Uus, teadmistepõhine majandus (1)

Uus, teadmistepõhine
majandus
Uue majanduse fenomen
· 20. sajandi lõpus hakkasid riigid ja rahava oma arengu
ning kasvutempolt üksteisest kaugenema. Mahajäämuse
peamiseks põhjuseks oli vanade käitumismallide ja
majandusmudelite endine rakendamine.
· Enamus majanusteadlasi usub, et globaalses
majanuduses on majanduslik kasv seotud
riskivalmidusega, dünaamilise ettevõtlusega ja
agressiivsema konkurentsiga.
· 4 põhitrendi, miks vana kasvumudel ei toimi:
Tehnoloogilise innovatsiooni struktuurimuudatused
Suurem globaalne kaubanduslik konkurents
Konkurentsi soodustav deregulatsioon
Korporatiivne restruktureerumine
Teadmistepõhine majandus on väga
erinev ja pakub väga palju erinevaid
võiamlusi. See põhineb inimkapitalil ja
oskusel selle väärtust süstemaatiliselt
tõsta. ­Inimpotentsiaal seotakse
majandusliku efektiivsusega. Et kogu
majanduslik efektiivsus kasvaks, on vaja
ka konkurentsile avatud
majanduskeskkonda.
· Uus majandus kui majandusliku
efektiivsuse tõus, seisneb tootlikuse
kasvus, tulude suurenemises, madalas
tööpuuduses ja mõõdukas inflatsioonis
ning mis on tehnoloogiliste muudatuste,
ettevõtete tegevuse ja majanduspoliitika
koosmõju tagajärg.
Uus majandus
Rääkides uuest majandusest, räägime maailmast:
· Milles inimesed töötavad peaga
· Milles kommunikatsioonitehnoloogia loob globaalse
konkurentsi
· Milles innovatsioon on tähtsam kui masstoodang
· Milles investeeritakse uutesse konseptsioonidesse või
nende loomismeetoditesse
· Milles kiired muutused on konstantsed
· Maailmast, mis on sellele eelnenust sama erinev nagu
industriaalne periood erines agraarsest
· Mis on nii erinev, et selle muutumist saab nimetada
revolutsiooniks
Tehnoloogilised revolutsioonid läbi
ajaloo
1. Inglise agraarevolutsioon ­ 17.saj lõpul
2. Esimene (Inglise) indrustriaalrevolutsioon
(1750 ­ 1840ndad)
3. Teine industriaalrevolutsioon (alates
1870ndatest)
4. Masstootmise ajastu (1940 ­ 1980ndad)
5. Infotehnoloogia revolutsioon (alates 1990ndad
6. On ilminguid juba ka järgmisest
tehnoloogilisest revolutsioonist, mis kujutab
endast nano-, bio-, info- ja
materjalitehnoloogiate sümbioosi.
Igale tehnoloogilisele revolutsioonile on omane mitme
faasi läbimine.
1. Varajsed uued tooted ja harud, kiire kasv ja
innovatsioon. ­ võimaluste kujunemine
2. Laialdane levik: uued harud, tehnoloogilised süsteemid
ja infrastruktuur. ­ järjestikuste uute toodete ja harude
ilmumine, lisaks olemasolevate uuendamine
3. Innovatsiooni ja turupotentsiaali täielik ärakasutamine.
4. Viimased uued tooted ja harud, varasemad
saavutavad küpsuse ja turu küllustatuse. ­ Potentsiaali
kokkutõmbumine
Tehnoloogilise revolutsiooni
majanduslik mõju
Igasuguse tootmismahu kasvu, mis ei ole
seotud tootmissisendite (maa, töö, kapital)
või mastaabiefektiga nimetatakse üldiseks
tootlikuseks. See omakorda sõltub
tehnoloogilisest edenemisest ning seda
peetakse majanduskasvu põhiliseks
allikaks. Seda nimetades ka veel slow
jääkliikmeks.
Tootmissisendite ja tootmismahu
omavahelist seost kirjeldab
neoklassikaline cobb-douglase funktsioon
Muutused IKTs mõjutavad majanduskasvu
kolmes etapis:
1. IKT-investeeeringud kasvatavad
tootmismahtu ja töö tootlikust;
2. Kiire tehnoloogiline edenemine IKTd tootvates
harudes viib üldise tootlikuse tõusule;
3. Üldise tootlikkuse tõus majandusharudes, mis
kasutavad IKTd.
Kasu uuest tehnoloogiast tuleneb kapitali
süvenemisest ehk kapitali-töö suhte kasvust.
Samas sisaldub siin ka nn mullioht.
Majandusmull
Uutesse majandusharudesse voolav kapital
tõstab vastavate ettevõtete aktsia
väärtuse kõrgemale selle reaalsest
tasemest. Seega nn mulli tekitabki
majanduse mingi sektori liigkiire kasv
(buum) ülejäänud sektoritega võrreldes.
Esimese mullina majanduses on dateeritud
1636-37 Hollandis toimunud tulbisibulate
plahvatuslik hinnatõus ­ nn tulbimaania.
Tulbid toodi Euroopasse Otomani
Impeeriumist 16. sajandil ja muutusid
Hollandis väga populaarseks. 1635.a võis
üks tulbisibul maksta tuhat floriini, kui
keskmine palk oli 150 floriini. Tulpe
vahetati maa, karja ja majade vastu.
Hõive struktuurimuutused
Kõigi arenevate riikide majandus teeb läbi kolm
arenguetappi, igal etapil osutub
majanduskasvu seisukohalt oluliseks erinev
tegur:
1. Ressursipõhine majanduskasv lähtub eelkõige
tootmissisendite arvukusest;
2. Investeeringutepõhises arenguetapis on
edasiviivaks jõuks investeeringud uutesse
tehnoloogiatesse
3. Teadmistepõhises arenguetapis panustatakse
inimkapitali ja haridusse.
Teadmistepõhises arenguetapis toimub
ühiskonna deindustraliseerimine, st
majanduse üldine ja hõive struktuur
liiguvad primaarsest (hankivast) ja
sekundaarsest (töötlevast) sektorist
teenuste sektorisse ja uue teadmise
loomisse. Seda tööturul toimuvat võiks
kujutada tööliste kolmnurgana, mille
jalamil asuvad lihttöölised ja tipus suurimat
lisaväärtust tootvad tippspetsialistid.
Teadmistepõhises majanduses on enamus
hõivatutest oskustöölised ja need asuvad
kõrget lisaväärtust tootvatesharudes.
1950. aastal oli 51% Ameerika töötajatest
hõivatud tootmises, 11% teenuste sektoris,
29% andmetöötluses ja 7% tegeles uue
teadmise loomisega.
21. sajandi alguses olid vastavad
proportsioonid järgmised: tootmine 24%,
teenused 14%, andmetöötlus 43% ja
teadmine 15%.
Globaalne Infotehnoloogia Raport
Alates 2001. a koostab Maailmapanga
Infotehnoloogia Grupp Globaalsest
Infotehnoloogia Raportit. Võttes aluseks
IKT olulise ja üha määravama rolli riikide
arengus ja majanduskasvus, võtab kokku
infotehnoloogilist arengut mõjutavad
tegurid ja reastab Võrdvalmiduse Indeksi
alusel. Indeks mõõdab riikide kalduvust
kasutada ära IKT poolt pakutavaid
võimalusi.
Võrguvalmidust vaadeldakse kolmel tasandil ­ indiviid,
ettevõte ja valitsus. Kõigi kolme puhul vaadeldakse
eraldi valmisolekut IKT kasutamises ja selle reaalset
kasutamist ning lisaks antakse hinnang
majanduspoliitilisele keskkonnale.
Keskkond:
1. Uue ettevõtte alustamise kergus;
2. Bürokraatlike takistuste olemasolu;
3. Teadlaste ja inseneride olemasolu;
4. Finantsturgude arengutase;
5. Õigussüsteemi usaldusväärsus;
6. Telefoniliinide olemasolu;
7. Turvatud internetiserverid;
8. Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö.
Valmidus:
1. Matemaatika ja reaalteaduste kvaliteet;
2. Koolide varustatus internetiga;
3. Telefonikõnede maksumus;
4. Ärikoolide kvaliteet;
5. Valitsuse varustatus IKTga.
Kasutamine:
1. Mobiiltelefonide levik;
2. Tavatelefonide levik;
3. Lairiba/DSL interneti kasutajate arv;
4. Valitsuse pakutavad e-teenused;
5. Ettevõtete tehnoloogiline areng;
6. Interneti kasutajate arv.
2007-2008 a Raport sisaldab andmeid 127 riigi kohta, mis
katab 95% maailma SKPst. Pingerea kõrgeimal kohal
on Taani. Ka teised Põhjala riigid paistavad silma
võime poolest rakendada IKT konkurentsivõime
tõstmiseks: Rootsi, Soome, Island ja Norra on vastavalt
2., 6., 8. ja 10. kohal. Eesti asub selles pingereas 20.
kohal.
Digitaalmajandus
Üha suurema osa teenuste liikumine
internetti, e-kaubanduse edenemine,
laienev võrgustumine, inimeste võimalus
reaalajas suhelda üle kogu maa annab
põhjuse rääkida digitaalmajanduse
tekkest.
Interneti tekkimine
Külmasõja perioodil, kui NSVL oli 1958.a jõudnud
esimesena kosmosesse, seadsid sellest ärahirmutatud
ameeriklased endi eesmärgiks kiirendada USA
tehnoloogilist arengut ning parandada side kvaliteeti ja ­
ulatust. Arenenud Uuringuprojektide Agentuuri poolt
loodi omavahel ühendatud arvutite võrk ARPANET, mis
arenes tänapäevaseks internetiks.
Esimene üleriigiline ARPANET sideliin loodi 1970 AT&T
poolt.
Tärkava sidevõrgu tähistamiseks hakati üha laiemalt
kasutama terminit internet.
1991. a võeti kasutusele nimi World Wide Web.
2006. a aprillis oli hinnangute kohaselt internetis avatud üle
80 miljoni võrgulehekülje.
Maailma online-elanikkond
2005. a ületas internetikasutajate arv 1 miljardi piiri
ja 2011. a arvatakse see ulatuvat 2 miljardini.
Valdav osa kasutajate arvu kasvust tuleb
tänapäeval arenenud maadest. USA, Euroopa,
Jaapan ja Austraalia hakkavad juba küllastuma.
Ineterneti kasutajate koguarv iseenesest ei näita
selle kasutamise "sügavust". Riikide reastamine
kuus konkreetse kasutaja poolt internetis
veedetud tundide alusel annab väga erinevaid
tulemusi. Edetabeli eesotsas paiknevad Iisreal,
Soome ja Korea.
Sidevahendid
Sidesignaalide edastamine kauge maa taha ehk
telekommunikatsioon on teadmistepõhises
majanduses väga tähtsal kohal. Esimene
telekommunikatsiooni võimaldav telegraaf leiutati 1792.
a, telefon 1857.a ja televisioon 1927.a. Esimene traadita
sideseanss toimus 1900. 20. saj viimasel kümnendil
levinud internet ja mobiiltelefonid sooritasid aga
tehnoloogilise revolutsiooni.
2006. a moodustasid traadita kõned kolmandiku kohalikest
kõnedest ja 3/5 kaugkõnedest.
Viimase aja olulisemaks uuenduseks on VoIP, võimaldades
pakkuda uusi teenuseid nagu kaabeltelevisioon, lairiba
internet ja VoIP-telefon.
Kaugside kiiruse ja stabiilsuse mõttes on oluline lairiba
interneti püsiühenduse levik.
E-kaubandus
E-kaubandus ehk ostu-müügi tehingute
sooritamine interneti keskkonnas on üha kasvav
osa paljude riikide majandusest. Internetis
ostetakse kaupu, aktsiaid, broneeritakse
hotellitube ja lennupileteid, sooritatakse
pangaülekandeid.
Kõik see võimaldab ettevõtetel müüa
efektiivsemalt, alandades kulutusid.
E-kaubandus tõstab ka turgude efektiivsust, kuna
aitab liikuda ühe täiusliku konkurentsi
eeltingimuste rahuldamise poole.
Uus majandus ja töö iseloom - kaugtöö
Kiiresti muutuvas maailmas teiseneb ka traditsioonide
mõtteline sisu. Näiteks "tööl käimine" ei tarvitse
tähendada koos teiste kolleegidega ühiselt rassimist.
Tänapäeva tehnoloogia, muutused juhtimisteoorias ja
töökorralduse paindlikkus võimaldavad tööd teha endale
meelepärasel ajal ja kohas.
Uued tehnilised võimalused telekommunikatsiooni vallas
muutnud mitut tüüpi töö asukohavabaks, informatsioon
ja suhtlemine on üha vähem sõltuvad kohast ja ajast.
Võimaldades nihutada töö sinna, kus on olemas oskused
ja võimekus ­ kaugtöö.
Euroopas on kaugtöötajate osakaal suurim Soomes,
Rootsis ja Hollandis.
IT-revolutsiooni arenguperspektiivid
Tänapäeval amortiseeruvad IT-seadmed väga kiiresti.
Samas avaldab IT-sektor mõju maailma majandusele:
· Eri majanduspiirkondade arengus omavad üha suuremat
rolli uued majandusharud, eriti teenuste ja e-äri sfääris;
· Üha rohkem harusid korraldavad tootmist infotehnoloogia
ümber;
· Vanad suhtelise eelise tegurid muutuvad üha
vähemtähtsaks;
· Majanduslik edukus sõltub üha rohkem sellest, kuivõrd
efektiivselt suudetakse edendada kodust innovatiivsust ja
ettevõtlikust;
· Tähtsamaks kohalikuks teguriks muutub oskustööjõud.
Ettevõtted pole enam niivõrd ressursipõhised, kuivõrd
teadmistepõhised.