Inflatsiooni olemus ja tekkepõhjused (0)

Türi Ühisgümnaasium
10. R
Inflatsiooni olemus ja põhjused
Referaat
Juhendaja :
2012

Sisukord

SISSEJUHATUS 3
1.INFLATSIOONI OLEMUS 4
1.1 Inflatsiooni kahjulikkus 4
1.2 Inflatsiooni mõõtmine 4
1.3 Inflatsiooni reguleerimine 5
1.4 Inflatsioon Euroopas 5
2.INFLATSIOONI TEKKEPÕHJUSED 6
2.1. Kuluinflatsioon 6
2.2. Nõudlusinflatsioon 6
2.3. Inertne inflatsioon 6
2.4. Majanduspoliitiline inflatsioon 7
2.5. Välistest faktoritest tingitud inflatsioon 7
2.6. ‘Loomulik inflatsioon’ 7
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD KIRJANDUS 9

SISSEJUHATUS

Inflatsioon on üks vanemaid majandusprobleeme. See on üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist.
Inimesed üldjuhul mõistavad, et raha väärtus pidevalt väheneb. Raha säästmist see ei soodusta. Saadud raha eest püütakse kiiresti midagi osta.
Inflatsioon ei teki siiski iseenesest, ehk see pole inimkonna poolt kontrollimatu nähtus. Sellega seoses tõstetakse elektri- ja kütusehinda.

INFLATSIOONI OLEMUS

“Kas soovite kuuske sama hinnaga, mis eelmisel aastal, või sama suurt, kui eelmisel aastal?” See lause väljendab piltlikult inflatsiooni olemust.

1.1 Inflatsiooni kahjulikkus

• Indekseerimine – korrigeeritakse hindu ja makseid vastavalt inflatsiooni määrale
  
• Annulleerimine – endine vääring tunnistatakse kehtetuks, rajatakse uus rahasüsteem
  
• Devalvatsioon – alandatakse raha kurssi välisvaluuta suhtes
  
• Heaolu kahjustamine
  
• Tulu ümberjaotumine
  
• säästmise vähendamine
  
• maksumoonutused
  
• majandusliku efektiivsuse alandamine
  
• Võib tekkida stagflatsioon, mis on inflatsiooni ja tööpuuduse üheaegne kasv.
  
• Inflatsiooni tõttu võib tekida disinflatsioon, mis on inflatsioonitempo aeglustumine. Disinflatsioon ja deflatsioon võivad põhjustada ühiskonnale inflatsiooniga võrdselt probleeme.
  

1.2 Inflatsiooni mõõtmine

Inflatsiooni mõõdetakse inflatsioonimääraga. See näitab keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes. Eestis (nagu ka teistes riikides) kasutatakse inflatsioonimäära mõõtmiseks erinevaid hinnaindekseid. Enim on kasutatav tarbijahinnaindeks , mis väljendab eratarbija ostukorvis sisalduvate kaupade ja teenuste agregeeritud hindade muutumist. Üldisem näitaja on SKP deflaator , mis kirjeldab põhjalikumalt riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutmist . Eraldi arvutatakse veel tootjahinnaindeksit ja ehitushinnaindeksit, ekspordi- ja impordihinnaindeksit.
Hinnaindeksi abil mõõdetakse hinnataseme muutumist. Hinnaindeksid liigitatakse järgmiselt:
Tarbijahinnaindeks (THI)
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks ( TTHI )
Ekspordihinnaindeks ( EXHI )
Impordihinnaindeks (IHI)
Mõnel hinnamuutusel on suurem tähtsus. Keskmise hinnatõusu arvutamisel antakse neile toodetele, millele kulutatakse rohkem raha (nt elekter ), suurem kaal kui sellistele toodetele, millele kulub raha vähem (nt suhkur või postmargid).
Inflatsiooni mõõtmisel võetakse arvesse kõiki kaupu ja teenuseid, mida kodumajapidamised tarbivad, hõlmates järgmist:
igapäevakaubad (nt toit, ajalehed ja bensiin),
kestuskaubad (nt riided, arvutid ja pesumasinad),
teenused (nt juukselõikus, kindlustus ja eluaseme üürimine).

1.3 Inflatsiooni reguleerimine

Inflatsiooni reguleerimiseks on peamiselt kaks võimalust: raha- ja fiskaalpoliitika .
Nende poliitikate koosmõjul saab reguleerida majanduses ringleva raha hulka. Raha hulga suurendamine tähendab seda, et inimesed kalduvad rohkem kulutama, seega kasvab nõudlus kaupade ja teenuste järele. Suurem nõudlus aga kergitab inflatsioonitaset, kui pakkumine nõudlusega sammu pidada ei suuda. Rahapakkumise vähendamine annab vastupidise efekti.

1.4 Inflatsioon Euroopas

INFLATSIOONI TEKKEPÕHJUSED

Inflatsioon on majanduslik nähtus, mis majanduskasvuga paratamatult kaasneb, kuid mida püütakse hoida teatud piirides kõikides riikides. Inflatsiooni ohjeldamiseks kasutatakse enamasti intressimäärade juhtimist - kui intressimäär tõuseb, väheneb laenude võtmine, seega väheneb ka tarbimine, mille tulemusel majanduskasv aeglustub ja inflatsioonimäär väheneb; intressimäärade alanedes suureneb tarbimine, millega kaasneb inflatsioonitempo tõus.
Üldjuhul kipuvad hinnad nõudluse kasvades tõusma. Ja vastupidi, rasketel aegadel , kui kulutatakse vähem raha, hakkavad hinnad sageli langema . Nõudluse ja pakkumisega seotud muutusi nimetatakse inflatsiooni esilekutsuvateks teguriteks .
Inflatsioon jagatakse selle tekkepõhjuste järgi erinevate nimetustega: kuluinflatsioon, nõudlusinflatsioon, inertne inflatsioon, majanduspoliitiline inflatsioon, välistest faktoritest tingitud inflatsioon ja loomulik inflatsioon.

2.1. Kuluinflatsioon

Põhjuseks on tootmiskulude tõus.
– nt palgatõus, mis ei ole tingitud tootlikkuse kasvust,
– tootmissisendite kallinemine ( tooraine hinnašokk maailmaturul)
Hinnašokk tekib konkreetse kauba (nt nafta ) järsust hinna tõusust, millel on kaasnev toime ka teiste kaupade hindadele. Kestvat inflatsiooni tuleb eristada ühekordsest hinnašokist.
– intressimäära tõus

2.2. Nõudlusinflatsioon

Põhjuseks on liignõudlus.
– nt välised või kodumaised (sh avalik sektor ) šokid

2.3. Inertne inflatsioon

Oodatav (ennetav) inflatsioon vastab teatud määral eelneva perioodi inflatsioonile ning kajastub pikaajalistes töö- ja finantslepingutes.

2.4. Majanduspoliitiline inflatsioon

Põhjuseks on tihti ekspansiivne rahapoliitika , eelarvedefitsiidi finantseerimine .
– Nt hüperinflatsiooni põhjustab reeglina raha juurdetrükkimine valitsuskulutuste
finantseerimiseks.

2.5. Välistest faktoritest tingitud inflatsioon

– põud, üleujutus, sõda

2.6. ‘Loomulik inflatsioon’

Majanduste konvergentsiga seotud.

KOKKUVÕTE

Inflatsioon on ühiskondlik probleem, mis põhjustab tulu soovimatu ja ebaõiglase ümberjaotamise. See vähendab säästmishuvi ja majanduslikku efektiivsust ning põhjustab veel teisigi halbu ilminguid. Inflatsioon põhjustab vältimatult poliitilist retoorikat ning tekitab laenamisega seotud eetilisi probleeme. Teatud juhtudel on inflatsioon olnud valitsuse kukkumise põhjuseks. Kuid inflatsioonist vabanemisega seotud kahjud võivad olla sama halvad kui inflatsiooni endaga seotud.

KASUTATUD KIRJANDUS

"Inflatsioon" http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/raha/inflatsioon.html
"Inflatsioon Eestis" Natalja Viilmann, Eesti Pank . 2008 veebruar.
http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/selgitused/inflatsioon.pdf?ok=1
"Inflatsioon" Euroopa komisjon, majandus ja rahandus.
http://ec.europa.eu/economy_finance/focuson/inflation/what_et.ht m
"Inflatsioon", 2012 veebruar http://et.wikipedia.org/wiki/Inflatsioon
"Inflatsioon ongi olnud meie majanduskasv?" Einar Eiland, 2011 november.
http://www.ohtuleht.ee/454137
"Eesti inflatsioon Euroopa Liidu suurim" Virgo Kruve, 2011 august.
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=17388
"Mis on inflatsioon?" Euroopa keskpank
http://www.ecb.int/ecb/educational/hicp/html/index.et.html
"5.3. Inflatsioon" https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:TVTqjUCX27QJ:www.htg.tartu.ee/~aare/yhisk/%25DC%25D52/INFLATSIOON.ppt+&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESjg82t95k2r5_yVnkx66GeqYTSzEEAgO2KIvlRMNODU6ivb74tG96z57Xt4iAHA1ZXOn3Wo9i-p9Sa744T1rz6_GLk01zqtg3uF4y2kO1wpohNuC_aGL7mkM8I64NAdQLWBt0q3&sig=AHIEtbQMozDX_IC-2yDlvMnO0u3dRJBBnQ