Majandusteadus (0)

Erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral näitab tootmisvõimaluste kõver ehk rada. Majanduses illustreerib see graafiliselt nappust, valikut ja alternatiivkulu. Juhul kui tootmissisendid on mõeldud mingi kindla hüvise tootmiseks, saab rääkida kasvavate alternatiivkulude seadusest. Nõudlus on suhe kauba hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil osta (c.p.). Pakkumine on suhe kauba hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil pakkuda (c.p.). Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient näitab, kui palju muutub protsentuaalselt kauba nõutav kogus, kui kauba hind muutub ühe protsendi võrra. Turg üldmõistena tähistab institutsiooni, mille kaudu suhtlevad omavahel ning kus vahetavad vastastikku kaupu-teenuseid ostjad (st tarbijad ehk nõudjad) ja müüjad (st tootjad ehk pakkujad ). Turu ehk konkurentsi vormid on: täielik konkurents ; monopolistlik konkurents; oligopol; monopol . Kasulikkus on tarbimisest saadav rahulolu. Piirkasulikkus on rahulolu juurdekasv antud hüvise täiendava ühiku tarbimisest. Kardinaalse kasulikkuse teooria kohaselt on tarbija rahulolu maksimaalne, kui piirkasulikkus võrdub nulliga ja kogukasulikkus enam ei suurene. Ordinaalse kasulikkuse teooria põhineb eeldusel, et tarbijad on võimelised järjestama erinevaid hüviste kogumeid vastavalt oma eelistusjärjestusele. Ükskõiksuskõver on kõigi hüviste kogumite geomeetriline koht, mille suhtes tarbijad on ükskõiksed (st ei oma eelistusjärjestust). Eelarvejoon näitab kõiki neid hüviste kogumeid, mis on tarbijale kättesaadavad antud hindade taseme ja sissetuleku korral. Tarbija tarbimine on tasakaalus eelarvejoone ja ükskõiksuskõvera puutepunktis. Ettevõte on organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb Majandusteooria liigitab ettevõtted kolme suurde gruppi: sooloettevõte (ainuomandis olev); täisühing (või usaldusühing); osaühing või aktsiaselts. Tootmisvõimaluste kõver on potentsiaalsete tootmiskombinatsioonide geomeetriline koht. Optimaalsed kombinatsioonid on kõik need, mis asuvad tootmisvõimaluste kõveral. Matemaatiliselt kajastab konkreetsete sisendite maksimaalselt võimalikku väljundit tootmisfunktsioon . Isokvant on toodangu antud koguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite geomeetriline koht. Kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel saadavat toodangu kasvu nimetatakse mastaabiefektiks ja see võib olla kas konstantne , kasvav või kahanev. Muutuva tootmisteguri ühikulisest juurdekasvust tulenevat toodangu juurdekasvu nimetatakse antud tootmise sisendi piir- ehk marginaalproduktiks Kasum kogutulu ja kogukulu vahe Omahind  tootmiskulude summa ja toodanguühikute arvu jagatis ; ühe tooteühiku valmistamise kulud Amortiseerumine  vara (turu)väärtuse kahanemine vastavalt selle kulumisele ja väärtuse osade kaupa ülekandumisele valmistatavasse toodangusse Amortisatsiooninorm (-määr)  igal aastal amortisatsioonieraldistena kuludesse kantava summa ja seadme algmaksumuse suhe Kogukulud  kõigi püsivkulude ja muutuvkulude summa Piirkulu (marginaal-)  kogukulu suurenemine toodangu mahu ühikulisel kasvul Koguprodukt (-toodang)  mingi kindla perioodi vältel valmistatud toodangKeskmine produkt  koguprodukti hulk muutuvteguri kohtaPiirprodukt (marginaal-) kogutoodangu muutus muutuvteguri ühiku muutuse kohtaKogutulu  kõigi realiseeritud tooteühikute pealt saadud tuluPiirtulu (marginaal-)  kogutulu muutus ühe täiendava tooteühiku müügi korral Konkurents majanduses tähendab kahe või enama subjekti püüdlemist sama eesmärgi poole Ressursi- ehk teguriturul kaubeldakse tootmissisenditega Ressursi nõudluse elastsus tähendab nõutava ressursikoguse muutumist hinnamuutuse toimel seega pakkumise muutumist konkreetses harus nimetatakse ressursside mobiilsuseks teisaldustulust, mis kujutab endast teatavat minimaalset summat , mida ressurss peab teenima vältimaks selle teisaldust muule rakendusviisile (vastasel korral rakendatakse ressurssi kõrgemat tasu tagaval tegevusalal); teisaldustulu ületavast osast, mida nimetatakse majandusrendiks. Kogupakkumine – ettevõtete poolt igal hinnatasemel pakutava kogutoodangu hulk Kogupakkumise kõver näitab seost pakutavate kaupade ja teenuste koguhulga ning üldise hinnataseme vahel Potentsiaalne tootmismaht on reaalse rahvamajanduse kogutoodangu maksimaalne suurus, mille majandus on võimeline tagama olemasoleva tehnoloogilise taseme ja töövõimelise elanikkonna juures Mida suurem on töötus, seda suurem on lõhe potentsiaalse ja tegeliku rahvamajanduse kogutoodangu vahel. Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamiseks agregaatnäitajaks on sisemajanduse koguprodukt (SKP) ehk lisandväärtus, mis leitakse kolmel erineval meetodil: Nominaalne koguprodukt on väljendatud jooksva aasta hindades. Reaalne koguprodukt on väljendatud mingi baasaasta hindades. Püsivhindades väljendatud koguprodukt arvestab hinnataseme muutumist ja võimaldab võrrelda erinevate perioodide majandustulemusi. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) – antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul loodud lõpptarbimise kaupade ja teenuste koguväärtus. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) – antud riigis teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul loodud lõpptarbimise kaupade ja teenuste koguväärtus. Netoprodukt ( puhasprodukt ) on amortisatsiooni võrra vähendatud brutoprodukt. Netoprodukt mõõdab seda osa loodud väärtusest, mida on võimalik kasutada tarbimiseks ja netoinvesteeringuteks Eratarbimine tähendab resident-kodumajandite kulutusi uutele kaupadele ja teenustele miinus pruugitud kaupade, jäätmete ja utiili netomüük nende poolt teistele sektoritele ning residentide neto -otseostud teistes riikides. Kapitali kogumahutus – bruto -kapitalimahutused põhivarasse pluss laoiive arvestusperioodi jooksul. Laoiive on vahe varudesse lisandunud ja sealt eemaldatud kaupade väärtuse vahel arvestusperioodi jooksul. Varudesse arvestatakse kõik kaubad ( toore , pooltooted , lõpetamata toodang, valmistoodang), mida ei ole arvestatud kapitalimahutustena. Lisandunud varud hinnatakse ostjahindades, eemaldatud varud asendusmaksumuses, st varudest eemaldamise ajal kehtinud hindades. Omanditulu tähendab sissetulekuid põllumajandusliku või muu maa omandilt , patentidelt, autoriõiguselt, kontsessioonidelt ja muudelt mittemateriaalsetelt aktivatelt, mida omanikud saavad omandi kasutamise õiguse eest. Rahvamajanduse arvepidamise seisukohast on oluline just netoeksport, mis on kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi väärtuse vahe. Makromajanduslikest tulunäitajatest on olulisim rahvatulu, mis väljendab kõigi ühiskonna majandussubjektide (kodumajandite, ettevõtete ja valitsussektori) poolt teenitud kogutulu. Isikliku kasutatava tulu arvestamiseks lahutatakse isiklikust tulust otsesed maksud Stagflatsiooniks nimetatakse majanduse niisugust seisundit, kus inflatsiooniga kaasneb kogutoodangu vähenemine ja tööpuudus. Majandustsükliks nimetatakse tegeliku rahvamajanduse kogutoodangu (RKT) perioodilist kõikumist potentsiaalse tootmismahu suhtes. Juhul kui tarbimiskulud ületavad tulusid, on tegemist defitsiitse tarbimisega ehk ülekulutamisega. Autonoomne tarbimine väljendab füsioloogilistele vajadustele vastavat tarbimist, mis ei sõltu tulude suurusest . Indutseeritud tarbimine väljendab tarbimist, mis ületab tulusid ja saab toimuda kas säästude või laenude arvel. Elatusstandardiks kitsamas mõttes loetakse elatustaset, mida teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluv üksikisik vajab enda ja oma pere elatamiseks Investeerimine on pikaajalise kasusaamise eesmärgil tehtav rahamahutus. reaalne ehk esemeline investeering (suurendab põhi- ja käibekapitali, kuid sellega koos investeeritakse ka nähtamatut kapitali, so haridust ehk inimkapitali ning uurimis - ja arendustöö toetamist); rahaline investeering (raha paigutatakse väärtpaberitesse, so aktsiatesse või obligatsioonidesse, deposiitidesse jms). puhasinvesteeringuks (kasutatakse tootmishoonete ja elamute ehitamiseks või masinate-seadmete ostuks põhikapitali suurendamiseks); investeeringuks kaubavarudesse amortisatsiooniinvesteeringuteks (kasutatakse põhikapitali asendamiseks ja see sõltub reaalkapitali lubatud kulumismäärast). Mida kõrgem on laenuhind, seda rohkem säästetakse (investeeritakse) ning mida madalam on hind, seda vähem säästetakse (investeeritakse). Intressi võib arvutada nii lihtintressina (protsendina laenu suurusest) kui liitintressina (leitakse eelmise perioodi intressi ja tagastatava laenu summa alusel). Potentsiaalne tööjõud on mõnevõrra laiem mõiste, sest teatud osa inimesi võib oma suhtumist muuta ning edaspidi ka töötada soovida . siirde- ehk ootuspärane tööpuudus (tuleneb näiteks töö sesoonsusest või tootmise ümberkorraldusest. See on ka vaheaeg töötamises, mis tekib ühelt kohalt teisele üleminekul või seoses viibimisega täiend- või ümberõppel); struktuurne tööpuudus (tekib, kui tööjõu kvaliteet (oskused, haridustase, kvalifikatsioon) ja paiknemine ei lange kokku töö nõudmise ja pakkumisega. Võib olla demograafiline, hariduspoliitikast põhjustatud, kapitali puudusest tulenev (kapitali defitsiit võrreldes rahvaarvuga) või regionaalne); - klassikaline tööpuudus (tekib ametiühingu või valitsuse sekkumisel palgapoliitikasse. Tasakaalupalgast kõrgema miinimumpalga kehtestamisel vabaneb osa töötajaid). Raha on üldine ekvivalent, mis käibib maksevahendina kaupade ja teenuste eest tasumisel , võlgade tagasimaksmisel, maksete eest tasumisel. Rahana ringlevad ka väärtpaberid, kuld ja mündid. Devalvatsioon väljendab kehtiva rahakursi vähenemist välisvaluutade suhtes. Riik muudab paberraha nimiväärtust nii, et metallraha ühik jääb muutumatuks, kuid selle vastu vahetatakse ümber suuremal hulgal paberraha. Indekseerimine on mehhanism hindade või maksete korrigeerimiseks inflatsiooni mõju arvestades.