Vastus leiad õppematerjalist: Globaliseerumine, demograafia

Globaliseerumine, demograafia (1)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millist aega loetakse globaliseerumise aluseks?
Mis on demograafia?

Globaliseerumine

Globaliseerumise mõiste ja suundumus.
On kultuuriline, sotsiaalne kui majanduslik fenomen. On protsess, milles organisatsioonid pakuvad oma kaupa ja teenuseid eelkõige globaalsetel, mitte kohalikel turgudel .
Majanduslike ja sotsiaalsete sidemete tihenemine riikide vahel läbi ettevõtlusinstitutsioonide ja kapitalistliku filosoofia, mis kahandab maailma majanduslikus mõttes.

Millist aega loetakse globaliseerumise aluseks?
Globaliseerumise aluseks loetakse perioodi u 500 aastat tagasi, kui hakasid kujunema Euroopa riikide koloniaalimpeeriumid.

Globaliseerumise kom lainet
a) 1870-1914
b) 1950-1980 algus
b) 1980-2000

Globaliseerumise vedavad jõud
Ühelt poolt on üleüldine transpordi kulude kahanemine ja teiselt poolt üha laialdamaselt leviv majanduslik liberaliseerimine ehk soov kaubelda ja vahetada investeeringuid teiste riikidega.

Siirdekulud – kaubavahetuskulud. Kaupade vedamine ühest maailma servast teise muutub, võrreldes kauba enese hinnaga, üha odavamaks.
Kaubanduslik liberaliseerimine – Soodustab kaubanduse arengut riikide vahel. Hinnad alanevad.
Finantsintegratsioon – Erinevate maade finantsturgude laienemine teistesse riiki-desse, mis soodustab kaubavahetust. Tootmist on võimalik hajutada üle maailma.
Globaalne tootmine – Rahvusvaheline ettevõtte omab välisfiliaale, kus on odavam toota kauba osi, kui seda oleks ühes kohas. Toodetakses üle maailma.
Erinevate riikide globaliseerumise määr – seda mõõdetakse riikide integratsiooni majanduslikul, individuaalsel, tehnoloogilisel ja poliitilisel tasemel

Globaliseerumise mõjud
Globaliseerunud riigid arenevad kiiremini kui suletud riigid. Toimuvad muutused kaubanduses, otseinvesteeringutes, finantsvoogudes ja tehnoloogias, need soodustavad globaalse turu kasvamist.
Loobuti impordi asendamise strateegiastest, see tähendab kaotama tolle ja avama oma piire rahvusvahelistele kaubavoogudele. See omakorda tõi kaasa uute sõltumatute riikide arengu. Loob uusi võimalusi paremaks eluks ainult siis kui käib sellega kaasas parem juhtimine kõigil tasanditel. Globaalsed turud on kasvanud, ent samavõrd pole arenenud majanduslikud ja sotsiaalsed institutsioonid, mis tagaksid nende turguse tõrgeta arengu. Tulude ebavõrdusu vaeste ja rikase vahel. Suurt kasu saavad arenenud riigid: uued avanevad turud nende toodetele , globaalne tootmine ja liberaalne investeerimiskeskkond on loonud uusi võimalusi rahvusvahelistele ettevõtetele.

Globaliseerumise ohud
Töökohtade kandumine , konkurentsi tihenemine, kultuuride kadumine, kommete kadumine.

Kas õnnestunud või ei? - Ühelt poolt on see õnnestunud, samas aga mitte. On tekitanud pingeid kultuuride segunemine , töökohtade kadumine, kapitaliturgudel toimuv on vastupidine ootustele, eksportijateks on saanud arengumaad mitte rikkad riigid, globaliseerumise kasud ilmnevad alles tulevikus. Samas on toimunud tootmise integreerimine üle riigipiiriderahvusvaheliste ettevõtete poolt. Majandus on muutunud mitmekesiseks ja on suurem valik teenuseid ja tooteid, rahuldamaks inimese soove/vajadusi.
Protektsionistlikud huvid -on tugevaimad dominantsetes rahvuslikes harudes –

eriti teras ja põllumajandus. Suurettevõtted on leidnud toetust koduste töö- kohtade säilimise pärast muret tundvatatelt ametiühingutelt. Globaalne toot- mine on muutnud riikide eelisseisundeid. Kõik kauplevad kõikidel turgudel.

Kollektivistlikud ideed – vabakaubanduse vastased ideed. Globaliseerumis- ja kapitalismivastased rühmitused; sh rohelised, populistid, sotsid, kommunistid ja anarhistid

- pole ühinenud sotsiaalseks jõuks;
- suuresti eitavad parteipoliitikat;
- ei paku majanduslikku alternatiivi;
- on oma eesmärkides lõhenenud.

Majanduslik ebastabiilsus – finantsiline ebastabiilsus riikides – kriisid . Maailama majandus sõltub USA tohutust jooksevkonto defitsiidist.
Rahvusvaheline rivaliteet – rahvusvahelisi suhteid ohustab suurriikide rivaliteet. 4 fundamentaalset aspekti: 1) on olemas üks vaieldamatu hegemoon – US,

2) prevaleerib arusaamine, et õitsengut ja heaolu genereerib rahumeelne kaubavahetus mitte territoriaalsed vallutused ;
3) suurjõud on teatanud pühendumust turumajanduslikule arengule ning
rahvusvahelisele ja poliitilisele integratsioonile;
4) globaalsed institutsioonid ja tihe koostöö soodustavad koostöötahet.

Ressursinappus - Rikkust luuakse tootes ja vahetades. Kui pakkumine on fikseeritud ja nõudlus kasvab, siis tarbija on kehvemas olukorras:

- kõrge nafta hind;
- konfliktide võimalus
Demograafia ja majandus.

Mis on demograafia?
Demograafia tähistab teaduskeeles tegeliku rahvastiku statistilist analüüsi. Uurib muutusi: sünnid, surmad, ealine ja sooline koosseis ning migratsioon .

Demograafilised arengutendentsid- maailma rahvaarv.
Maailma elanikkond kasvab.
a) 1750 – u 800 miljonit inimest
b) 1900 – u 1,7 miljardit inimest
c) 21. sajand algusel – 6 miljardit inimest
d) 2050 umbes 9 miljardit
Samas Jaapanis ja Euroopas kasvab inimeste arv vähe või isegi kahaneb. Rahvaarv kasvab peamiselt arenevates riikides ja seega koondub majanduslik ja poliitilinejõud üha nende riikide kätte.

Vaikse ookeani majandusruum.
21. sajandi alguses toimub selge majandusliku jõu kontsentreerumine ümber Vaikse Ookeani. Ühelt poolt Hiina ja 10 ASEANi riiki ning teiselt poolt P-Ameerika ja Brasiilia.

Euroopa demograafilised probleemid
Euroopa elanike arv väheneb 2050 aastaks üpris palju. See aga tekitab kartust majanduses, sest usutavasti käivad need käsikäes. Inimkond vananeb ja seega aeglustub majanduse kasv, finantsturgudes on ebastabiilsus ja toimub avalike pensionifondide krahh. Majanduskasv aga viib kiirele elanikkonna kasvule.
Malthuse teooria: maj.kasv hoiab el. Tasakaalus. Kui el. kasvab liiga kiiresti – palgad alanevad -sündivus kahaneb. Kiire majanduskasv viib el. Kasvule.
Tänapäeval: vastupidine tendents
– maailm on muutunud rikkamaks,
+ sündivus on kahanenud,
+ keskmine eluiga on tõusnud (sellega ka
individuaalne heaolu

Mõisted:

Tööjõud – inimesed kes soovivad tööd teha ja olla selleks võimelised
Heitunud – loetakse inimesi, kes küll sooviksid tööd teha, kuid nad ei otsi seda, kuna on kaotanud lootuse
Tööjõus osalemise määr – mõõdab tööjõudu protsendina tööealisest elanikkonnast
Hõivemäär – mõõdab tegelikult hõivatud inimeste osakaalu tööealisest elanikkonnast
Üldine ülalpeetavate määr – (inimesed vanuses 0-14)+(inimesed vanuses üle 65) x 100/ tööealine elanikkond 15-64
Vanadussõltuvuse määr – inimesed vanuses üle 65 x 100/ tööealine elanikkond 15-64
Töötud – loetakse neid tööjõu hulka kuuluvaid inimesi, kes ei suuda tööd leida
Sündivuse määr – ehk oodatav sündide arv sünnitusealise naise kohta
Demograafilis-majanduslik paradoks – negatiivse sõltuvuse rikkuse ja sündivuse määra vahe

Demograafiliste siirete kolm etappi .
Enne 1900. a oli:

kasv aeglane,

vanuseline struktuur oli konstantne ,

vähe inimesi elas üle 65 a vanaks
20. sajandi II poolt iseloomustab:
1) keskmine vanus tõusis,
2) elanikkonna arv kasv kiirenes,
3) esialgu jäi vanuseline struktuur samaks
20. sajandi II poolel jõudis maailm uude faasi:

sündivus kahanes 2x

elanikkonna kasv aeglustus,

noorte osakaal langes,

vanade inimeste osakaal tõusis,

töötava elanikkonna osakaal sellegipoolest tõusis.

Euroopa mediaanne eluiga
Mediaanne eluiga – jagab elanikkonna nooreks ja vanaks pooleks
Euroopas on see 38 a. Aastaks 2050 on see Saksaamaal 53 a ja Itaalias 57 a. Iseenesest ei ole see probleem, kuid sellel on kaks olulist negatiivset järelmit: 1) töötegijate ja pensinäride suhe halveneb kiiresti ja 2) olemasolevad pensioniskeemid ei suuda kindlustada endist heaolu ning hoolekannet.

Demograafiliste trendide makromajanduslik mõju
1960-2000 vaadeldi 115 riiki et uurida:
- demograafiliste näitajate
- SKP/el kohta kasvu
- säästude ja investeeringute
- jooksevkonto ja eelarvetasakaalu
vahelisi seoseid.
Tulemused:

SKP/el. kohta kasv on positiivses korrelatsioonis tööealise elanikkonna suhtelise suurusega; negatiivses korelatsioonis vanurite osaga – suurem tööjõud kasvatab produktiivsust

On statistiliselt piisavalt suur seos demograafiliste näitajate ja säästude vahel.

Tööealise elanikkonna osa on korrelatsioonis investeeringutega.

Jooksevkonto bilanss kasvab koos tööealise el-ga ja kahaneb koos vanurite osa kasvuga.

Demograafilised näitajad mõjutavad eelarvetasakaalu.
Mida rohkem vanureid, seda suuremad pensioni-ja sots.hoolekande kulud. OECD riikides kasvavad vanurite hooldekulud keskmiselt 7% aastas 2000-2050.
+ mõju finantsturgudele:
Arenenud riikide kinnisvarahinnad hakkavad langema , kui pensionärid hakkavad likvideerima
oma kinnisvara.

Demograafia ja majanduspoliitika :
Poliitika peab kasvatama:

töö pakkumist,

sääste,

tootlikust .
Töö pakkumise kasvatamise võimalused:

suurendada sündivust,

tõsta hõivatute osakaalu,

lubada migratsiooni
Vananemisega seotud majanduslikku surve leevendamiseks tuleb:

kahandada tööpuudust,

tõsta pensioniiga,

suurendada keskmist töötaja poolt töötatud tundide arvu.

Tööhõive – näitab rahvastiku hõlmatust tööga.
Sündivus - on sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas
Migratsioon – e. rahvustiku ränne on inimeste ümberasumine riigi sees või üle selle piiri kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil.
Tööpuudus - on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd.
Pensioniiga – iga millal minnakse pensionile (riikides erinev). Et säilitada praegune tööjõud-elanikkond suhe, peab seda iga tõstma.
Töötunnid – tundide arv, millal tehakse tööd
Tootlikkus - näitab töö efektiivsust . SKP inimese kohta

III Uus, teadmistepõhine majandus

Uue majanduse fenomen (infokast 3.1)
Rääkides uuest majandusest me räägime maailmast:
1) milles inimesed töötavad peaga, mitte kätega;

maailmast, milles kommunikatsioonitehnoloogia loob globaalse konkurentsi; ja seda mitte vaid jooksukingade ning laptopide osas vaid ka pangalaenude ning teiste teenuste osas, mida ei saa sisse pakkida ning postiga saata;

maailmast, milles innovatsioon on tähtsam kui massitoodang;

maailmast, milles investeeritakse mitte uutesse masinatesse vaid uutesse kontseptsioonidesse või nende loomise meetoditesse;

maailmast, milles kiired muutused on konstantsed;

maailmast, mis on sellele eelnenust sama erinev nagu industriaalne periood erines agraarsest;

maailmast, mis on nii erinev, et selle muutumist saab nimetada vaid revolutsiooniks.
Mõisted:

Riskiühiskond – globaalses majanduses on majanduslik kasv seotud riskivalmidusega, dünaamilise ettevõtlusega ja agressiivsema konkurentsiga

Tehnoloogilise innovatsiooni olemus – baseerub infotehnoloogiale

Globaalne kaubandus – suurendab konkurentsi ja tekitab vajaduse tööstuse ümberstruktureerimise järele.

Deregulatsioon - sisenemis - ja väljumistakistuste kaotamine

Ettevõtete restruktureerimine – a) ümberprojekteerimine ja b) tootmise välismaale viimine

Teadmistepõhine majandus – põhineb inimkapitalil ja oskusel selle väärtust süstemaatiliselt tõsta.

Tehnoloogilised revolutsioonid ja nende 4 faasi

Inglise agraarevolutsioon – 17. sajandi lõpul – tootlikkuse tõstmine põllumajanduses ja inimeste vabastamine – linna kolimine

esimene industriaalrevolutsioon – 1750-1840ndad – murrang tekstiilitööstuses, aurujõud, raudtee , alus rikkuse ja heaolule

teine industriaalrevolutsioon – alates 1870ndatest – elektri ja terase ajastu kaasatoomine

massitootmise ajastu – 1940-1980ndatest – tootmise efektiivsuse tõstmine, arvuti

infotehnoloogi revolutsioon – alates 1990ndatest – tootmisfaasist informatsioonile ja teenustele põhinevasse teadmispõhisesse faasi. Põhiline vara inimkapital .

järgmine tehnoloogiline revolutsioon – kujutab endast nano -, bio-, info- ja materjalitehnoloogiate sümbioosi
I faas: Varajased uued tooted ja harud, kiire kasv ja innovatsioon -võimaluste kujunemine
II faas: Laialdane levik- uued harud, tehnoloogilised süsteemid ja infrastruktuur .
III faas: Innovatsiooni ja turupotentsiaali täielik ärakasutamine
IV faas: Viimased uued tooted ja harud, varasemad saavutavad küpsuse ja turu küllastatuse – potentsiaali kokkutõmbumin.

Tehnoloogilise revolutsiooni majanduslik mõju, muutused IKT-s
Materjaliteaduse edenemine, mis tõstab mikroprotsessorite jõudlust ja alandab nende hinda. Edenevad arvuti- ja tarkvaratööstust ning telekommunikatsioonivahendite tootmist. Suureneb investeerimine IT- kaupadesse, kapital süveneb ja tootmise reorganiseerimine uute tehnoloogiate ümber.
Muutused IKTs mõjutavad majanduskasvu kolmes etapis :

IKT- investeeringud kasvatavadtootmismahtu ja töö tootlikkust,

kiire tehnoloogiline edenemine IKTd tootvates harudes viib üldise tootlikkuse tõusule,

üldise tootlikkuse tõus majandusharudes, mis kasutavad IKTd.

Majandusmullid (infokast 3.3)

tulbimaania Hollandis 1636 -37 – tulbisibulate plahvatuslik hinnatõus

„Lõunamere mull“ - tormiline tõus ettevõtte aksiatele

kinnisavaramull – Jaapanis 1986-1990 – inimese säästsid – jeen teistest kallim – ettevõtetel oli soodsamad investeeringutingimused konkurentsidest

USA kinisvaramull – ülimadalale langetatud intressimäär – laenasid need, kes endale seda suuta ei lubaks

Hõive struktuurimuutused
Kolm areguetappi:

ressursipõhine majanduskasv lähtub eelkõige tootmissisendite arvukusest

investeeringutepõhises arenguetapis on easiviivaks jõuks investeeringud uutesse tehnoloogiatesse

teadmispõhises arenguetapis muutub määravaks panustamine inimkapitali ja haridusse
Lihttööliste osatähtsus väheneb ja suureneb oskustöölise osatähtsus. Nn tööliste kolmnurk pööratakse peapeale.

Globaalne infotehnoloogia raport
Alates 2001. a koostatakse seda raporti Maailmapanga Infotehnoloogia Grupi poolt. Raport võtab kokku infotehnoloogilist arengut mõjutavad tegurid ning reastab riigid Võrguvalmiduse Indeksi alusel. Indeks mõõdab riikide kalduvust kasutada ära IKT poolt pakutavaid võimalusi ning hindab erinevaid tegureid, mis seda soodustavad. Vaadeldakse kolmel tasandil – indiviidid, ettevõtte ja valitsus. Eraldi vaadeldakse nende valmisolekut IKT kasutamiseks ja selle reaalsest kasutamist.

1) Interneti tekkimine – alguses loodi ARPANET (omavahel ühendatud arvutite võrk), mis arenes tänapäevaseks internetiks. 1991 võeti kasutusele WWW (World Wide Web)
2) maailma online elanikkond – interneti kasutavad inimesed. Selle arv koguaeg kasvab.
3) sidevahendid – telekommunikatsioon . Telegraaf (1792), telefon (1857), televisoon (1927), VoIP - häälsideme võimaldamine nii avalikes kui suletud süsteemides
4) e- kaubandus – ostu-müügi tehingute sooritamine internetis. Üha kasvav osa paljude riikide majanduses. Võimaldab müüa efektiivsemalt, alandades kulusid .

Uus majandus ja kaugtöö
On kõigi majandusharude ja kogu majanduse teisenemine.
See on kompleksne nähtus, mis sisaldab ettevõtete reorganiseerimist, efektiivseid ja dünaamilisi kapitaliturgusid, rohkem ettevõtlikku dünaamikat, globalisatsiooni, jätkuvat majanduslikku konkurentsi ja jätkuvalt paindlikke tööturge.
On alus uskuda, et need jõud, mis muutsid produktiivsust ja tulude kasvu 1990’te lõpus, jätkavad toimimist.
Kaugtöö on töö telekommunikatsiooni vahendusel. Võimaldab inimestele paindlikumat graafikut . Võimaldab töö nihutada sinna kus on oskused ja võimekus.

IT revolutsiooni arenguperspektiivid
Protsessorite jõudlus kasvab edasi koos nende hindade langusega. Jätkub TFP (üldise produk-
tiivsuse) kasv ja kapitali süvenemine.
Kuna arvutid amortiseeruvad kiiresti, siis kiirenevad ka investeeringud arvutitesse (võrreldes investeeringutega muudesse kapitalikaupadesse);
Praktika on näidanud, et arvutite nõudlus on suhteliselt hinnatundlik võrreldes ülejäänud kapitalikaupadega:
Madalamad siirde- ja kommunikatsioonikulud + üha määravamaks muutub mitte niivõrd mastaabi säästu efekt kuivõrd paindlik spetsialiseerumine ->Majandusliku aktiivsuse dispersioon
Mõisted:
otseinvesteeringud - selliseid investeeringuid, kus investeeringu tegemisega kaasneb ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle
portfelliinvesteeringud - investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita
outsourcing – töökohtade liikumist kallilt tootvatest arenenud riikidest odavamatesse
offshoring – tähistab ettevõtte filiaalide avamist nn ülemeremaades
globaliseerumisindeks – mõõdab riikide integratsiooni majanduslikul, individuaalsel, tehnoloogilisel ja poliitilisel tasemel
majanduslik integratsioon – koondab andmeid kaubavahetuse ning välisinvesteeringute voogude kohta
individuaalsed kontaktid – hõlmavad reisimist ja turismi, rahvusvahelisi telefonikõnesid, piiriülest suhtlemist ja rahaülekandeid
tehnoloogiline seotus - selle all mõõdetakse internetikasutajaid, veebihaldajaid ja kontrollitud servereid, mille kaudu toimuvad krüpteeritud rahvusvahelised ülekanded
poliitiline osalus – tähendab riigi osalust mitmesugustes rahvusvahelistes organisatsioonides
stagflatsioon – olukord, kus majandusliku taandarengu ehk stagnatsiooniga kaasneb kõrge inglatsioon
impordi asendamine strateegiast – see tähendab kaotama tolle ja avama oma piire rahvusvahelistel kaubavoogudele
absoluutne eelisseisund – kutsub riiki spetsialiseeruma ja tootma seda kaupa, milles nei on absoluutne eelis, st mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga
suhteline eelisseisund – tasub riigil spetsialiseeruda tootmisele, kus tema mahajäämus on väikseim
pay-as-you-go – pensionid makstakse välja jooksvalt kogutavatest maksudest
pikeaealised töötud – töötud, kes on töötud üle aasta
tööturu sisemine paindlikus – töötajate erialaline ja ametialane edendamine ettevõttesiseselt
tööturu väline paindlikus – tööjõu liikumine ettevõtete ja majandusharude vahel
tagasikumerduv töö pakkumise kõver – peale teatud kriitilise tulutaseme ületamist muutub seos töötatud tundide ning tulu vahel negatiivselt
töö tootlikkus – tähistab elanikkonna kohta tuleva SKP kogust
uus majandus – majandusliku efektiivsuse tõus, mis seisneb tootlikkuse kasvus , tulude suurenemises, madalas tööpuuduses ja mõõdukas inflatsioonis ning mis on tehnoloogiliste muudatuste, ettevõtete tegevuse ja majanduspoliitika koosmõju tagajärg
üldine tootlikkus – igasuguse tootmismahu kasv, mis ei ole seotud tootmissisendite või mastaabiefektiga
cobb- douglase funktsioon – seos tootmissisendite ja tootmismahu vahel kirjeldav neoklassikaline funktsioon
tootmissisendid – tootmistegurid : 1) maa, 2) töö ja 3) kapital
mastaabiefekt – tootmismahu muutuse mõju tootmisefektiivsusele
IKT – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
mullioht – uutesse majandusharudesse voolav kapital tõstab vastavate ettevõtete aktsia väärtuse kõrgemale selle reaalsest tasemest
deindustraliseerimine – majanduse üldine ja hõive struktuur liiguvad primaarsest ja sekundaarsest sektoris teenuste sektorisse ja uute teadmise loomisse
tööliste kolmnurk – jalamil asuvad lihttöölised ja tipus tippspetsialistid
telekommunikatsioon – sidesignaalide edastamine kauge maa taha
kaugtöö – töö telekommunikatsiooni vahendusel

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 78 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

78 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

intothenight Õppematerjali autor

Globaliseerumise mõiste ja suundumus.
Millist aega loetakse globaliseerumise aluseks?
Globaliseerumise kom lainet
Globaliseerumise vedavad jõud
jne.

globaliseerumine demograafia teadmispõhine majandus

Sarnased õppematerjalid

ppt

Uus, teadmistepõhine majandus

Uus, teadmistepõhine majandus Uue majanduse fenomen · 20. sajandi lõpus hakkasid riigid ja rahava oma arengu ning kasvutempolt üksteisest kaugenema. Mahajäämuse peamiseks põhjuseks oli vanade käitumismallide ja majandusmudelite endine rakendamine. · Enamus majanusteadlasi usub, et globaalses majanuduses on majanduslik kasv seotud riskivalmidusega, dünaamilise ettevõtlusega ja agressiivsema konkurentsiga. · 4 põhitrendi, miks vana kasvumudel ei toimi: Tehnoloogilise innovatsiooni struktuurimuudatused Suurem globaalne kaubanduslik konkurents Konkurentsi soodustav deregulatsioon Korporatiivne restruktureerumine Teadmistepõhine majandus on väga erinev ja pakub väga palju erinevaid võiamlusi. See põhineb inimkapitalil ja oskusel selle väärtust süstemaatiliselt tõsta. Inimpotentsiaal seotakse majandusliku efektiivsusega. Et kogu majanduslik efektiivsus kasvaks, on vaja ka konkurentsile avatud majanduskeskkonda. · Uus majandus ku

Majandus

odt

Globaliseerumise KT kordamisküsimused-vastuse d

Globaliseerumise mõiste ja suundumus. -kutuuriline, sotsiaalne, majanduslik fenomen. -protsess, milles organisat pakuvad oma kaupa ja teenuseid eelkõige globaalsetel turgudel -Majanduslike ja sotsiaalsete sidemete tihenemine riikide vahel, mis kahandab maailma majanduslikus mõttes. Algus u 500a tagasi, kui hakkasid EU riikide koloniaalimpeeriumid kujunema Kolm lainet- a) 1870-1914 kaubandusrevolutsioon b) 1950-1980 algus tööstusrevolutsioon b) 1980-2000 infotehnoloogia revolutsioon Vedavad jõud -transpordi kulude kahanemine ja teiselt poolt üha laialdamaselt leviv majanduslik liberaliseerimine ehk soov kaubelda ja vahetada investeeringuid teiste riikidega. Siirdekulud kaubavahetuskulud. Kaupade vedamine ühest maailma servast teise muutub, võrreldes kauba enese hinnaga, üha odavamaks. Kaubanduslik liberaliseerimine Soodustab kaubanduse arengut riikide vahel. Hinnad alanevad, kaovad tollimaksud. Finantsintegratsioon Erinevate maade finantsturgude laienemine teistess

Majandus

docx

MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT

Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis ostetakse rohkem) Kui palju asenduskaupu, siis ettevõtja võib kaotada

Majandus alused

docx

Majanduse eksami küsimused koos vastustega

SKT arvestuses võetakse arvesse vaid erasektoris toodetud kaubad ja teenused. Vale. SKT arvestusest ei jäeta välja a. Riiklikke toetusi lastega peredele b. Kasutatud asjade müüki c. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaupade väärtust d. Pankade laenuandmist erainvestoritele SKP arvestus tarbimismeetodil on tavaliselt suurem kui sissetulekumeetodil. - Vale SKP arvestuses elaniku kohta ei arvestata a. renditulud, mis on deklareeritud b. pension pensionid on tulusiirded ja seega SKP arvestusse ei kuulu c. tulud ettevõttete poolt maksud dividendidelt d. töötasu Mida suurem on SKP tase inimese kohta, seda ebavõrdsem on ka tulude jaotus ühiskonnas. - Vale Uue elumaja valmimist käsitletakse SKP arvestuses kui a. Eratarbimist b. Investeeringut c. Renti d. Omanikutulu SKP arvestuse puhul on vahetoote kogusumma suurem kui loodud lisandväärtuse summa. SKP arvestuse puhul a. mida väiksem on valitsussektori osakaal, seda suurem SKP tase per capita b. valitsusektor eelarvekulutuse

Makroökonoomika

docx

Arenguökonoomika kordamine

Arenguökonoomika kordamisküsimused 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: - väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; - mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; - tehnoloogia areng; - ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; - demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? Moderniseerimine Laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontse

Arenguökonoomika

docx

Majanduse alused

I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan

Majanduse alused

doc

Teaduspõhine majandus

Teaduspõhine majandus Majanduse kolm arenguetappi: 1) ressursipõhine majanduskasv lähtub eelkõige tootmissisendite arvukusest(palju viljakat maad, rikkalikud maavarad, rohke tööjõud) 2) investeeringupõhine edasiviivaks jõuks investeeringud uutesse tehnoloogiatesse 3) teadmistepõhine saab määravaks panustamine inimkapitali ja haridusse Teadmusühiskond ühiskond, kus teadmised ja oskused on tähtsaim ressurss ning eesmärkide saavutamine toetud teadmistele, analüüsile, diskussioonile ja koostöövõimele. Teadmistepõhist majandust iseloomustab toodete ja teenuste suur lisandväärtus, mis saavutatakse pideva uuendustegevuse kaudu. Inimkapital inimese oskused, kogemused ja teadmised, mis võimaldavad teha tööd ja teenida tulu. Lisaks haridusele ja kogemustele on inimkapitali komponendid tervis, ettevõtlikkus ja motiveeritu. Eesmärk on tööjõu efektiivsuse suurendamine ning see toimub peamiselt hariduse- ja tervishoiusüsteemi arendamise kaudu Sotsiaal

Ühiskonnaõpetus

ppt

Globaliseerumine

Finantssfääri rahvusvahelistumine Välisinvesteeringud kasvavad kiiresti. Peamised rahavood USA, EL ja Jaapani vahel. Tekkinud on suured rahvusvahelised finantskeskused, kus kaubeldakse ööpäevläbi. Globaalsete investeeringutega, kus kapital liigub kiiresti ühest riigist teise, võib kaasneda riigi majandusliku tasakaalu nõrgenemine. Majanduspoliitika ei ole enam kohalikult tasandilt kontrollitav. Globaliseerumine eri valdkondades · MAJANDUSALANE GLOBALISEERUMINE kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus rahvusvaheliste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus maailma majanduses kapitalivood liiguvad üle maailma riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu rahvusvaheliste organisatsioonide (nt WTO, OPEC) loomine · KULTUURILINE GLOBALISEERUMINE kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri

Geograafia

Rohkem sarnaseid