Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Olivetti-Ettore Sottsass (0)

1 Hindamata
Punktid

Itaalia radikaalse antidisaini koolkonna ühe kuulsama esindaja Ettore Sottsassi tööd on julged , nurgelised ja värvikirevad.
Ta oli mees, kes kandis kõikjal kaasas fotoaparaati, et pildistada kõike, mis silma hakkab. Peamiselt jäädvustas ta arhitektuuri – uksi, templeid, kööke. Muu hulgas oli Sottsassil aastaid komme pildistada kõiki hotellitube, kus ta mõne naisega maganud oli.
Ettore Sotsass oli 1960ndatel Itaalias tekkinud antidisaini koolkonna esindaja. Selle liikumise eesmärk oli seista vastu modernismi lihvitud elegantsusele. Sottsass ja tema kaasaegsed armastasid julgeid värve, irooniat, asjade tavapäraste mõõtmete moonutamist ja kitši. 1980ndatel lõi Sottass antidisaini liikumise Memphis, mis sai oma nime Bob Dylani kuulsa laulu järgi.
Maailmavaatelt oli Sottsass sildade põletaja. «Tulevik saab alata vaid siis, kui minevik on täielikult hävitatud, selle loogika on saanud tolmuks ning alles jäänud vaid nostalgia,» on disainer öelnud.
Minevikupärandist oli Sottsassile kõige tähtsam tema isa, tuntud itaalia arhitekt Ettore Sottsass Sr. Erinevalt nooremast Sottsassist pooldas isa funktsionalistlikku ja ratsionaalset maailmavaadet arhitektuurile ja disainile. Nooremale Sottsassile oli funktsionalim igav – tema meelest pidi disain olema eelkõige sensuaalne ja huvitav.
Huvitav oli ka Sottsassi enda elu – ta teenis leiba kunstniku, arhitekti, tööstusdisaineri, klaasimeistri, kirjastaja, teoreetiku ja keraamikuna. 1958. aastal asus ta tööle Olivettisse, kus valmisid mitmed disaini tippteosed, näiteks esimene itaalia kalkulaator Elea 9003 ja revolutsiooniline trükimasin Valentine . Viimane oli erkpunane ja tehtud popist plastikust ning sellest sai tõeline popkultuuritööstuse ikoon. Ka Sottsassi mööbel oli väga mõjukas – iseäranis paistis silma tema 1970ndatel tehtud mobiilne ning multifunktsionaalne klaaskiust mööbel.
1980ndatel naasis Sottsass arhitektuuri juurde. Näiteks on tema tehtud Malpensa lennujaam Milano lähedal ja eramaja tööstusdisainer David Kelleyle.
Ettore Sottsass
1917 sündis Austrias .
1929 perekond kolis Itaaliasse Turinisse, kus Ettore asus õppima arhitektuuri.
1939 lõpetas arhitektuuri eriala Turini ülikoolis Itaalias ning läks sõjaväkke.
1945 naasis koju, et töötada oma isa firmas.
1946 kolib Milanosse, kus pani püsti oma arhitektuuri- ja tööstusdisaini äri.
1958 valis firma Olivetti ta oma disainikonsultandiks.
1965 disainis oma esimese «superbox» kloseti, mis on kaetud triibulise plastiklaminaadiga.
1970 võitis tema trükimasin Valentine Kuldse Kompassi disainiauhinna.
1978 töötas koos Alessandro Mendini ja Andrea Branziga rühmituses Studio Alchymia.
1980 lõi oma disainikollektiivi Memphis.
1985 pöördus tagasi arhitektuuri juurde pereettevõttes Sottsass Associati.
2000 Sottsass Associati disainis Milano Malpensa lennujaama.
Trükimasin Valentine (1969)
Kirjutusmasin Valentine, 1969
Ettore Sottsass, Beverly kapp, 1981
Kapp, 1988-89
Olivetti-Ettore Sottsass #1 Olivetti-Ettore Sottsass #2 Olivetti-Ettore Sottsass #3 Olivetti-Ettore Sottsass #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Geksu Õppematerjali autor
konspekt + pildimaterjal

Sarnased õppematerjalid

Enzo Mari
4
doc

Enzo Mari

Oli ka teisi projekte, millega ta samal ajal tegeles, kuid tuhatoos oli alati tal mõttes. Kui ta selle lõpuks valmis disainis oli lõpptulemus väga elegantne ja täiesti erinev tavapärastest tuhtoosidest. Kahjuks oli see liiga teitsugune, et see rahvale meeldiks. Selline lugu pühendumusest karaktiseeribki Enzo Mari karjääri kõige rohkem. Disainerina on ta liiga esoteeriline et saavutada kommertsliku edu, mida naudivad ta 20 sajandi II poole kolleegid nagu Ettore Sottsass ja Joe Colombo. Kuid ta suur pühendumus ja keerukus ta töödes on siiski taganud suurt austust ja imetlust disainerite liidus. 1952 -1956 , kui ta õppid Brera Akadeemias, Milanos, pidi ta elatist teenima visuaalse kunstnikuna. Samal ajal lõi Itaalias õitsele tööstusdisain ja Enzo Mari hakkas huvi tundma disaineri elukutse vastu. Ta lähenes disainile pigem teoreetiliselt, uurides selle rolli hetkelises kultuuris ning inimese kui kasutaja ja disaini vahelist suhet.

Disain



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun