sätestatud teisiti. Lisaks eristavad töölepingut teistest teenuse osutamise lepingutest järgnevad iseloomulikud jooned: • tööd tehakse isiklikult; • töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid; • töötaja osaleb tööandja ettevõtte tegevuses (muu hulgas töötamine tööandja ruumides, töökorralduslike reeglite järgimine, ühisüritused kolleegidega); • tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ette nähtud hüved (nt puhkus, puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses); • töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud näiteks suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega; • lepingust tulenevad kohustused piiravad või kohustavad töötajat ka väljaspool töösuhet (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus); • töötaja on suurel määral sõltuv tööandjast, kelle makstav tasu moodustab suure osa tema sissetulekust.
Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev; ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Töölepingu tunnused: kestvusleping; töötaja ja tööandja vaheline leping, mille esemeks on ühe isiku poolt tehtav töö; üheks pooleks alati füüsiline isik (töötaja), tööandja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik; tööandja on kohustatud maksma töötajale töö eest tasu (kord kuus, kindlal kokkulepitud ajal). Töösuhteid iseloomustab alluvussuhe: tööandja juhib ja korraldab tööprotsessi, töötaja allub tööandja juhtimisele, kontrollile ning kehtestatud reeglistikule, tööandja määrab üldjuhul töö tegemise koha ja aja.
iseloomustavaid teatisi; 14) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötaja töötasu kohta. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe (§ 34). Tavalisi koolituskulusid ületavad kulud. Siduvusaeg proportsionaalne kuludega, maksimum kuni kolm aastat. Kulude proportsionaalne hüvitamine. Torumehe säte (§ 38). Töötaja õigus tegeleda tööajast isiklike asjadega. Mõistlik aeg pigem tunnid, mitte päevad. Töötasu maksmise kohustus. 4.Töötasu. Töötasu üldnõuded (§ 29). Töötasu on töölepingu oluline tunnus ja tingimus (§ 1). Kui töötasu suurus ei ole kokku lepitud, on töötasu suuruseks sarnase töö eest tavaliselt makstav tasu. Töötasu brutosummana ja rahas, muud hüved kokkulepituna. Oluline on mida ja mille eest saab. Töötasu arvutamise viis, maksmise kord ja palgapäev. Samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed (§ 5 lg 1 p 5).
· töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud muu hulgas suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega; · lepingust tulenevad kohustused piiravad või kohustavad töötajat ka töösuhtevälisel maastikul (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus); · tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ette nähtud hüved (näiteks puhkus, puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammääras); · töötaja on suurel määral sõltuv tööandjast, kelle poolt makstav tasu moodustab suure osa tema sissetulekust näiteks käsunduslepingu, töövõtulepingu, agendilepingu ja maaklerilepingu puhul ei ole tööd tegev isik seotud konkreetselt 3 2.2. Lepingute eristamiskriteeriumid
iseloomustavaid teatisi; 14) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötaja töötasu kohta. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe (§ 34). Tavalisi koolituskulusid ületavad kulud. Siduvusaeg proportsionaalne kuludega, maksimum kuni kolm aastat. Kulude proportsionaalne hüvitamine. Torumehe säte (§ 38). Töötaja õigus tegeleda tööajast isiklike asjadega. Mõistlik aeg pigem tunnid, mitte päevad. Töötasu maksmise kohustus. 4.Töötasu. Töötasu üldnõuded (§ 29). Töötasu on töölepingu oluline tunnus ja tingimus (§ 1). Kui töötasu suurus ei ole kokku lepitud, on töötasu suuruseks sarnase töö eest tavaliselt makstav tasu. Töötasu brutosummana ja rahas, muud hüved kokkulepituna. Oluline on mida ja mille eest saab. Töötasu arvutamise viis, maksmise kord ja palgapäev. Samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed (§ 5 lg 1 p 5).
............................................................................................ 98 § 48. Valveaeg........................................................................................................... 99 § 49. Alaealise tööle rakendamise piirang............................................................... 100 § 50. Öötöö piirang.................................................................................................. 100 § 51. Igapäevane puhkeaeg.................................................................................... 103 § 52. Iganädalane puhkeaeg................................................................................... 105 § 53. Tööaja lühendamine....................................................................................... 106 § 54. Õigus puhkusele............................................................................................. 106 § 55. Põhipuhkus................
Kohustus maksta töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal - Tööandja on kohutatud maksma töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal - Töötasu maksmise kohustus tuleneb otseselt töölepingu mõistest - Töötajal on õigus nõuda viivist, kui töötasuga on oluliselt viivitatud. Kohustus anda puhkust ja maksta pukusetasu - Vastavalt TLS $ 28 lg 2 p 3 on tööandja kohustatud andma töötajale ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu - Puhkuse mõiste alla ei kuulu üksnes põhipukus, vaid ka vanemapuhkused ja õppepukus. Kohustus tagada kokkulepitud töö ja puhkeaeg - TLS $28 lg 2 p 4 kohaselt on tööandja kohustatud tagama töötajale kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust. - Tööandja kohustus tagada kokkulepitud töö- ja puhkeaeg tuleneb sarnaselt puhkuse andmise kohustusega ainult töösuetest ja on töölepingu eristamise aluseks teistest
Kohustus maksta töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal - Tööandja on kohutatud maksma töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal - Töötasu maksmise kohustus tuleneb otseselt töölepingu mõistest - Töötajal on õigus nõuda viivist, kui töötasuga on oluliselt viivitatud. Kohustus anda puhkust ja maksta pukusetasu - Vastavalt TLS $ 28 lg 2 p 3 on tööandja kohustatud andma töötajale ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu - Puhkuse mõiste alla ei kuulu üksnes põhipukus, vaid ka vanemapuhkused ja õppepukus. Kohustus tagada kokkulepitud töö ja puhkeaeg - TLS $28 lg 2 p 4 kohaselt on tööandja kohustatud tagama töötajale kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust. - Tööandja kohustus tagada kokkulepitud töö- ja puhkeaeg tuleneb sarnaselt puhkuse andmise kohustusega ainult töösuetest ja on töölepingu eristamise aluseks teistest
9) Hoiduda tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu 10) Teatada tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest 308. Millised on tööandja kohustused? 1) Kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeid korraldusi 2) Maksma töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal 3) Andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu 4) Tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust 5) Tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu 6) Tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused 7) Tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja
alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seaduse alusel, ja see omakorda võib viia hüvitise väljamõistmiseni tööandjalt. Õige lepingu liigi valiku eest vastutab tööandja. Kui poolte vahel tekib teenuse osutamise käigus
17. Kas tööandja maksab keskmist palka ka töötaja lapse abiellumise korral või töötaja lähedase matuste korral? Jah 18. Kas tööandjal on õigus nõuda töötasu töötajalt ka tagasi, kui ettemaksest on möödunud enam kui aasta? Ei 19. Kuidas toimub lähetustasu maksmine? Dokumentide alusel 20. Kas töötajal on õigus tutvuda tema kohta kogutavate andmetega? Jah 11 Töö ja puhkeaeg 1. Mis on puhkeaeg? Aeg , mis ei ole tööaeg 2. Mis on täistööaeg? Täistööaeg tähendab Eesti seadusandluse mõistes 40 tunnist tööaja pikkust nädala jooksul ja 8 tunnist tööaja pikkust päeva jooksul, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas. 3. Mis on osatööaeg? Mis ei ole täistööaeg 5. Mis on summeeritud tööaeg? tööaeg, mis jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. 6. Mis on ületunnitöö? Kes võib teha ületunnitööd
.. Need ei lähe töötaasuna arvesse. 7) Aeg kui töötaja täidab kokkulepitud tööülesanded e. tööaeg määratakse kindlaks poolte kokkuleppel. Eelkõige on oluline kokku leppida tööaja pikkuses. Töölepingu seaduses eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi, 7-päevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas. See on täistööaeg (40h nädalas, 8h päevas). Pooltel on aga õigus kokku leppida täistööajast lühemas tööajas. Töölepingus ei saa kokku leppida ületunnitöö tegemises. Osalise tööaja puhul on kindlasti vaja täpsustada mitu tundi nädalas töötaja töötab ja kuidas need tunnid jaotuvad 7 päevase ajavahemiku peale. Tööaja korraldus määratakse kindlaks töökorralduse reeglites. 8) Töö tegemise koht. Töö tegemise koha kindlaks määramine töölepingus on töötaja jaoks eriti tähtis. Töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega, kuna
Tööandja vastutab töötaja poolt tekitatud kahju eest. Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust Ta peab täitma oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Kindlsutama töötaja kokkulepitud tööga, andma selgeid korraldusi, maksma töö eest tasu, andma puhkust ja maksma puhkusetasu, Tagama töö- ja puhkeaja, tagama töötajatele koolitused-koolitamiskohustus, tagama tööohutuse nõuetele vastavad täätingimused, tutuvustama täätajala töökorralduse reegleid, austama täätaja privaatsust jne. Tööandja peab maksma töötajale töötasu töö mitteandmisel. kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks
Vastutuse alused ( TLS § 117-130) Tööandja kohustused ( TLS § 28-41) (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2) Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.02.13 otsus nr 3-2-1-176-12; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal ( TLS § 5 lg 1 p 5 ja § 29- 39); 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ( TLS § 5 lg 1 p 9); 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6 ) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; ■ Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, RT I, 26.02.2015,17 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.12.2001 otsus nr 07
üldisemaid poliitilisi otsuseid. Tavaliselt eelnevad streigile läbirääkimised tööandjate ja töötajate või nende esindajate vahel. Riigis kehtiva seadusandluse kohaselt ei või streikida ametnikud ja abiteenistujad, sõltumata sellest, kas nad teostavad avalikku võimu või mitte. Eraldi on keelatud streikida ametnikel, kellele on juba streikimine keelatud eriseadusega. Nendeks on näiteks politseinikud ja päästetöötajad. 10. TÖÖ- JA PUHKEAEG 9.1 Täistööaeg (§ 43) on 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase vahemiku kohta. Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud täistööajast lühema tööaja, on tegemist osalise tööajaga. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldab seadus täistööaega. Tööandja peab võimaldama töötajale vaba aega, kui see on töötajale vajalik isiklikel põhjustel. Üldine tööaja piirmäär (§ 46) koos ületunnitööga on keskmiselt 48 tundi
kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul. (2) Koolituskulude kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui: 1) kokkulepe on sõlmitud kirjalikult; 2) kokkuleppes on näidatud koolituse sisu ja kulud; 3) siduvusaeg ei ületa kolme aastat; 4) siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk. (3) Töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui töötaja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja möödumist, välja arvatud, kui töölepingu ülesütlemise põhjuseks on tööandjapoolne oluline töölepingu rikkumine. (4) Töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui tööandja ütleb töölepingu enne siduvusaja möödumist üles töötajapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu.
pdf Seletuskiri http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems2&emshelp=true&eid=353198&u=20120902152153 TTOS - Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Vastu võetud 16. juunil 1999 TäKS - Täiskasvanute koolituse seadus. Vastu võetud 18. veebruaril 2015 TäKSE seletuskiri https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8feef3b-a519-480f-9585- 7c24850d9030/Täiskasvanute%20koolituse%20seadus I Töö- ja puhkeaeg 1. Tööaja mõiste ning kestus. Täistööaeg. Lühendatud täistööaeg. Osaline tööaeg. Tööaja arvestamise viisid. Tööaja summeritud arvestuse kasutamine Tööajaks on aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid, ning summeeritud tööajaks vastavalt tööaeg, mis on arvestusperioodi jooksul jaotatud ebavõrdselt. Täistööajaks on 8 tundi päevas ja 40 tundi 7-päevase vahemiku kohta. 8-tunnisest tööpäevast ja 40-
kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine. Ületunnitöö kokkulepe töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud, on tühine. Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Öötöö on siis, kui tööaeg langeb vahemikku kl 22.00 kuni 6
töötajapoolse töölepingu õigusvastase ülesütlemise korral õigus nõuda töötajalt mõistlikku hüvitist. TÖÖANDJA KOHUSTUSED TLS § 28-41: (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2)Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal ( TLS § 5 lg 1 p 5 ja § 29-39); 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ( TLS § 5 lg 1 p 9); 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; ■ Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, RT I, 26.02.2015,17
TL iseloomustab töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ning ta on kohustatud kokkulepitud tööd tegema lepingu esemeks on töötegemine kui protsess (tegemist kestvuslepinguga) töötegemine toimub kas tähtaega määramata või teatud pikema aja jooksul (töösuhted on stabiilsed suhted) poolte vahel on alluvusvahekord töölepingu alusel tehtav töö on tasuline. Tasu maksab alati tööandja ja see moodustab suure osa töötaja sissetulekutest, tasu maksmine on perioodiline töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel Töölepingu eristamine teistest VÕS-s nimetatud teenuse osutamise lepingutest toimub juhtumipõhiselt läbi konkreetse lepingu iseloomu väljaselgitamise (s.t ei ole oluline lepingu nimetus). Eeldatakse TL kui üks isik teeb teisele tööd ja saab selle eest tasu, vastupidist peab
esitatud pangakontole hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 5. kuupäeval. Lepingu kehtivuse ajal oli A. nädal aega puhkusel. Käsunduslepingu tähtaja möödumisel sõlmiti A.-ga uus sama sisuga käsundusleping 2014. aastaks. Selle lepingu lõppemisel teatas OÜ A.-le, et tema teenuseid enam ei vajata. Seepeale pöördus A. kohtusse käsunduslepingu töölepinguks tunnistamise ning lepingu täitmise nõudega. Kuidas vaidlus lahendada? Kui on tasu eest tehtav töö, siis eeldatakse töölepingut, kuid tuleb vaadata, kas oli alluvussuhe ehk kas oli määratud töö tegemise viis, koht ja aeg. 7 Viis: 2 teenust ja need olid määratletud. Tegemist ei ole spetsialisti tööga. Ta ei saanud ise valida, kuidas ta tööd teeb. Inimene on spetsiifiliselt allutatud erinevatele juhistele, ta ei ole oma töös vaba
lubatud (s.t vanem ei tohi anda selleks nõusolekut) TÖÖANDJA - juriidiline isik - teovõimeline füüsiline isik Riina Vään 2 3. TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE JA TÖÖTINGIMUSTEST TEAVITAMINE TL sõlmitakse kirjalikult. Oluline lepingueelsed läbirääkimised. Uues seaduses töölepingus lepitakse kokku tehtav töö ja makstav tasu ja teiste tingimuste osas on kirjalik töötingimustest teavitamise kohustus (ei pruugi olla lepingus). Eeldatakse, et nendest tingimustes teavitatakse enne tööle asumist, kui seda ei tehta, siis 2 nädala jooksul peale T nõudmist. Tingimused, millest töötajat tuleb teavitada (kõikide TL puhul vt § 5)) 1) poolte andmed 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg 3) tööülesannete kirjeldus (neid ühepoolselt muuta ei saa)
· Summeeritud tööaja arvestuse korral peab töötaja nädalas saama puhata vähemalt 36 tundi järjest. · Töötaja peab tööpäeva sees saama puhkepause. Pärast 6-tunnist töötamist on töötajal õigus puhata vähemalt 30 minutit. · Ületunnitööd ei saa nõuda rasedalt ja inimeselt, kellel on õigus saada sünnituspuhkust. · Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida täiendavad ületunnitöö tegemises. Täiendav ületunnitöö on töötamine keskmiselt üle 48 tunni ndalas. · Täiendav ületunnitöö ei tohi olla kahjulik töötaja tervisele. · Töötaja võib kokkuleppe igal ajal põhjust omamata üles öelda, teatades tööandjale selleks 2 nädalat ette. · Tööinspektsioonil on õigus täiendava ületunnitöö tegemist keelata või seda piirata. · Töötaja ei tohi töötada nädalas keskmiselt rohkem kui 48 tundi arvestusperioodiga
töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi; 12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud või makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi ja 13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulutused proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui: 1) ta ütleb töölepingu üles enne siduvusaja möödumist, v.a tööandjapoolse lepingurikkumise tõttu; 2) tööandja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja möödumist töötajapoolse lepingurikkumise tõttu. Tööandja on kohustatud maksma töötajale töölähetuse aja eest päevaraha, majutus- ja sõidukukud, mille suuruse, maksmise tingimused ja korra on kehtestanud Vabariigi Valitsus. Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel
Tööseadusandluse praktiline rakendamine Töölepingu ja töövõtulepingu erisused (A) TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille alusel muutub võimalikuks töölepingu eristamine teistest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 8. osas nimetatud teenuse osutamise lepingutest, ning määrab töölepingu asukoha kehtivas õiguses. Töölepingu eristamine muudest VÕS-s nimetatud teenuse osutamise lepingutest (eelkõige § 619 käsundusleping, § 635 töövõtuleping, § 658 maaklerileping, § 670
Tööõiguse kordamine 1. Töölepingu mõiste e tunnused. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik(töötaja) teisele isikule(tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. TL loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldata üksnes tasu eest. 2. Töölepingu sõlmimine TLS Peatükk 2, § 4. Töölepingu sõlmimise erisus (1) Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta satestatut. VÕS Peatükk 2, 1. Jagu § 9. Lepingu sõlmimine (1) Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse
00- 24.00, kui ta teeb kerget tööd täiskasvanu(alaealise seduslik esindaja) järelvale all kuluuri, kunsti, spordi v. Reklaami tegevuse ala. Selle erandi mõte: võimaldada alaealistel osaleda etendusasutustee töös. Lisaks üldisele piirangule on täiendav piirang kooliajal töötamisel: koolikohustuslik alaealine ei tohi teha tööd enne koolipäeva algust. Seadusandja on pidanud vajalikuks eraldi määrata kindlaks ka alaealiste igapäevase puhkeaja kestvuse. Järjestikune puhkeaeg päevas: 7-12 aastane : vähemalt 21 tundi. 13-14 aastane v. Koolikohustuslik : vähemalt 20 tundi 15 mittekoolikohusluslik:18 tundi 16 aastane mittekoolikohustuslik ja 17 aastane: 17 tundi Selle piirangu järgi pole võimalik rakendada alaealist täistööaja puhul tööle ka eri kellaaegadel tööpäeva jookul. TLS sätestab, et alaealisele töötajale tuleb anda pikema kui 4,5 tunnise töötamise kohta tööpäevasisene vaheaeg vähemalt 30 minutit.
tööandjaga, kelle õigusi tuleks kaitsta. 2. Mida peetakse silmas tüüpilise (klassikalise) töösuhte all? Millised on ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis on tulevikutöö? Kas ja kuidas see muudab tööõiguse kohaldamisala? ❏ Tüüpiline (ehk klassikaline) töösuhe - töösuhe, milles on töötajal üks kindel töökoht, tema ja tööandja vahel on sõlmitud tähtajatu tööleping ning tema koormuseks on täistööaeg. ❏ Ebatüüpilised töösuhted - töötaja ja tööandja vahel on sõlmitud tähtajaline tööleping, töötaja asub tööle osalise tööajaga, renditöö, kaugtöö, nõudetöö (Nõudetöö korral võib olla kokku lepitud minimaalne ja maksimaalne tööaeg, samuti võib tööaja kokkulepe puududa. NB! tänapäeval ei ole nõudetöö Eestis
Kodused kaasused. 1. K. sõlmis OÜ-ga “Koostöölepingu”. Selle lepingu järgi kohustus K. tegema infotehnoloogia spetsialisti tööd ja OÜ kohustus maksma talle töötasu 1000 eur kuus. Leping oli sõlmitud määramata tähtajaks ning selles oli kokku lepitud tehtav töö, töötasu ja selle maksmise kord, töö tegemise koht ning tööle asumise aeg. Lepingu järgi pidi IT spetsialist töötama ettevõttes täistööajaga ehk 8 tundi päevas. Tegelikult töötas ta ka teises ettevõttes ning täitis OÜ antud ülesandeid vastavalt vajadusele. OÜ leidis, et tegemist ei ole töölepinguga ning ütles selle põhjusi avaldamata üles. K. pöördus kohtusse ning palus tunnistada „koostööleping” töölepinguks ning tuvastada ülesütlemise tühisus.
Tööandjal on õigus maksta lisaks Käsundusleping | Annab juhised v.a siis kui käsundi täitmine töötasule ka muid tasusid. Töötasu maksmise erijuhud: toimub eriala teadmiste põhjal. Käsundiandja töövahendid. Tasu Ületunnitöö hüvitatakse 1,5-kordse töötasuga; Öötöö hüvitatakse lõpus või perioodiliselt. Eeldus isiklik töö. Oluline on protsess 1,25-kordse töötasuga; Riigipühal tehtav töö hüvitatakse 2- kordselt; Vaba ajaga hüvitamine kokkuleppel töötajaga. Töövõtuleping | Kokkulepe tulemuse ja aja osas. Töövõtja töövahendid. Pärast tellimuse täitmist. Ei pea isiklikult. Oluline Tööandja kohustus maksta keskmist töötasu ka juhul, kui: on tulemus Töötaja on töövõimeline ja valmis tegema tööd, kuid töötaja ei
alluvussuhe (tasustamine ja puhkused on töölepingust). ÄÜ organi juhatus (käsundusleping). (1.1.1) töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel (TLS § 1 lg 1): - teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollile - tööandja maksab töötajale töö eest tasu Allumine on töölepingu kese, kui alluvussuhet ei ole, siis on tegemist võlaõigusliku lepinguga (KL; TVL) – neil on võrdsed läbirääkimisvõimalused. Samas tänapäeval on töötaja palju parem ekspert kui tööandja, aga ikkagi peab olema alluvussuhe. Alluvus väljendub selles, et tööandja määrab kindlaks töö tegemise aja, viisi ja koha. Miks tööandja tahab TL alusel sõlmida KL – töösuhtes on töötajal väga palju
1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; Tervisele ja nende töövõimele kahjulikult mõjutavate tegurite väljaselgitamine Puudused töökorralduses Keda suunara tervisekontrolli;Milliste isikukaitsevahenditega tuleb varustada Eesmärgiks on anda tööandjale infot töötajat ähvardavate ohtude kohta. Töötajaid tuleb informeerida võimalikest ohtudest. 2. Riskianalüüsi meeskonna koosseis, mis on nende konkreetsed
09.2017 Seminari kava I teema. Tööõiguse olemus. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (4 tundi) Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööõiguse olemus 1. Mida peetakse silmas tüüpilise töösuhte all? Millised on nn. ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe, kaugtöö, osalise tööajaga töö. Töö sisu muutub globaliseerumise, tehnoloogia arengu jms tõttu, tekivad tulevikutööd (uued paindlikud töötamise viisid). 2. Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Miks peab tänapäeval töösuhete reguleerimisel tähelepanu pöörama ka tööandja huvide kaitsmisele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
