TARNEAHELA JUHTIMINE Tarneahela juhtimine hõlmab kõik hankimise, ostmise ja töötlemisega seotud tegevused ning kõik logistika juhtimistegevused. Samuti kuulub tarneahela juhtimise alla olulise osana tegevuse kooskõlastamine ning koostöö tarneahela partneritega, kelleks võivad olla tarnijad, vahendajad, kolmanda poole logistikateenuste osutajad ja kliendid. Tarneahela keskseks tegevuseks on tellimuste täitmise protsess. Tarneahelasse kuuluva ettevõtte suhtes ülesvoogu jäävaid tarneahela liikmeid nimetatakse tarnijateks ja allavoogu jäävaid klientideks. Kvaliteetse tarneahela juhtimise neli alustala on kvalifitseeritud inimressursid, organisatsiooniline korraldus, infotehnoloogijad ning tegevuse mõõtmine. Härjapiitsa efekt illustreerib olukorda, kus ettevõtte tellimused tarnijale kalduvad kõikuma rohkem kui müük ostjale. Selline moonutus levib tarneahelas ülesvoolu ühe võimendu
Kõik peab toimima heas koostöös! Logistika ajalugu – pärineb kreekakeelsest sõnast mõtlemine/arvutamine ja prantsusekeelsest sõnast “lager” ehk laagripaikade valik, transpordi varustus. 19. Saj Napoleoni ohvitser tuletab termini “la logistique” mis oli strateegiline positsioon. 20. Sajand muutus see mõiste äritegevuses kasutatavaks. 7R mudel: right product, place, time, condition, quantity, cost, customer. Logistika tähtsustumine (enim mõjutavad makrotegurid): 1. transpordi ja kommunikatsioonikulude langus. Globaliseerumise esimene põhjus, transpordikulu järjest väiksem argument. 2. Inimeste arv on suurenenud, inimene tarbib järjest rohkem kaupu 3. Keskmine mobiilsus on palju rohkem suurenenud 4. Tihedam konkurents ja toodete lühenevad elutsüklid 5. Nõudluse killustatus(tooe ja teenuse valiku laienemine, niššide teke) 6. Tarbija informeeritum, vähenev brändilojaalsus. 7
Laokulud. Ladustamise kogukulud koosnevad laokulude ja varude säilituskulude summast. Laias laastus jagunevad laokulud EL-i tavalaos (kaubaaluseriiulid, lükandmastiga tõstukid) järgmiselt: •tööjõukulu: kuni 50%, millest omakorda pool on komplekteerimisega seotud tööjõu kulu •hoone/pinna rent või selle ekvivalent: 25% •ehitise/pinna halduskulu (korrashoid, kommunaalkulud jms): 15% •sisseseade kulud: 10–15%. Laokulude suurust mõjutavad kõige enam laoruumi pindala tõhus kasutamine ja komplekteerimissüsteemi korraldus ja juhtimine. TRANSPORDILIIGID, KONTEINERVEOD, INTERMODAALNE TRANSPORT Maanteetransport: EELISED : Suur paindlikkus ja manööverdamisvõime, uksest ukseni lahendus, vähene pakkimisvajadus. PUUDUSED: Suhteliselt kõrge omahind, suhteliselt väike kandevõime, ruumipiirang, suur keskkonnasaaste ja ummikute põhjustaja. Raudteeveod:
mis kulub varude kohale jõudmisest järgmise tarneahela tegevuse alguseni. Kui väheneb nõudlus ja toimingumahud, siis pikeneb tarneahela maht ehk aeg tarneahela „tühjendamiseks“ mittevajalikest varudest. Turu kvalifitseerijad ja turu võitjad – on toote kvaliteet kulud, tarnevõime ja täitmisaeg. Igal arenguetapil võimaldab konkurentsieelist saada eelõige üks nendest teguritest – seda nim turuvõitjaks. Samal ajal peavad muud tegurid jääma teatud tasemel edasi töötama – neid tegureid nim turu kvalifitseerijateks. LK 110 Säästlik (LEAN) ja nobe (AGILE) mõtteviis ja strateegia tarneahelas TABEL LK 111 või slaid 106 Säästliku (kerge) tarneahela põhieesmärgiks on toimimine minimaalsete kuludega, et saada toote võimalikult madalat müügihinda. Nobeda tarneahela põhijooneks on paindlikkus, võime kiiresti reageerida pidevalt muutuvale nõudlusele
Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Logistika olemus Logistikal ei ole kindlat definitsiooni. Logistika sisu määratlemine sõltub sellest, kas rõhk asetatakse tootmisele, äritegevusele, üksikfirmale, mingile majandusharule või globaalsele optimeerimisele. Logistika kui teadusharu hõlmab järgmisi tegevusvaldkondi: 1)laotegevus 2)laovarud 3)veondus 4)info, tellimisprotsess, administreerimine 5)pakkimine 6)tagastused Logistika on : 1)mõttelaad, kompetentsus ja tegutsemisviis konkurentsivõime tõstmiseks 2)strateegia parema koha saavutamiseks turul 3)eelmainitud tegevusvaldkondade ühteliitmine 4)protsess, mis seob tarneketi osalised integreeritud tegevuseks Logistika osategevused 1) Nõudluse prognoosimine 2) Hankimine/ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega tarnijale. Ostutegevuse al
Logistika Missioon: Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 7R mudel Right product, right cost, right quantity, righ condition, right place, right time, right client Log.sisendid Inimressursid, materjalid, informatsiooniressursid, finantsressursid Log. Kulud Transport, laovarude juhtimine, säilituskulud, halduskulud, muud kulud Logistikat mõjutavad makrotegurid Inimpopulatsiooni kasv, loodussäästikuse tähtsustumine, ülemaailmse kaubanduse kasv, toodete eluea vähenemine, IKT areng, keskendumine põhitegevusele ehk integratsioon. mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus Logistika on osa väga paljudest valdkondadest tehnoloogia, turundus, finantsjuhtimine, transport jnejne. Logistikajuht ei saa olla pelgalt spetsialist vaid oma alas
piire. Keskmeks tellimuste täitmise protsess – tellimine, tootmine ja kohale toimetamine koos rahaliste tehingutega. Ettevõtte, mis korraldab tarneahela tegevust, hallates tarnijate ja klientide võrgustikku. Tarneahela ajaline kaardistamine- Turu kvalifitseerijad ja turu võitjad- on toote kvaliteet kulud, tarnevõime ja täitmisaeg. Igal arenguetapil võimaldab konkurentsieelist saada eelõige üks nendest teguritest – seda nim turuvõitjaks. Samal ajal peavad muud tegurid jääma teatud tasemel edasi töötama – neid tegureid nim turu kvalifitseerijateks. Säästlik (LEAN) ja nobe (AGILE) mõtteviis ja strateegia tarneahelas- Säästliku (kerge) -tarneahela põhieesmärgiks on toimimine minimaalsete kuludega, et saada toote võimalikult madalat müügihinda. Nobeda tarneahel- põhijooneks on paindlikkus, võime kiiresti reageerida pidevalt muutuvale nõudlusele. Toote madala müügihinna asemel keskendub nobe tarneahel eelkõige
........................................... 30 50.MIS ON MRP II ? (TOOTMISRESSURSSIDE PLANEERIMINE)................30 51. MIS ON ERP?............................................................................... 31 52.MILLISED ALLKULUD LOETAKSE LOGISTIKAKULUDESSE?..................31 53.MILLISED KULUD ARVESTATAKSE KAUBAVARUDE SÄILITUSKULUDE ALLA?............................................................................................... 31 54.TRANSPORDIKULUSID MÕJUTAVAD TOOTEGA SEOTUD TEGURID.......31 55.TRANSPORDIKULUSID MÕJUTAVAD TURUGA SEOTUD TEGURID.........31 56.NIMETA AUTOVEDUDE ALALIIGID................................................... 32 57.MIS ON LAADIMISMEETER (LDM), MILLEKS SEDA KASUTATAKSE?.....32 58.MIDA PEETAKSE TRANSPORDITEGEVUSES SILMAS PÕHIVEDUDE ALL? ........................................................................................................ 32 59.MIDA PEETAKSE TRANSPORDITEGEVUSES SILMAS JAOTUSVEDUDE ALL?.........................................
Kõik kommentaarid