Juhtimissuesteemi standardid ISO9000 ja IS (0)

7. 
JUHTIMISSÜSTEEMI 
STANDARDID
ISO 9000 ja ISO 
14000
JUHTIMISSÜSTEEMISTANDARDID:  
               
   ISO 9000 SEERIA STANDARDID 
ISO 9000 standardite ’perekonna’ peaeesmärk on tarbija 
rahuldamine läbi toote/teenuse kvaliteedi tagamise 
organisatsioonis ning selleks organisatsiooni töötaja 
motiveerituse ja pühendumuse saavutamine
ISO 9000 standardid on loodud, et abistada mistahes tüüpi ja 
suurusega organisatsioone, et juurutada ja kasutada 
efekti vselt  kvaliteedijuhtimise  süsteeme
Olulisemad ISO 9000 seeria standardid
ISO 9000 - kirjeldab kvaliteedijuhtimise süsteemi aluseid ja 
kvaliteedijuhtimise süsteemi terminoloogiat
ISO  9001  - kirjeldab kvaliteedijuhtimise süsteemidele esitatavaid 
nõudeid,  kus  organisatsioon  peab demonstreerima oma võimet 
pakkuda toodet, mis täidab tarbija poolt esitatud ja 
seadusandluses ettenähtud nõudeid ning taotleb tarbija 
rahuldamist
ISO 9004 - pakub juhendid kvaliteedijuhtimise süsteemi 
efekti vsuse ja tulemuslikkuse tagamiseks
ISO 19011 - esitab auditeerimise juhendid ja keskkonna 
juhtimissüsteemide juhendid
 ISO(9000+9001+9004+19011) = kvaliteedijuhtimise standardite võrgustik
ISO 9000 standardite  printsiibid                  
            (1)
ISO 9000 standardid on ülesehitatud toetuvatena 8-le 
kvaliteedijuhtimise printsiibile:
Tarbija fokuseerimine - täida kliendi nõuded ja ületa 
ootused
Juhtimine - töökeskkonna loomine, et saavutada eelnev
Inimeste kaasamine - töötajate kaasamine eesmärkide 
saavutamiseks
 Protsessipõhine   lähenemisviis  - nõutav eesmärk 
saavutatakse  paremini kui  toiminguid  organisatsioonis ja 
sel eks vajalikke vahendeid ohjatakse kui protsesse
ISO 9000 standardite printsiibid                 
          (2)
Süsteemne lähenemisviis juhtimisele - omavaheline 
sisemiste seostega seotud protsessidele süsteemne 
lähenemisvi s, mis võimaldab saavutada efekti vsuse ja 
tulemuslikkuse
Pidev täiustumine - organisatsiooni üleüldise teostuse 
pidev  parendamine
Otsustamine faktide alusel - otsuse vastuvõtmine peab 
põhinema andmete ja info analüüsil
Vastastikused kasulikud suhted organisatsioonide vahel 
- nn  kliendisuhted , mis mõjutavad mõlemate osapoolte 
võimet luua väärtusi
Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded
Kvaliteedijuhtimissüsteemi  üldnõuded
EVS EN ISO 9000:2007 määratleb standardi p. 3.2.3. 
kvaliteedijuhtimise süsteemi (KJS) kui – juhtimise süsteemi, 
tagamaks organisatsiooni juhtimise ja kontrolli kvaliteedi 
suhtes.
KJS esitab selleks püstitatud eesmärkide saavutamiseks 
poliitika ja konkreetsed ülesanded.
Selleks  organisatsioon  koostab ja dokumenteerib vastavuses 
ISO standardite nõuetele organisatsiooni kogu ettevõtte 
juhtimisprotsesse kajastavad  dokumendid , mis kaasavad 
juhtimistegevust, ressursside eest hoolitsemist, põhitegevuse 
protsesse, väljundi (toote/teenuse) realiseerimist, vajalikke 
seireid (mõõtmisi, statistika jne)
Dokumentatsioonile esitatavad 
üldnõuded
kvaliteedipoliitika  määratlus  ning kvaliteedialased 
eesmärgid
kvaliteedikäsiraamat
dokumenteeritud protseduurid  vastavalt rahvusvahelise 
standardi nõuetele (st. et tehtava töö, teenuse täitmiseks 
vajalikud protseduurid on kindlaks määratud, 
dokumenteeritud, kasutusele võetud ja hoitakse toimivana)
 dokumendiohje , dokumentide koostamine ja levitamine
tõendusdokumentide ( andmestiku )  ohje
Kvaliteedipoli tika                (1)
 Kvaliteedipoliitika  on  tippjuhtkonna  poolt  esitatud  dokument 
organisatsiooni üldistest kvaliteediga seonduvatest eesmärkidest ja 
suundadest.
 Kvaliteedipoliitika  vaadatakse  üle  ja  uuendatakse  kord  aastas. 
Dokumenti nimetatakse ka kvaliteedijuhtimise deklaratsiooniks.
 Kvaliteedipoliitika väljatöötamine eeldab: 
 Kvaliteedialase  tegevuse  koordineerimiseks  organisatsiooni  struktuuri 
kehtestamine;
 Tarbija vajaduste kindlakstegemine;
 Ettevõtte võimaluste hindamine rahuldada ökonoomselt tarbija vajadusi;
 Kindlustada tootmissisendite vastavus eeldatavale kvaliteeditasemele;
 Kontsentreeruda pigem vigu ennetavale kui  vigade  avastamisfilosoofiale;
  Koolitada  töötajaid kvaliteediparendamise eesmärgil
Kvaliteedipoliitika              (2)
Kvaliteedipoliitika peab olema dokumenteeritud (reeglina 
kvaliteedikäsiraamatus), kinnitatud ja rakendatud
Kvaliteedipoliitika on avalik dokument ning kättesaadav ka 
üldsusele
poliitika formuleerimisel peab silmas  pidama  kõikide 
huvipoolte ootusi:
 lõppkasutaja ootused (seotud toote ja tarnimisega)
 töötaja ootused (seotud motivatsiooni ja arenguvõimalustega)
 omanike/investorite ootused (seotud finantstulemustega)
 koostööpartnerite ootused (seotud partnerluse kinnistamisega)
 ühiskonna ootused (seotud regulatsioonide, keskkonna, tervise ja 
ohutusega)
Kvaliteedieesmärgid
Kvaliteedieesmärgid peavad olema määratud igale ettevõtte 
olulisele  tasandile  
kvaliteedieesmärgid peavad olema mõõdetavad
kvaliteedieesmärgid peavad olema kooskõlas 
kvaliteedipoliitikaga
poliitika
eesmärgid
kvaliteedieesmärgid ei kuulu avalikustamisele 
Kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni 
struktuur
Reguleeritud 
 nii väliste standardite
 kui klientide nõuete poolt
Kvaliteedipoliitika, 
kvaliteedieesmärgid, 
kvaliteedikäsiraamat
protsessid
Juhised ja tööjuhendid
tõendusdokumendid  
(sh. plaanid, vormid, joonised, spetsifikaadid)
Kvaliteedijuhtimissüsteemi 
dokumentatsioon               (1)
Q1 – kvaliteedikäsiraamat, annab ülevaate ühtsest 
kvaliteedi ja juhtimise tagamise korrast 
organisatsioonis ning vi teid dokumentidele (ei ole 
konfidentsiaalne)
Kvaliteedijuhtimissüsteemi 
dokumentatsioon              (2)
Q2 – Protseduuride kirjeldused, instruktsioonid 
tegevuste või protsesside teostamiseks. 
Dokumenteeritud  protseduur  esitab tegevuse 
eesmärke ja valdkonda, vastutused, kes peab ja 
mida tegema, teave vajalike materjalide, seadmete 
ja dokumentatsiooni kohta, tegevusohje ja 
protokollimine  (on konfidentsiaalsed).
ISO 9001:2000 nõuab järgmiste protseduuride 
dokumenteeritust. dokumendi ja 
tõendusdokumentide ohje,  siseaudit , mittevastava 
toote ohje, korrigeeriv ja ennetav tegevus.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi 
dokumentatsioon              (3)
Q3 – Juhendid/tööjuhendid, Tööjuhendeis 
esitatakse detailselt kasutatavaid võtteid ja 
meetodeid , mis tagavad toimingute sooritamise 
korralduse tulemuse saavutamiseks. Esitatakse 
ettekirjutused, tulenevalt protseduurikirjeldustest, 
instruktsioonidest kõikide protseduuride toimingute 
konkreetseks realiseerimiseks, kontrollimiseks, 
seadmete kasutamiseks jne, sh ka  ohutusnõuded .
Kvaliteedijuhtimissüsteemi 
dokumentatsioon              (4)
Q4 – Tõendusdokumendid (andmestu), plaanid, 
vormid, protokollid, joonised, standardid jms. 
kvaliteedijuhtimiseks vajalik teave.
Tõendusdokument  on dokument, mis esitab 
saavutatud tulemused või tõendab, et tegevused on 
teostatud
Dokumendiohje               
Ettevõttel tuleb kehtestada dokumendiohje protseduur,
mis peab hõlmama dokumentide:
Kinnitamist,
Ülevaatust
Ajakohastamist
Identifitseerimist
Kättesaadavust, levitamist
Kõrvaldamist
Säilitamist
Taaskinnitamist
Organisatsiooniväliste dokumentide ohjet
Elektrooniliste dokumentide ohjet
Tõendusdokumentide ohje   
Tõendusdokumentide ohje on vajalik rakendada, et hankida 
nõuetele vastavuse ja kvaliteedijuhtimissüsteemi mõjusa 
toimimise tõendeid
Organisatsioon peab kehtestama dokumenteeritud protseduuri 
tõendusdokumentide:
 Identifitseerimiseks
 Hoiustamiseks
 Leidmiseks
 Kaitseks
 Tähtajaliseks säilitamiseks
 Kõrvaldamiseks
KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMI MUDEL
STANDARDIGA REGULEERITUD NÕUDED 
EESMÄRK:
Kvaliteedijuhtimissüsteemi pidev parendamine
H
H
Nõuded 
U
U
juhtkonnale
V
R
V
N
A
I
Õ
Ressursside  Mõõtmise, analüüsi
H
I
P
U
juhtimisega ja parendamisega
U
P
D
seotud nõuded
O
seotud nõuded
L
O
E
O
O
D
L
O
L
Tooteteostusega
U
L
E
seotud
Toode
E
nõuded
D
D
SISEND
VÄLJUND
Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded
Juhtkonna kohustused        (1)
Ettevõtte tippjuhtkond peab tõendama oma
kohustumust kvaliteedijuhtimissüsteemi
väljatöötamise ,  rakendamise  ja pideva  parendamise
osas, mis hõlmab:
 Klientide, õigus- ja haldusnormide nõuete täitmise 
tähtsuse teadvustamist
 Kvaliteedipoliitika ja eesmärkide määratlemist
 Juhtkonnapoolsete ülevaatuste teostamist
 Vajalike ressursside olemasolu kindlustamist
Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded
Juhtkonna kohustused         (2)
Tippjuhtkonna kohustumus:
Poliitika, eesmärkide määratlemine ja  edastamine
Organisatsiooni juhtimine
Organisatsiooni struktuuri ja ressursside tagamine
Toimivuse mõõtmise määratlemine
Pideva parendamise tagamine
 Muudatuste   plaanimine  ja juhtimine
Töötajate motiveerimine ja kaasamine
Tegevussuundade püstitamine ja edastamine 
huvipoolte rahulolu saavutamiseks
Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded
Juhtkonna kohustused        (3)
Ettevõtte tippjuhtkond peab kindlustama kõigi
töötajate kohustuste ja volituste määramise ning
edastamise  organisatsioonisiseselt
Ettevõtte tippjuhtkond peab  määrama  vastutava juhtkonna
li kme:
 KJS protsesside loomise, rakendamise ja korrashoiu 
tagamise kindlustamiseks
 Juhtkonna informeerimiseks süsteemi toimivusest ja 
parendusvajadustest
 Kliendi nõuete teadvustamiseks ettevõttes
 Vajadusel huvipooltega suhtlemiseks
Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded
Juhtkonna kohustused         (4)
       Ettevõtte tippjuhtkond peab kindlustama 
infovahetusprotsesside loomise eri tasandite vahel, s.h. 
kvaliteedijuhtimissüsteemi mõjusust puudutavates 
küsimustes
Organisatsioonisisene suhtlus:
1.    Juhtkonnalt töötajatele:

Poli tika, eesmärgid, ülesanded, muudatused

Kvaliteedinõuded

Väliste auditite tulemused

Seadusandlus

Info uuest  tehnoloogiast

Juhtimissüsteemi olemus ja vajalikkus
Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded
Juhtkonna kohustused        (5)
2. töötajatelt juhtkonnale:
Eesmärkide ja ülesannete täitmine
 Esinenud  mittevastavused, klientide tagasiside
Töötajate koolitusvajadused
 Parendusettepanekud
Juhtimissüsteemi toimivus ja mõjusus
Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded
Juhtkonna kohustused        (6)
Tippjuhtkond peab plaanitud intervallide järel üle
vaatama KJS-i eesmärgiga tagada süsteemi pidev
sobivus , adekvaatsus ja mõjusus
Ülevaatusel peab hindama ettevõtte KJS-i (sh. 
poli tika ja eesmärkide) muutmise vajadust
Juhtkonnapoolsete ülevaatuste tulemused tuleb 
jäädvustada
Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded
Juhtkonna kohustused        (6)
Juhtkonnapoolse ülevaatuse sisend peab sisaldama:
 Auditite tulemusi
 Klientide tagasisidet
 Protsesside toimivust ja toodete/teenuste vastavust
 Ennetavate ja korrigeerivate tegevuste  seisundit
 Varasemate juhtkonnapoolsete ülevaatuste tulemuste järeltegevusi
 Muutusi, mis võivad mõjutada kvaliteedijuhtimissüsteemi
  Soovitusi  parendustegevusteks
Juhtkonnapoolse ülevaatuse väljund peab hõlmama otsuseid ja tegevusi 
seoses:
 Kvaliteedijuhtimissüsteemi ja protsesside mõjususe parendamiseks
 Toote parendamiseks, et tagada kliendi nõuetele vastavus
 Ressursside  vajaduseks  
Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded
Ressursijuhtimine              (1)
üldist
Juhtkonnal tuleb määratleda ja kindlustada
ressursid  kvaliteedijuhtimissüsteemi:
Väljatöötamiseks
Rakendamiseks ja töökorrashoidmiseks
Pidevaks süsteemi mõjususe parendamiseks
Kliendi rahulolu tõstmiseks kindlustamaks nende 
nõuete täitmise
Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded
Ressursijuhtimine              (2)
inimressursid
Organisatsioon peab:
määrama vajaliku pädevuse töötajatele, kel e tegevus 
mõjutab toote kvaliteeti
välja töötama süsteemi personali  koolitusvajaduste  
väljaselgitamiseks ja  võimaldama  koolituse läbivi mist
 määratlema  koolituste efekti vsuse hindamise süsteemi ning 
hindamiste sagedus
kindlustama töötajate teadlikkuse oma tegevuse olulisusest 
ning kvaliteedieesmärkide saavutamise toetamisest
säilitama andmed töötajate haridusest, koolitusest, oskustest 
ja kogemustest
Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded
Ressursijuhtimine              (3)
infrastruktuur  ja töökeskkond
Organisatsioon peab:
määratlema, tagama ja alal hoidma sobiva infrastruktuuri 
toote/teenuse nõuetele vastavuse saavutamiseks
määratlema ja tagama sobilikud töökeskkonna faktorid 
toote/teenuse nõuetele vastavuse saavutamiseks
Sobiv infrastruktuur peaks hõlmama:
hooneid, töökohti ja seonduvaid töövahendeid
protsessis kasutatavaid seadmeid, sh  riist - ja  tarkvara
toetavaid tegevusi (transport, side)
arvestades keskkonnaküsimusi, ohutust, huvipooli,  uuenduste
võimalusi
Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded 
Tooteteostus                        (1)
plaanimine
Toote  teostamine  - toote saamiseks vajalike
protsesside ja al protsesside jada
Tooteteostusprotsesside plaanimisel peab organisatsioon 
kindlaks määrama:
kvaliteedieesmärgid ja nõuded tootele
protsesside kirjeldamise, dokumentide loomise ja 
ressursside hankimise vajaduse
vajaliku  tõenduse , kinnituse ja  seire  tegevused ning toote 
vastuvõtukriteeriumid
vajalikud andmed protsesside ja toote nõuetele vastavuse 
tõendamiseks
Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded 
Tooteteostus                        (2)
kliendiga seotud protsessid
Organisatsioon peab määratlema:
tellimuste vastuvõtmise, edastamise, ülevaatuse, 
kinnitamise  ja muutmise korra
pakkumiste koostamise, ülevaatuste, edastamiste, 
kinnitamiste ja muutmise korra
lepingute koostamise, ülevaatuse, allkirjastamise ja 
muutmise korra
Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded 
Tooteteostus                        (3)
infovahetus  kliendiga 
Organisatsioon peab määratlema ja  rakendama  meetmed 
infovahetuseks klientidega:
toote/teenuse info käsitlemise osas
päringu, lepingu/tellimuse käsitlemise osas 
kliendi tagasiside (sh. Kaebuste) käsitlemise osas
Kliendi rahulolu  hankimine : 
rahulolu-uuring, kliendi tagasiside, küsitluslehed, infopäevad,
toote  esitlused , kontroll ost, kliendi andmete analüüs,
püsikliendi kaart, kliendiga  suhtlemine , üleandmis/vastuvõtmis
aktid,...
Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded 
Tooteteostus                        (4)
tagasiside käsitlemine
INFOGA  SEOTUD PROTSESSID
FIKSEERIMINE
INFO KLIENDILT
INFO KLIENDILE
DOKUMEN-
TEERIMINE
REAGEERIMINE
PARENDAMINE
Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded 
Tooteteostus                        (5)
tootearendus
Organisatsioon peab määratlema:
tootearendusega seotud kohustused ja  volitused  
ning arendustegevuse etapid;
sisendite vastavust nõuetele
väljundite vastavust nõuetele
arendustegevuse ülevaatusega seotud 
protseduurid/tegevused 
Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded 
Tooteteostus                        (6)
kohustuslik dokumentatsioon
Standardis nõutud tõendusdokumendid:
 tarnijate  hindamise kohta
toote kasutuskohasuse tõendamise kohta
toote jälgitavuse kohta
kliendi omandi identifitseerimise kohta
seire ja mõõtevahendite kontrollimise tulemuste 
kohta
Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded 
Tooteteostus                        (7)
nõuded tarnijale
Organisatsioon peab tõendama, et tarnija:
vastab organisatsiooni hindamiskriteeriumidele
on suuteline tõestama toote/teenuse kvaliteedi 
saavutamist
jälgib ja parandab pidevalt toote/teenuse kvaliteeti
Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded 
Tooteteostus                      (8)
nõuded tarnijale
Tarnijate hindamiskriteeriumid:
konkurentsivõimeline hind
tarneajast/tähtaegadest kinnipidamine
tarnitavate materjalide/teenuste kvaliteet
sertifikaatide/tunnistuste olemasolu
maksetingimuste sobivus
eelneva kogemuse olemasolu
 usaldatavus
…..
Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded 
Tooteteostus                      (9)
tooteteostusprotsess
PÕHIPROTSESSID
SISEND
VÄLJUND
PROTSESS
OHJAMINE
                               ABIPROTSESSID
Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded 
Tooteteostus                     (10)                 
toote/teenuse jälgitavus
Vajaduse korral peab organisatsioon identifitseerima toote 
sobival vi sil kõigi tootmis -ja teenindustoimingute jooksul
ALLTÖÖVÕTJAD
ABIMATERJALID
SEADMED
TOODE/TEENUS
TÖÖTAJAD
KONTROLL
KLIENT
Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded 
Tooteteostus                     (11)                 
kliendi omand
Organisatsioon peab:
kindlustama kliendi omandi:
 identifitseerimise
 verifitseerimise (nõuetekohasuse tõendamine)
 kaitse
 säilivuse
registreerima ja informeerima klienti kadunud, 
kahjustatud või kasutuskõlbmatutest kliendi 
toodetest
Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded 
Tooteteostus                     (12)                 
toote säilitamine
Organisatsioon peab:
tagama toote/teenuse kvaliteedi säilimise sisemise 
töötlemise ja ettenähtud sihtpunkti väljastamise 
jooksul
määrama toote/teenuse identifitseerimise, 
käsitsemise, pakendamise, ladustamise ja kaitse 
meetodid
Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded 
Tooteteostus                     (13)                 
seire ja mõõtmisvahendite ohje
Organisatsioon peab:
määratlema vajalikud mõõtmised ning seire- ja 
mõõtevahendid toote/teenuse nõuetele vastavuse 
tõendamiseks
sel eks tuleb:
kalibreerida ja reguleerida mõõtevahendeid
määratleda ettevõttesisese kalibreerimise meetodid ja korra
säilitada kalibreerimis/taatlustulemused
määratleda käsitsemis- ja säilitamismeetodid ning 
vahenditele sobivad keskkonnatingimused...
Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded 
Mõõtmine, analüüs ja parendamine          
       kohustuslik dokumentatsioon                           (1)
Dokumenteeritud
Tõendusdokumendid:
protseduurid:
huvipoolte rahulolu
siseaudit
siseauditite läbivi mise kohta
mittevastava toote ohje
toote vastavuse seire ja 
korrigeeriv tegevus
mõõtmise kohta
ennetav tegevus
mittevastavuste ja kaasnevate 
tegevuste kohta
rakendatud meetmed 
korrigeerivate tegevuste kohta
rakendatud meetmed 
ennetavate tegevuste kohta
Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded 
Mõõtmine, analüüs ja parendamine 
      siseaudit                                                             (2)
Organisatsioon peab:
läbi vi ma plaanitud  ajavahemike  järel siseauditeid, et määrata,
kas kvaliteedijuhtimissüsteem:
vastab plaanitud meetmetele (tooteteostuse plaanimine) ning 
standardi ja loodud kvaliteedijuhtimissüsteemi nõuetele
on mõjusalt rakendatud ja töökorras hoitud
juhtkonna  vastutav  esindaja peab:
kindlustama õigeaegsete tegevuste kasutuselevõtu auditi 
kestel leitud puuduste ja nende põhjuste kõrvaldamiseks
järeltegevused peavad:
hõlmama nõuetekohasuse tõendamist ja aruandlust
Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded 
Mõõtmine, analüüs ja parendamine 
        mittevastava toote ohje                                   (3)
Organisatsioon peab:
kindlustama mittevastavate toodete identifitseerimise ja ohje, 
et vältida nende väärkasutamist või väljastamist
vastutused ja volitused mittevastavate toodete käsitlemiseks 
peavad olema kirjeldatud dokumenteeritud protseduuris
 andmed mittevastavate toodete esinemisest ning 
korrigeerivatest tegevustest tuleb säilitada
 peale vea korrigeerimist tuleb mittevastava toote 
nõuetekohasust uuesti tõendada
 mittevastavuste avastamisel peale toote väljastamist tuleb 
ettevõttel rakendada sobivad tegevused mõjude 
likvideerimiseks 
Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded 
Mõõtmine, analüüs ja parendamine 
         pidev parendamine                                             (4)
Organisatsioon peab:
pidevalt parendama kvaliteedijuhtimissüsteemi mõjusust
Pideva parendamise aluseks võib kasutada:
kvaliteedipoli tikat ja eesmärke
auditite tulemusi
andmete analüüsi tulemusi
korrigeerivaid ja ennetavaid tegevusi
juhtkonnapoolsete ülevaatuste tulemusi
Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded 
Mõõtmine, analüüs ja parendamine 
         korrigeeriv ja ennetav tegevus                         (5)
Korrigeerivaid tegevusi peab rakendama 
mittevastavuste põhjuste kõrvaldamiseks, et vältida 
mittevastavuste  kordumist
Ennetava tegevuse eesmärgiks on potentsiaalsete 
mittevastavuste põhjuste kõrvaldamine, et vältida 
nende  ilmnemist
Eesti ettevõtted ISO 9001-st 
(MIKS?)
Kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamise põhjused:
Konkurentsivõime tõstmine nii sise -kui välisturul
Korrastada loogiliselt ettevõtte tegevus, 
suurendada tegevuse läbipaistvust
Klientide surve, suurendada klientide turvatunnet
Vältida praagi ümbertöötluskulu, tõsta efekti vsust
Võimaldada uutel töötajatel ettevõttes paremini 
orienteeruda
Hindamaks ja võrdlemaks ettevõtte tegevust 
Eesti ettevõtted ISO 9001 positiivsest 
küljest (MIDA?)
Töötajad on rohkem teadlikud sel est mida ja miks nad 
teevad
Paranenud on infovahetus ja ettevõtte sisene koostöö
Suurenenud on töötajate orienteeritus klientidele ja kliendi 
rahulolu
Tõusnud on töötajate  personaalne  vastutus
Protsesside ja protseduuride analüüs, korrigeerimine ja 
lihtsustamine
Praagiga ja materjalide kasutusega seotud kulud on 
vähenenud
Paranenud on ettevõtte maine ja positsioon turul
Eesti ettevõtted ISO 9001 
juurutamisega seotud probleemidest
Töötajate harjumuste ja mõtlemise 
ümberkujundamine
Juhtkonna li gne süvenemine muutustesse
Töötajate vähene informeeritus  süsteemist  ja selle 
juurutamise eesmärgist
Liigne  bürokraatia
Kohatine vastuseis muudatuste  juurutamisel
Süsteemist saadava kasu mittemõistmine 
juurutamise algetapis
ISO 14000 SEERIA STANDARDID         
 KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI STANDARDID   (1) 
ISO 14000 standardi ’perekonna’ eesmärk on: puhta õhu, vee, 
maapinna, looduse ja keskkonna ühetaoline kindlustamine
ISO 14000 standardil on ISO 9000 seeria kvaliteedisüsteemi 
standardiga ühised juhtimise süsteemi põhimõtted.
Kui ISO 9001 kaitseb aga pigem tarbija huve, siis ISO 14000 
on määratud rahuldama oluliselt laiemat huvipoolte ringi 
nõudeid ning ühiskonna nõuet kaitsta keskkonda. 
Keskkonnajuhtimise standard ei esita keskkonnategevuse 
tulemuslikkusele mingeid absoluutseid nõudeid peale 
kohustuse, et organisatsiooni poolt kavandatav 
keskkonnapoliitika  võtaks arvesse riigis (a.j. Eestis) kehtivat 
seadusandlust. 
ISO 14000 SEERIA STANDARDID         
 KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI STANDARDID   (2)
Keskkonnajuhtimissüsteeme ja nende auditeerimist
käsitlevad järgmised standardid:
ISO  14001  – põhistandard, mis esitab nõuded 
keskkonnajuhtimissüsteemile (selle järgi toimub ka 
sertifitseerimine)
ISO 14004 – juhised KKJS juurutamiseks
ISO 14063 – keskkonnaalane kommunikatsiooni 
standard, mis esitab juhiseid ja näiteid
ISO 19011 – juhised KKJS auditi läbivi miseks
ISO 14000 SEERIA STANDARDID            
       KESKKONNAPOLIITIKA                   (1)
Keskkonnapoli tika kavandamiseks määrab 
organisatsioon  keskkonnaaspektid , millel on või võib 
olla keskkonnale oluline mõju.
Nende põhjal kavandatakse protseduurid, mida ta 
järgib oma tegevuse, toote, teenuse 
keskkonnaaspektide kindlakstegemiseks. 
Neid peab saama kontrollida ning vastavalt 
reguleerida.
ISO 14000 SEERIA STANDARDID            
   KESKKONNAPOLIITIKA                     (2)
Organisatsioon kehtestab eesmärgid ja ülesanded
oma kõigi toimivate struktuuriüksuste järgimiseks ning
need peavad olema kooskõlas kavandatud
keskkonnapoliitikaga. 
Keskkonnajuhtimiskava on dokument, mis sisaldab:
iga struktuuriüksuse puhul seatud eesmärkide ja 
ülesannete eest vastutaja määramist
meetmeid ja nende rakendamise ajakava
ISO 14000 SEERIA STANDARDID             
Keskkonnajuhtimise elluviimine  ja 
toimimine                                     
Keskkonnajuhtimise toimimiseks organisatsioonis on
eelduseks rol ide, vastutuse ja kohustuste ühene määratlemine
ning  dokumenteerimine  ja töötaja teavitatus temale pandud
vastutusest.
KKJS elluviimiseks on vajalik juhtkonnal tagada ressursid 
(sh - inimressursid; oskused,  tehnoloogia , tehnika, seadmed ja
rahalised vahendid):
keskkonnajuhtimissüsteemi el uvi miseks, 
toimiva süsteemi järelvalveks 
pidevaks parendamiseks
 ISO 14000 SEERIA STANDARDID 
Keskkonnajuhtimise tulemuslikkuse 
eeldused
Koolitus, teadlikkus, kompetentsus – määratleda 
koolitusvajadus , tagades kogu personali kompetentsus. 
Kehtestada protseduurireeglid ning järgida neid (et kõik 
oleksid teadlikud oma töökohaga seotud võimalikest 
keskkonnamõjudest, organisatsiooni keskkonnapoliitikast, 
oma rollist ja kohustustest, võimalikest tagajärgedest 
protseduurireeglitest kõrvalekaldumise korral ja operati vsest 
tegevusest kriisiolukorras)
Suhtlemine – organisatsiooni siseste ja väliste 
huvigruppidega suhtlemisel tuleb protseduuridega määratleda 
kindlad kommunikatsioonireeglid Dokumenteerimine – 
Töötada välja dokumendisüsteem ja dokumendiohje
Toimimisohje – selgitada välja need tegevused, mis oluliselt 
mõjutavad keskkonda ja sätestada toimimine
Kriisiolukordades tegutsemise ohje 
ISO 14000 SEERIA STANDARDID 
Seire ja mõõtmispõhine kontroll ja korrigeeriv tegevus
Analoogselt ISO 9001 standardi nõuetele:
peab ka siin kasutatav seire- ja mõõtetehnika kalibreerida 
ning  hooldada  ja seda tõestada, kinnitav teave aga säilitada 
vastavalt kehtestatud korrale
tuleb ka siin toimida mittevastavuste tuvastamisele. 
Organisatsioonis peavad olema kehtestatud protseduurid 
pi ritletud vastutuse ja volituste äranäitamistega 
mittevastavuste korral.
Ka peavad olema välja töötatud meetmed:
mittevastavuste põhjuste kõrvaldamiseks
mittevastavustest tekitatud mõjude leevendamiseks
korrigeeriva ja ennetava tegevuse algatamiseks ja 
läbivi miseks
ISO 14000 SEERIA STANDARDID 
KKJS  auditeerimine  ja juhtkonnapoolne 
ülevaatus
KKJS  järelvalve  meetodiks on  audit . Selle 
käigus tehakse kindlaks, kas kehtiv 
keskkonnajuhtimissüsteem:
On vastavuses kavandatuga
On toimiv
On kõigile töötajatele teada ning 
Juhtkonda teavitatakse auditite resultaatidest.
Auditite protseduurid katavad kõik olulisemad
probleemsed valdkonnad, mis on seotud võimalike
mõjudega keskkonnale.

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Olulisemad ISO 9000 seeria standardid
• Slide 4
• ISO 9000 standardite printsiibid (2)
• Slide 6
• Dokumentatsioonile esitatavad üldnõuded
• Kvaliteedipoliitika (1)
• Kvaliteedipoliitika (2)
• Kvaliteedieesmärgid
• Kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni struktuur
• Kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentatsioon (1)
• Kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentatsioon (2)
• Kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentatsioon (3)
• Kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentatsioon (4)
• Dokumendiohje
• Tõendusdokumentide ohje
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36
• Slide 37
• Slide 38
• Slide 39
• Slide 40
• Slide 41
• Slide 42
• Slide 43
• Slide 44
• Slide 45
• Slide 46
• Eesti ettevõtted ISO 9001-st (MIKS?)
• Eesti ettevõtted ISO 9001 positiivsest küljest (MIDA?)
• Eesti ettevõtted ISO 9001 juurutamisega seotud probleemidest
• Slide 50
• Slide 51
• Slide 52
• Slide 53
• Slide 54
• Slide 55
• Slide 56
• Slide 57