RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE (8)

RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE
Küsimus 1
Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades .
Vali üks:
Tõene
Väär
Tagasiside
Ühiskonnas loodud väärtuste mõõtmiseks kasutatakse sisemajanduse koguprodukti ja rahvamajanduse koguprodukti näitajat.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on antud riigis teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma raha lises väljenduses. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses.
SKP ja RKP mõisted erinevad selle poolest, et RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte , SKP lähtub aga territoriaalsuse printsiibist .
See tähendab, et RKP arvestamisel mõõdetakse antud riigi tootmistegurite poolt loodud väärtusi, kusjuures pole oluline, kas need tegurid asuvad selles riigis või välismaal. SKP korral mõõdetakse aga riigi geograafilisel territooriumil loodud rikkusi (võivad olla ka välismaiste tootmistegurite poolt loodud).
Küsimus 2
Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks või ekspordiks, mitte aga edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks.
Vali üks:
Tõene
Väär
Tagasiside
Lõpptoodang on see aasta jooksul toodetu, mis läheb lõpptarbimisse (ringlusest välja), ostetakse ja tarbitakse ära.
Küsimus 3
Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ning reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukti.
Vali üks:
Tõene
Väär
Tagasiside
Rahalises väärtuses väljendatud majandusnäitajate ajalisel võrdlemisel on probleemiks pidevalt toimuvad hinnamuutused. Nende eksitava mõju ellimineerimiseks tehakse vahet nominaalse ja reaalse SKP vahel.
Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades (s.t vaadeldava aaasta hindades), reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades.
Küsimus 4
Vältimaks korduvat arvestust , kasutatakse SKP arvestamisel tootmismeetodil lisandväärtuse printsiipi , mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang.
Vali üks:
Tõene
Väär
Tagasiside
SKP (tootmise meetod)
SKP = lisandväärtused (põllumajanduses, tööstuses, teeninduses ja valitsussektoris) + netomaksud toodetele
Lõpptoodang on just see, mida SKP arvestamisel arvesse võetakse.
Küsimus 5
Vastavalt rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhimõtetele peab kõigis majandussektorites loodud summaarne lisandväärtus olema suurem kui kõigi lõpptoodete ja -teenuste koguväärtus.
Vali üks:
Tõene
Väär
Tagasiside
Toote või teenuse koguväärtus sisaldab sisendi väärtust, tootmisprotsessi erinevates etappides lisandunud lisandväärtust, tavaliselt veel ka tootja kasumimarginaali ning netomakse.
Küsimus 6
Sisemajanduse koguprodukt arvestab ainult seaduslikke turutehinguid , sealhulgas ka tasuta osutatavaid teenuseid ja üleantavaid hüviseid, näiteks kodumajapidamistöid.
Vali üks:
Tõene
Väär
Tagasiside
Kodumajapidamistööd loetakse kodumajanduse (koduteenused ja kodutootmine) osaks, mis moodustab majapidamiste tegevuse väljaspool SKP-d.
Küsimus 7
Kodumajapidamiste eratarbimiskulutused sisaldavad:
Vali üks või enam:
kulutusi kaupade ning teenuste ostmiseks
ettevõtete valmistoodangu ja tootmissisendite varude muutusi
aktsionäridele makstavaid dividende
väärtpaberite ostmiseks tehtavaid kulutusi
Tagasiside
Kodumajapidamistega seonduvad nimetatutest eelkõige kulud kaupade ja teenuste ostmiseks ning ka väärtpaberite ostmiseks tehtavad kulutused, viimast aga ei käsitleta tarbimiskulutusena vaid investeeringuna.
Küsimus 8
Ettevõtja toodab tugitoole, mille turuhinnaks on 120 €/tk. Ühe tooli maksumus sisaldab ka 20 € eest porolooni ja 40 € eest mööbliriiet. Kui suur on ühe toote lisandväärtus?
Vali üks või enam:
120 €
80 €
60 €
ei saa ebapiisavate andmete tõttu arvutada
100 €
Tagasiside
Lisandväärtuse leidmiseks peaks lõppväärtusest lahutama sisendite väärtused.
Küsimus 9
Kui riigi SKP väljendatuna 2000. aasta jooksevhindades on 36 mlrd dollarit ja aastail 1995-2000 tõusis üldine hinnatase riigis 20%, siis 2000. aasta reaalne SKP mõõdetuna 1995. aasta püsivhindades on:
Vali üks või enam:
32 mlrd dollarit
36 mlrd dollarit
43,2 mlrd dollarit
30 mlrd dollarit
40 mlrd dollarit
Tagasiside
Reaalse SKP leidmiseks korrigeeritakse jooksva aasta nominaalse SKP väärtust baasaasta hinnaiindeksiga.
Küsimus 10
Muutused lõpptoodangu kvaliteedis
Vali üks või enam:
ei kajastu otseselt SKP-s, kui seda ei kajasta lõpptoodangu turuhindade muutus
suurendavad RKP-d, kuid mitte SKP-d
kajastuvad kogutoodangus, kui jooksevhinnad arvutatakse ümber püsivhindadeks
põhjustavad varude suurenemist
on üks põhjustest, miks erinevad SKP ja RKP
Tagasiside
Lõpptoodangu kvaliteeti SKP arvestuses eraldi ei vaadelda.
Küsimus 11
Rahvamajanduse arvepidamises loetakse investeeringuteks:
Vali üks või enam:
kulutusi pruugitud kapitalikaupade ostmiseks
ettevõtte kulutusi uute masinate ja seadmete muretsemiseks
muutusi kaubavarudes
kulutusi uusehitusteks
kodumajapidamiste kulutusi lastele hariduse andmiseks
Tagasiside
Investeeringute (I) all mõeldakse ettevõtete kulutusi seadmetele, masinatele, hoonetele ehk tootmisvahenditele ning kaubavarudele. Investeeringuteks loetakse kokkuleppeliselt ka majapidamiste kulutused uue eluaseme muretsemiseks.
Küsimus 12
Sisemajanduse koguprodukt:
Vali üks või enam:
võrdub residentide tootmisprotsessis saadud sissetulekutega
on riigi kõikides majandussektorites loodud lisandväärtuste summa
võrdub eratarbimiskulutuste, kodumaiste erainves¬teeringute, avaliku sektori kulutuste ja netoekspordi summaga
mõõdab ainult riigi kodanike ja ettevõtete majandustegevuse tulemusi
mõõdab riigi territoriaalsetes piirides valminud lõpptoodangu väärtust
Tagasiside
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on antud riigis teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses.
SKP tootmise meetodil on majanduses loodud lisandväärtuste summa (koos netomaksudega).
SKP tulude meetodil koosneb sissetulekutest, amortisatsioonist ja kaudsetest maksudest.
SKP kulude meetodil saame, kui summeerime erinevate majandussubjektide poolt lõpptoodangu tarbimiseks tehtud kulutused.
TÖÖHÕIVE JA TÖÖPUUDUS
Küsimus 1
Tööjõu hulka kuulub tööealise elanikkonna majanduslikult aktiivne osa, need on töösoovijad, kes on tööd leidnud, ja töösoovijad, kes pole tööd leidnud.
Vali üks:
Tõene
Väär
Tagasiside
Majanduslikult aktiivne (tööjõud) rahvastik moodustub nendest inimestest, kes soovivad ja on võimelised töötama. Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik töötavad isikud ja ka töötud isikud.
Küsimus 2
Isik, kes ei ole tööga hõivatud, kuid soovib rakendust leida, otsides aktiivselt tööd ja on valmis töö leidmisel kohe ka tööle asuma, klassifitseeritakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO reeglite kohaselt heitunud isikuks.
Vali üks:
Tõene
Väär
Tagasiside
Heitunud isikute hulka loetakse need isikud, kes on loobunud edasistest tööotsingutest, kuna nad on kaotanud igasuguse lootuse tööd leida.
Küsimus 3
Mittevabatahtlik ehk sunnitud töötus on olukord, kus tööotsijad võiksid kiiresti leida tööd, kuid nad otsivad edasi parema palga ja tingimustega töökohta.
Vali üks:
Tõene
Väär
Tagasiside
Kirjeldatu vastab pigem vabatahtliku töötuse tunnustele.
Küsimus 4
Heitunud ja „mustalt“ töötajate arvu kasv suurendab otseselt ka töötusemäära näitajat.
Vali üks:
Tõene
Väär
Tagasiside
Töötuse määr väljendab töötute osakaalu majanduslikult aktiivsest rahvastikust. Heitunud kuuluvad aga majanduslikult mitteaktiivsesse rahvastiku gruppi. "Mustalt" töötajate arv võiks olemuslikult töötusemäära hoopis kahandada (isik ju töötab), samas riikliku statistika kohaselt on ta ilmselt töötu edasi, mistõttu töötusemäära ei muuda.
Küsimus 5
Majanduses eksisteerib täishõive, kui vabade töökohtade arv tööturul vastab tööotsijate arvule ja kõik, kes kehtiva palgamäära korral soovivad töötada, töö ka leiavad.
Vali üks:
Tõene
Väär
Tagasiside
Täishõiveks loetakse olukorda, kus tööjõuressurss on täielikult rakendatud ehk kõik töösoovijad on ka töö leidnud.
Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse taset, kuna on olemas ka
Vali üks või enam:
palgata sundpuhkused
heitunud isikud
kodumajapidamises tegutsevad koduperenaised
spekulandid, kes püüavad tagada enda heaolu töötu abiraha arvel
hulk kõrgkoolidest väljalangenud noori, kes ei ole leidnud sobivat tööd
Tagasiside
Eelkõige on asi heitunud isikutes, kes on loobunud töö otsimisest - töötuse määra näitajas nad ei kajastu.
Küsimus 7
Koduperenaine, kes kasvatab ka oma kahte alaealist last, kuulub
Vali üks või enam:
tööjõu koosseisu
„mustalt“ töötajate hulka
heitunud isikute kategooriasse
töötute hulka
väljaspool tööjõuduolevate inimeste hulka
Tagasiside
... majanduslikult mitteaktiivsete isikute gruppi.
Küsimus 8
Struktuurne töötus kasvab, kui
Vali üks või enam:
kasvab heitunud isikute arv
suur hulk üliõpilasi soovib suvevaheajaks tööd leida
uute töötajate väljaõpetamise kulud on suuremad kui nende palkamisest saadav tulu
ametiühingud nõustuvad madala miinimumpalgaga
ettevõtted pankrotistuvad majanduskriisi tõttu
Tagasiside
Struktuurne tööpuudus näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavust tööjõu pakkumisele, seega tekib struktuurne tööpuudus siis, kui tööjõu kvaliteet (oskused, haridustase, kvalifikatsioon ) ja paiknemine ei lange kokku tööjõu nõudlusega.
Tööjõu nõudluse muutumise ja tehnoloogia täiustumise tõttu võivad teatud piirkonnad vajada kas rohkem või vähem kindlate oskustega töötajaid. See tähendab, et töötajad ei saa enam oma vanade oskustega tööd. Struktuurne tööpuudus võib ilmneda ka näiteks mingi ettevõtte sulgemisel piirkonnas.
Küsimus 9
Möödunud kevadel gümnaasiumi lõpetanud Mart otsib täiskoormusega töökohta, kuid on siiamaani lükanud tagasi kõik tööpakkumised, kuna ei soovi asuda tööle lihttöölisena. Võime teda lugeda
Vali üks või enam:
tsükliliselt töötuks
struktuurselt töötute hulka
soovimatu töötuse esindajaks
sesoonselt töötuks
vabatahtlikult töötuks
Tagasiside
Tööpakkumiste vastuvõtmine või tagasilükkamine on isiku enda vaba valik, sellest tulenevalt ka tööpuuduse liik.
Küsimus 10
Keskmiselt võetuna pikeneb töötaoleku ajaline kestus
Vali üks või enam:
kui inimeste valmisolek vahetada elukohta on madal
olukorra tõttu, kus töötu abirahasid on suhteliselt lihtne saada
kui inimeste erialane ettevalmistus on kitsapiiriline
majandustsükli langusperioodidel
Tagasiside
Üldiselt mida keerulisem on majandusseis ja mida madalam isiku haridustase, seda raskem on tööd leida. Lisaks peab arvestama ka nö mugavusfaktorit - mida mugavam on inimesel töötu olla, seda vähem motiveeritud on ta tööd leidma.
Majanduspoliitiliste meetmetega püütakse vähendada esmajoones
Vali üks või enam:
tsüklilist töötust
töötuse loomulikku määra
vabatahtlikku töötust
struktuurset töötust
siirdetöötust
Tagasiside
Valitsuse põhiülesanne majanduses oli stabilisatsioonipoliitika ehk majandustsükli mõjude vähendamine, sh ka tööturul.
Küsimus 12
Siirdetöötus:
Vali üks või enam:
on töötus, mida on võimalik ellimineerida, kasutades sobivaid töötusevastaseid programme
on tavaliselt suhteliselt lühiajaline
on tavaliselt põhjustatud majanduses toimunud põhjalikest struktuuri-muutustest
on üldreeglina vabatahtlik
on majandustegevuse normaalne tulemus
Tagasiside
Siirdetöötuseks loetakse vaheaega , mis tekib ühelt töökohalt teisele üleminekul või seoses viibimisega täiend- või ümberõppel.
Küsimus 13
Tsükliline töötus:
Vali üks või enam:
on kõrgeim majandustsükli langusfaasis
muutub koos äritsükli faasidega
omab kalduvust pikendada töötuna olemise keskmist aega
esineb tööjõu nõudluse või pakkumise muutumisena kalendriaasta jooksul
võib väheneda, kui tühistatakse miinimumpalga seadus
tõstab tegeliku töötusemäära loomulikust töötusemäärast kõrgemale
Tagasiside
Tsükliline töötus on tööpuuduse alaliik, mis tekib majanduse tsüklilise arengu tulemusel.
Küsimus 14
Isikud loetakse:
Vali üks või enam:
töötavateks, kui nad uuritaval nädalal töötasid ja said selle eest tasu kas palgatöötajana, vabakutselisena või ettevõtjana
tööjõu hulka kuuluvateks, kui nad on vaimselt ja füüsiliselt võimelised tööd tegema, kuid ei soovi töötada
töötuteks, kui nad ei ole tööga hõivatud, kuid on võimelised töötama ja soovivad tööd leida
töötavateks, kui nad ei töötanud ajutiselt seoses haiguse, puhkuse, streigi, täiendõppel viibimise jms tõttu
tööjõu hulka kuuluvaks, kui nad põhitegevusena õpivad kõrgkoolis
Küsimus 15
Struktuurne töötus:
Vali üks või enam:
on tööpuudus, mille vastu saab võidelda tööjõu ümberkoolitusprogrammidega
puudutab esmajoones aegunud väljaõppe ja kvalifikatsiooniga isikuid
on reeglina pikaajaline
ei ole valitsuse majanduspoliitika seisukohast eriliseks probleemiks
tabab esmajoones kõrge haridustasemega inimesi
võib esineda ka hooajalise töötusena
Tagasiside
Struktuurne töötus on selline töötus, mis tekib siis kui tööjõu kvaliteet (oskused, haridustase ja kvalifikatsioon) või geograafiline paiknemine ei vasta tööjõu nõudlusele.
See tähendab, et töötajad ei saa enam oma endiste teadmistega tööd. Uutes tootmistingimustes tuleb osal töötajatest ümber kvalifitseeruda, osa töötajaid liigub teistesse harudesse, kus töö nõudlus on kasvanud.
Regionaalse töötuse puhul ühes regioonis mingi konkreetse eriala või haru töötajad ei leia tööd, ehkki mõnes teises riigi piirkonnas oleks nõudmine nende järele suur.
Passiivne tööpoliitika seisneb tööturu reguleerimises,
Vali üks või enam:
doteerides riiklikult elanikkonna ümberasustamist kõrge tööjõu nõudlusega piirkondadesse
organiseerides sotsiaalseid abitöid
suurendades töötu abirahasid ja materiaalseid toetusi
stimuleerides ettevõtlust ja luues uusi töökohti
kehtestades töötutele sotsiaalseid garantiisid
Tagasiside
Aktiivne tööpoliitika tähendab seda, et riik püüab kuidagi ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega.
Passiivne tööpoliitika tähendab seda, et riik tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, näiteks maksab töötu abiraha.