Töö- ja palgaökonoomika (0)

Mida uurib makroökonoomika?
- uurib majandust , kui tervikut . Tema uurimus objektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu tööhõive, töötus, üldine hinnatase jm. Töö ökonoomika makroökonoomika kontekstis tegeleb tööturuga , tööandjate poolsete palgaotsuste analüüsimisega, ametiühingute tegevuse mõju analüüsimisega, tööturu paindlikkusega jm.
Mida uurib mikroökonoomika?
- uurib majandusüksuste (nt. indiviidi, kodumajapidamise, organisatsioon, turg või tootmisharu) käitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk on toote/ teenuse hinna uurimisel, hinna kujundamisel ja hinna mõju selgitamisel tootmismahule. Töö ökonoomika mikroökonoomika kontekstis tegeleb inimeste valikuga töö ja vaba aja vahel, töö palgaga, perekonda, migratsiooni ning pensionile jäämist puudutavaga.
Mis on tööjõu nõudlus?
- on seos tööjõu hinna (palgamäära) ja koguse vahel, mida tööandjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil osta.
Mis on tööjõu pakkumine?
- on seos tööjõu hinna (palgamäära) ja koguse vahel, mida töötajad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa.
Mida tähendab see, et palgad on „allapoole jäigad“ ja miks see teadmine on oluline?
- st, et inimesed pole üldjuhul valmis ettevõtte majandusliku olukorra halvenemisel leppima madalama palgaga. Peab teadma, kuna see on millega peab arvestama ettevõtte pikaajalise palgapoliitika väljatöötamisel.
Mida tähendab see, et tööjõu pakkumine on „allapoole elastne“?
-kõrgema kvalifikatsiooniga töötajad on võimelised peale väljaõpet tegema madalama kvalifikatsiooniga töid, vastupidi aga mitte.
Kuidas mõjutab tööjõu nõudluse suurenemine palgataset?
- Kui tööjõu nõudlus suureneb, väheneb töötute arv ning tõusevad palgad.
Mis on maksukiil?
- on erinevus ehk vahe tööjõukulu ja netopalga vahel.
Mis on vaesuslõks?
-kui brutopalga suurenemisel ei kaasne olulist netosissetuleku tõusu, siis väheneb motivatsioon suurendada töötunde, siis tekib nn madala palga ehk vaesuslõks.
Mis on mitteaktiivsuslõks?
- ehk olukord, kui mitte töötava inimese sissetulekud (nt riigi makstavad toetused) on võrreldavad või mitte oluliselt väiksemad kui töötamisel saadav netotöötasu.
Defineerige mõiste sisemajanduse koguprodukti?
- SKP - on majanduses teatud ajaperioodil toodetud lõpphüvitise summa, millele on juurde arvutatud ekspordi ja impordi saldo.
Mida näitab sisemajanduse koguprodukt?
- näitab riigimajanduse aktiivsust.
Kui suur oli Eesti SKP eeldatav maht 2013a?
- 18 miljardit eurot
Kui suur oli Eesti majanduskasv aastatel 2002- 2006?
- igal aastal üle 7%, lähiajaloo kõrgeim majanduskasv (10,4% ) oli 2006 a.
Mis aastal oli Eesti viimase 7 a kõrgeim majanduskasv? Kui suur see oli?
- kõrgeim majanduskasv (10,4% ) oli 2006 a.
Kui suur on Eesti 2013 a majanduskasvu prognoos?
- 1,5 %
Kui suur on Eesti 2014 a majanduskasvu prognoos?
- 3,6 %
Kui suur oli Eesti keskmine bruto kuu töötasu 2013 a?
- 940 eurot kuus.
Kui suur on prognoositav bruto kuu töötasu 2014?
- 998 eurot kuus.
Mille analüüsimiseks kasutatakse Gin`i indeksit?
- majandusliku ebavõrdsuse taseme analüüsimiseks ühiskonnas.
Mitu protsenti moodustab Eesti keskmine SKP inimese kohta Euroopa vastavast keskmisest näitajast?
- 81 %
Mis on see eesmärk (% keskmisest palgast), mille enamik EL-ga liitunud riikidest on alampalga osas seadnud?
- Enamik EL-ga liitunud liikmesriikidest on seadnud eesmärgiks, et alampalk võiks moodustada vähemalt 40 % keskmisest palgast.
Millega (millise indeksiga ) mõõdetakse elukalliduse tõusu?
- Enamlevinud mõõdik elukalliduse mõõtmiseks on tarbija hinnaindeks THI. (CPI Consumer Price Index)
Kui suur on elukalliduse tõus olnud kolmel viimasel aastal (igal aastal eraldi)?
- 2011 – 5,0 % 2012 - 3,9 % 2013 – 2,8 %
Mida tähendab tööjõu tootlikkuse suurendamine?
- tähendab suurema lisandväärtusega tööd, aga ka kõrgemat hinna-ja palgataset.
Kuidas mõjutab tootlikkuse kasv palkasid?
- Ettevõtete tegevusnäitajate analüüsi põhjal võib öelda, et kõrgema tööjõu tootlikkusega ettevõtetel on ka kõrgem palgatase .
Miks on tööhõive seisukohalt oluline, et palgakasv ei ületaks tootlikkuse kasvu?
- Et säilitada hõivet, ei tohiks palgakasv olla kiirem kui tootlikkuse kasv. Kui palgakasv ületab tootlikkuse, ei ole toode varsti enam konkurentsivõimelike ja tööandja peab vähendama tootmissisendite maksumust.
Keskmiselt kui suure osa ettevõtte kogukuludest moodustavad tööjõukulud?
- Keskmiselt moodustavad tööjõukulud ca 2/3 kogukuludest.

Mis valemiga arvutatakse tööjõu tootlikust ?
- Müügitulu perioodil / Töötajate keskmine arv perioodil.

Mis valemiga arvutatakse tööjõukulude tootlikkust?
- Müügitulu eh toote hind X müüdav kogus / Tööjõukulud
Millise valemiga arvutatakse inimkapitali tootlikust ( HC ROI)?
- Müügitulu - (kogukulud – tööjõukulud) / Tööjõukulud
Millistele riigipühadele vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra?
- 2014 aastal:
* 23. detsember 2014 (teisipäev) – jõululaupäevale eelnev tööpäev
* 31. Detsember 2014 (kolmapäev) – uusaastale eelnev tööpäev
*** Tulenevalt töölepingu seaduse § 53 ning pühade ja tähtpäevade seadusest lühendatakse uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäeva, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra.
Kuidas märgitakse tööajatabelisse, kui töötaja asub tööle peale 1. Kuupäeva (nt 8 kpv.-l)?
- Kui töötaja asub tööle peale 1. Kuupäeva, märgitakse aega kuni tööle asumisega kriipsuga.
Kuidas märgitakse tööajatabelisse see, kui töötaja lahkub töölt (tööleping lõpetatakse) enne kalendrikuu lõppemist ( nt 25. Kuupäeval)?
- märgitakse aega kuna ta tööl ei olnud – kriipsuga.
Kuidas toimub töötaja tööaja korrigeerimine töötaja puudumise korral?
- Töötaja puudumisel ( puhkus, haigusleht jm) peab korrigeerima tema tööaega. Selleks loetakse kokku need puudutud päevad, mis on ajavahemikus esmaspäevast- reedeni ( st. kõik päevad v.a. laupäev- pühapäev ning riigipühad) ning korrutatakse saadud päevade arv 8-ga. Saadud tulemus lahutatakse töötaja antud kuu kokkulepitud tööajast.
Kuidas leitakse ületöötundide arv?
- Ületöötundide arvutamiseks lahutatakse töötatud tundide arvust kokkulepitud tööaeg.
Kui palju peab töötajale vastavalt TLS § 51 lg 1 jääma 24 –tunnise ajavahemiku jooksul järjestikust puhkeaega?
- vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega.
Kui palju peab vahetustega töö korral 7- päevase ajavahemiku jooksul andma töötajale järjestikust puhkeaega?
- vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega.
Kui pikk võib keskmiselt olla tööaeg seitsmepäevase ajavahemiku jooksul neljakuulise arvestusperioodi jooksul ( TLS § 46 lg 1) ?
- Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul. ( kokkuleppel ei tohi ületada 52 tundi)
Hinnanguliselt kui suur osa töötajatest töötab Eestis osa(töö) ajaga ?
- 16 % - naised 11 % ja mehed 5 %
Kui suur töötajatest töötab Euroopa Liidus keskmiselt osa(töö)ajaga?
- alla 8 %