Mikroökonoomika 3 KT vastused (0)

Kolmanda kontrolltöö vastused 
 
1)  Talupidaja  Malle  kasvatab  teravilja  200  hektaril.  Malle  on  soetanud  5  miljoni  krooni  eest  masinaid  ja 
seadmeid ning palganud 10 töölist. 
a)  Koostage tootmisfunktsiooni mudel. 
Tootmisfunktsioon   kirjeldab  protsessi,  kuidas  muutub  maksimaalne  saavutatav   tootmismaht ,  kui  muuta 
tootmises  sisendite  hulka.  Tootmise  sisenditena  käsitletakse  antud  juhul  kasutatavat  tööjõudu,  kapitali  ja 
maad. 
Tavapäraselt kasutatakse tootmisfunktsiooni analüüsides kahte tootmistegurit: tööd ja kapitali. Lihtsustusena 
liidetakse maa  kapitaliga . Tööstuses ja  teeninduses  on see ka sobiv lihtsustus, sest maa kui tootmise sisendi 
osatähtsus on väga väikene. Ent maa ja  kapital  ei ole siiski samastatavad, seda eelkõige  põhjusel , et kapitali on 
võimalik akumuleerida, maad aga mitte. Seega on põllumajandusliku tootmisfunktsiooni koostamisel oluline 
hinnata lisandunud väärtust kui kolme tootmisteguri funktsiooni/panust. Kui jätta üks neist teguritest, näiteks 
maa kui tootmise  sisend  tootmisfunktsioonist välja on tulemuseks töö ja kapitali osatähtsuse ülehindamine. 
Tootmisfunktsiooni analüüsi vajalikkus nii  üksiku  ettevõtte tasandil ja sektori kui terviku iseloomustamiseks 
võimaldab  teha  tulevikkuvaatavaid  otsuseid  tootmistehnoloogia  muutmise  osas.  Käesolevas   analüüsis  
lähtutakse  põllumajandussektori  keskmistest  näitajatest   taimekasvatuse   tootmistüübi  näitel.  Seega 
iseloomustavad  esitatud  tulemused  pigem  üldiseid  trende  kui  konkreetse  ettevõtte  tootmisfunktsiooni 
eripärasid. 
Majandusteoorias näeb tootmisfunktsiooni üldkuju välja alljärgnev: 
𝑌𝑡 = 𝐴𝑡𝑓(𝐾𝑡, 𝐿𝑡, 𝑁𝑡) 
kus Yt on põllumajanduses loodud lisandunud väärtus aastal t ning Kt, Lt ja Nt on aastal t kasutatud kapitali, töö 
ja maa hulk. At iseloomustab majanduse ja  tehnoloogia  arengust tingitud kasvu, mis ei ole otseses  sõltuvuses 
tootjate otsustest. 
Erinevatel  tootmise  sisenditel  on  aga  erinev  mõju   lõpptoodangu   kujunemisele.  Tootmisfunktsiooni 
koostamine  aitab  sügavamalt  mõista  erinevate  tootmistegurite  osatähtsust.  Tootmistegurite  omavahelisel 
asendamisel  on  samuti  omad  piirid.  Hinnates  tootmisfunktsiooni  parameetreid  on  võimalik  analüüsida, 
missuguses  vahekorras  on  näiteks  võimalik   asendada   inimtöötunde  masintöötundidega,  et  tootmise  tase 
sealjuures  ei muutuks. 
Lisaks  tootja  poolt  otseselt  kontrollitavatele  tootmisteguritele  mõjutavad  lõpptoodangut  ka  näiteks  üldine 
teadmiste ja tehnoloogia areng. Näiteks võimaldab kapitali kvaliteedi paranemine (muutumatute hinnasuhete 
juures) asendada kapitaliga endisest suuremat kogust tööd. 
Eeltoodud  tootmisfunktsiooni  hindamine  annab  meile  tulemuseks   parameetrid ,  et  asendada  erinevaid 
tootmistegureid, saavutamaks soovitud tootmise tase valitud sisendite kasutamise korral. 
Käesolevas  ülesandes  olevad  maa  kapitali  ja  töö   kogused   ei  oma  hetkel  tegelikult  erilist  tähtsust,  sest  nii 
väikese andmehulga pealt mingit mõistlikku hinnangut  tootmisfunktsioonile anda ei saaks. Piisaski sellest, kui 
olite  üldkujul kirjeldanud, et mida käesoleva ülesande kontekstis see tootmisfunktsioon tähendada võiks. 
 
b)  Selgita, kuidas sellise tegevusega  on seotud kahanev tulukus. 
Eeldame, et käesolevas ülesandes kirjeldatud tootmise  seisukohast  on näiteks tööjõud muutuv sisend ja maa 
ning   kapital   on  fikseeritud  sisendid.  Sellisel  juhul  kasutame  kahaneva  tulukuse  selgitamiseks  tööjõu 
piirtoodangu  (mõnes õppevahendis ka  piirprodukt ) mõistet. Tööjõu  piirtoodang  iseloomustab, kuidas muutub 
tootmismaht kui muutub tööjõu hulk: 𝑀𝑃𝐿 = ∆𝑄 
∆𝐿
Kui   lisanduva   töölise  piirtoodang  ületab  eelmise  töölise  piirtoodangut,  saab  rääkida  kasvavast 
piirtootlikkusest. Kui lisanduva töölise piirtoodang on madalam võrreldes eelmise töölise piirtoodanguga on 
tegemist kahaneva piirtootlikkusega. Lisades üha uusi töölisi, saame küll suurendada tootmismahtu, ent iga 
järgnev tööline toob endaga kaasa järjest väiksema lisanduva koguse. Seega saab öelda, et teatud tasemest 
alates hakkab piirtootlikkus  vähenema. Sellist nähtust nimetatakse kahaneva piirtootlikkuse seaduseks. 
Kahaneva piirtootlikkuse seadus väidab, et teatud tasemest alates  alaneb  muutuva tootmissisendi kasvades 
tema  piirtoodang.  Miks  see  nii  on?  Põhjuseks  on  siinkohal  piirang,  mis  seisneb  fikseeritud  maa  ja  kapitali 
hulgas. Seega kui maad ja kapitali ei lisata, siis ainult tööjõudu lisades jõuame varem või hiljem olukorrani, kus 
täiendavat töölist  lisades ei ole talle  enam masinaid ja maad anda piisavalt ja järelikult  lõpptoodangu hulk 
mida ta juurde toob on väiksem kui oli sellel töölisel, kes palgati varem. Nii võime lõpuks jõuda ka olukorrani 
kus täiendava töölise piirtootlikkus võib osutuda isegi negatiivseks. Siis hakkab kogutoodang vähenema. 
c)  Antud  ettevõte  soovib  laieneda  ning  ostab  maad  juurde.  Selgita  joonise  abil,  kuidas  ettevõtte 
keskmised kulud võiksid väheneda kui ostetakse maad juurde. 
Joonisele  on   kantud   neli  erinevat  keskmise  kulu  kõverat.  Need  neli  erinevat  keskmise  kulu  kõverat 
iseloomustavad  olukordi , kus kapitali ja töö hulk ei muutu aga muutub maa hulk. Vastavalt siis keskmise kulu 
kõver 𝐴𝐶2 iseloomustab olukorda, kus maad on rohkem kui keskmise kulu 𝐴𝐶1 korral. Joonis on koostatud 
viisil, mis iseloomustab pikaajalise keskmise kulu ( LRAC ) kujunemist. Samuti iseloomustab joonis ka seda, et 
kui esialgu maad lisades muutub tootja efektiivsemaks ning tootmismahu kasvades hakkavad ka pikaajaliselt 
keskmised  kulud  langema,  siis  ükskord  jõutakse  ikkagi  mingi  sellise  tootmismahuni  millest  edasi  tootmise 
laiendamine toob jälle kaasa kasvavad kulud. 
Keskmine 
AC  
kulu (AC) 
1
AC  
4
AC  
2
AC  
3