Ühiskond - majandus (0)

Ühiskond - majandus
Majandus – tegevus, mille eesmärk on võimaldada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Eduka majandustegevuse aluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majandduskäitumise kavandamine. Otsuste tegemisel tuleb lähtuda printsiibist et ressursid on piiratud.
Tootmisressursid :

• Loodusressursid – maa, maavara , mets, veevarud
  
• Inimr. – tööjõud
  
• Kapitalr. – tööriistada, hooned, investeeringud
  
• Ettevõtlikkus – oskus kolme esimest kasutada mõistlikult
  

Majandustegevuse kolm universaal küsimus:t

• Mida ja kui palju toota
  
• Kuidas toota
  
• Kellele toota
  

Majandussüsteemid

• Naturaalmajandus – ise tootmine ja saaduste vahetamine
  
• Turumajandus – põhineb nõudluse ja pakkumise suhest
  
• Käsumajandus – riigi poolt välja töötatud plaan, kui palju, mida toota
  

Laissez faire – 18. Saj Prantsusmaal majandustedlik suund, mis pooldab vähest riigi poolset sekkumist majandusse.
Makromajandus – kogu riigis toimiv majandustegevus ning mis uurib majandust konkreetsete majandusharude ja ettevõtete kaupa.
Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) - aasta jooksul riigi kodanike või riigis registeeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades .
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) – aasta jooksul konkreetsel territooriumil toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades.
Lõpptabimine – kaupade ja teenuste kasutamine konkreetsete vajaduste rahuldamiseks.
Vahetarbimine – tootes või teenuses sisalduv hind, mis kulus tootisele.
Lisandväärtus = (kasum + amortisatsioon + palgatulu)÷ töötajate arv.
SKP per capital – inimese kohta SKP, et riike võrrelda.
Must turg – kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük, mis ei kajastu SKP.
Majanduslanguse põhjused: ületootmine/ületarbimine, liigne laenamine, liiga suured riigi võlad, eelarvedefitsiit .
SKP kulutused:

• Eratarbimine – kaupade/teenuste ostmine
  
• Investeeringud – ettevõtluse arendamiseks
  
• Puhaseksport – eksport -import vahe
  

Piirangud:

• Tollimaks – maks imporditaval ja eksporditaval kaubal
  
• Kvoot – väliskaubanduse koguseline piirang
  
• Kaitsetoll – vastumeede teise riigi tollimaksule
  
• Mittetollilised piirangud – riigi kehtestatud tootmisstandardid, tehnilised nõuded või tervishoiustandardid, mille täitmine on kohustuslik
  

Majanduse tsüklilisus: buum, kriis, langus, surutis , tõus, stabiliseerumine.
Majanduspoliitika – riigi sekkumine majandusse.
Riigi välisvõlg:

• Koguvälisvõlg – summeerib kõikide riigi institutsionaalsete sektorite võlad
  
• Netvälisvõlg – näitab riigi kõikide institutsionaalsete sektorite tagasimaksmisele kuuluvate võlanõuete ja võlakohustuste vahe
  

Eelarvepoliitika põhieesmärk on tagada majanduse stabiilsust ja jätkusuutlikust, turude paindlikkuse ja efektiivsuse ning vähendada stabiilsust ohustavaid riske.
Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub.

• Kaudne maks – toote ja teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks.
  
• Otsene maks – sissetulekutelt makstav maks
  

Maksukoormus – näitab, kui suur osa SKP-st kulub maksudele.

• Kõrge maksukoormus – tagab valitsusele rohkem tulu, mille pealt suurenevad võimalused pakkuda rohkem kaupe ja teenuseid
  
• Madal maksukoormus – väiksem tulu riigile ja mida kasutatakse tarbimiseks ja investeeringuteks
  

Maksumäär – teenitud tulust maksudele minev osa

• Proportsionaalne – kõikidele on määratud sama protsendiga maks
  
• Progressiivne – maksumäär suureneb vastavalt tuludele
  
• Regressiivne – maksumäär alaeb tulude suurendamisel
  

Raha ülesanne

• Maksevahend – teostada vahetustehinguid
  
• Arvestusühik – ühtsel alusel arvutada
  
• Väärtuste kogumise vahend – võimalik hoida ja koguda vara
  

Rahaliigid:

• Kaupraha – väärismetall või muu materiaalne ese
  
• Sularaha – paber- ja metallraha
  
• Deposiitraha – laenu andes loodud raha
  
• Elektrooniline raha – virtuaalne e-raha
  
• Väärtpaber – rahalist kohustust tõendav dokument
  

Likviidsus – võmalik raha kätte saada pangast
Kurss – hind, mida ühe vääringu eest ollakse nõus maksma teise vaaringu alusel

• Fikseritud kurss- riigi poolt määratud
  
• Vaba kurss – tuleneb nõudluse ja pakkumisel alusel
  

Devalveerima – raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel teiste valuutade suhtes
Inflatsioon – raha väärtuse langemine ja hindade tõus
Deflatsioon – raha väärtuse tõus ja hindade langus
Emiteerimine – raha printimine ja ringlusesse laskmine
Pangasüsteem: riigi keskpank ja kommerts- ehk erapangad
Rahapliitikat saab mõjutada – raha pakkumise, intressimäärade reguleerimisega ning kursi muutmise kaudu.
Teaduspõhine majandus põhineb haritud inimressursil ja teadusuuringudes.
Majanduse arenguetappid:

• Ressursipõhine – tootmissisendite arvukus
  
• Investeeringupõhine – investeeringu uutesse tehnoloogiatesse
  
• Teaduspõhine – inimkapital ja haridus
  

Inimkapital – inimese oskuste, teadmisite ja kogemuste rakkendamine teha tööd ja teenida tulu.
Haridus:

• Formaalharidus – õpingud üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, ülikoolis
  
• Mitteformaalharidus – täiendusharidus, mida pakuvad tööandjad, kodanikuühendused, koolitusettevõtted
  
• Sotsiaalkapital – vastastikku toetavad suhted inimeste vahel, koostöövõime
  

Innovatsioon – uute ideede edukas ellurakendamine. (teadmised, loovus , motivatsioon)
Intellektuaalsuse omand:

• Autoriõigus
  
• Autoriõigusega kaasnevad õigused
  
• Tööstusomand
  

Intellektuaalse omandi kaitse:

• Põhiseadus
  
• Autoriõiguse seadus
  
• Patendiseadus
  
• Kaubamärgiseadsu
  
• Tööstusdisaini kaitse seadus
  

Loomemajandus – ühendab kultuuri ja ettevõtlust, mis teenib kasumit intellektuaalse omandi loomisel ning kasutamise kaudu.
Tööturg – kuht, kus kohtuvad tööjõu nõudlus ja pakkumine
Tööhõive – riigisisene näit töötajatest ja ülalpeetavatest
Tööealine elanikkond:

• Tööjõud
  
  • Töötajad
    
  • Tööotsijad
    
• Ülalpeetavad
  

Tööpuudus – töökohti pole
Tööjõupuudus – spetsialiseerinud inimesi pole
Tööränne – rändevorm, mille tulemusena inimesed lähvad tööle teise regiooni või riiki
Tööhõivepoliitika

• Aktiivne – riik tegeleb tööpuuduse põhjustega
  
• Passiivne - riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega
  

Töpuudusevastased meetmed:

• Töökohtade loomine
  
• Koolitusprogrammid
  
• Hädaabitööd
  
• Sotsiaaltoetused
  

Heitunu – töötu, kes on tööotsimisest loobunud
Ametiühing – töötajate vabatahtlik ühendus, mille tegevus seisneb oma liikmete õiguste ja huvide esindamises ja kaitsmises.