Talle meeldib teha praktilisi otsuseid ja lahendada probleeme. Probleemid ja võimalused on pragmaatikule väljakutseteks. Tema filosoofia kõlab ,,Alati on olemas parem võimalus" ning ,,Kui see töötab, siis on see hea". TEOREETIK Teoreetikule meeldib sobitada ja integreerida oma kogemused loogilistesse teooriatesse, näha seoseid ja üldist pilti. Kõik õpitu proovib ta sobitada teooriatesse ja raamidesse. Talle meeldib teha järeldusi ja leida nähtustele loogilisi seletusi. Teoreetiku tugevuseks võib pidada tema analüütilist lähenemist probleemide lahendamisele. Teareetik on perfektsionist, kes ei puhka enne, kui asjad on korralikult valmis ja sobivad ratsionaalsesse skeemi. Ta on elavalt huvitunud põhilähtekohtadest, põhimõtetest, teooriatest, mudelitest ja süsteemsest mõtlemisest. Tema filosoofia hindab kõrgelt ratsionaalsust ja loogikat: ,,Kas sellel on mõtet?", ,,Kuid see sobib konteksti?", ,,Mis on põhilähtekohad?"
disainer öelnud. Minevikupärandist oli Sottsassile kõige tähtsam tema isa, tuntud itaalia arhitekt Ettore Sottsass Sr. Erinevalt nooremast Sottsassist pooldas isa funktsionalistlikku ja ratsionaalset maailmavaadet arhitektuurile ja disainile. Nooremale Sottsassile oli funktsionalim igav tema meelest pidi disain olema eelkõige sensuaalne ja huvitav. Huvitav oli ka Sottsassi enda elu ta teenis leiba kunstniku, arhitekti, tööstusdisaineri, klaasimeistri, kirjastaja, teoreetiku ja keraamikuna. 1958. aastal asus ta tööle Olivettisse, kus valmisid mitmed disaini tippteosed, näiteks esimene itaalia kalkulaator Elea 9003 ja revolutsiooniline trükimasin Valentine. Viimane oli erkpunane ja tehtud popist plastikust ning sellest sai tõeline popkultuuritööstuse ikoon. Ka Sottsassi mööbel oli väga mõjukas iseäranis paistis silma tema 1970ndatel tehtud mobiilne ning multifunktsionaalne klaaskiust mööbel. 1980ndatel naasis Sottsass arhitektuuri juurde
........................................................................................22 3 SISSEJUHATUS Administratiivne koolkond ja selle teoreetikud keskendusid organisatsiooni juhtimisele ja juhtimise efektiivsele praktikale. Koolkonna teoreetik Henri Fayol arendas välja juhtimisprintsiibid, mis on kasutusel tänapäevani. Fayoli juhtimise viis elementi on väga sarnased 21. sajandil kasutatavate juhtimisfunktsioonidega. Teoreetiku sõnul on juhtimisprintsiibid universaalsed ja rakendatavad eritahulistes organisatsioonides. Fayoli juhtimisprintsiibid on aktuaalsed tänapäeval ning enamikes organisatsioonides ja ettevõtetes lähtutakse endiselt tema juhtimisteooriatest. Antud töö eesmärk on anda ülevaade juhtimisteoreetikust Henri Fayolist, tema peamistest juhtimisprintiibidest ja administratiivsest koolkonnast. Eesmärgi täitmiseks on seatud järgnevad ülesanded:
kons-is teoreetilisi aineid. 194549 õppis komp. Budapesti Muusikakõrgkoolis, 195056 oli samas teooriaõppejõud. Kogus ja uuris põhjalikult rumeenia ja ungari rahvalaule (Bartóki ja Kodály eeskujul). 1956 pärast Ungari mässu põgenes Austriasse, sealt edasi Lääne-Saksamaale. Head suhted Stockhauseni jt heliloojatega võimaldasid tal kohe tööd saada Kölni elektronmuusikastuudios, Darmstadti suvekursustel (tutvus seal ka Boulezi, Nono jt); esialgu oli tuntud rohkem teoreetiku kui heliloojana (suuteline analüüsima Boulezi, Webernit jms). Heliloojana sai tuntuks orkestriteosega "Apparitions" (1960), mis vastandus serialismi keerukusele ja kus esiplaanil on helimassid ja tämbrimuutused sonorism. Edaspidi sai temast nõutud komp.õpetaja kõikjal Euroopas. Viimased 40 aastat oma elus oli ta imetletumaid heliloojaid maailmas, tõeline elav klassik, kes elutses vaheldumisi Hamburgis ja Viinis, viimastel aastatel ka Pariisis. Looming
kokku, nimelt pealkirjast tulenev teema peaks olema see, et inimesed ei ole süüdi globaalses soojenemises, kuid vahepeal mainitakse seda, et Greenpeace on tegelikult poliitikale keskenduv organisatsioon. Seda toetab aga ainult üks allikas kõigist kolmest, mis olid välja toodud. 4 Imelik on ka see, et kuna mängu oli toodud ka poliitiline Greanpeace'i huvi, siis kõlab kogu see artikel nagu mõne vandenõu teoreetiku arvamuslugu. Vaatamata sellele, et antud teemal oli rääkinud ka 2 http://www.dnaindia.com/scitech/report-climate-change-is-caused-by-nature-not- human-activity-1501621 3 http://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik/greenpeacei-kaasasutaja-inimesed-ei- ole-globaalses-soojenemises-suudi, 4 prgh 4 http://www.foxnews.com/science/2014/02/26/greenpeace-co-founder-no-scientific- proof-humans-are-dominant-cause-warming.html
arst tema isale, et noorimat kuuest lapsest, Alfredit, ta päästa ei suuda. Alfred siiski paranes ja otsustas, et temast saab arst, kes suudab inimesi päästa. 25-aastaselt lõpetas Adler Viini ülikooli ja kaks aastat hiljem abiellus. Veel aasta hiljem sündis Adleri tütar, ta alustas erapraksisega ja avaldas esimese monograafia. Ta töötas algul arstina, seejärel siirdus psühhiaatria alale. Tema tegevus äratas Sigmund Freudi tähelepanu Noore teoreetiku ja praktiku vastu hakkas huvi tundma ka Freud ning pakkus noorele mehele koostööd - 1902 kutsus ta oma diskussioonirühma, kus arutleti psühhopatoloogia uute suundade üle.. Vaid viis aastat hiljem oli õpetaja ja õpilase erinevus lõplikult selge: Adler ei tunnistanud kunagi, et vaimuhäirete põhjus on ainuüksi
esitada seda kunstimaailma publikule; publik on isikute kogu, mille liikmed on mingil määral ette valmistatud selleks, et mõista objekti, mis neile on esitatud; kunstimaailm on kõigi kunstimaailma süsteemide koguhulk. Ainus, mille juurde Dickie on veel kindlaks jäänud, on väide, et kunstiteoseks olemine on teatud staatus. Dickie seisukohtade pidev muutmine ja uute teooriate esitlemine, mis kohati lähevad ka vastuollu tema eelnevate seisukohtadega, tekitab lugejas umbusaldust teoreetiku pihta. Ka ilmneb viimases lõigus autori seisukoht, mis pigem ei ühti Dickie omadega. Olgu öeldud, et kunstipraktika kui süsteemi punktid, mis Dickie välja tõi, on siiski autorile vastuvõetavad ja mõjuvad. Kokkuvõtteks teeb Margit Sutrop kõiki eelnevalt väljatoodud uurimusi arvesse võttes järelduse, et kuigi kunsti intitutsionaalne definitsioon eeldab, et öeldakse mis on kunst, satub intstitutsionaalne kunstiteooria ka ise pidevalt selle koha pealt kimbatusse.
Referaadis on kirjutatud kolmest juhtimisteoreetikust, Douglas McGregorist, Abraham Maslowst ja David McClellandist. Nad kik seadsid esikohale inimeste rahulolu organisatsioonis. Maslow on tuntud oma vajaduste pramiidi poolest , McGregor teooria X ja teooria Y poolest ning McClelland oma vajadusteteooria poolest. Referaadi alguses on kirjutatud nende juhtimisteoreetikute elulugudest ning seejrel on tutvustatud nende teooriaid, mille poolest nad tuntud on. Lpetuseks on vrdlus kolme teoreetiku teooriate phjal. Eesmrk on leida sarnasusi ning erinevusi valitud motivatsiooniteooriates. Materjali otsin peamiselt internetist, kuid kindlasti peab vga palju inglise keelest tlkima. Lisaks tuleb lugeda ka raamatuid antud teemal. Enne kirjutama asumist olen juba tutvunud internetis oleva materjaliga, seega on mul juba mingi ettekujutus olemas, milline peaks minu referaat tulema. Philisteks probleemideks vivad kujuneda materjali puudus ning vrkeelsete tekstide tlkimine
12. Õ lk 58 Leia filosoofilise mõiste võõrandumine tähendus. Kuidas seostaksid selle eksistentsialistliku maailmavaatega? Leia näited ka Kafka novellidest ,,Metamorfoos" ja ,,Seaduse ees". Nõuab mõlemad raamatu põhjalikku analüüsi, lisaks filosoofilisemaid teadmisi ning nende kahe ühendamist. 13. Õ lk 106 Arutlege klassis ulmelisuse ja tegelikkuse suhte üle 20. sajandi esimesel poolel ja 21. sajandil. Mis on muutunud? Võrrelge oma arvamusi ulmekirjanduse teoreetiku Jaak Tombergi vastusega virtuaalse ulmeajakirja Algernon 2014. aasta juulinumbris. Leidlik, loov ülesanne, kus igaüks saab kaas mõelda või toetuda loetud kirjandusele. Kindlasti põnevust tekitav, sest tegemist on kaasaegse kirjandusega ning üldiselt õpilastele huvi pakkuva teemaga.
millega personal tegeles, ega nõudnud töö kohta aruandeid, puudus tehtust täielik ülevaade. Personal kaotas kindlustunde ja enam ei tuntud kontrolli ega stabiilsust oma töös. Ebakindlus oma töökoha suhtes on Herzbergi teoorias üks olulisemaid hügeenifaktoreid, mis põhjustavad rahulolematust (Liik, 2014; Schultz ja Shultz 2006). Sellist reaktsiooni seletab ka Maslow püramiidis teine tase - turvalisus ja sellega seoses ka psühholoogiline stabiilsus (ibid.). Mõlema teoreetiku meelest on need põhivajadused, mis peavad olema täidetud, et inimene tunneks end tööl hästi ja mitterahulolevalt. Lisaks on uuringud näidanud, et halb toetus juhtkonna poolt ja hirm kaotada oma töö, on ühed peamised tööstressi tekitajad (Cavanaugh, Boswell, Roehling ja Boudreau 2000, viidatud Schultz ja Schultz 2006 järgi). Konfliktne suhe juhatajaga ja tema ükskõikne suhtumine oma alluvatesse, tekitasid noorsootöötajatele palju pingeid. Stressi süvendasid
Seda saab vähendada oma käitumise, hoiakute või uskumuste muutmisega, samuti vähendatakse dissonantsi õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Otsuste tegemine/langetamine. 17. Mida nimetatakse väärtushinnanguteks? Üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. St teatud seisundite eelistamine teistele. 18. Milliste väärtustüüpide kaudu kirjeldas G. Allport isikut kui tervikut? Sõnastage vähemalt üks näide. Teoreetiku, ökonomisti, esteedi, sotsiaalset, poliitiku ja religioosset tüüpi inimene. Nt: Mallele meeldivad erinevad iluga seotud asjad, sealjuures hindab ta kõrgelt kauneid portreesid (esteedi tüüpi inimene). 19. Selgitage lõppväärtuste ja abistavate väärtuste erinevust vastavalt (vastavalt M. Rokeachile)? Sõnastage näide. Selle teooria kohaselt jaguneb inimese väärtussüsteem kaheks: lõppväärtused ehk
SISSEJUHATUS Praegusel hetkel ilmneb paljudes asutustes suur personalivoolavus. See on suurel määral tingitud personali rahulolematusest oma tööga ning samas ka motivatsiooni puudumisest või vähesusest. Organisatsioonide edukuse tagamiseks on aga oluline tõsta töötajate töörahulolu ja motivatsiooni taset, sest see hoiab kokku asutuse kulutusi ja aega ning tagab klientide suurema rahulolu asutuse tööga. Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade kolme tunnustatud teoreetiku, Abraham Maslow', Frederick Irving Herzbergi ja David McClellandi, ideedest ja õpetustest. Lisaks selgitada personaliuuringute tähtsust ja kasutatavaid meetodeid ning selgitada, mil määral on eelpool nimetatud teooriad seotud personaliuuringutega. Uurimisülesanded: · tutvuda Maslow' motivatsiooniteooriaga; · tutvuda Herzbergi kahe faktori teooriaga; · tutvuda McClellandi õpitud vajaduste teooriaga;
"Arts and Crafts" liikumise esteetika tugines gooti arhitektuuri "aususele" ja "sobivusele" ning ideele, et hea disain tuleneb objekti funktsiooni ja selle loomiseks kasutatud materjali olemuse mõistmisest. Olles laiahaardeline, taastas see liikumine huvi käsitööliikide vastu ning õhutas poliitilist ja sotsiaalset kriitikat. Arts&Crafts Movementi on piiritletud aastatega 1861-1914. · Arts&Crafts Movement ideed pärinesid kunstikriitiku ja teoreetiku John Ruskin`i kirjutistest, kuid realiseerusid kunstniku William Morrise tegevuses. · Morris oli muutunud sotsialistiks, sest tema arvates kunstil polnud võimalik eksisteerida ja areneda kaasaegses ,,kommertslikus ja kasuahnes" süsteemis. · Morris rõhutas, et ta tahab kunsti pakkuda sama paljudele inimestele kui haridust või vabadust. · Mõjukas figuur kunsti- ja käsitööliikumises oli ka Walter Crane, kes samuti pidas sotsialismi
. mul läkski tegelikult isu üle. 17. Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised , mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. Väärtus on mõiste soovitavast, mis mõjutab kättesaadavate teguviiside, vahendite ja eesmärkide valikut. Näit. raha ei saa pidada väärtuseks, aga rikkust küll. 18. Gordon Allport kirjeldas isiksust kui tervikut järgmiste väärtustüüpide vahendusel: Teoreetiku tüüpi inimene ( ) Ökonomisti tüüpi inimene ( ) Esteedi tüüpi inimene (, ) Sotsiaalset tüüpi inimene (, ) Poliitiku tüüpi inimene (, ) Religioosset tüüpi inimene () 19. M. Rockeach´i teooria kohaselt jaguneb inimese väärtussüsteem kaheks: Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid, näit head saavutused, töö kõrge kvaliteet
Uue shoguni valitsemisajal 1428. Aastal kaotas Zeami oma soosingu ning pagendati. Samuti suri team poeg kahlastel asjaoludel. Zeami loetakse no traditsiooni tolleajastu parimaks näitlejaks ja näitekirjanikuks. Zeami nõbu On`ami ja väimees Zenchiku. On`amile on omastatud no traditsioonile sinna uue suuna toomist ja meloodilisi arendusi . Zenchiku kirjutas palju no näidendite tekste. Tema kirjutised no olemusest metafüüsilisest vaatenurkast tegi temast tolleajastu suurimaid asteetilise teoreetiku. Peale no teatri on kabuki samuti üks tuntumaid Jaapani teatreid. Kabuki on teatri liik, mis koosneb tantsust, muusikast ja draamast. Kabuki odori ehk kabuki tantsu mainitakse esmakordselt 1603. aastal aga on teada, et seda tantsu esitati 16. sajandi viimastel aastatel. Teada on see, et kabuki arenes välja furyu traditsioonist. 16. sajandi lõpus oli Jaapanis populaarne selline tants nagu nembutsu. Okuni on isik, keda loetakse kabuki teatri alusepanijaks. Okuni
Kannavad nii ülesande- spetsialisti rolli kui ka sotsiaal-emotsionaalset rolli. 20. Väärtused ja hoiakud organisatsioonikäitumise mõjutajana Väärtushinnangud- üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. Sisaldavad hinnangulist elementi, mis näitavad indiviidi arusaama heast, õigest ja soovitavast. Gordon Allport kirjeldas isikut 6 väärtustüübi kaudu: · Teoreetiku tüüpi (sots kogetule otsib loogilisi seletusi) · Ökonomisti tüüpi- · Esteedi tüüp- väärtustab teiste loodut · Sotsiaalset tüüpi- suhtlev, hooliv, mõistevarmastav · Poliitiku tüüp- jõu ja võimu in. · Religioosne tüüp Milton Rokeachi 1973 väärtussüsteem võimaldab prognoosida inimese käitumist org.- s. Antud teoorias on väärtused seotud kaheks: · lõppväärtused e
* ala põhja Moskvas ** Vaated Minevikku Wikipedia, Vassili Kandinsky, http://en.wikipedia.org/wiki/Wassily_Kandinsky, 03.12.2011 Oleg Ku, Vassili Kandinsky, http://www.wassilykandinsky.net/, 03.12.2011 Laura Künnap, Vassili Kandinskyhttp://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vassili_kandinsky.htm von Stuck`i käe all. Just sellel ajal kerkisid temas esile nii kunstniku kui ka kunsti teoreetiku omadused. Stuck pidas aga oma õpilase värvikasutust liiga eredaks, mistõttu maalis Kandinsky terve järgneva aasta mustvalgelt. Müncheni Kunsti Akadeemias õppides sai ta tuttavaks Gabriela Münter`iga, kes oli samuti kunstnik ning kellega tekkis neil tugev side. 1901. aastal lõi Kandinsky Phalanx`i grupi, mis vastandus vanamoelisele ja konservatiivsele kunstile. Kandinsky oli ise ühingu president ning nelja aastaga korraldati 12 näitust. Lisaks loodi ka Phalanx`i
Nt suitsetaja, kes teab, et suitsetamine põhjustab kopsuvähki (kaks vastuolulist mõtet suitsetan ja suitsetamine põhjustab kopsuvähki) 17. Mida nimetatakse väärtushinnanguteks? Üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja osustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. 18. Milliste väärtustüüpide kaudu kirjeldas G. Allport isikut kui tervikut? Sõnastage vähemalt üks näide. Teoreetiku tüüpi inimene Ökonomisti tüüpi inimene Esteedi tüüpi inimene Sotsiaalset tüüpi inimene Poliitiku tüüpi inimene Religioosset tüüpi inimene. 19. Selgitage lõppväärtuste ja abistavate väärtuste erinevust vastavalt (vastavalt M. Rokeachile)? Sõnastage näide. Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid, näiteks head tööalased saavutused, töö kõrge kvaliteet.
MÄNGUTEOORIAD... ...otsivad vastuseid küsimustele: - Millised on mängu iseloomustavad jooned? - Miks laps mängib? - Mis on mäng kas tegevus, protsess või käitumine? - Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Otsige kirjanduslikest allikatest, internetist jm vastuseid eelpooltoodud küsimustele alljärgnevatest teoreetikutest lähtuvalt. Eesmärk ei ole leida igale küsimusele vastust, vaid pigem tuua välja iga teoreetiku olulisemad seisukohad mängu kohta. NB! Vaadake ka hindamiskriteeriume. Klassikalised mänguteooriad · Aristoteles(383-332 e KR) - tema aegadest peale on mängus nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust. ,, Inimene on oma loomult ühiskondlik olend."Aristoteles arvad, et muusika õpetus peaks varakult antud olema. Veel arvas ta, et tunnetaine on esmane, siis
nooruses. Eitab õitsemise alastust, mis väljendab inimese jõudu ja energiat. Renessans - usk inimese piiramatu jõusse, läbi kunsti Jumalaga võrdne. Kogu läbitud elukäik saab eksimuseks. Esteetiliste ideaalide kriis. Ühine kunsti joon manjerismis on soov vabaneda ideaalse renessansi kunstist. See suundumus väljendus selles, mis pani kahtluse alla esteetilised ideed ja kunstilise tegevuse. Kõrgrenessansi esteetika otsis täpseid, teaduslikult põhjendatud eeskirju ja teoreetiku maneerlikkus seisavad õigsuse ja eeskirjadele. Esteetika maneerilism, arendades renessansi esteetika ideid, eitades teisti ja asendades neid uutega, mis peegeldas vastuolulisi olukordi oma ajal. Uue ajastu esteetika. XVII sajandil on muutunud inimeste arusaamaine, tema koht maailmas, suhe isikute ja ühiskonna vahel. Renessansi isiksus- ühtsus ja terviklikkus, puudub keerukus ja arengut. Identiteedi XVII sajandil - oleneb keskkonnast.
MÄNGUTEOORIAD... ...otsivad vastuseid küsimustele: - Millised on mängu iseloomustavad jooned? - Miks laps mängib? - Mis on mäng – kas tegevus, protsess või käitumine? - Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Otsige kirjanduslikest allikatest, internetist jm vastuseid eelpooltoodud küsimustele alljärgnevatest teoreetikutest lähtuvalt. Eesmärk ei ole leida igale küsimusele vastust, vaid pigem tuua välja iga teoreetiku olulisemad seisukohad mängu kohta. NB! Vaadake ka hindamiskriteeriume. Klassikalised mänguteooriad Aristoteles(383-332 e KR) - tema aegadest peale on mängus nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust. „ Inimene on oma loomult ühiskondlik olend.“Aristoteles arvad, et muusika õpetus peaks varakult antud olema. Veel arvas ta, et tunnetaine on esmane, siis
nooruses. Eitab õitsemise alastust, mis väljendab inimese jõudu ja energiat. Renessans - usk inimese piiramatu jõusse, läbi kunsti Jumalaga võrdne. Kogu läbitud elukäik saab eksimuseks. Esteetiliste ideaalide kriis. Ühine kunsti joon manjerismis on soov vabaneda ideaalse renessansi kunstist. See suundumus väljendus selles, mis pani kahtluse alla esteetilised ideed ja kunstilise tegevuse. Kõrgrenessansi esteetika otsis täpseid, teaduslikult põhjendatud eeskirju ja teoreetiku maneerlikkus seisavad õigsuse ja eeskirjadele. Esteetika maneerilism, arendades renessansi esteetika ideid, eitades teisti ja asendades neid uutega, mis peegeldas vastuolulisi olukordi oma ajal. Uue ajastu esteetika. XVII sajandil on muutunud inimeste arusaamaine, tema koht maailmas, suhe isikute ja ühiskonna vahel. Renessansi isiksus- ühtsus ja terviklikkus, puudub keerukus ja arengut. Identiteedi XVII sajandil - oleneb keskkonnast.
objekte, mida ei saa endale isegi ette kujutada, näiteks nelinurkset ringi. 5. Huvitus ja sümpaatilisus on mõneti vastandlikud mõisted, poliitilise kunsti puhul on võimatu ideed toetada ja samal ajal jätta hindamata selle mõju. 1. Esteetiliste omadustega seoses tekib palju filosoofilisi küsimusi. Kuidas esteetilisi omadusi määratleda? Kuidas esteetiline omadus inimteadvuses välja kujuneb? Mis teeb esteetilised omadused esteetiliseks? 2. 20. sajandi ühe tähtsaima esteetika teoreetiku Frank Sibley maitsetees sätestab erinevuse esteetiliste ja mitte-esteetiliste mõistete vahel. Mitte- esteetilised mõisted on seotud objektide füüsikaliste omadustega nagu värvus, vanus, suurus, arv, asend jne. Esteetilised mõisted on seevastu hinnangulised ja võivad subjektiti erineda, kirjeldatakse seda, mis emotsioone üks või teine asi vaatlejas tekitab. Seejuures on sõnal mõnikord korraga nii esteetiline kui mitte-
6. enesetsensuur kui min mõtlen teisiti kui teised grupi liikmed, siis ei julge ma seda välja öelda 7. ühtsuse illusioon 23. Väärtused ja hoiakud organisatsioonikäitumise mõjutajana. Väärtushinnangud- üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. Sisaldavad hinnangulist elementi, mis näitavad indiviidi arusaama heast, õigest ja soovitavast. Gordon Allport kirjeldas isikut 6 väärtustüübi kaudu: · Teoreetiku tüüpi (sots kogetule otsib loogilisi seletusi) · Ökonomisti tüüpi- · Esteedi tüüp- väärtustab teiste loodut · Sotsiaalset tüüpi- suhtlev, hooliv, mõistevarmastav · Poliitiku tüüp- jõu ja võimu in. · Religioosne tüüp Milton Rokeachi 1973 väärtussüsteem võimaldab prognoosida inimese käitumist org.-s. Antud teoorias on väärtused seotud kaheks: · lõppväärtused e
käitumise üle, järgneb sellele tugevam kavatsus käitumine sooritada. Nt: Tajutud kontroll on tihti vabanduseks liiklusõigusrikkumiste toimepanemisel. Inimesele võib tunduda, et ta saab kindlalt toetuda soodsatele teeoludele, teiste liiklejate tähelepanelikkusele ja enda kiirele reaktsioonile oma parimatel päevadel. 18. Milliste väärtustüüpide kaudu kirjeldas G. Allport isikut kui tervikut? Sõnastage vähemalt üks näide. Teoreetiku tüüpi inimene – väärtustab pigem teoreetilisi tõestusi kui praktikat. Ökonomisti tüüpi inimene Esteedi tüüpi inimene Sotsiaalset tüüpi inimene Poliitiku tüüpi inimene Religioosset tüüpi inimene 19. Selgitage lõppväärtuste ja abistavate väärtuste olemust ja seost vastavalt M. Rokeachile. Sõnastage eluline/praktiline näide. Milton Rockeach´i väärtussüsteem võimaldab prognoosida inimeste käitumist organisatsioonis. M
kogemusi. Väärtusi võib iseloomustada kui inimeste eelistusi. Väärtushinnanguid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise käigus. Inimese väärtussüsteem jaguneb kaheks: lõppväärtused ehk soovitavad seisundid ning tugiväärtused ehk abistavad väärtused. Gordon Allport kirjeldas isiksust kui tervikut järgmiste väärtustüüpide vahendusel: Teoreetiku tüüpi inimene peab tähtsaks tegelikkuse tunnetust süstemaatilise mõtlemise vahendusel (analüüsiv, targutav) Ökonomisti tüüpi inimene majandusliku väärtustüübiga inimene peab kõige olulisemaks kasulikkust ja praktilisust (materiaalsete kaalutustega mina keskne Esteedi tüüpi inimene ilule kui põhiväärtusele orienteeritud inimene on huvitatud kaunist ja esteetilisest.
Väärtushinnanguid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise käigus. Inimese väärtussüsteem jaguneb kaheks: lõppväärtused ehk soovitavad seisundid ning tugiväärtused ehk abistavad väärtused. 18. Milliste väärtustüüpide kaudu kirjeldas G. Allport isikut kui tervikut? Sõnastage vähemalt üks näide. Gordon Allport kirjeldas isiksust kui tervikut järgmiste väärtustüüpide vahendusel: Teoreetiku tüüpi inimene peab tähtsaks tegelikkuse tunnetust süstemaatilise mõtlemise vahendusel (analüüsiv, targutav) Ökonomisti tüüpi inimene majandusliku väärtustüübiga inimene peab kõige olulisemaks kasulikkust ja praktilisust (materiaalsete kaalutustega mina keskne) Esteedi tüüpi inimene ilule kui põhiväärtusele orienteeritud inimene on huvitatud kaunist ja esteetilisest. Ta teab, et tal on
Sümboolikas Prantsusmaal Kreeka-Rooma kujundid (arhitektuur triumfikaar, Pantheon). Percey Bysshe Shelley 1792-1822 Vabastatud Prometheus (värss-draama, kujunes inimlikkuse ideaalpildiks), John Keats 1795-1821 Ood kreeka urnile. 10. Mille poolest on Andrea Palladio tähtis antiikaja pärandiga seoses? Palladio uuris põhjalikult antiikarhitektuuri ja sealt pärinevad ka tema otsesed eeskujud. Ta uuris ja mõõdistas varemeid, interpreteeris klassikalise perioodi tähtsama teoreetiku Vitruviuse (elas 1. saj. e.m.a.) kümmet raamatut arhitektuurist. Viimaste ajendil kirjutas Palladio ("Neli raamatut arhitektuurist", 1570).Tema hooned on kaunistatud rohkete sammastega. Üle kõige valitseb sümmeetria ja harmoonia, millele on sageli ohvriks toodud ruumide otstarbekas paigutus. Palladio loomingul on olnud suur mõju kogu hilisemale arhitektuuri arengule, eriti klassitsismile. Tema loomingust mõjutatud ehituslaadi nimetatakse palladianismiks.
Väärtushinnanguid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise käigus. Inimese väärtussüsteem jaguneb kaheks: lõppväärtused ehk soovitavad seisundid ning tugiväärtused ehk abistavad väärtused. 18. Milliste väärtustüüpide kaudu kirjeldas G. Allport isikut kui tervikut? Sõnastage vähemalt üks näide. Gordon Allport kirjeldas isiksust kui tervikut järgmiste väärtustüüpide vahendusel: • Teoreetiku tüüpi inimene – peab tähtsaks tegelikkuse tunnetust süstemaatilise mõtlemise vahendusel (analüüsiv, targutav) • Ökonomisti tüüpi inimene – majandusliku väärtustüübiga inimene peab kõige olulisemaks kasulikkust ja praktilisust (materiaalsete kaalutustega mina keskne) • Esteedi tüüpi inimene – ilule kui põhiväärtusele orienteeritud inimene on huvitatud kaunist ja esteetilisest. Ta teab, et tal on kõrgelt arenenud vaimsed väärtused
erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. 38.Väärtushinnanguid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise käigus. 39.Kirjeldage isiksust kui tervikut Gordon Allport väärtustüüpide vahendusel. 40.Gordon Allport kirjeldas isiksust kui tervikut järgmiste väärtustüüpide vahendusel: 41. Teoreetiku tüüpi inimene 42. Ökonomisti tüüpi inimene 43. Esteedi tüüpi inimene 44. Sotsiaalset tüüpi inimene 45. Poliitiku tüüpi inimene 46. Religioosset tüüpi inimene - Teoreetiku tüüpi on inimene, kes peab tähtsaks tegelikkuse tunnetust süstemaatilise mõtlemise vahendusel - Ökonomisti tüüpi on majandusliku väärtustüübiga inimene, kes peab kõige olulisemaks kasulikkust ja praktilisust
tundmatu VARJATUD ALA TUNDMATU ALA - Väärtushinnangud - üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. 7 - Väärtus - mõiste soovitavast, mis mõjutab kättesaadavate teguviiside, ahendite ja eesmärkide valikut ning on mitmesugustele nähtustele antavate hinnsngute ideaalkriteeriumiks. Peamised isiksuse väärtustüüpid: - Teoreetiku tüüpi inimene - peab tähtsaks tegelikkuse tunnetust süstemaatilise mõtlemise vahendusel. - Ökonomisti tüüpi inimene (majandusliku väärtustüüpiga) - peab kõige olulisemaks kasulikkust ja praktilisust. - Esteedi tüüpi inimene - huvitatud kaunist jaesteetist. - Sotsiaalset tüüpi inimene - näitab huvi inimeste vastu, inimsuhete eelistusi, suhtlemissoovi. - Poliitiku tüüpi inimene - peb tähtsaks võimu teiste üle ja tahab saavutada oma eesmärke teiste kaudu.
Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks olid teadusfilosoofia ja poliitiline filosoofia ning ta püüdis lahendusi leida küsimustele, mis olid ajendatud kahekümnendal sajandil teaduses ja poliitikas toimunud sündmustest. Antud loeng on kirjutatud kommentaarina Popperi artiklile “Teadmised ilma autoriteedita” [Akadeemia 1990, nr. 9]. Selles kirjutises käsitleb Popper näiliselt filosoofia ajalukku puutuvaid teemasid, ehkki tema kui teoreetiku peamine huvi ei olnud üldiselt sugugi suunatud filosoofia ajaloole. Ning ka antud töös arutleb ta tegelikult kaasaegsete probleemide üle, teeb seda aga nii, et kaasab filosoofia ajaloo suurkujud enda vestluspartnereiks. Järelikult on filosoofia ajalool tema hinnangul ka kaasaegsete asjade üle mõtisklejale midagi olulist ütelda. Ja see ongi filosoofia ajaloo puhul peamine – mitte pelgalt meelde jätta,
Kui eriala on õendus pühendunud inimeste abistamisele. Mudelid: puu oksad Õenduse elava puu okstena on kirjeldatud kolme liiki mudeleid: vastastikuse mõjutamise, süsteemi- ja arenguteooriad. Teooriate ja kontseptsioonide teaduslik arendamine on toetatud uuringutega ja 4 õenduspraktikaga. See on selliste teadmiste hulk /keha, mis kasvab välja puutüvest. See artikkel toob esile ainult mõne juhtiva teoreetiku seisukohti. Iga mudel või teoreetik omab oma definitsiooni mõistetele ja oma sõnavara, mida toetavad õendusuuringud ja õenduspraktika. Vastastikuse mõjutamise mudel Hildegard Peplau ja Virginia Henderson on vastastikuse mõjutamise teooria juhtivad teoreetikud, kes on pannud aluse tulevastele õendusteooriatele. Interaktiivne mudel rõhutab õe ja patsiendi suhetes vastastikuse mõjutamise olulisust. See fokusseerib inimestevahelise
Millega tuleb lihtsustatud mudeli tõlgendamisel arvestada? Kuna meid ümbritsev ei ole kogu oma keerukuses inimmõistusega korraga haaratav, püütakse seda analüüsides uurimisobjektiks valida mingi väike osa kõigist majandussubjektide ja nähtuste seostest. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb paratamatult kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Miks just, see sõltub lisaks kõigele muule ka teoreetiku isiklikest tõekspidamistest. Teatud valdkonnale ja seostele keskendudes tehakse hulk eeldusi ja lihtsustusi. Saadud lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused pole aga enamasti tegelikkuses kontrollitavad, kuna tegelikkuse tehtud eelduses ei pruugi kehtida (tegelikkus on keerulisem). Samas: mida rohkem tegelikkusele vastavaks püütakse mudelit muuta, seda keeurkamaks mudel läheb. Täielikult tegelikkusele vastavast mudelist on sama palju kasu kui
Malinowski antropoloogia keskne joon: - See, mida inimesed ütlevad, et nad teevad ja see, mida nad tegelikult teevad, ei pruugi olla sugugi omavahel kooskõlas. Veel vähem on see kooskõlas sellega, mida nad sellest asjast mõtlevad. Malinowski ütleb: ,,Put aside camera, notebook and pencil, and join in...in what is going on." St. Mõistmaks teist kultuuri pead sa olema võimeline nägema nagu need, keda sa uurid. - Malinowski muutis etnograafi ja teoreetiku vahelist suhet. - Malinowski tõi teooria ja välitöö kokku - Antropoloogia pole pelgalt kirjeldus, vaid kätkeb endas ka teooriat (funktsionalismi). - Et kultuurist aru saada, peab seda seestpoolt vaatama, milleks on suuteline vaid korralikult treenitud välitöö tegija. - Funktsionalistidelt palju häid etnograafiaid. - Mida paremad olid etnograafiad, seda keerulisemaks muutus kultuuride omavaheline võrdlemine.
rekonstrueerida kohapeal nähtavast Pidas välitöös oluliseks - institutsioonide kirjeldust, tegelikku sotsiaalset igapäevaelu, etnograafiliste väidete kogumist (dokumenteerivad kohalikku meeleolu) Malinowski antropoloogia keskne joon: See, mida inimesed ütlevad ja see, mida nad tegelikult teevad, ei pruugi olla kooskõlas. Veel vähem on see kooskõlas sellega, mida nad asjast mõtlevad. Malinowski muutis etnograafi/välitöö tegija ja teoreetiku vahelist suhet. Antropoloogia erineb pelgast etnograafiast, sest ta kätkeb endas ka teooriat Et kultuurist aru saada, peab seda seestpoolt vaatama, milleks on suuteline vaid treenitud välitöö tegija Seega, saab teoreetik olla vaid välitöö tegija Mida põhjalikumalt üht kultuuri uuriti, seda raskemaks muutus võrdlus ning üldistamine Malinowski pakkus sellele kahte lahendust:
(tema iidoliks oli Beethoven) 2. Franz Schubert (1797- 1828) Sündinud Viini lähistel, isa õpetaja, elav kodumuusika harrastus. Laulupoiss, pedagoogiline stuudium, abiõpetaja, hiljem sõprade toetusel vabakutseline. Varaküps helilooja ilma põhjaliku teooriakoolituseta, (18 aastaselt 150 laulu sh. "Metshaldjas")Kõrgete vaimsete huvidega sõpradering luuletajatest ja kunstnikest. Suri 31 aastaselt närvipalavikku, veidi enne surma Viini õueorganist ja teoreetiku Sechteri teooriaõpilane. Kirjutanud 630 laulu ligi 90 luuletaja tekstile, Kaks suurt laulutsüklit, "Ilus möldrineiu" ja "Talvine teekond" W. Mülleri tekstile. Peale surma koostatud tsüklis "Luigelaul" 6 kuulsat Heine laulu. Laulutüübid : a) salmilaul-lähedane rahvalaulule b) varieeritud salmilaul- variatsioon vastavalt meeleolumuutusele c) läbikomponeeritud laul- muusika jälgib hingelisi muutusi või
Nõukogude Liidus ei sobinud kasutada avangardset kultuuri see oleks liiga kosmopoliitne. Sotsialism tuleb üles ehitada ühel maal. Realism. Vana Tsaristlik Akadeemia taastatakse ning klassitsistlik kunst muutus ainukeseks võimalikuks viisiks. Avangardist pidi loobuma sest see soosis individuaalsust, seda ei saa kontrollida ega eriti hästi kasutada propaganda levitamiseks. Teoreetiline õigustus toetus ungari päritou teoreetiku Lukacs'i ideedele kunst kui üks tegelikkuse tunnetamise vahend. Tegelikkuse tunnetamisel on teadus ja kunst liitlased (19saj. Realistid rääkisid sama et nende tegevus on kooskõlas teadusega). Realistlik kunst sisaldab tõde; kunst kui üks ideoloogia vorm nõukogude ideoloogiat kandev kunst peab vastanduma varasemale.. Stalinistlikus Nlis tekib Lukacsile toetudes gnoseoloogiline(?) teooria kunsti eesmärk tõde, teaduse liitlane. Tegeliku arengu peegeldamiseks on tõde kasulik
mida ta pole varem vaadanud või on vaadanud üksnes eelarvamusega; kes seab teda vaadatavaga silmitsi ja jätab siis sellega üksi. Sealtpeale peab ta toetuma üksnes enda tundlikkusele, taibule ja tarkusvõimele. (Refereeris Maarja Põld) 20. Eliot "Traditsioon ja individuaalne talent" “Traditsioon ja individuaalne talent”(1919), E kõige teoreetilisem ja antologiseerituim artikkel. Elioti kui kriitiku ja teoreetiku vaateid uurides tuleb alati arvestada, et need on ühtaegu poeedi omad, neis on püüdu sõnastada omaenese loomingulist kogemust. Eliot alustab sõna ‘traditsioonilise’ tavatähenduse üle mõtisklemisest. Teose v autori kohta öelduna sisaldab see negatiivset hinnangut, sest au sees on ju hoopis originaalsus, uudsus; kiites rõhutatakse neid autori külgi, mis kõige vähem teistega sarnanevad ja mida saab “nautimiseks isoleerida”. E ütleb, et trad
liikmeile kõige suurem mõju. Selles sisalduvate väärtuste mõju võib pidada valikute tegemisel suurimaks. Ülaltoodu teadmine on org-s rakendatav: · tarbijate käitum. ennustamise läbi maj.tulemuste parandam., · org. tööt. motiv. G. Allport kirjeldas isiksust kui tervikut väärtustüüpide vahendusel. Väärtushinnangud determin. in. tegevuse ja käitum. 6 peam. väärtustüüpi, mis igas isiksuses moodust. oma kombinats: · teoreetiku tüüpi in.: peab tähtsaks tegel. tunnetust süstemaatilise mõtlem. vahendusel; · ökonomisti tüüpi in.: peab kõige olul. kasulikkust ja praktilisust; · esteedi tüüpi in.: on huvitatud kaunist ja esteetilisest; · sotsiaalset tüüpi in.: näitab huvi in. vastu, in.suhete eelistusi, suhtlemissoovi; · poliitiku tüüpi, ka jõu- ehk võimuin.: tähtis võim teiste üle, eesm. saavut. teiste kaudu; · religioosset tüüpi in
Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Mis just, see sõltub lisaks kõigele muule ka teoreetiku isiklikest tõekspidamistest. Teatud valdkonnale ja seostele keskendudes tehakse hulk eeldusi ja lihtsustusi. Üks majandusteoorias kasutatav eeldus on homo oeconomicuse inimtüüp: majanduses tegutsevad täiesti ratsionaalsed, majanduslikult mõtlevad, sõltumatud, egoistlikud, tundetud, reklaamist ja muudest psühholoogilistest mõjuritest mitte mõjutatavad inimesed Mikroökonoomika lähtepunktiks on üksik majandussubjekt oma kõikvõimalike otsustustega.
Kõik võivad nendega funktsioneerida. · Orgaanilisus tähendab seda, et iga klass või kiht ühiskonnas loob oma intelektuaali. o NT: Kapitalismis käib ettevõtjaga (nt tehaseboss) kaasas intelektuaalide ring (inserenid, kes poliitiliselt esindab jnejnejnejneje) · Niisis on olemas ühiskondlikutel klassidel oma intelektuaalide ring mis hoiavad ühiskonda elus. · Kahe teoreetiku (Laclau ja Moffé) 1985 ilmunud raamat ,,Hegemoonia ja radikaalne sotsialistlik strateegia". o Toovad siin käibele mõiste ,,Diskursus" - teatavat ütluste kogumit, mis on organiseeritud teatud viisil. Nt: 2 meest laovad müüri: üks laob, teine annab kive kätte. Kes laob, küsib teiselt millist tellist tal vaja on, teine annab. Siin on
oppositional reading : sõnumi läbinägemise loogika : me saame aru, miks see sõnum on niimoodi konstrueeritud, me oskame sellel juhul seda ka tõrjuda. negotiated reading : kokkuleppe otsimine osapoolte vahel : oleme tagasi antonio cramsci teooria juures : et kui keegi tahab valitseda, siis peab ta selle valitsemise kuidagi meeldivaks tegema. ka siin on lugeja aktiivsus, vastuvõtja aktiivsus suurem, kui nii mõnegi teoreetiku arvates peaks olema. saussure ja levistrauss tegelesid paradigmaatilise tasandiga : teatavas järgnevuses elemente asendakse teistega ja need tekitavad tähendusi levistrauss ei tundnud üldse, millest lood räägivad. teda huvitas struktuuritasand, aga mitte lood. narratiivi mõiste : süntagmaatiline tasand, järgnevustasand (just see millest saussure ja levistrauss ei hoolinud, aga sellega tegels barthes)
inimeste tegelikku käitumist prognoosida. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 HOIAKUD A B C VÄÄRTUSED Joonis 2.5. Hoiakute ja väärtuste koostoime (Hollander 1967: 118). Käitumisteadustes võttis väärtustüüpide mõiste kasutusele Spranger, kelle teooria aluseks olid ajalooliselt väljakujunenud ühiskonnaelu vormid: majandus, teadus, kunst, religioon, riik ja ühiskond. Sellele vastavalt eristati teoreetiku, ökonomisti, esteedi, sotsiaalne, poliitiku ja religioosne väärtustüüp. Sprangeri väärtustüüpide alusel koostasid Allport ja Veron 1931. aastal küsimustiku, mistõttu peetakse neid antud teooria edasiarendajaiks ja vahel omistatakse neile väärtustüüpide klassifikatsiooni loomise idee. Nende mõistete seoste igakülgset käsitlemist peetakse 16 üheks Rokeachi uuenduslikuks panuseks väärtuste uurimuste korrastamisel ja korraldamisel
Kirjandusteooria on hinnanguline ja subjektiivne. Teose kriitika on teos, kuid kui kunstiteose keel on pidev ja mitmetähenduslik ning teos lõpmatu, siis teooria keel on pidetu, ühetähenduslik ja lõplik (terminitesse suletud) ning teooria ei hõlma teost tervikuna. Kriitika objektiks on kaasaegne kirjandus. Kriitik on vahendaja lugeja ja autori vahel. Kriitika soodustab kirjanduse levikut (Hennoste). Postmodernismis on kriitiku, teoreetiku ja autori rollid sulandunud ja nii on ka kriitika ja kirjanduse vaheline piir hägustunud. Kriitika meediastumine on muutnud selle tavaliseks, ebakonfliktseks ja ebaprominentseks. Kriitika võib olla tekstikeskne (kirjandusteaduslik) või vahend ideoloogiliste teooriate propageerimiseks. Kirjandusteaduse abiharud: · Bibliograafia. 1) jooksev b. fikseerib kõiki ilmuvaid tekste, 2) retrospektiivne b. tegeleb teatud ajavahemikul ilmunud tekstidega, 3) täielikud ja valitud b.-d,
Rollitaju oskus märgata, millist rolli inimene hetkel täidab. Rollikonflikt oletatava rolli ootused on vastuolus tegelikkusega. 21. Väärtused ja hoiakud organisastioonikäitumise mõjutana Väärtushinnangud- üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. Sisaldavad hinnangulist elementi, mis näitavad indiviidi arusaama heast, õigest ja soovitavast. Gordon Allport kirjeldas isikut 6 väärtustüübi kaudu: · Teoreetiku tüüpi (sots kogetule otsib loogilisi seletusi) · Ökonomisti tüüpi · Esteedi tüüp- väärtustab teiste loodut · Sotsiaalset tüüpi- suhtlev, hooliv, mõistevarmastav · Poliitiku tüüp- jõu ja võimu in. · Religioosne tüüp Milton Rokeachi 1973 väärtussüsteem võimaldab prognoosida inimese käitumist org.-s. Antud teoorias on väärtused seotud kaheks: 50
tagamisel. Uue õppekava täieliku rakendamiseni jõuti 1993. aastal. Riiklikus õppekavas kirjeldati teadmisi, oskusi ja taset, milleni iga õpilane konkreetses õppeaines konkreetsel õppeaastal peaks jõudma. Õppekava määratles ka selle, kuidas õpilaste edasijõudmist tuleb hinnata ja kuidas sellest ette kanda. Õpetajate võimalused mõjutada õppekava struktuuri ja sisu olid väikesed. Ei mõjunud ka informaalse kooli juhtiva teoreetiku A. Kelly (1989) hoiatus, et ühtne riiklik õppekava viib paratamatult selleni, et osa õpilastest muutub rahulolematuks ja võõrandub koolist. Peaminister John Majori (tuli võimule nov. 1990) ajal läbiviidud riikliku õppekava arendustöö üheks uueks eesmärgiks seati kultuuriväärtuste restauratsioon (cultural restorationism), kus võtmekohal oli rahvuse keel ja identiteet. Kasvatus, perekond ja riik püüti ühendada Inglise
meie tantsumuusika, vaid ka süvamuusika arengut, avardades paljude noorte muusikute silma- ringi ja andes neile esimese publiku ees esinemise kogemuse. Kuigi džäss, olles tantsumuusikana oma arengu algkümnenditel popkultuuri osa, vastandus oma olemuselt kunstmuusikale, ei olnud ta hoolimata oma suurest populaarsusest meil siiski popkultuuri staatuses, nagu ta seda tol ajal oli mitmel pool mujal; ta ei vastanud ka ühelegi popkultuuri teoreetiku Dominic Strinati klassifikatsiooni kolmele põhiargumendile või -kriteeriumile: Eesti kontekstis ei saagi küsimusele džässi päritolust üheselt vastata, sest džäss jõudis siia juba “teismeliseeas” ja mingeid rassilisi või sotsiaalseid seisuslikke vahesid meil džäss- muusikute seas täheldada ei saa. Põhiargumendiks paremasse/kuulsamasse orkestrisse pääsemisel oli mängutase, mitte seisuslik või rahvuslik kuuluvus.
annaabi.ee 
