analüüsile, diskussioonile ja koostöövõimele. Teadmistepõhist majandust iseloomustab toodete ja teenuste suur lisandväärtus, mis saavutatakse pideva uuendustegevuse kaudu.
Inimkapital – inimese oskused, kogemused ja teadmised, mis võimaldavad teha tööd ja teenida tulu. Lisaks haridusele ja kogemustele on inimkapitali komponendid tervis, ettevõtlikkus ja motiveeritu. Eesmärk on tööjõu efektiivsuse suurendamine ning see toimub peamiselt hariduse- ja tervishoiusüsteemi arendamise kaudu
Sotsiaalkapital – vastastikku toetavad suhted inimeste vahel, koostöövõime nii organisatsiooni kui ka ühiskonna tasandil
Innovatsioon – teaduspõhise majanduskasvu peamine allikas. Kõige üldisemalt mõistetav kui igasugune uute ideede edukas ellurakendamine. Majanduse sfääris on innovatsiooni eesmärk suurendada toote või teenuse paremaks uutmise ja täiustamise kaudu ettevõtte kasumit.
Innovatsiooni tugisambad -> teadmised; loovus ; motivatsioon -> innovaatiline lahendus
Elukestev õpe – kõikvõimalik õppetegevus sõltumata east või eelnevat haridustasemest. Õppimine ei lõpe kooli lõpetamisega, hariduse omandamine ei piirdu ainult teatud perioodiga inimese elus.
E-majandus – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste kasutamine majandustegevuse tõhustamiseks. Teenuste ja kaupade ostmine -müümine interneti vahendusel.
Kaugtöö – IKT-vahendite kasutamine võimaldab töötada väljaspool tavapäraseid tööruume. Kaugtöö annab töötajatele võimaluse planeerida tööülesannetele ja muudele tegevustele kuluvat aega. Samas eeldab see iseseisvust, motiveeritust ja tugevat enesedistsipliini.
Loomemajandus – ühendab kultuuri ja ettevõtlust. Arhitektuur, muusika , teatrikunst kui ka kirjastamine .
Intellektuaalne omand – õigused isikliku loometöö tulemustele
Tööturg
Tööhõive – EL’is loetakse tööealiseks elanikkonnaks inimesi vanuses 15-64, Eestis 15-74. Ühiskond jaguneb tööjõuks ja ülalpeetavateks ehk majanduslikult aktiivseteks ja mitteaktiivseteks.
Tööpuudus ja tööjõupuudus – tööpuudus on olukord, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus. Kasvav tööpuudus on iseloomulik majanduslanguse- ja kriisi perioodidele, see toob kaasa palgatõusu peatumise. Tööjõupuudus on olukord, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. See on majandusbuumi kaasnähe ja sellega kaasneb palgasurve ülespoole, mis kiirendab hinnatõusu.
Tööhõivepoliitika – kaks varianti – passiivne tööhõivepoliitika, kus riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega; aktiivne tööhõivepoliitika, kus riik tegeleb tööpuuduse põhjustega. Tööpuudusevastased meetmed: töökohtade loomine, koolitusprogrammid, hädaabitööd, sotsiaaltoetused . Töötuskindlustussüsteem
Ametiühing – töötajate vabatahtlik ühendus, mille tegevus seisneb oma liikmete õiguste ja huvide esindamise ja kaitsmises suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamises.
Sotsiaalne turvalisus
Elukvaliteet – sotsiaalne turvalisus tähendab ühiskonna terviklikku heaolu ehk elukvaliteeti, mis väljendub materiaalses kindlustatuses, tulude ja kulude õiglases jaotumises ühiskonnaliikmete vahel. See sõltub eelkõige inimese enda otsustest ja valikuvõimalustest.
IAI – inimarengu indeks. Iseloomustab riigi sotsiaalset ja majanduslikku olukorda. Oodatav keskmine eluiga sünnil, see näitab rahvastiku tervist ja pikaealisust. Haridus , mida iseloomustab kirjaoskus ja õppijate vanus. Elujärg, mida mõõdetakse SKP per capita USA dollarites.
Heaoluühiskond – tänapäevase sotsiaalpoliitika eesmärk on tagada elanikkonna sotsiaalne turvalisus. Riike kes on täitnud selle eesmärgi, loetakse sotsiaalse orientatsiooniga heaoluriikideks. Heaoluriigi majanduspoliitika tunnuseks on olukord, kus suur osa riigi tuludest kulutatakse sotsiaalvaldkonnale, meditsiinile, haridusele.
Sotsiaalpoliitika mudelid - sotsiaaldemokraatlik – juhtmõtteks on solidaarsus. Peamine heaolu pakkuja on riik, valitsus püüab tagada sotsiaalseid hüvesid kõigile. Õigus saada tasuta haridust, arstiabi. Oma tegevus rahastab riik kõrgete maksude abil. Astmeline maksusüsteem. Liberaalne – parim näide USA. Inimesed on vabad ja võrdsed. Riigivõim sekkub kodanike ellu vähesel määral. Kõrge tööhõive ja aus konkurents . Madalad ja võrdelised maksud . Riigilt saavad toetusi vaesed ja pensionärid.
Sotsiaalhoolekanne - vahendite süsteem, mis peaks tagama sotsiaale turvalisuse ja abivajaja toimetuleku.
Vaesus - sotsiaalne probleem, mis tähendab kõige üldisemalt ressursside puudust või nappust. Absoluutne vaesus – inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vaesuspiiri. Suhteline vaesus – inimese elatustase on allpool ühiskonna keskmist, st. et teised elavad temast jõukamalt.
Globaliseeruv majandus
Avatud- ja suletud majandus – avatud majandusega riik osaleb aktiivselt rahvusvahelistes majandussuhetes, piirangud kaupade, teenuste, tööjõu ja kapitali vabale liikumisele on minimaalsed või puuduvad. Suletud majandusega riik on siseturule orienteeritud.
Välismajanduspoliitika eesmärgid - toetada rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu; saavutada usaldusväärsust rahvusvaheliste ettevõtete ja organisatsioonide silmis ; vältida olukorda, kus muutused rahvusvahelise kaubanduse mahtudes mõjuks hävitavalt siseriiklikule tootmisele ja suurendaksid tööpuudust
Välismajanduspoliitilised vahendid - tollimaks – imporditavatelt kaupadelt nõutav maks; kvoodid – imporditavatele kaupadele kehtestatud mahupiirangud; standardid – imporditav kaup peab vastama teatud nõuetele. Eesmärk on suurendada kodumaitse kaupade ja teenuste konkurentsivõimet võrreldes välismaistega.
Protektsionism – majanduspoliitika, mis kasutab siseturu kaitsmiseks välisfirmade eest riikidevahelise kaubanduse piiramist tollimaksu , impordikvootide ja muude vahenditega.

Riikide majandusliku koostöö vormid – vabakaubanduspiirkond – liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked, kuid säilitavad need suheldes kolmandate riikidega; tolliliit – lisaks omavahelisele vabakaubandusele on liikmesriigid kehtestanud ühised tollieeskirjad impordile kolmandatest riikidest; ühisturg – lisaks vabakaubandusele ja tolliliidule on lubatud ka liikmesriikidevaheline tootmistegurite vaba liikumine; majandusühendus – liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitika, sh eelarvepoliitika, rahapoliitika ja sotsiaalpoliitika ning tootmistegurite vaba liikumise.
WTO – World Trade Organisation (Maailma Kaubandusorganisatsioon ) rahvusvahelist kaubandust reguleeriv ÜRO tütarorganisatsioon. Vabakaubanduse edendamine ja ühtsed kaubandusreeglid.
IMF – International Monetary Fund (Rahvusvaheline Valuutafond) tagada rahvusvaheline rahasüsteemi stabiilsus. Jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine ja ületamine.
Börs -