"20-sajandi kirjandus" õpiku 5. klassi õpiku analüüs (0)

Eesti keele õpik 5. klassile
Liisi Piits , Kaja Sarapuu, Terje Varul
2012
Õpikust ei ole ilmunud e-tundi ega digiversiooni.
1.Põhjalikuma vaatluse all on õpikus sõnavara, häälikuõigekiri, suur ja väike algustäht, jutu ning arutluse kirjutamine, käänamine ning lausete liigid.
2. Iga peatükk algab sissejuhatusega, mis pakub teemaga seotud sõnavara- ja arutlusülesandeid, ning lõpeb suurema, teemat kokkuvõtva tööga. Alapeatükid algavad enamasti lühitekstiga, mis näitab, kuidas õpitav keelenähtus tekstis avaldub. Sellele järgnevad selgitused, reegel, näited ja rohkesti ülesandeid. Ülesannete asetus on üleminekuga kergemalt raskemale.
3. Õpiku teemad on valdavalt päevakajalised, kuid leidub ka mõnes valdkonnas vananevat infot. Nimelt meie kiiresti muutuvad infoajastus vahelduvad tihti slängsõnad, otsingumootorid , programmid ning internetikeskkonnad (täiustuvad või tekivad vanade asemele uued). Seega võib ka õpikust leida veidi aegunud näiteid või infot: näiteks MSN-i keskkonnast, mida enam tänapäeval ei kasutata või slängsõnade kohta, mis praeguseid õpilasi piisavalt hästi ei kõneta. Samuti võiks tuua teabekeskkonna teema juurde rohkem ning päevakajalisemaid näited, kuna see on tänapäeva õpilase õpipädevuste arendamiseks üpris oluline.
4. Ülesanded võimaldavad iseseisvalt õppida, kuid esineb ka palju rühma ja paarisülesandeid, mida üksi oleks raskem teostada seoses ajapiiranguga või võrdlusmomendi ja mitmekesisuse puudumisega.
5. Peamiselt nähtub õpiku küsimustest ning ülesannetest, et arendatakse peamiselt võõrkeelte, kirjanduse, kultuurilise identiteedi, arvuti- ning tehnoloogia , ettevõtluse ja kodanikualgatuse e meeskonna pädevusi. Töövihikus on rohkem keskendutud ainesisesele keelele ja grammatikale. Üldiselt on õpiku ülesanded õpilase jaoks huvitavamad, kuna need panevad märkama ja enda ümber toimuvale mõtlema. Õpiku ülesandeid on samuti lihtsam teostada, kuid töövihiku ülesanded vajavad rohkem keskendumist või lisamaterjalide kasutamist.
6. Illustreerinud on Hillar Mets ja Kertu Sillaste, kelle illustratsioone võib pidada õnnestunuteks. Need seostuvad hästi ning humoorikalt kõrval oleva teemaga ning panevad lugejat märkama ning huvi tundma. Samuti toetavad igat uut keelenähtust või teemat asjakohaselt. Minu arvates peaks õpikus olema illustratsioone põhitekstide juures selgitamiseks parajal määral, sest need ei tohiks tekitada segadust või luua samal ajal liiga kirjut pilti. Seega võib selle õpiku konkreetseid pilte vaadates lugeda õnnestunuteks, kuna neid esineb minimaalselt, kuid samal ajal piisaval määral.
7. Töövihiku ülesanded tunduvad mitmekesised ja huvitavad, kuid kogemus on näidanud, et vajavad tihti lisaselgitusi ning pidevat lahti mõtestamist. Teisalt võib öelda, et töövihiku ülesanded toetavad hästi õpiku teemat ning selle ülesandeid, mistõttu on ka õpilasel kergem asjadest parem ülevaade saada. Õpetamismeetodid erinevad teemati ning pakuvad samuti erinevate osaoskuste täiendamist läbi nende.
8. Ülesanded kutsuvad nii individuaalselt kui grupiti enda jaoks avastama ja õpitut erinevate vaatenurkade alt nägema. Näiteks kavala infootsingu www.google.ee otsingumootori abil erinevate otsisõnade leidmine ning otsingu analüüsimine, erinevad nipid otsimiseks, erinevad võimalused leidmiseks, lisaks põnevad teadusleheküljed avastamiseks.
9. Peamiselt kasutatakse induktsiooni, kuid see vaheldub deduktsiooniga.
10. Lõiminguvõimalustele õpikus ei viidata.
11. Õppekomplekti võimalik ajakasutus on 3 tundi nädalas ja 105 tundi aasta jooksul kokku. See peaks olema mõistlik aeg teemadega tutvumiseks ning ka muude seostuvate materjalide käsitlemiseks.
12.Töövihik lk 8, harj 8. Ülesande juhend: Tõmba ring ümber sõnadele, mida 100 aastat tagasi eesti keeles veel ei olnud. Põhjenda suuliselt. Vastusevariandid : oktoobrilaps, külmik, šoppama, ostma, köster, kosmonaut , sibul, geenid , ader, teler, aabits, guugeldama. Õpilane lahendab ülesande varasemate teadmistega, mis on tulnud algklassidest ning märgib ära vanad tööriistad või kooliga seotud mõisted, samuti tajub , et šoppama on uus väljend ning ostma ehk vanem. Teisalt markeerib guugeldama, külmik, kosmonaut, teler, kuna need tehnoloogiaseadeldised on ilmselt loodud hiljem kui sada aastat tagasi. Seejuures aitab õpilast õpiku juures pilt, kus voorimees sõidab kaariku ja hobusega ning saab pildi põhjal analüüsida saja aasta tagust aega. Ohumärgiks on see, et õpilane pole tutvunud veel ajaloos nõukogude ajaga ning ta ei saa olla aimugi mõistest oktoobrilaps, mida ta võib ainult oletada. Samuti pole käsitletud algklassides niivõrd geenitemaatikat, et õpilane oskaks jagada, kuhu see sõna jaotub. Leian, et õpilasel on vähe infot selle kohta, mis oli sada aastat tagasi ning seda ülesannet peaks tegema lõiminguna koos ajalooõpetajaga, et terviklikum pilt manada.
13. Õpik lk 9, harj 12. Ülesande juhend: Kuidas võiks suhelda järgmistes olukordades ? Põhjenda iga vastust. Õpilased mõtlevad, kuidas nad käituksid järgnevates olukordades ning millega endast märku annaksid. Ülesanne on hästi õnnestunud, kuna annab õpilasele mõtlemisainet erinevate tunnis pakutud vastuste põhjal, mis oleksid olnud paremad või halvemad variandid. Samuti eeldab see õpilaselt ainult loovat mõtlemist, mis aitab teda teisalt siduda salakeele/viipekeele/tehiskeele mõistete seostamisega ja selle peaks saama hakkama praktiliselt igaüks. Ülesanne pakub elevust ning ohtralt analüüsi, mis kinnistab põhiteemat ja aitab jõuda põhjalike järeldusteni.
„20. sajandi kirjandus”
Jan Kaus
2015
Õpikust ei ole e-tund ega digiversiooni.
1. Kirjandusõpik pakub ülevaadet kirjanduslikest suundumustest 20. sajandil. See on esitatud klassikute loomingu kaudu erinevaid vaatenurki ning arutlusteemasid tõstatades, mitte kronoloogilise järjestusena. Põhiteksti ilmestavad ülevaated olulisematest kirjandusloolistest sündmustest, mis aitavad lugejal paigutada kirjanikke ning kirjandusvoole ajaloolisse konteksti. Õpik toetub valgustuslikule ning humanistlikule aspektile ning rõhutab neid teemade üldeesmärke silmas pidades. Autori seisukoht on luua erinevate vaatenurkade ning tahkude süsteem, mis poleks ainult teadmiste ammutamiseks, vaid ka küsimuste esitamiseks , lisainformatsiooni hankimiseks ning diskussioonideks.
2. Ülesehituselt ei ole õpikuteemad kronoloogilised, vaid pigem teatud kirjanike loomingut ning kirjandusvoole järjestades (kokku 39 osa). Lõiminguliselt jõutakse ühest teemast teiseni ning lugejal tekib hea ülevaade suundadest ning neid viljelevatest kirjanikest. Teemade sees tõstetakse esile tähtsaimad kirjanikud, luuletajad , kultuuriinimesed ning tutvustatakse nende loomingut. Iga osa lõpus on küsimused, mille üle grupiviisiliselt arutleda või mis lisamaterjale sellega seoses vaadata ning ülesanded, mis aitavad osa paremini mõista. Samuti on toodud iga osa lõppu ruutkoodid, mis aitavad lugejal kiiremini ning kergemalt lisainformatsiooni hankida.
Raamatu lõpus on erinevaid katkendeid, luuletusi ning lühinovelle ilmestamaks veel paremini loetud teemasid.
3. Autor on kinnitanud, et õpik vastab igati gümnaasiumi riiklikule õppekavale ning õppekirjanduse nõuetele, mida võib pidada ühtlasi ka kvaliteedimärgiks raamatule. Võib tõesti väita, et teemad on päevakajalised ning valitud kirjandus lugejale uus ning huvitav. On näha, et autor püüab iga valitud teosega avaldada muljet ning kutsuda avastama ning lugema. Seejuures teoste tutvustused on konkreetsed, lühikesed ja kokkuvõtvad ning ei koorma otseselt lugejat.
4. Paljud ülesanded võimaldavad iseseisvalt õppida, kuid peamiselt on suunatud enamik ülesandeid ning küsimusi lugejat teisega arutlema , selle üle koos mõtisklema ning seisukohti tõstatama. Seega poleks neid ülesandeid üksi nii huvitav teha, kui kogu klassiga. Mõned ülesandejuhised on koostatud juba mõeldes rühmale, nt lugege, tehke, arutlege jne. Samuti on näha, et ülesanded eeldavad ka interneti ja raamatukogu tihedat kasutamise võimalust.
5. Õpiku ülesanded toetavad peamiselt ajakirjanduse- , ajaloo- , suhtlus-, koostöö-, kultuuri-, arvuti- ja tehnoloogia, väärtus ja väitluspädevusi. Küsimused on analüüsivad, laiad ning diskussioone tekitavad. Lisamaterjalid pakuvad lugejale avastamist, märkamist ning laiapõhjalisemat ülevaadet kirjandussuundadest. Ülesanded toetavad ka koostööpädevusi ning isealgatust, mis on tulevikus igale inimesele oluline oskus edasi liikumiseks ning tööturul konkurentsis püsimiseks. Lisaks leian, et ülesanded on üles ehitatud ka projekt- või avastusõppe meetodeid kasutades, et tagada veelgi parem kirjanduslikest teoste läbimõtestamine ning järeldamine.
Õnnestunud ülesanne: Kirjandusteadlane Epp Annus on artiklis „ Eetilised hoiakud A. H. Tammsaare romaanis „ Tõde ja õigus” (Vikerkaar 1-2, 2005) mõtestanud Mäe Andrese elu, tööd ja suhteid eetilisest aspektist . Kirjelda artikli abil Andrese väärtussüsteemi ja lisa oma arvamus.
Veidi ebaõnnestunud: Tõlgi Umberto Eco koduleheküljel olevast tsitaadikogust 10 tsitaati korrektsesse eesti keelde. (Nõuab head inglise keelt ja tõlkimisoskust)
6. Peamiselt on õpikus fotod autoritest, teostest, etenduste stseenidest. Õpiku kujundaja on Heiko Unt. Kuna teos on mõeldud gümnaasiumiklassile, siis ei ole illustratsioonid nii olulisel kohal, kui on ehk noorematele lugejatele. Teisalt on pildid täiesti omal kohal: teemade juures on kirjanike pildid ja näidendite tutvustuse kõrval illustreerivad stseenid. Lisaks näeb ka maale, filmistseenide pilte, ajaloolisi elemente, mis kõik püüavad ilmestada ja toetada teksti kõrvalt.
7. Ülesannetes on kasutatud avastus- ning projektõppe meetodeid. Ülesanded on asjakohased , huvitavad, kuid nende lahendamine võib võtta üsna palju aega. Tähtsaimad nimed ja märksõnad on trükitud rasvaselt, et neid paremini märgata ja kategoriseerida. Õpiku peaeesmärkideks on huvi tekitamine tekstide kaudu ning väärtuste õpetamine teoste analüüsimise teel, mis tekstidega tutvudes täielikult õigustab ennast. Püütakse tuua välja nii teoste põnevaimad seigad , huvitavad vaatenurgad kui autorite biograafiad, suhtestumised teosega. Interpreteerimiseks tuuakse välja erinäolised materjalid, mis ühtlasi näitab, et maailmas on lisaks mustale ja valgele, palju erinevaid halle toone.
8. Tekitavad huvi avastada maailma, näha enda ümber rohkem ja tajuda kujutlust erinevates valgustes. Kuna huvitavaid ülesandeid on palju, siis toon lihtsalt välja ühe neist.
Õ lk 70, Õ lk 84
9. Selles õpikus pole otseselt ei induktsiooni või deduktsiooni üleehitust.
10. Lõiminguvõimalustele on viidatud nt lisamaterjalides või ülesannetes, kus suunatakse lugema ajakirjanduslikke tekste, sama kirjandusvoolu mõnest teisest vaatenurgast jälgima. Lõiminguvõimalustele viidatakse ajaloo, arvuti ja tehnoloogia, ajakirjanduse valdkondades.
11. Leian, et õpik on mahukas kirjandusteoste, ülesannete ning teemade poolest ja kindlasti jääks kahest või kolmest kirjandustunnist nädalas sellele mahule väheks. Teemad on huvitavad ning nende põhjalik analüüsimine pakuks väga palju kirjandushuvidega inimesele. Seega võiks kasutada antud õpikut rohkem valikkursuses või kirjanduskaldega klassides. Teisalt on see toetavaks materjaliks gümnaasiumi kirjanduse lugemisel ning selle lahti mõtestamisel.
12. Õ lk 58 Leia filosoofilise mõiste võõrandumine tähendus. Kuidas seostaksid selle eksistentsialistliku maailmavaatega? Leia näited ka Kafka novellidest „Metamorfoos” ja „Seaduse ees”. Nõuab mõlemad raamatu põhjalikku analüüsi, lisaks filosoofilisemaid teadmisi ning nende kahe ühendamist.
13. Õ lk 106 Arutlege klassis ulmelisuse ja tegelikkuse suhte üle 20. sajandi esimesel poolel ja 21. sajandil. Mis on muutunud? Võrrelge oma arvamusi ulmekirjanduse teoreetiku Jaak Tombergi vastusega virtuaalse ulmeajakirja Algernon 2014. aasta juulinumbris. Leidlik , loov ülesanne, kus igaüks saab kaas mõelda või toetuda loetud kirjandusele. Kindlasti põnevust tekitav, sest tegemist on kaasaegse kirjandusega ning üldiselt õpilastele huvi pakkuva teemaga.