Juhtimise alused (1)

Sissejuhatus: Referaadis on kirjutatud kolmest juhtimisteoreetikust, Douglas McGregorist, Abraham Maslowst ja David McClellandist. Nad k�ik seadsid esikohale inimeste rahulolu organisatsioonis. Maslow on tuntud oma vajaduste p�ramiidi poolest , McGregor teooria X ja teooria Y poolest ning McClelland oma vajadusteteooria poolest. Referaadi alguses on kirjutatud nende juhtimisteoreetikute elulugudest ning seej �rel on tutvustatud nende teooriaid , mille poolest nad tuntud on. L�petuseks on v�rdlus kolme teoreetiku teooriate p�hjal. Eesm�rk on leida sarnasusi ning erinevusi valitud motivatsiooniteooriates. Materjali otsin peamiselt internetist, kuid kindlasti peab v�ga palju inglise keelest t�lkima. Lisaks tuleb lugeda ka raamatuid antud teemal. Enne kirjutama asumist olen juba tutvunud internetis oleva materjaliga , seega on mul juba mingi ettekujutus olemas, milline peaks minu referaat tulema . P�hilisteks probleemideks v�ivad kujuneda materjali puudus ning v��rkeelsete tekstide t�lkimine. Samuti on oht, et vajalikke raamatuid ei ole v� imalik raamatukogust saada. Douglas McGregori elulugu: Douglas McGregor elas aastatel 1906-1964. Ta oli sotsioloog -ps� hholoog , kes pidas loenguid Harvardis ja MIT`s, kus ta sai � heks esimeseks Sloani professoriks. Ta sai ka Antiochi kolled�i presidendiks, kuid p�rast kuut aastat p�� rdus tagasi MIT`i, kus ta oli kuni surmani. Tal oli mitteametlik �petamisstiil, mida paljud tema �pilased kiindumusega meenutasid. Tihti istus ta loengu ajal laua taga nii, et jalad olid laua peal. Seistes aga keerutas ja k�listas ta taskus kas v�tmeid v�i m�nte. McGregor ei avaldanud palju materjale, kuid nendel materjalidel, mis ta v�lja andis oli inimestele suur m�ju. Aastal 1993 nimetati ta k�igi aegade k�ige populaarsemaks juhtkonna kirjanikuks . K�ige paremini on ta tuntud oma X ja Y teooria poolest. �ks raamatutest, mis Douglas McGregor on kirjutanud kannab nime �The Human Side of Enterprise�, mis ilmus 1960. aastal. 1966. aastal avaldati tema teos nimega "F�retaget och m�nniskan". Palju on McGregorit m� jutanud Abraham Maslow. McGregori X ja Y teooria ongi Maslow motivatsioonimudeliga seotud. Douglase keskne idee on see, et on olemas kaks fundamentaalselt erinevat juhtimisstiili . �hte neist kutsus ta X teooriaks ja teist Y teooriaks. Teooria X on autoritaarne, selle p�hjal motiveerib inimesi t��le vaid materiaalne kasu ning neid huvitab vaid enda vajaduste rahuldamine. Y teooria on vabastav ja v� idab , et inimesed teevad �ksk�ik mida kui nad on piisavalt p�hendunud. Kuigi McGregori raamat sellest teooriast avaldati alles 1960 aastal kandis ta selle ette MIT`i Sloani juhtimiskoolis 1957 aastal. Natuke enne seda, kui McGregor suri, arendas ta midagi, mida ta ise kutsus Z teooriaks. Vastuseks k�ikidele kes tema X ja Y teooriat kritiseerisid. Kuid neid m� tteid ei avalikustatud laialdaselt. Abraham Maslow elulugu: Maslow elas aastatel 1908-1970. Ta oli ameerika ps�hholoog, kes on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Ta � ppis New Yorkis juurat, abiellus Bertha Goodmaniga, kes oli tema n�bu. Vanemad olid nende abielu vastu, kuid Abraham sellest ei hoolinud. Neil s�ndis kaks t� tart . Koos koliti Wisconsinisse, kus Maslow hakkas huvituma ps�hholoogiast. Sealses � likoolis sai Maslow nii bakalaureuse , magistri kui ka doktori kraadi. Peale l�petamist naasis ta New Yorki . Seal hakkas teda huvitama inimeste seksuaalsus . Ta hakkas �petama Brooklyni kolled�is. Enne surma elas ta Kalifornias. David McClellandi elulugu: David McClelland oli aastatel 1917-1998 elanud ameerika ps�hholoogiline teoreetik . Ta avaldas hulga t�id aastatel 1950-1970 ja osales ka temaatilise adumise testi punktiarvestuse s�steemi loomisel. Tuntuks on ta saanud eelk�ige oma vajadusteteooriaga. David sai Wesleyani � likoolist bakalaureusekraadi kunstis 1938 aastal ja magistrikraadi Missouri �likoolist j�rmisel aastal. Doktorikraadi sai ta aga Yale �likoolist. Ta �petas Connecticuti kolled�is ja Wesleyani �likoolis enne kui � hines 1956 aasta Harvardi �likooli teaduskonnaga. Seal t��tas ta 30 aastat sotsiaalosakonna juhatajana. Ta kolis Bostoni �likooli 1987 aastal, kus ta sai Ameerika Ps�hholoogilise Kollektiivi auhinna silmapaistva teadusliku panuse eest. Ta on v�lja andnud selliseid t�id nagu: * The Achievement Motive (1953) * The Achieving Society (1961) * The Roots of Consciousness (1964) * Power : The Inner Experience (1975) * Human Motivation (1987) McGregori teooria X ja teooria Y: Douglas McGregor tegeles inimeste juhtimise probleemidega. Ta defineeris kahte t��pi eeldused, mida juhid teevad suhetes oma alluvatega. McGregor kasutas termineid teooria X ja teooria Y, kuna ta soovis esitada oma k�sitlust neutraalselt, ilma positiivse v�i negatiivse varjundita kummalegi teooriale. Teooria X ja teooria Y iseloomustavad kahte v�ga erinevat suhtumist t��j�u motivatsiooni suhtes. Teooria X j�rgi eeldab juht oma alluvate kohta j�rgmist: ?? Inimestele ei meeldi t��tada ja nad v�ldivad t��d, kui saavad. ?? Sellest tulenevalt tuleb inimesi kontrollida, suunata ja karistada, et panna nad ettev�tte eesm�rke saavutama . ?? Inimesed eelistavad t��tada alluvana, v�ldivad vastutust ja hindavad �le k�ige turvalisust. Teooria Y j�rgi eeldab juht: ?? T�� on inimesele sama loomulik kui puhkus. ?? Kontrollimine ja karistamine ei ole ainsad vahendid inimeste juhtimisel. Inimesed on v�imelised ennast ise suunama ja kontrollima. ?? Inimeste soov eesm�rki saavutada on v� rdeline sellega seotud tasude suurusega. See, kuidas juht oma alluvaid n�eb, m�jutab oluliselt tema juhtimisstiili ja � meetodeid . Kriitikat ongi esile kutsunud mitte niiv�rd McGregori teooria ise, kui erinevad t�lgendused sellest. Tihti n�hakse teooriat X kui �negatiivset n�idet� ja teooriat Y kui � positiivset n�idet�. Oma teooria tegeliku olemuse selgitamiseks toob McGregor v�lja j� rgmised punktid: Teooria X ja teooria Y on lihtsalt eelduste grupid, mida tuleb tegelikkuses kontrollida. Need ei ole soovitused juhtidele, millist strateegiat kasutada. Peale selle, teooriad X ja Y on intuitiivselt tuletatud ja ei baseeru empiirilistel uuringutel. Teooriad X ja Y ei eelda vastavalt autoritaarset ja demokraatlikku juhtimisstiili. Autoritaarne stiil v�ib tekitada t��tajates vastuseisu ning v�ga demokraatlik juhtimine v�ib l�ppeda kaosega. Efektiivne juht peab kohandama oma k�itumist konkreetse situatsiooniga ettev�ttes. McGregori k�sitlust ei saa vaadelda pideva skaalana, mille otspunktides on teooriad X ja Y. Tegemist on kahe t� iesti erineva suhtumisega inimestesse. Teooria Y ei ole argument autoritaarse juhtimisstiili vastu, vaid v�imu kasutamist n�hakse seal kui �ht paljudest inimeste juhtimise meetoditest. Erinevad �lesanded ja situatsioonid n� uavad erinevat l�henemist. Maslow vajaduste p� ramiid : Motivatsiooniteooriaid kasutatakse eelk�ige inimk�itumise seletamiseks. Motivatsioon on oluline m�jutusvahend inimeste t��kvaliteedi parandamisel. Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, p� hjused ja j�ud, mis panevad inimesed tegutsema. T��tajate rahulolu on tihedalt seotud motivatsiooniga, seega saab t��ga rahulolu suurendada t��tajate motivatsiooni suurendades. Motivatsiooniteooriate m�istmine, tundmine ning nende kohandamine aitab luua motiveerivat atmosf��ri, mille tulemusena saavutatakse k�rge produktiivsus ja rohkem kasumit. T��soorituste m�istmiseks ja t�iustamiseks on arendatud erinevaid motivatsiooniteooriaid. Maslow vajadustehierarhia on k�ige sagedamini kasutatud motivatsiooniteooria. See on �ks tuntumaid sotsioloogiliste ja bioloogiliste vajaduste liigitusi . Selle teooria p�hjal v�ib j�reldada, et inimeste vajadused on �ksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga inimese p��dluste tipuks on eneseteostus. Maslow teooria kohaselt on inimvajaduste hierarhia j�rgmine: 1. f�sioloogilised vajadused � seksuaal -, vee-, toidu- ja unevajadus ; 2. turvalisusvajadus � vajadus kaitstuse j�rgi; 3. armastus- ja kuuluvusevajadus � vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse r�hma ja tunda, et temast hoolitakse; 4. tunnustusvajadus � vajadus teiste poolt v�ljendatava tunnustuse j� rele ; 5. eneseteostusvajadus � vajadus saavutada k�ik see, milleks inimesel j�tkub v�imeid, oskusi ja teadmisi. Hierarhia madalaimad neli astet on f�sioloogilised vajadused. Neid nimetab Maslow ka puudulikkus- vajadusteks . Viies, eneseteostusvajadus, ning p�ramiidist v�ljapoole j��v kuues, enesetranstsendentsivajadus on k�rgemad v�i Olemus-vajadused. Hierarhia k�rgemate astmeni j�udmiseks peavad k�ik alamad vajadused olema rahuldatud. Kui inimene on juba j� udnud �levalpool asetsevate vajaduste rahuldamiseni, ei taha ta enam piirduda ainult allpool olevate vajaduste rahuldamisega. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute k�rgemate vajaduste tekkeni. Vajaduste rahuldamine on ts� kliline . Maslow' p�ramiid arvestab niinimetatud keskmise inimesega ega kehti nende inimeste puhul, kes k�rgemate vajaduste saavutamiseks j�tavad m�ne astme vahele. David McClellandi vajadusteteooria: David v� itis , et peamiseks liikumapanevaks j�uks ei ole mitte bioloogilised vajadused, vaid sotsiaalne motivatsioon. Inimese k�itumise m�istmisel ja iseloomustamisel tuleb tugineda kolmele vajadusele: 1. Saavutusvajadus (achievement)-ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi ja lahendama keerulisi probleeme. McClellandi j�rgi on k�rge saavutusvajadusega inimesed enamasti edukad ettev� tjad . 2. Suhtlemis- ja liitumisvajadus(affiliation)-ajendab hoidma ja looma sooje suhteid teiste inimestega. 3. J�u- ja v�imuvajadus(power)-tingib soovi kontrollida ja m� jutada teiste k�itumist ja nende eest vastutada. Efektiivsed juhid peavad inimesi positiivselt m�jutama, seet�ttu pakkus McClelland v�lja, et �lemustel peaks olema k�rge v�imuvajadus koos madala liitumisvajadusega. Teoreetikute v�rdlus Maslow tegemised on paljuski McGregorit m�jutanud. Ta v�ttis Maslow teooriatest eeskuju enda teooriate loomisel. Maslow arvates on inimeste bioloogilised vajadused k�ige t�htsamad, alles peale nende rahuldamist tulevad sotsiaalsed vajadused. McClelland aga v�itis, et peamised on sotsiaalsed vajadused. Tema arvates on just need vajadused inimesi k�ige enam motiveerivamad. McGregor aga pani kirja, kuidas juhtide suhtumine t��tajatesse m�jutab motivatsiooni. Nende eesm�rk on � hine . Nad tahavad v�lja selgitada, mis motiveerib t��tajaid k�ige rohkem. Kas bioloogiliste vajaduste rahuldamine, sotsiaalsete vajaduste rahuldamine v�i juhtide suhtumine t��tajatesse. Kokkuv�te: Materjali ei olnud eriti palju. Enamik infost oli inglise keelne. Raamatutest sai samuti materjali, kuid p�hiliselt oli seal kirjas sama info, mis internetiski. Kuna tegin referaadi � ksinda , siis ei saa t��jaotusest kirjutada. K�ige suuremaks probleemiks kujuneski materjali puudus, kuid see innustas rohkem enda m�tteid kirja panema . Elulugudest oli v�he kirjutatud, teooriatest natuke rohkem. Tulemusega v�ib rahul olla, sest k�ik vajalik sai kirja. Tutvustatud on l�hidalt David McClellandi, Abraham Maslow ja Douglas McGregori elulugusid. Pikemalt on r��gitud nende teooriatest. Maslow ja McClellandi teooriad on v�ga sarnased. Nad m�lemad kirjutasid inimeste vajadustest, kuid pidasid erinevaid vajadusi olulisteks .