Tööõigus Tööõiguse asend Õigus jaguneb kaheks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Avalikul õigusel ja eraõigusel on erinevad lähtekohad ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisikust ning selle ülesandeks on reguleerida tehinguid ja olemasolevate ning tekkida võivate huvikonfliktide lahendamist eraisikute vahel. Avaliku õiguse objektiks on riik kui kõrgema võimu kandja. Tööõiguse asend (2) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 on sätestatud, et VÕS'e üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust.
Tööõigus Tööõiguse asend Õigus jaguneb kaheks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Avalikul õigusel ja eraõigusel on erinevad lähtekohad ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisikust ning selle ülesandeks on reguleerida tehinguid ja olemasolevate ning tekkida võivate huvikonfliktide lahendamist eraisikute vahel. Avaliku õiguse objektiks on riik kui kõrgema võimu kandja. Tööõiguse asend (2) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 on sätestatud, et VÕS'e üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust.
töötulemuse eest Koosseisu kuulumine Jah ei puhkus jah ei Pidev tööstaas jah ei tähtaeg Üldjuhul tähtajat Tähtaeg määratud Tööõiguse õiguslik seadus Tööõiguse esemeks on inimtöö. Tööõigus on õigusnormide kogum. Tööleping tunnused 1. tööjõu käsutusse andmine 2. kokku lepitud töötegemine tähtajalise või tähtajata lepingu puhul. 3. Töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile 4. tasuline töö 5. töötingimuste kokku leppimine. Tööõiguse asend õigussüsteemis: tööõigus kuulub eraõiguse valdkonda.
subjektide koostöö tagamiseks 4) Töötaja ja tööandjte organiseermisi vabadus 5) Töösuhete stabiilsuse põhimõte 6) Tööst mittetulevate sedusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus 7) Õigus töötasule vasatvalt töötulemustele ja lähtudes kokkulepitud palgatingimustest 8) Õigus puhkusele 9) Tootja suhtes soodsama sätte koheldamine põhimõtte Tööõiguse allikad: · Tahvusvaheline tööorganisatsioon konvesioonid · Eestivabariigi põhisedus · Seadused( Palgaseadus 1994, töö ja puhkuse seadus, eesti vabariigi puhkuse seadus;Eesti Vabariigi Töölepinguseadus võeti vastu 1992) · Kollektiiv lepin jne Töölepingu mõiste: Töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe, mille aluse töötaja on kohustatud tegema tööandjale tööd alludes tema juhtivusele ja kontrollile ning tööandja
3.7 Töö tegemise koht Töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. 12 4. TÖÖANDJA KOHUSTUSED Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Tööandja on järgmised kohustused: 1) järgida tööõiguse alast seadusandlust ja muid normatiivseid õigusakte, mis sisaldavad tööõiguse normatiive, samuti kohalikke normatiivakte ning kollektiivlepingute, kollektiivlepete ja töölepingute tingimusi, 2) varustada töötajad töölepingus kokkulepitud tööga ning tagada riiklikele töökaitse normatiividele vastavad töötingimused ja tööohutus, 3) varustada töötajad seadmetega, tööriistadega, tehnilise dokumentatsiooniga ja muude
TÖÖÕIGUS 1. Tööõiguse mõiste. Tööõiguse allikad. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja poolt sõltuva töö tegemist tööandja alluvuses. Tööõigus on sõltuva töötaja kaitseõigus, töötaja kaitseks loodud eriõigus. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkinud töösuhteid töötaja poolt sõltuva töö tegemisel tööandja alluvuses Tööõiguse allikateks on: 1). Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid; 2). Euroopa Sotsiaalharta; 3). Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad õigusaktid; 4). Eesti Vabariigi Põhiseadus; 5). seadused (töölepingu seadus, töötuskindlustuse seadus, individuaalse töövaidluse lahendamise seadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, kollektiivse töötüli lahendamise seadus, täiskasvanute koolituse seadus jt); 6). Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused; 7).
elatusvahendite hankimiseks. Eestis on võimalik töötada töövõtu lepingu, käsunduslepingu või töölepingu alusel. Käsundusleping ja töövõtu leping põhinevad võlaõigusseadusele, tööleping ja töölepingu seadusele. Kuna enamus inimesi töötab siiski töölepingu alusel, ei pruugi siiski iga töötaja olla piisavalt kursis töölepingu seaduse olemuse, töötaja ja tööandja kohustustega. Seega on antud teema väga aktuaalne. Esimeses peatükis räägime tööõiguse mõistest,kujunemisest ja valdkonnast, samuti tööõiguse allikatest ja tööõiguse printsiipidest. Teises peatükis räägime töölepingu mõistest, tunnustest, töölepingu sõlmimisest, lepingupooltest, töölepingu tingimustest, tähtajast ja katseajast Kolmandas peatükis uurime töötaja ja tööandja kohustusi. 3 1. TÖÖÕIGUS 1.1 Tööõiguse mõiste, kujunemine ja valdkond
Maksukorralduse seaduses. Iga-aastased eelarveseadused. Krediidiasutuste seadus. Finantsõigus on avalik-õiguslik seadus, meetodiks autoritaarne meetod. Maaõigus reguleerib maakasutuse suhteid. Iseseisva õigusharuna on meil väljasuremise staadiumis. Iseseisev õigusharu on sotsialismimaades. Tööõigus reguleerib tööandjate ja võtjate vahelisi suhteid ja mõningaid nendega seotud suhteid. Siia kuuluvad normid ja instituudid, mis reguleerivad töösuhte loomist. Tööõiguse normid reguleerivad töölepingu sõlmimist, töö- ja puhkeaega, palgaküsimusi, töövaidluste lahendamise korda, tööohutust, töökaitset. Tööõiguse harusse on seni kantud ka sotsiaalkindlustuse ja pensionilise kindlustamise suhted. Meetod on autonoomne, kuulub eraõiguse valdkonda. Õiguslik materjal: Eesti Vabariigi töölepinguseadus, Eesti Vabariigi puhkeseadus, Töö- ja puhkeaja seadus, Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, Kollektiivse
OÜ AREMAR Tööd saab Personalispetsialist Personalispetsialisti tööülesanneteks on Nõudmised kandidaadile · Personalidokumentide (käskkirjad, · Rakenduskõrgharidus või kesk-eri lepingud, tõendid jne) koostamine haridus · Personaliandmebaaside haldamine · Väga hea tööõiguse tundmine · Dokumentide arhiivi üleandmine · Keelteoskus- Eesti keel (kõrgtase), · Personali informeerimine ja Vene keel (vähemalt kesktase), nõustamine Inglise keel( vähemalt kesktase) · Töötajate värbamine · Töökogemused- vähemalt 2 aastat · Personali koolitamine/koolitusele · Isiksuseomadused-
sotsiaalseid põhiõigusi. Üha enam klassikaliselt riigi poolt tagatud sotsiaalsest kaitsest on nihkumas eraõiguslikult teostavate meetmete suunas – st. sotsiaalõigus hõlmab seega ka eraõiguslikke ning kolmanda sektori suhteid. Prantsusmaal ja Šveitsis mõistetakse terminit „sotsiaalõigus“ väga laias tähenduses. Seda kasutatakse üldmõistena sotsiaalkindlustuse, sotsiaalhoolekande ning ka tööõiguse tähistamiseks. Sotsiaalõiguse eesmärgiks on reguleerida kõiki töö ja töötusega kaasnevaid situatsioone, millesse üksikisik sattuda võib. Saksakeelses õigusruumis tähistab mõiste „sotsiaalõigus“ sotsiaalseadustikku koondatud osa õigusest. Eestikeelses sotsiaalõiguse terminoloogias on süvendanud segadust ka fakt, et mõistele „sotsiaalkindlustus“ on omistatud tõlkimisel erinev ulatus. Ühelt poolt on
St ettevõtja onkohustatud pandi pidajale koheselt teatama ettevõtte majandamise peatumisest või selle jagamisest või mud liiki võõrandamisest või muul viisil üleandmisest, samuti vara vähenemisest(, st kui tagatise väärtus oluliselt langeb), samuti vara või suurema osa vara hävimisest. Kommertspant lõppeb kommertspandi registrist kustutamisega. AÕS – on võimalik k aõigusi pantida, mid aon võimalik rahaliselt hinnata. Tööõigus Tõõõiguse mõsite olemus ja tööõiguse…. Töötegemine võib toimuda erinevates õiguslike svormides, kuid tööõigus reguleerib ainult töölepingu seaduse alusel tekkivaid suhteid. Eanmikel juhtudel tööd tegev isik on seotud teise poolega, kellele tööd tehakse või töönäol teenust pakutakse. Siit tulenevad pooltevahelised suhted vajavad korrastamist, st poolte õiguste ja kohustuste kindlaks määramist. Tööõiguse mõiste – tööõigus on õigusnormid ekodum, mis reguleerib töölepingu alusel
toimib riik ja KOV(kohalik omavalitsus). Nad luuakse eriseadused või erinormi alusel. · Eraõiguslik. Eraõiguslikud tegutsevad erahuvides. Füüsilised isikud teevad alustamislepingu, millega määratakse ära tegevuse piirid. · Äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused. Tööõigus Tööõigus reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõiguse printsiibid: · Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. · Töötingimused on riigikaitse all. · Riik reguleerib õiguslikult töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhete subjektide koostöö tagamiseks. · Töötajate ja tööandjate organiseerumisvabadus. · Töösuhete stabiilsuse põhimõte. · Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus.
5.2 Kasutusel oleva vara säilimine ja sihipärane kasutamine 5.3 Peab teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saadud informatsiooni 5.4 Peab kinni pidama sisekorraeeskirjast 5.5 Peab täitma tööülesandeid õigeaegse ja kvaliteetselt 5.6 Peab täitma töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid 6. NÕUETE PROFIIL 6.1 Rakenduskõrgharidus või kesk-eri haridus 6.2 Väga hea tööõiguse tundmine 6.3 Keelteoskus- Eesti keel (kõrgtase), Vene keel (vähemalt kesktase), Inglise keel( vähemalt kesktase) 6.4 Töökogemused- vähemalt 2 aastat 6.5 Isiksuseomadused- Koostöövõimeline, enesekindel, arenemisvõimeline, täpne, järjekindel, tähelepanelik, sõbralik 6.6 Arvutioskus- Väga hea Excel'i, PowerPoint'i ja Word'i kasutamise oskus, oskus töötada Windows keskkonnas ALLKIRJAD TÖÖANDJA TÖÖTAJA
Kui on vajadus, laseb kohtunik koguda täiendavaid tõendeid. Tavaliselt on kohtuistung avalik, aga samas on kohtunikul ka õigus kohtualuste kaitseks muuta kohtuistung kinniseks, kus võivad vaid osaleda protsessis osalevad isikud(nt. kui käsitletakse alaealiste väärkohtlemist). Eesti vabariigis lahendab kohtunik tsiviil-, kuriteo-, väärteo-, kriminaal või haldusasju. Tsiviilasjad on lepingutega seotud vaidlused, pankrotiasjad, tööõiguse küsimused. Väärteod on mitmesugused korrarikkumised nt. avaliku korra rikkumine. Haldusasjad on avalik-õiguslike vaidluste lahendamine nt. ametniku tegevus ja kriminaalasjad on nt. röövimised, tapmised, vargused ning uue seadusandluse järgi on ka alkoholijoobes auto juhtimine, kui see ületab teatud promillid. Kohtunikuna saab töötada väga tasakaalukas ning otsekohene inimene. Oma otsustes ning toimingutes peab olema kohtunik täiesti erapooletu ning
TALLINNA TÖÖLEPING TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Tööõiguse esemeks on kõige laiemas tähenduses inimtöö kasutamisel tekkivad vahekorrad. Töö tegemine enamikule inimestes vajalik enda ja oma perekonna ülapidamiseks, seega elatusvahendite hankimiseks. Tööõiguse esemeks on eelkõige töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekivad töölepingu sõlmimise tulemusena. Töölepingu kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollie, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlsustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused (TLS §1).
Kaasused tööõiguse kohta nr 1. 1. Töötaja soovib edaspidi töötada osalise tööajaga. Kas see on võimalik? 2. Töötaja oli tööle võetud kolmeks nädalaks. Lõpparve saamisel nõudis ta ka hüvitist kasutamata puhkuse eest. Kas töötajal on õigust saada puhkusehüvitist? 3. Ats asub tööle koristajana suveks 2 kuuks teise koristaja asemel, kes puhkusele läheb. Tööandja ütleb Atsile, et tulenevalt töölepingu seadusest ei pea asendamise ajaks asendajaga töölepingut sõlmima. Ats nõuab, et temaga sõlmitaks tööleping, sest töölepingu seadus näeb nii ette. Kummal on õigus? 4. Äriühing sõlmis Ilme V-ga lepingu, mille kohaselt Ilme V. pidi koristama tööruumid ja võtma vastu tellimusi. Neid ülesandeid pidi ta täitma kindlatel tööpäevadel. Selle töö eest maksti talle iga kuu 450 eurot. Pärast 6-kuulist töötamist taotles Ilme V. puhkust. Omanik keeldus puhkuse andmisest, väites, et I...
Tööõiguse kordamisküsimused abiks TLS Liis Märtens LH-18 1) Sõltumata töölepingu kestvusest võib tööleping olla ka suuline. Väide on tõene või väär? Põhjenda. Osaliselt Väär. Tööleping sõlmitakse kirjalikult kahes eksemblaris. Millest üks jääb tööandjale ja teine töötajale. Tööandja on kohustatud säilitama lepingut terve töösuhte aja ja peale lepingu lõppemist 10 aastat. Kui töötaja asub tööle, mille kestus ei ületa kahte nädalat, ei ole töölepingu sõlmimine kirjalikult kohustuslik. Siiski on kokkulepete selguse huvides ja vaidluste vältimiseks soovitatav teha kirjalik leping ka lühiajalise töösuhte korral. 2) Enamasti sõlmitakse tööleping tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni 5 aastaks. 3) Kui tööandja saab teada, et töötaja on esitanud enda kohta tööle kandideerimise protsessis olulisi valeandmeid oma oskuste ja hariduse kohta, võib tööandja töölepingu tühistada. Väide ...
Teine fundamentaalne tase on orgaaniline eluvaldkond, mis ei ole matemaatilis-füüsikaliselt formaliseeritud, kuid siingi esineb reeglipärasus. Nii saab iga elu kord alguse, kasvab, vananeb ja lõpuks sureb. Reeglid, mida inimene on tahtnud ja tahab näha või kehtestada, peavad neid loomulikke mittemuudetavaid asjaolusid silmas pidama. Ja seda tehaksegi. Nii põhinevad näiteks õiguslikud reeglid füüsilise isiku (inimese) teovõimest inimese looduslikul küpsemisel ning tööõiguse, töötervishoiu ja tööohutuse normid on välja töötaud arvesse võttes elukaare pikkust ja elu kvaliteeti mõjutavaid asjaolusid. Kolmas fundamentaalne tase on sotsiaalne eluvaldkond, inimühiskond, ning ühiskondlikke suhteid reguleerivad sotsiaalsed normid ehk –reeglid, mis moodustavad või peavad tagama sotsiaalse korra. Nimelt on inimene ühiskondlik olend, mis tähendab, et inimene vajab suhtlemist ja koostööd,
Tööõigus ja ohutus. Tööõigus: Olemus: Tööõiguse esemeks kõige laiemas tähenduses on inimtöö kasutamisel tekkivad vahekorrad. Töö tegemine on vajalik elatus vahendite hankimiseks endale ja oma perekonnale. Töö tegemine on sihipärane tegevus eelnevalt püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Tulu võib saada iseseisvalt töötades, teistest sõltumatult. Selline töötegemine ei vaja õigusliku reguleerimist (FIE). Valdavas enamikus on tööd tegev isik seotud teise poolega kellele tehakse tööd. Tööga seonduvad poolte vahelised
TvLS - töövaidluse lahendamise seadus TvLSE seletuskiri - seletuskiri töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu juurde. 20.03.2017 - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ac1b920f-a163-438d- aaeb-2e895f660506/Töövaidluse%20lahendamise%20seadus VVM - vabariigi valitsuse määrus VÕS - võlaõigusseadus õpik - Tööõigus. Loengud. 4., täiendatud ja muudetud trükk. Koost. M. Muda. Tln: Õigusteabe AS Juura, 2008 I Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus - töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Tööõiguse kujunemine - Tööõigus tekkis ajalooliselt töötaja kaitse õigusena, sest töötaja oli töösuhtes majanduslikult nõrgem pool. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Kujunes välja koos industrialiseerimise ja masstootmise tekkimisega. Tööõigus hakkas arenema 19
aste) – arutatakse inimeste kaebusi ja proteste riigi- ning omavalitsusorganite ja ametiisikute vastu. Ringkonnakohtud (2. aste) – vaatavad apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendid. Riigikohus (3. aste) – kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. On ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelvalve kohus. Tsiviilasi – avalduse esitaja kohtule on hageja, vastaspool kostja. (nt: lepingutega seotud vaidlused, perekonnaasjad, pankrotiasjad, tööõiguse küsimused) Kriminaalasi – üks osapool on riik, keda esindab prokurör. Kuriteo menetlemise õigus on vaid kohtul. (nt: vargus, röövimine, avaliku korra rikkumine vägivallaga, keelatud majandustegevus) Väärteoasi – leebem, kui kriminaalasi. Väärteo menetlemise õigus on ka kohtuvälisel menetlejal. Apellatsioon – alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus.
Kohtulik protsess võib olla loovutatud vaid elukutselisele lepitajale. Sellisel juhul lepitaja peab järgima seaduses sätestatud 1 193- " ( )" Kättesaadav arvutivõrgus: http://base.consultant.ru/cons/cgi/online.cgi?req=doc;base=LAW;n=103038 (13.11.2012) 2 194 27 2010 . " " ( )" Kättesaadav arvutivõrgus: http://base.consultant.ru/cons/cgi/online.cgi?req=doc;base=LAW;n=103039 (13.11.2012) 3 Siin kohal saab lihtsama näitena tuua VF Tööõiguse koodeksi ptk 61 § 401 Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.zakonrf.info/tk/401/ (13.11.2012) 4 193- 15. Kättesaadav arvutivõrgus: http://base.consultant.ru/cons/cgi/online.cgi?req=doc;base=LAW;n=103038 (13.11.2012) 5 Sealsamas, 16. tähtaegu ehk maksimaalselt kuuskümmend päeva. Teistest juhtudes lepitusmenetlus võib kestata kuni ükssada kaheksakümmend päeva.6 Menetlusosalised võivad keelduda lepitaja kaasamisest.
ette näeb. 4.Täiendada § 88 (Töölepingu erakorraline ülesütlemine) lg 3 kolmanda lausega järgmises sõnastuses: ,,Hoiatus kehtib kuus kuud arvates selle tegemisest." Täiendus on oluline õigusselguse ja kindluse tagamiseks. Tööandja ja töötaja peavad teadma, kui kaua on tööandjal õigus tugineda töölepingu ülesütlemisel hoiatusele. 5. Täiendada TLS uue paragrahviga 21 järgmises sõnastuses: ,,Sätete vastuolu korral kohaldatakse töötajale soodsamat sätet". Tööõiguse üks põhimõtteid on, et mistahes sätete (õigusnormide ja/või lepingu) vastuolu korral kohaldatakse töötajale soodsaimat sätet. Praktika näitab, et selle põhimõtte väljajätmine seadusest oli suur viga - lisaks paljudele tööandjatele leidub ka hulgaliselt juriste, kes ei soostu seda põhimõtet tunnistama ega järgima. Ka töövaidluskomisjonidelt on tulnud soodsama sätte põhimõtteid ignoreerivaid lahendeid. Üldjuhul tuuakse põhjenduseks asjaolu,
olema notariaalsed lepingud. 32. Millised lepingud peavad olema lihtkirjalikud? Laenu-, üüri- ja rendilepingud peavad olema (liht)kirjalikud. 33. Nimeta vähemalt 4 lepingu tagatise vahendit. Käsiraha, viivis, leppetrahv, tagatis(korter, maa), käendus. 34. Nimeta vähemalt viis ärilepingu liiki. Müügileping, vahetusleping, kinkeleping, rendileping, laenuleping, kindlustusleing, kindlustusleping. 35. Mis on tööõiguse peamine printsiip? Töötajate kaitse printsiip ning seadusest halvemate tingimuste lubamatus. 36. Millal võib sõlmida suulise töölepingu? Töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat. 37. Milla võib sõlmida töölepingu määramata ajaks? Üldreeglina sõlmitakse tööleping määramata ajaks. Määratud ajaks võib töölepingu sõlmida ajutiste tööde tegemiseks või ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks. 38. Kui pikk võib olla töölepingu katseaeg? 4 kuud.
Juhul, kui maksuobjektiks on tulud, millest on mahaarvatud kulud, on maksu suuruseks 15%. (Maksud Venemaal 2015) Lihtsustatud maksusüsteemi ei saa rakendada järgmised ettevõtted, kellel on filiaalid ja (või) esindused: pangad, kindlustusfirmad, investeerimisfondid, professionaalsed väärtpaberiturul kauplejad, pandimajad jne. (Maksud Venemaal 2015) 5 LÜHIDALT TÖÖPOLIITIKAST ROOTSI KUNINGRIIGIS Rootsi Kuningriigis on tööõiguse reeglid kehtestatud seaduste, kollektiivlepingute ja individuaalsete töölepingutega. Mõnede seaduste kohaldamine on tingimusteta kohustuslik, teiste puhul võib vastastikusel kokkuleppe alusel vastava sätte kohaldamisest loobuda. Seega võib kollektiivlepingus ja mõnedes teistes lepingutes otsustada teisiti, kui sätestatud seaduses. Rootsi Kuningriigis on kollektiivlepingud väga levinud ning need katavad suure osa tööjõuturust. Individuaalse töölepingu poolteks on
Giid on õnnetus- või haigusjuhtumi, marsruudist kõrvalekaldumise, kaebuste jms korral kohustatud teavitama sellest koheselt tööandjat. Giid I kvalifikatsiooni tõendamisel on nõutav keskharidus ja tulemuslik atestatsioon vähemalt ühes Eesti Vabariigi piirkonnas. Kutseoskusnõuded: · majanduse, (turismimajanduse põhimõisted) teadmine, · turunduse, sh turismiturunduse põhialused · ettevõtluse põhialused · majandustegevusvaldkonda reguleerivad õigusaktid · tööõiguse alused · tööohutus · töötervishoid · tööhügieen · jäätmekäitlus · esmaabi · klientide turvalisus ning klientide teavitamine marsruudil olevatest riskidest ja ohtudest · Organisatsioonikäitumise alused · Psühholoogia põhialused · Arvuti kasutamine · tekstitöötlusprogrammide ja interneti kasutamine · tabeltöötlus- ja esitlusprogrammide kasutamine · Eesti keel kõrgtase · Suhtlemine kõrgtase · suhtlemistehnikate valdamine
PRAKTIKAS ESINEVATE TÖÖÕIGUSLIKE PROBLEEMIDE ANALÜÜS TÖÖLEPINGU SEADUSE RAKENDAMISEL Esimesed tööõiguse alased probleemid saavad alguse töölepingust. Tööleping tuleb sõlmida kirjalikult, kuid öeldakse, et leping on sõlmitud ka siis, kui töötaja on nõus tegema tööd tasu eest (Hanson, 2011: 1). Seetõttu on mõned tööandjad saanud aru, et seaduse järgi ei ole vaja töölepingut kirjalikult sõlmida. Kirjalik leping on oluline ka üksnes seetõttu, et fikseerida poolte kokkulepped, näiteks millised on töötaja tööülesanded, millist töötasu ta saama hakkab, mis aegadel ja kus
TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele (õpik, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused. Abistav materjal: Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2012, 4) Tööõiguse olemus Tööõiguse mõiste töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates
TLS Poolte kohustused Töötaja ja tööandja kohustused Töösuhetes on mõlemal poolel töötajal ja tööandjal lepingust, seadusest ja tööõiguse olemusest tulenevad kohustused. Mõlema poole ühine kohustus on lojaalsuskohustus. Lojaalsuskohustus hõlmab endas nii tegutsemist heas usus, mõistlikult, kui ka arvestades tavasid ja praktikat. Töötaja kohustused 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; 3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi;
- Juriidilise vastutuse aluseks Teo õigusvastasust välistavad asjaolud - Hädakaitse - Hädaseisund - Kurjategija kinnipidamine - Kuritegude matkimine - Kohustuste kollisioon(mitu kohustust üheaegselt) - Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus - Kannatanu nõusolek - Oma õiguste teostamisele suunatud tegu - Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toimepandud tegu Eksam: 28. Nov. Riigi õigus Õiguse aluse kaasus Tööõiguse kaasus Töölepingu kaasuse näide: Tarvi-kinnipeetav,vangistusseaduse alusel töötas; hiljem töövõtuleping, kui vanglas ei olnud. Peeter- advokaat(teeb kõik mis võimalik), käsundusleping Siim-vanglaametnik,avalik teenistus,ATS. Äriühingu juht Toomas võttis Tarvi tööle. Tööleping(katseaeg) 2 kuud oleks pidanud 4 asemel, kuna 4 kuuks läks tööle. Tarvil pidid olema enda tööriistad- 3 kuud oli tööl, siis puudus(haigusleht vajalik) ei
mõista teise inimese (suhlemine) regulatiivne funktsioon- käitumise reguleerimine. See on loomise protsess vastastikuse tegevuse. Tänu sellele inimene reguleerib mitte ainult oma käitumist, kuid ka teiste inimeste käitumist. (koostöö, inimeste soobivus) afektiivne funktsioon-iseloomustad inimeste emotsionaalne tasend, mis näitab üksikute suhtumist keskkonnale, sealhulgas sotsiaalse. sotsialiseerimise funktsioon- on seotud juhtimise sotsiaal- ja tööõiguse protsessidega ja loomise inimsuhtega. enesehinnangu kujunemine- aitab enesejaatust, näidata isikliku intellekt ja oskusi ning psühholoogiline potentsiaal. Kokkuvõtteks: kõik need funktsioonid on transformeeritud ühes põhifunktsioonis regulatiivne funktsioon, mis ilmneb üksikute teistega interaktsioonis. Suhtlemine on mehhanism, mis reguleerib sotsiaalse ja psühholoogilise inimeste käitumist nendes ühistegevuses. 5
I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) idee mõju töösuhete reguleerimisele TLS par 1 sätestab TL mõiste, mille kohaselt TL alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TL pooled: töötaja võib olla ainult füüsiline isik, aga tööandja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.
Tööõigus. 1. Mis eristab tööõigusliku suhet teistest lepingulistest suhetest? Töösuhe on oma olemuslikult võlaõiguslik suhe, millele kehtib põhiseaduslik lepinguvabaduse põhimõte, st. lepingu pooled on sisu kujundamisel vabad. 2. Mis on tööõiguse allikateks. Tööõiguse allikateks on Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni konventsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid, Eesti Vabariigi põhiseadus, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministri määrused, KOV normatiivaktid, kollektiivleping. 3. Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale. On sätestatud üldreegel, et alla 15. aastase koolikohustusliku alaealise töötamine on keelatud. Siin on seadusandja näinud ette erandeid
1) üldised; 2) spetsiaalsed. 4. Ettekirjutuste kohustuslikkuse järgi: 1) imperatiivsed ehk kategoorilised; 2) dispositiivsed; 3) soovitavad (ka juhendavad või selgitavad). 5. Eriliigitused: 1) definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid; 2) delegatsiooninormid; jne. Era- ja avaliku õiguse normid ning normid õigusharude järgi (tsiviilõiguse, kriminaalõiguse, tsiviilprotsessiõiguse, kriminaalprotsessiõiguse, riigiõiguse, tööõiguse jne normid). Olulisemad normiteooriate tänapäevased käsitlused on esitanud õiguskantsleri asetäitja- nõunik Madis Ernits 14. detsembril 2009 Justiitsministeeriumis õiguskeele päeval peetud ettekande täiendatud versioonina ajakirja “Õiguskeel” 2010. aasta numbris 1 avaldatud artiklis “Õigusnormi struktuur” pärast stažeerimist Karlsruhes Saksa Liidukonstitutsioonikohtu juures 2009. aastal Euroopa Liidu personaliarendusmeetme raames. (Ernits, M
Kohtunikud nimetatakse iga maa valitsuse poolt 6 aastaseks tähtajaks. Kohtunikud annavad vande, kus nad tõtavad lahendada kohtuasju sõltumata oma riigi valitsusest. Eurointegratsiooni süvenedes on lisandunud üha uusi õiguse valdkondi, kus Euroopa Kohus menetlusi korraldab. Täna ei ole kohtuasjad seotud ainult majandusküsimuste, konkurentsi ja ühisturu toimimisega. Sageli käsitletakse ka tööõiguse, sotsiaalõiguse, sugupoolte võrdõiguslikkuse ning haridussertifikaatide tunnustamisega seotud kaasusi. Vaid kriminaalõigus on jäänud selleks vallaks, kus rahvusriikide õigused on ainupädevad ning EL ülimuslikkuse printsiipi ei kohaldata. Euroopa kohus asub Luxembourgis. Eestit esindab Uno Lõhmus. Euroopa Inimõiguste kohus Konventsioon inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks ehk Euroopa inimõiguste konventsioon
31. Miks ja kuidas peaksid organisatsioonid sotsiaalselt vastutustundlikult toimima? Vastutustundlik organisatsioon püüab tagada, et tema ettevõtte mõju inimestele, loodusele ja meie planeedile oleks võimalikult positiivne. Ettevõtteid suunavad vastutustundlikkusele rahvusvahelise üldsuse poolt kokku lepitud nõuded, mida iga ettevõtja peab täitma, sest need nõuded põhinevad inimõiguste ülddeklaratsioonil ja rahvusvahelistel tööõiguse reeglitel. 32. Mida selgitab M.Porteri Viie konkurentsijõu mudel? Porteri viie konkurentsijõu mudel aitab välja selgitada tegevusvaldkonna olukorra. Mida suuremad on konkurentsijõud, seda väiksemad on ettevõtte võimalused hinna tõstmiseks ja suurema kasumi teenimiseks. Ideaaljuhul on kõik konkurentsijõud nõrgad. 33. Millised on vastavalt Douglas McCregori teooriale X ja Y inimese omadused ja oskused?
TÖÖÕIGUS Mall Gramberg Kutsekoolide õpetajate koolitus Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus 21.02.2008 Tööõiguse olemus Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002
Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus).
saab? Peamine mõte on teada saada, kuidas on mingi aspekt erinevates maailma piirkondades reguleeritud ning kuidas saaks seda ka ise kasutada. EL direktiivid sünnivad läbi võrdleva käsitluse. Võrdlevat tööõigust kasutatakse ka rahvusvaheliste ettevõtete juures, näiteks filiaalide puhul. Euroopa töönõukogusid on Eestis olemas. Seda seetõttu, et Eestis on mitme suure firma harufirmad (nt G4S). Eestist valitakse ka sinna nõukogusse paar esindajat. Võrdleva tööõiguse mõiste puudub. See on alati pikk kirjeldus sellest, mida võrdlev tööõigus teeb. On kaks koolkonda, kes töösuhete võrdleval käsitlusel tooni annavad. Esimene koolkond ehk konvergentsi koolkond ütleb et töösuhete võrdlemine on mõttetu. Seda seetõttu et tootmine globaliseerub ja muutub ühesuguseks, siis töösuhted seoses sellega lähevad samasuguseks. Lõppastmes ei ole seetõttu midagi võrrelda, sest tööetapid on ühesugused. Näiteks mobiilirakendused (nt Uber) on ühesugused
organisatsiooni liikmed või mitte.” Komitee viitas Gustafssoni kaasusele ja jätkas: „Selline järeldus võib minna vastuollu artikliga 5, ent üksnes juhul, kui see puudutab ühinemisvabaduse tegelikku sisu.” Antud juhul ei suudetud tõendada, et seda vabadust oleks piiratud rohkem kui kollektiivläbirääkimiste süsteemi tõhususe ja sidususe tagamiseks vaja. Euroopa Liit Üldiselt peetakse laiendamist tööõiguse seaduslikuks vahendiks, mille abil saab tagada tööandjate võrdsed tingimused ja töötajate miinimumkaitse. EL Põhiõiguste Harta artiklis 28 kinnitatakse, et asjakohasel tasandil kollektiivlepingute üle läbirääkimiste pidamine ja nende sõlmimine on ELi töötajate, tööandjate ja nende organisatsioonide põhiõigus. Lisaks kinnitatakse hartas töötaja õigust õiglastele töötingimustele (artikkel 31), ent teisalt tunnustatakse ka vabadust tegeleda seaduse piires
Alusetust rikastumisest tulenevatele nõuetele kohaldatakse selle riigi õigust, mida kohaldatakse tegelikule või eeldatavale õigussuhetele, mille alusel kohustus täideti. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevatele nõuetele kohaldatakse selle riigi õigust, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu tehti või sündmus toimus. Tööõigus Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu alusel. Tööõiguse normid ei laiene eriseadustega reguleeritud teenistusele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes, saadikutegevusele, kaitsejõudude tegevteenistusele jms. Nii näiteks teenistussuhteid reguleerib avaliku teenistuse seadus. Avaliku teenistuse all mõistetakse töötamist riigi või või kohaliku omavalitsuse asutuses, mis teostab avalikku võimu ja mida finantseeritakse riigi või KOV eelarvest. Tööõiguse allikateks on:
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet
Üürilepingusse tähtaja mittemärkimise korral loetakse leping sõlmituks viieks aastaks. Üüri võib tõsta ainult üks kord 12 kuu jooksul ja sedagi vaid siis, kui on tõusnud üüri mõjutavad muud hinnad. Üürniku sõbrad ja tuttavad võivad seal elada kuni 1,5 kuud, siis on vaja üürileandja nõusolekut. Kommunaalteenused vesi, kanalisatsioon, elekter, telefon, gaas Töötaja kaitse printsiip ning seadusest halvemate tingimuste lubamatus on tööõiguse kõige olulisemad põhimõtted. Tööandja algatusel võib töölepingu lõpetada järgmistel juhtudel: · Ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni likvideerimisel · Tööandja pankroti väljakuulutamisel · Töötajate koondamisel · Töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu · Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu · Töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel · Töötaja suhtes usalduse kaotamisel
19. Miks ja kuidas peaksid organisatsioonid sotsiaalselt vastutustundlikult toimima? Vastutustundlik organisatsioon püüab tagada, et tema ettevõtte mõju inimestele, loodusele ja meie planeedile oleks võimalikult positiivne. Ettevõtteid suunavad vastutustundlikkusele rahvusvahelise üldsuse poolt kokku lepitud nõuded, mida iga ettevõtja peab täitma, sest need nõuded põhinevad inimõiguste ülddeklaratsioonil ja rahvusvahelistel tööõiguse reeglitel. 20. Mida nimetatakse kavandamiseks/planeerimiseks? Miks on vaja kavandada/planeerida? Kavandamine (planeerimine) – organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramine. Planeerimine on vaja selleks, et võimaldada ette näha protsessi eesmärkide seadmisest nende saavutamiseni välja, lihtsustada praktilist tööd, koordineerida tegevust,vähendada ebaselgust, väheneda topelt tegevus ja “tühi töö”. 21
süüdistavad asjaolud. Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks vajalikud tingimused. Tsiviilasi. Haldusasi. Kriminaalasi Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Tsiviilvaidluste ring on suur ning sinna alla kuuluvad erinevatest lepingutest ja võlasuhetest tulenevad vaidlused, perekonna- ja pärimisasjad, asjaõigust puudutavad vaidlused, äri- ja mittetulundusühingute tegevuse ja juhtimise küsimused, pankrotiasjad ning tööõiguse küsimused. Tsiviilasjade menetlemist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik. Poolteks on hageja ja kostja. Hageja on hagiavalduse esitaja ning kostja on hageja poolt oma hagiavalduses näidatud isik, kelle vastu tema haginõue on suunatud. Kolmas isik on isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada. Tsiviilasjade lahendamisega tegeleb maakohus. Haldusasjade lahendamisega tegeleb halduskohus
TEKO TÖÖÕIGUSE ja SEADUSANDLUSE ARVESTUSE ÜLESANDED 1) Arutle põhjalikud kõik võimalikud seadusest tulenevad võimalused läbi, selgita, mida sina samas olukorras teeksid ning mida teha, et selliseid olukordi vältida! 2) Kui võimalik tugine seaduse sätetele, kuid kirjuta need ka lahti! A. Mart on 15-aastane müüja kohalikus poes, külas on elanike vähe, tööjõud on piiritletud, seega peab Mart töötama graafiku alusel, kuid päevad on pikad ning teha tuleb ka lisatunde, Mardil on fikseeritud kuupalk ning tal on kaheksa klassi haridus ja rohkem kooli minna ta ei plaani, sest tööd on palju ning palk (543 EURi bruto) on piisav sissetulek, et maapiirkonnas hästi elada! Ületundide eest Mardile ei maksta, kuigi tööd tuleb teha vahest ka 14 tundi päevas, kuna pood on ka küla keskus ja seal eriti kellaaegadest kinni ei peeta. Poes on müügil kõik, mis maal vaja: alustades saiast-leivas...
kasutab võõrast tööjõudu ja tasub selle eest, töösuhteks. Tööleping on õigusakt, mis kujutab endast töötaja ja tööandja vahelist kokkulepet, mille kohaselt töötaja kohustub isiklikult teostama konkreetsele ametikohale vastavat tööd ning järgima antud tööandja juures kehtivaid töösisekorraeeskirju. Tööandja aga kohustub varustama töötajat kokkulepitud tööfunktsioonile vastava tööga, maksma töötajale õigeaegselt ja täies mahus töötasu ning tagama tööõiguse alases seadusandluses, kollektiivlepingus ja osaliste kokkuleppes sätestatud töötingimused 43. Töötaja ja tööandja kohustused. Töötaja kohustused: 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; 3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi; 4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;
üldkoosolekul - või ametiühingu usaldusisik - valitud ametiühingu liikmete hulgast (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 44). Usaldusisiku ülesanded on saada tööandjalt tööks vajalikku teavet, leppida kokku, millist teavet tööandjalt ja kui sageli vajatakse, anda seda teavet edasi töötajatele. peatada koondamine, kui koondatakse suur huik töötajaid lühikese ajajooksul, lepitada töötülis osapooli, teavitada töötajaid vajalikest tööõiguse normidest, pidada tööandjaga läbirääkimisi töötingimuste parandamiseks, töö produktiivsuse tõstmiseks, olla kollektiivlepingu sõlmimise initsiaator, esindada töötajaid selle sõlmimisel, teha koostööd tööinspektsiooniga tööseaduste paremaks täitmiseks, olla aktiivne ametiühingute liitudeja keskliidu töös (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 44). Oma õiguste, huvide eest seisjaks suhetes tööandjaga saavad ametiühingu liikmed ettevõttes valida endi hulgast usaldusisiku
teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Töövõtulepingu mõiste Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. TÖÖÕIGUS 1. Tööõiguse mõiste. Tööõiguse allikad. Tööõigust on erialases kirjanduses väga erinevalt määratletud: · tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja poolt sõltuva töö tegemist tööandja alluvuses; · tööõigus on sõltuva töötaja kaitseõigus, töötaja kaitseks loodud eriõigus; · õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkinud töösuhteid töötaja poolt sõltuva töö tegemisel tööandja alluvuses.
1.Tööõiguse allikad ja printsiibid. Euroopa Liiddu mõju siseriiklikule õigusele Õiguse allikad; Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konseptsioon, Rooma leping, euroopa sotsiaalharta, euroopa ametiühingute konvension, ühtne euroopa akt, maastrihi leping, amsterdami leping, nice leping. Euroopa ühenduse õigusel on normide ühtlustaja ja ümberkujundaja roll. Euroopa liidu õigus mõjutab nii kogu liikmesriigi õiguskorda, kui ka üksikisikuid.üksikisikutel on nii õigused kui ka kohustused. Ühenduse normid on suunatud vahetult töötajatele, tööturu osapooltele vm ühiskondlikele organisatsioonidele. Euroopa ühenduse õigusaktid on liikmesriikidele vahetult kohaldatavad ja ühenduse õigus on liikmesriigi suhtes ülimuslik. Õigus peab liikmesriigis kehtima ühetaoliselt ja vahetult.eraisikud võivad ühenduse õigusele tugineda, nii vaidluses üksikisikuga kui ka vaidluses liikmesriigi organiga. Direktiividel on kaudne mõju. Liikmesriigid peavad tarvitusel...
annaabi.ee 
