Vaikelapse esmaabi referaat (0)

Sissejuhatus
Selleks, et osata last õnnetuse korral kõige paremini aidata, on lastega töötavatel inimestel kohustuslik läbida esmaabikoolitus. Seda peaksid tegema ka oma lapsest hoolivad vanemad, kui vähegi võimalik on. Esmaabi koolitusi on väga mitmesuguseid, kuid inimesel jääb meelde kõige paremini see, mida ta saab ptaktiliselt läbi proovida, seega peaks esmaabikoolituse programm sisaldama võimalikult suures mahus praktilist läbiproovimist. Lapse seisundit ei tohi kunagi alahinnata, mida väiksema lapsega on tegu, seda minimaalsemalt on arenenud väja tema kompensatoorsed mehhanismid . Laps ise ei oska tihtipeale valu seletada ega seda lokaliseerida.
Südameseiskus
Kui lapse süda seiskub on tema päästmiseks aega vaid viis minutit. Selle aja jooksul tuleb viivitamatult hakata last elustama, vastasel juhul kahjustuvad ja viimaks ka hävivad ajurakud. Esimest viite minutit kutsutakse sellepärast kliiniliseks surmaks. Kliinilise surma aeg madalatel temperatuuridel (külmas vees uppumine -maksimum 45 minutit) pikeneb ja kõrgetel temperatuuridel lüheneb. Ainult kliinilise surma korral on elustamine efektiivne ja bioloogilise surma teket saab edasi lükata. Väldi paanikat ja hinda hädasolija seisundit tagades ka enda ohutus. Teadvuse kontrollimiseks räägi lapsega, näpista või raputa teda kergelt ning kui sellele reageeringut ei järgne siis on ta tedavuse kaotanud. Südame töö ja hingamine võivad puududa vaid teadvuseta lapsel. Hingamist saad kontrollida asetades kannatanu suus lähedale oma põse, et tunda kas õhku tuleb vastu põske. Kõrvaga on võimalik kuulda ka mingit heli ning silmaga näha rindkere üles alla liikumist. Kui õhuvool puudub,ühtegi heli ei kuule ning rindkere ei liigu, on tegemist hingamisseiskumisega.
Elustamise ABC
Elustama on vaja hakata, kui laps on teadvuseta, te ei tunne pulssi ja puudub hingamine. Elustamise vahekord :

• 2 hingamist
  
• 15 südamemassaazi.
  
• Hingamine: vanusele vastavalt 20-40 korda.
  
• Südamemassaaz: lastel sagedusega 80-100 korda minutis.
  

Hingamine

• Aseta üks käsi tema kaenla alla ja teine laubale ja lükka pea tasakesi kuklasse. Väiksematel kui 1a. lastel kuklasse pead ei lükata, see vastupidiselt sulgeb hingamisteed .
  

• Käe sõrmedega, mis on laubal sulge kannatanu ninatiivad.
  
• Suru oma suu tihedalt lapse suu ümber, alla 1a. imikutel kata oma suuga korraga nii tema nina kui suu.
  
• Puhu oma hingeõhk lapsele suhu .
  
• Tõsta oma pea ja lase lapsel ise välja hingata .
  
• Korda sissepuhumist teist korda.
  
• Jälgi, kas lapse rindkere liigub iga puhumise peale.
  

Niimoodi võid elustada ainult oma lähisugulast. Võõrast last elustatakse ainult läbi spetsiaalse klapiga hingamiskile.
Kaudne südamemassaaž

• Aseta oma käed lapse rinnaku keskele , olles ise lapse kohal.
  

• Vajuta sirgete kätega nii, et pöidlad jääksid rinnaku peale ja rindkere vajutamisel vajuks 1-2 cm.
  
• Toimi niimoodi 15/30 korda, kiirusega 80-100 korda minutis.
  
• Ära tõsta oma käsi südamemassaazi tegemise ajal rindkerelt ülesse.
  

Elustamisel võib tekkida selline olukord, kus eduka elustamise tulemusena tekib pulss kuid hingamist veel ei ole. Siis tuleb kunstliku hingamise tegemist jätkata 20-40 korda minutis. Kontrolli koguaeg pulssi.
Võõrkeha hingamisteedes
Kui väikelaps hakkab vilistades hingama, kõõksuma ja köhima siis on hingamisteedesse sattunud võõrkeha. Siis tuleb ta asetada oma jalgadele kõhuli asendisse, pea allapoole ning kergelt seljale patsutada. Kui õhk ei pääse enam üldse läbi, laps lakkab hingamast ja läheb näost sinakaks, peab haarama lapsel tugevasti vaagnast või reitest ja 4-5 korda tugevate, järskude tõugetega raputama suunaga allapeele. Kui võõrkeha ei õnnestu välja saada, proovi tehes kunstlikku hingamist võõrkeha kopsu puhuda. Haiglas saab selle hiljem ohutult eemaldada. Võõrkeha võib sattuda ka ninna, silma, kõrva, kusitisse, tuppe või pärasoolde. Silmast saab võõrkeha eemaldada niiske salvrätiku või puhta veega. Kui teil ei õnnestu endal võõrkeha eemaldada, tuleb pöörduda arsti poole.
Uppumine
Last uppumas nähes tuleb helistada kohe 112. Lähene uppujale selja tagant, kaugemalt tema käte haardeulatusest, võta uppujal juustest või kaenla alt ja hoia tema pea veest väljas ning too ta kaldale. Aseta ta kõvale pinnasele, kontrolli teadvust, hingamist, pulssi, seejärel keera kannatanu korraks külili, et suu ja ninaõõnest saaks vesi välja voolata. Lapsel võib tõsta ka jalad ülesse, Põlve peal rindkere vajutamine ei aita sest kopsudest vett väljutada ei saa. Kui teadvus ei taastu aga pulss ja hingamine on olemas, taga kannatanu jälgimine. Kui pulss ja hingamine puuduvad alusta kunstliku hingamise tegemise ja kaudse südamemassaažiga. Jätka tegevust kuni pulss ja hingamine taastub või saabub kvalifitseeritud abi.
Elektrilöök
Elektritraumasid võivad põhjustada looduslik välk ja tööstuslikud elektrisüsteemid. Inimkeha juhib elektrit väga hästi ning otsene kontakt elektrivooluallikaga võib olla surmav . Elektrilöök võib põhjustada põletust, kärbumist, sügavamal kudede hüübimist, lihase- ja kõõluserebendeid ning luumurde. Lisaks siseorganite, kudede ja silma tugevaid kahjustusi, lihaskrampe, kuulmislangust, peavalu, hingamispuudulikkust ning hingamise ja südame tegevuse seiskumist. Esmalt veendu, et laps ei ole enam vooluringis, kaitse ennnast vooluahelasse sattumise eest, kõik mis on niiske juhib hästi elektrit. Proovi vooluahel katkestada. Kui laps on teadvusel , lase tal rahulikult olla, kata põletused puhta sidemega, millele aseta külm kott . Kuna elekter põletab veresooni, võib tekkida eluohtlik sisemine verejooks . Laps tuleb toimetada arstide jälgimise alla.
Minestamine
Minestamise tagajärg on aju mittepiisavas koguses verega varustamine, teadvust tagavad mehhanismid lülituvad välja, veresoonte toonus on ajutiselt vähenenud ja inimene kukub pikali , kuid õige esmaabi andmise puhul see möödub kiirelt. Minestamise põhjusteks võivad olla pikaajaline seismine , palavus, negatiivsed emotsioonid , õhupuudus , söömata olek, samuti vere nägemine või meditsiinilised protseduurid. Mõnikord on tegemist ka südamehaigusega, mis võib esile kutsuda minestamise. Lapse teadvus kaob järk-järgult, eelnevalt võib kuulda erinevaid helisid , nahk muutub kahvatuks, aeglustub südametegevus ja nahale võivad tekkida külma higi piisad nagu pärlid. Sellisel juhul tuleb panna laps pikali ja tõsta tema jalad kehast kõrgemale, pritsida näole külma vett, avage aknad, et oleks piisavalt õhku ja eemaldage pigistavad riided. Kui laps ei tule teadvusele, kutsuge 112.
Mesilase-, herilasepiste
Eluohtlikud reaktsioonid tekivad esimese 10 minutiga. Lokaalselt nõelamiskohal on punetus, turse , valu ja sügelemine. Kahustatud kohta pigistada ei tohi, kui astel on sees, eemalda see kraapimise teel või pintsettidega ning aseta peale külma. Kui nõelata on saadud näo-, kaela-, suu-, neelulimaskesta piirkonda ja tekin kahvatus, hingamisraskused ja külm higi, lapsel iiveldab, pea käib ringi ja tahab oksendada ning kaotab teadvuse, tuleb kutsuda kiiresti 112. Kui varem on tekkinud herilase -, mesilasepistele reaktsioon , siis tuleb arvestada, et iga järgnev kord on olukord tõsisem.
Põletus
Mida tugevam on valu, seda pindmisem on põletus, mida väiksem valu, seda sügavamal on põletus. Kui on põletada saanud näo piirkond, siis tõenäoliselt ka hingamisteed.

• I staadium- tugev valu, punetav nahk
  
• II staadium- valu, punetus, villid
  
• III staadium- mustjas nahk, valu ei tunne, šokk
  

Lapsel loetakse suuremaks põletuseks juba tema peopesa suurust ala. Riided tuleb kiiresti eemaldada, isegi siis, kui tulevad koos nahaga ja jahutada leige veega (vähemalt 15 minutit). Jääkülma vett ei tohi lasta, iga viivitus muudab põletuse sügavamaks. Põletusele ei asetada sidet ega raskeid , õliseid salve/kreeme, ka mitte panthenoli. On mitmeid valuvaigistavaid ja põletuse sügavust vähendavaid spetsiaalseid geele- Burn - shield , Burn-Relief. Vajadusel kutsu 112.
Termilised kahjustused
Laste väga ebastabiilse termoregulatsiooni tõttu tekib neil kiiresti ülekuumenemine ja alajahtumine .
Kuumakurnatus (päikesepiste)
Üldjuhul ei ole eluohtlik, esinevad gripilaadsed sümptomid, kahvatus, iiveldus , higistamine , kahvatus, oksendamine , palavik . Palaviku alandab ainult jahutamine, kuumakurnatuse ja kuumarabanduse korral ei ole abi palaviku alandavatest ravimintest.
Kuumarabandus
Teadvus võib muutuda häguseks, tekib kuiv punetav nahk ja seisund võib muutuda eluohtlikuks. Laps tuleb kuumaallikast eemale viia, pealmised riided ära võtta, veega märjaks teha ning tuult lehvitada. Anda juua toasooja või veidi jahedamat vett, kui teadvus kaob, kutsuda 112.
Külmumine
Sügaval külmumisel võivad tekkida villid, koed on justkui kivist või puust, külmunud piirkond muutub külmaks, veretuks, kahvatuks ja tuimaks. Külmunud jäset ei tohi hõõruda ega asetada sooja vette, tugeva valu korral panna peale Burn- Shield geeli ja vajadusel kutsuda 112.
Alajahtumine
Teadvus muutub häguseks, nahk hallikaks, kahvatusk, sinakaks ning laps muutub loiuks. Tuleb anda juua sooja jooki ja katta soojalt kinni aga mitte panna sooja vette. Alajahtumisel võivad näida kannatanud surnuna ka kogenud päästjatele aga isikut ei saa pidada surnuks enne kui ta ei ole äles soojendatud . Kutsu 112.
Esmaabi ninaverejooksu korral
Aseta laps natukene ettepoole kaldu istuma, suru ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal ning hoia umbes 10 minutit. Ninajuurele ja kuklale tuleb asetada külma kompressi . Last ei tohi panna selili lamama, kuna siis valgub seri ninaneelu ja laps neelab selle alla, mis omakorda võib tekitada maoärritust ja esile kutsuda oksendamise, oksendamine omakorda võib suurendada ninaverejooksu. Kui sa ei suuda ninaverejooksu peatada siis kutsu 112.
Mürgitused
Mürgitus on elukeskkonnast organismi sattunud (allaneelatud, sissehingatud) ainete mõju, mis ohustab keha eluliste funktsioonide talitust . Mürgituse nähud sõltuvad konkreetsest ainest ja hulgast.
Alkohol
Alkoholimürgitusega last ei ole võimalik äratada ka kestvate, energiliste võtetega, (kõrvade rullimine , näpistamine). Ebamäärane liigutus vastuseks ei tähenda veel lapse teadvusel olekut, kaasneb oksendamine. Lastel ja noorukitel tuleb juba keskmist joobeastet hinnata nagu alkoholimürgitust. Et vältida oksemasside sattumist hingamisteedesse, tuleb laps asetada külili asendisse, anda võimalikult palju juua (mitte piima) ja vanematel lastel võib proovida esile kutsuda oksendamist. Maoloputust ei tohi teha teadvusetule inimesele. Kui kannatanuga kontakti saada ei õnnestu ja laps ise püsti seista ning liikuda ei suuda, esineb oksendamist tihedamini kui 7-8 korda ühe tunni jooksul siis tuleb kutsuda 112.
Ravimimürgitus
Kui ravimit kasutatakse liiga suurtes kogustes on see mürk, üks tablett imikul võib esile kutsuda üliraske mürgituse. Eriti ohtlikud on südame- ja vererõhuravimid, rahustid ja antidepressandid , kanged valuvaigistid , kasvajatevastased ravimid . Ravimimürgituse tunnusteks on kõikuv kõnnak ja kukkumine , oksendamine, südametegvusehäired (pulss liiga kiire või aeglane, vaevalt tuntav, ebaregulaarne), lastel eriti järsk kõhuvau tekkimine, psüühikahäired ja rahutus . Teadvuseta laps tuleb keerata külili ja kutsuda 112. Kui ei ole teadvusehäireid, võib proovida esile kutsuda oksendamist, andes lapsele juua vett. Kui laps on teadvuseta, jälgi teda ja kui pulss ning hingamine lakkab tuleb hakata elustama.
Olmekeemia
Kaasnevad tugevad seedetrakti söövitused: neerude,- ja maksatalitushäired, tugev kõhuvalu, oksendamine, tedvusehäired, kooma , krambid , sageli surm. Helista 112, anna rohkelt juua, aseta tedvuseta laps külili asendisse. Ei tohi allaneelatud hapet hakata neutraliseerima alusega ega vastupidi ja ära anna piima. Kui tekivad krambid- vt. krampide esmaabi.
Traumad -vigastused
Kõigi järgnevate loetletud vigastuste ja traumade korral peab esmaabi andmisel kasutama trauma - algoritmi . Ei tohi sattuda paanikasse, mis võiks tekitada mõtlematu käitumisega kannatanuid juurde, tuleb teha kindlaks, kas saad ise turvaliselt ja ennast ohtu sedmata kannatanuni. Kaitse ennast ja pane kindad kätte, ühtegi elu ei tohi päästa teise elu arvelt! Kontrolli verejooksu , selle olemasolul sulge see, kontrolli tedmist, hingamist ja pulssi, kutsu kiirabi . Kui pulss puudub, alusta peale kiirabi kutsumist elustamisega, kui pulss on olemas, aseta kannatanu traumaasendisse.
Verejooks
Vastsündinu üldine veremaht on 350-400 milliliitrit, seega verekaotus 50 ml. vastab ühele liitrile verekaotusele täiskasvanu puhul. Verekaotuse poolest kõige suuremad on lõikehaavad, rebimishaavadest tuleb verd väga vähe ning inimest ei tapa haav ise vaid verejooks haavast. Haava leidmiseks eemalda lapsel riided, vajadusel lõika või rebi need katki. Suure verejooksu puhul tuleb verejooks kiiresti peatada, asetades haavale puhas riidetükk või side ning suruda see haavale. Jalas või käes oleva verejooksu puhul tõsta jäse lapse südame tasapinnast kõrgemale (kui ei ole luumurdu) ning samas jätka haava kokkusurumist, kui saad verejooksu kontrolli alla siis tuleb haav kinni siduda. Haavas oleva võõrkeha puhul ei tohi seda hakata välja tõmbama, see võib verejooksu suurendada mitmekordselt. Võõrkeha tuleb fikseerida sidemerullidega ja kinni siduda nii, et võõrkeha ots jääks välja näha. Peahaava puhul tuleb isegi pisikesest haavast väga palju verd, suru haav kinni ja tee side kõrva ning kukla tagant, et see üle juuste ära ei libiseks. Ära kunagi eemalda sidet, mille sa juba oled haavale pannud , kui veri tuleb läbi siis lisa sidet juurde olemasoleva peale. Peata verejooks survesidemega mitte zgutiga, mis võib tekitada venoose paisu ja verejooksu hoopis suurendada. Haava ei tohi pesta veega, mille puhtuses sa kindel ei ole ega töödelda joodiga, kuna sellele võib kannatanu olla allergiline. Ära kunagi pööra lapsele selga , kui sa tema haavaga tegeled, säilita rahu ja pidev kontroll tema seisundi üle, vajadusel pane ta pikali ja mässi soojalt sisse. Kui laps hakkab oksendama siis on ta saanud peapõrutuse ja tuleb kutsuda 112.
Põrutus, venitus, nikastus
Tunnusteks on kahjustunud liigese piirkonnas järsk valu, liigutused on siiski võimalikud, paari tunniga tekib turse ja hiljem nahaalune verevalum . Tõsta kahjustatud jäse üles ja aseta trauma kohale külma. Toestamiseks võib siduda kinni elastiksidemega ja 24 tunni möödudes teha viinakompressi.
Nihestus
Kui liigese ümber olev kapselning sidemed saavad nii ulatuslikult kahjustada, et liiges liigub oma kohalt ära on tegemist nihestusega. Liigutused on võimatud, jäse on ebahariliku nurga all deformeerunud ja liigese piirkonnas on tugev valu. Aseta traumale jääd või külmakott, ära ürita ise liigest paika saada, vaid toimeta kannatanu haiglasse. Puusa ,- ja põlveliigese nihestusega kutsu 112 ja ära anna haigele süüa ega juua.
Luumurrud
Tunnused: Väga tugev valu, jäse on ebaloomulikus asendis, võivad esineda soki sümptomid. Kinnise luumurru puhul haav puudub, lahtise luumurru puhul on haav ja võivad paista luuotsad. Luumurru puhul kaasneb ka verekaotus, lahtise luumurru puhul on väline verejooks, kinnise luumurru puhul tekib verejooks kudede vahele. Luumurru puhul valib kannatanu ise omale kõige mugavama asendi, lahtise murru puhul tuleb haav katta puhta sidemega, ei tohi kunagi lahastada toruluude murdusid. Küünarvarreluu puhul tee kolmnukrätikust lahas. Kutsu 112.
Pea-, kaela-, ja seljatrauma
1.5 m. Kõrguselt kukkumist loetakse imikul juba kõrgustes kukkumiseks, seega ära jäta last toolile või lauale järelvalveta, selline kukkumine võib tekitada lülisamba murdu kaela või seljaosas. Tavaliselt 1-3 eluaastal , kui laps õpib kõndima siis hakkab ta ka kukkuma. Hoides lapse käest kinni, kui laps kukub võib vanem tahtmatult liiga jõuliselt käest tõmmates, tekitada lapsele küünarliigese nihetuse, mis paraneb väga halvasti. Peaga kõva pinna vastu kukkudes ja ka löögi tagajärjel tekib lastel ajupõrutus, mille tunnusteks on lühiajaline teadvusekaotus vahetult traumajärgselt, peavalu, iiveldamine, oksandamine. Kui kannatanu on tedvuseta, siis tuleb ta külili keerata ja kutsuda 112. Selgrootrauma puhul on tunnusteks mõne kehaosa tundetus, liikumatus, nõrkus ja surin jäsemetes. Esmaabi puhul tuleb pidada kinni selgroo terviklikkuse reeglist : fikseeri pea kätega nii, et silmavaate ja kaela vaheline nurk oleks 90 kraadi. Võimalusel aseta kaelalahas ning keera kannatanu külili „ühe tüki printsiibil“- pea, õlad ja vaagen liiguvad ühes tasapinnas. Kutsu 112.
Šokk
Organismi eluohtlik haiguseseisund, mis on tingitud ringleva verehulga absoluutsest või suhtelisest vähenemisest, mida võivad põhjustada südame talituse häired, allergia , põletus, verekaotus, valu... Tunnusteks on kahvatu nahk, kiire pulss, alguses kannatanu on rahutu hiljem teadvusehäired, hingamine on sage ning võib esineda janu ja iiveldus. Šokiasend: asteta kannatanu lamama, tõsta jalad kõrgemale südame tasapinnalt, kata kannatanu soojalt, rahusta teda ja kutsu 112.
Kokkuvõte
Minu kindel veendumus on, et kõik, kes puutuvad oma töös kokku väikelastega, peavad oskama ka ootamatutes olukordades osutada esmaabi. Me keegi ei tea kunagi ette, mis võib juhtuda ja just kiirest ning pädevast reageerimisest võib sõltuda kellegi elu. Köha , nohu , muud viirushaigused ning külmetused diagnoosib perearst , kuid vältimatu abi osutamine kriisiolukorras on igaühe kohustus ja parim oleks, kui suudad seda teha, tuginedes oma oskustele ja teadmistele .
Kasutatud kirjandus
Sinisalu , V. (2010). Vältimatu abi käsiraamat. Eesti Arst.
Pärn, M. (2007). Lapsehoidja käsiraamat. Perekasvatuse Instituut.
Mere, E. (2002). Lapse tervise ABC. Pere ja kodu kirjastus.