Friend- Unit 6 ja My Day- Unit 7); õpipädevus (School- Unit 1); suhtluspädevus (kõik õppetükid); matemaatikapädevus ( Numbers- Unit 2 ja Visit- Unit 14); ettevõtlikkuspädevus (Picnic- Unit 11 ja Camping- Unit 17). Õpikus ja töövihikus leiavad kajastamist kultuuridevahelised seosed, samuti seostatakse inglise keeles õpitavat teiste õppeainetega. Näited inglise keeles õpitava lõimumise kohta teiste ainevaldkondadega on järgmised: keel ja kirjandus (Visit- Unit 14); võõrkeeled (School- Unit 1); matemaatika (Numbers- Unit 2 ja Visit- Unit 14); loodusained (Zoo- Unit 4, Weather - Unit 15, Camping- Unit 17 ja Summer- Unit 20); sotsiaalained (Thank you- Unit 3 ja Rules- Unit 5); kunstiained (kõik õppetükid sisaldavad rütmisalme ja mitmetes töövihiku ülesannetes tuleb joonistada); tehnoloogia (Help- Unit 12), kehaline kasvatus ( Ball games- Unit 9).
................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 4 1 Analüüs........................................................................................................................................ 7 1.1 Probleemi püstitus ............................................................................................................... 7 1.2 Põhjused .............................................................................................................................. 8 1.3 Lahendused..............................................
videofilm, animatsioon, perfomance jne. Kunsti- ja projektitöö puhul koostab õpilane ka kirjaliku osa, mis vormistatakse vastavalt kooli poolt kehtestatud nõuetele. Näide kunsti- ja projektitöö kirjaliku osa ülesehitusest .......................................................................................................... Töö ülesehitus on näiteks järgmine: tiitelleht sisukord sissejuhatus töö käigu kirjeldus kokkuvõte, sh enesehinnang tööle kasutatud kirjandus Kirjalik loovtöö sisaldab ka õpilase enesehinnangut eesmärkide ja tegevuskava täitmise kohta. Õpilane märgib loovtöö alustamise ja valmimise kuupäeva, koostamisele kulunud aja tundides ning lisab oma allkirja. Näide loovtöö arvutil vormistamise nõuetest ............................................................................................................ Uurimustöö vormistatakse arvutil lehe ühele küljele, kasutatakse paberi formaati A4. Töö
Rezümee (eesti keeles ja võõrkeeles koostöös kooli aineõpetajatega) lühikokkuvõte praktilisest tööst koos praktilise töö fotoga või video` failiga (doc., jpg., pdf., mpg. vms digitaalne vorming kokkuleppel kooli infotehnoloogia õpetajaga, eesmärgiga säilitada õpilaste praktilisi töid kooli digitaalses arhiivis). Lisad visandid, pildid, fotod, heli- ja videolõigud jne CD plaadil jms, mis täiendab, kinnitab või kirjeldab tööprotsessi. Kasutatud kirjandus (vt lisa 3) tähestikuline loetelu tekstis viidatud algallikate kasutamise osas (kasutatud kirjandus, ajakirjad ja/või ajalehed, arhiivimaterjalid , interneti materjalid, suulised allikad). PRAKTILISE TÖÖ OSA Praktiliseks tööks gümnaasiumi astmes võib olla: - kunstiteos (joonistus, graafiline teos või tööde seeria, maal, skulptuur, makett, moekollektsioon jne) - ehted - kollaazid (erinevatest materjalidest)
see laps saab ka aru, mida ma talle õpetan. Oluline et klassis õpitu kanduks üle ka igapäeva ellu üle. Neid küsimusi peab eripedagoog kogu aeg silmas pidama. Kolm põhieesmärki: õpetuslikud eesmärgid, kasvatuslikud eesmärgid ja praktilised eesmärgid. Õpetuslikud eesmärgid: Õpilane saab aru matemaatika kohast inimtegevuses ja sellest, miks talle matemaatikat vaja on. (Erivajadustega lapsi peab veenma kõiges, et miks talle midagi klassi ees seletad.) Õpilane õpib ümbritseva maailma esemeid ja nähtusi struktureerima. Ta peab õppima järjestama, võrdlema, mõõtma, rühmitama, loendama. Õpilane omandab naturaalarvude, harilike ja kümnendmurdude mõiste. Õpilane peab omandama kujutluse peamistest suurustest, suuruste mõõtmise ühikutest ja nende vahelistest seostest. Laps peab aru saama, et nende vahel on kindlad seosed.
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
projektist teadlik, kuid mõjutatud selle lõpptulemusest. Projektijuht peab olema teadlik huvitatud osapooltest ning teostama nende välja selgitamiseks analüüsi, sest need on peamised isikud (ja nende grupid), keda projektijuht peab mõjutama projekti edu saavutamiseks. Huvigruppide analüüsi teostamine võimaldab projektijuhil teha võtmeisikutega tööd kindlustamaks nende poolehoidu projektile ja vältida seega ootamatuid ebameeldivusi. Lisaks aitab selline analüüs selgitada välja isikud ja nende grupid, kes 18 saavad aidata kaasa projekti edukale kulgemisele ja need, kes on avalikult selle vastu häälestatud. Huvigruppide ja nende huvide teadmine võimaldab välja selgitada kõige olulisemad neist ning keskendada projektijuhi töö spetsiifiliselt nende mõjutamisele. Projektijuhi tööülesanded on: Selgitada välja projektiga seotud huvigrupid;
1. Teise keele keelekümblusprogrammid Keelekümblusprogrammid on sellised õppeprogrammid, mille puhul kasutatakse koolihariduseandmiseks kahte (või enamat) keelt. Üks neist on õpilaste kodune keel (K1) ning teine on teine keel ehk võõrkeel (K2). Vähemalt 50% õppekavast omandatakse teise keele ehk võõrkeele vahendusel kas siis ühe või mitme aasta jooksul. Täieliku varase keele-kümbluse tüüpprogrammi kohaselt antakse alates lasteaiast kuni teise klassi lõpuni 100% kooliharidusest teises keeles; esimest keelt kasutatakse alates kolmandast klassist ca 4560 minutit iga päev ning seejärel suurendatakse selle osatähtsust järk-järgult, kuni õppetöö toimub umbes 50% ulatuses esimeses keeles ja koolipäeva teine pool võõrkeeles (vt joonis 1). Mitmesugustest keelekümblusmudelitest tuleb juttu edaspidi. Tavaliselt räägivad keelekümblusprogrammides osalevad õpilased üht ja sedasama esimest keelt; neil ei pruugi olla mingeid eelnevaid
Kõik kommentaarid