Motivatsioon väljendub inimese tegevuses ja suhtumises mingisse ülesandesse või töösse. Motivatsioon mõjutab seda milliseid valikuid inimesed langetavad, mida teevad ning kui hästi ja halvasti ning kui pikaajaliselt mõnda asja tehakse. 2. Kuidas saab inimese motivatsiooni mõõta või hinnata? Inimese motivatsiooni saab hinnata tema töötulemuse ja innukuse järgi. Kui inimene on motiveeritud teeb ta oma tööd kiirelt ja korralikult. 3. Kas uuritud teooriatel on olemas sarnasusi? Jah, uuritud teooriatel on sarnasusi. Kõik teoreetikud on välja toonud erinevad vajadused, mille täitumise korral on inimesed rohkem motiveeritud. 4. Kas teist inimest on võimalik motiveerida nii, et sellele järgneks tulemus? Vasta joonise 4-1 põhjal (Vt allpool). Joonise järgi arvan, et teist inimest ei ole võimalik motiveerida, sest tal endal peavad olema seatud eesmärgid ja stiimul, mis viiks ta tegutsemiseni. 5
kujundati hoone väljast. Juugendi aja hooned pandi kokku üksikutest eri kujuga ruumidest. Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige rohkem kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete hoonete ehitamiseks. Paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris. Paljudes maades kasutati seda vähe. Siin oli tugev mõju Ruskini teooriatel, mis rääkisid tööstuslike materjalide kasutamise vastu. Kuid inimesed kasutasid seda edasi, aga nüüd püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha. Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud, et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Kuulsaim ehitis on Eiffeli torn 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks. Pärast seda, kui maailmanäituse lõppedes lubati torn alles jätta, muutus see moodsa arhitektuuri sümboliks.
ning kõik just kui toimiks kuid samas sellele pole faktilist kinnitust leitud. Näiteks planeetide liikumine, mille aluseks on gravitatsioon. Kuna gravitatsioon on spekulatiivne ning seda pole võimalik vaadelda siis siinkohal tulebki appi teooria. Teooria abil on võimalik teaduses kirjeldada nähtusi, mida ei saa muud moodi seletada. 3. Teadmispretensioonide kaitsmine Teadus on usaldusväärne, sest ta püüab teadmiste otsimisel vigu kõrvaldada. Kuna tihtipeale põhineb teadus teooriatel ja on raske teatud nähtust kirjeldada siis ei pruugi tulemus olla kõige objektiivsem. Tekivad nii öelda kallutused, kus võivad tekkida eelarvamused ja muud mõjutavad tegurid. Selleks, et neid ,,vigu" kõrvaldada kasutatakse eksperimente. Läbi eksperimentide on teadlastel võimalik kontrollida nähtuste ja katseobjektide tõesust ning ümber lükata eelnevalt püstitatud valed arusaamad. 4. Teaduslike teadmiste rohkenemine Teadus täiendab iseennast koguaeg
kasutades teadusliku teooria abi. Nagu näiteks planeetide liikumine, mille matemaatilised kirjeldused on pikalt teada, kuid liikumise seletamine kätkeb endas teadusliku teooria komponenti, nimelt gravitatsioonijõudu, mida me ei saa otseselt vaadelda, kuid me teame, et see on olemas. Teadusteoorialtel on võime anda põhjuslikke seletusi ning ühtlustada terveid nähtuste valdkondi. Newtoni gravitatsiooniteooriaga saab seletada erinevaid nähtusi. Teooriatel on ennustusjõud. Paljud seletused on reduktsionistlikud. Süsteemi käitumist seletatakse läbi süsteemi osade ning nende vastasmõjust. Keskkonda, kus süsteem asub ei võeta arvesse. 3. Teadmispretensioonide kaitsmine Teadus ei ole täielikult edukas, kui ta püüab teadmiste otsimesel vigadest lahti saada. Vigade kõrvaldamise teeb raskeks asjaolu, et teadus otsib seletavaid teooriaid, mis tõestamatult loevad kehtivaks ka objekte, mida ei ole võimalik vaadelda
instruktorite kui ka relvadega erinevaid rahvuslikke vabastusliikumisi, mille vastutasuks valisid paljud riigid iseseisvudes ,,sotsialistliku arengutee". Erinevate toetuste ja garantiide abil otsis Kolmanda maailma riikidest liitlasi ka USA, Suurbritannial ja Prantsusmaal oli seal traditsiooniline mõju koloniaalajast. Nõukogude teoreetikud töötasid muuhulgas välja teooriaid selle kohta, kuidas Aafrika riigid jõuaksid võimalikult kiiresti ühiskonna ,,sotsialistlikku arengufaasi". Teooriatel polnud aga tegelikkusega mingisugust seost, nende järgimine põhjustas sageli tõsiseid loodus- ja majanduskatastroofe. Ideoloogilise koolituse eest hoolitses 1960ndate alguses asutatud Patrice Lumumba nimeline Rahvaste Sõpruse Ülikool Moskvas, kus õppisid peaasjalikult Kolmandast maailmast pärit üliõpilased. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist muutus osa varem idabloki mõjusfääri kuulunud riike nn paariariikideks (rogue state), mille tugev keskvõim põhines massilistele
valdkonna piiresse; analüüsivõimeline ja poliitiliselt sõltumatu ametkond. 2)Ühise tegevuskava arendamine- ühtse strateegia loomine/korrastamine; analüüsivõime arendamine 3)Avalike teenuste tõhus osutamine- teenuste osutamise mehhanism on killustunud; haldusterritoriaalne reform Traditsiooniline avaliku sektori orgide mudel pärineb 19.saj lõpp, autorid max weber, john stuart mill. Erinevatel bürokraatia teooriatel põhinev. Kujunes ühiskonna problemaatika alusel (st ühiskonna ootused avaliku sektori orgidele muutusid). Avalik sektor on üles ehitatud järgmiselt: *Poliitikute ja ametnike vahel on selge piir *Juhtimine põhineb kirjalikel dokumentidel *Igapäevane toimimine ühtsete reeglite alusel *tööjaotus *hierahria ja võimupiirid *ressursid on eraldatud *domineerib vaid avalik huvi Strateegilise juhtimise olulised elemendid: 1)Missioon (miks org eksisteerib? Missioon
juhi rollil ja töö korraldamisel. Teises osas peatutakse individuaalsusel ja selle mõjul organisatsioonile. Antakse lühike ülevaade tähtsamatest isiksuseteooriatest (suurema tähelepanu alla on võetud Bandura õppimisteooria), räägitakse väärtustest ja hoiakutest, tajust, motivatsioonist, tööga rahulolust ja otsustamisega seonduvatest probleemidest, pikemalt peatutakse eestvedamise teooriatel. Kolmas peatükk on pühendatud suhtlemispsühholoogiale. Kiiresti on üle mindud suhtlemisvahenditest, -stiilidest, -tõketest jms. Põgusalt peatutakse enese- kehtestamisel, läbirääkimistel, kuulujuttudel (sic!), pikemalt ametialasel suhtlemisel ja konfliktidega seonduval. Neljas (ja tundub, et ka kõige asjalikum) osa on rohkem sotsiaalpsühholoogiline. Käsitlemist leiavad mitmed grupi ja organisatsiooni protsessidega seotud inimkäitumise
areneb munast. b) Laboriteaduse näide: Siia saab tuua näiteks kliima. Kui on tulemas mingit sorti tugevam torm või orkaan või tornaado, siis tänu laboriteadusele me saame aimu, kui suure magnituudiga on torm tulemas. 2. Teaduslikud teooriad on spekulatiivsed, kui neid ei saa otseselt vaadelda. Nende väljapanek see juures on üsna riskantne, sest keegi ei saa kindel olla, et see teooria peab paika. Ehk oli see ,,väljamõeldis". Teaduslikel teooriatel on üldjuhul olemas mingi tõepõhi millele toetuda. Näiteks Newton tõi lagedale gravitatsiooni teooria, mida tõestas õuna langemisega, planeetide liikumisega ja loodete olemasoluga. Ta on seda erinevate aspektidega tõestanud. Kuid ettekujutustel ei ole midagi, mis tõestaks, et asjad nii on. Lihtsalt keegi kujutab midagi ette, kuidas temas arvates planeedid liiguvad või kuidas jõud omavahel on koostööd. 3
Autori arvates polegi nii väga oluline hüpoteeside püstitamine, vaid hoopiski uurimisprogrammid. Seejuures ei ole teadus ainult katsete ja vigade rida. Kui teoorias leitakse mõni viga, siis hakatakse kõike kontrollima kust see viga võib tulla. Uurimise käigus leitakse sageli uusi teadmisi, mis arendavad meie teaduse arengut. Näiteks Albert Einsteini relatiivsusteooria, kvantmehaanika jpt on kõik uurimisprogrammid, ükskõik millises arenguastmel on nendel teooriatel alati mõned lahendamata probleemid. Niisiis võib öelda, et kõik teooriad on nii alguses kui ka lõpus ümberlükatud. Kuid kõik nad ei saa siiski väärtuslikud olla. Kõigil autori poolt imetluse osaliseks saanud uurimisprogrammidel on üks ühine joon: kõik nad viivad uue fakti avastamisele. Teadusrevolutsioonid toimuvad siis, kui näiteks konkureerivad kaks uurimisprogrammi ja üks teeb edusamme, siis teine degenereerub, siis on suunitlus ühineda edusamme tegevaga
Üldistatud kirjelduste kasutamine on teaduses oluline samasuguste nähtuste ennustamiseks, kontrollimiseks ja seletamiseks. Näiteks atmosfääriprotsesside seaduspärasused võimaldavad ennustada võimalikku ilma tulevikus. Kuid teadus ei piirdu vaid teadmistega vaadeldavate ja kirjeldavate reeglipärasuste kohta: teaduse jaoks on oluline jõuda maailma reeglipärasuste mõistmiseni. 2. TEADUSLIKUD SELETUSED Teooriate loomine on teaduse puhul iseloomulik. Teooriatel võib teaduses olla väga erinevaid funktsioone näiteks nagu teadusteooriate seletav, ühtsustav ja ennustav jõud. On väga tavapärane, et nähtuste valdkonda, mida on küll hästi kirjeldatud aga mitte nii hästi seletatud, seletatakse teadusliku teooria abil. Näiteks planeetide liikumine, kus matemaatilised kirjeldused on üsna täpselt teada, aga probleemiks on nende liikumiste seletus. Teaduste
Kujutades ette vasakut joont nagu toa sisemist nurka, aga paremat joont nagu hoone välisnurka, st vasakule ribile pilt on eemaldatud meilt, nii et liin tundub pikem. Veel üks alternatiivne teooria on seotud katsega modelleerida kognitiivseid inimprotsesse arvutis. D. Marr proovis modelleerida visuaalset tajumist, kuid täielikku edu ei saavutanud. See räägib sellest, et visuaalne tajumine on veelgi keerulisem, kui eeldati. Järelikult on kõigil teooriatel õigus olemasoluks, selgitades ainult osa kogu keerukast tajumise protsessist. Kasutatud kirjandus: 1. Perception & Psychophysics, Aug 2007 2. Perception & Psychophysics, Jul 2008 3. , 20, #1, 1999 4. , 21, #2, 2000 5. , 23, #3, 2002
just need materjalid pakkusid (kuigi ka juugend armastas looduslikku kivi graniiti, põllukivi, tellist ja eksponeeris seda igal võimalusel nii sees kui väljas). Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Oli selge, et paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris. Inglismaal jäi see rohkem katselisele tasemele. Siin oli tugev mõju Ruskini teooriatel, mis rääkisid tööstuslike materjalide kasutamise vastu. Kui siiski rauda kasutati, siis püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha. Samas Prantsusmaal ei kahelnud Viollet-le-Duc raua võidukäigus. Oma teoreetilistes kirjutistes soovitas ta kasutada rauda selleks, et luua gooti stiilis kergeid ja kõrgeid võlve ning üldse anda rauale olulist kohta ehitistes. Viimaks jõudis ta kavanditeni, kus kombineeris rauda vitraaziga (taas gootika mõjud).
Osa neist on jäänud vaid huvitavateks mõteteks, osa on kinnitust leidnud. (http://www.parnu.ee/raulpage/koolitus/isiksus.html) Leian, et teema jaoks materjali otsides sain palju targemaks. Freud oli tolle aja kohta väga uuenduslike ideedega. Paljudele sel ajal inimpsühholoogiaga tegelejatele ehk isegi liiga uuenduslike. Võib-olla oli sarnaseid teooriaid loodud juba varemgi, kuid Freud oli esimene, kes need ka välja tõi. Siiski on tema loodud teooriatel ka tänapäeva maailmas väga suur roll. XX sajandil muutsid need suhtumist inimesse, see muutus vabamaks ja reaalsemaks. See mõju kestab tänapäevani. Usun, et kui Freud poleks julenud oma teooriatega avalikkuse ette tulla, elaksime hetkel hoopis teistsuguses maailmas. Sigmund Freud ja tema isiksusteooriad Referaat psühholoogiast
teistest olulisemaks. Füsioloogilise kallakuga uurijad peavad oluliseks eelkõige füsioloogilist masinat, mis emotsioone teenindab. Kognitiivse suuna esindajad peavad aga oluliseks maailma mudelit, mille vahendusel maailma tajutakse. Teooriad võib tinglikult jagada järgmistesse tüüpidesse. 1) Psühhoevolutsiooniline emotsioonide teooria. See suund saab alguse Ch.Darwini võrdlevatest uurimustest. Selle rühma teooriatel on ühine see, et emotsioonid arvatakse pärinevat otstarbekatest kohastumuslikest käitumistest. Seega igal emotsioonil on oma evolutsiooniline ajalugu, mis seob teda ajalooliselt loomariigiga. Emotsioonid kujutavad endast sündimisest kaasaantud "masinavärki", mille käivitumine ja kulg on vaid osaliselt tahtele alluv. Uuemates lähenemistes on emotsioonide baasiks arvatud emotsioonide väljendusi, mille subjektiivne üleelamine ongi emotsioon (S.Tomkins, C.E.Izard, R.Plutchik).
järgi valitseb riikidevahel antagonism, mistõttu oli võitjate hulgas alati ka kaotajaid. Sel ajaperioodil sellised vaated sobisid, kuid ajad muutusid, ning realismi vaated jäid liiga küünilisteks, mis nägi maailma ainult mustades toonides. Seetõttu formuleeriti sellest neorealism, mis pidi parandama realismi puudused. Töö käigus leitakse, mis on kummagi klassikalise teooria eelisteks ja puudusteks ning seejärel leitakse, mis on neil teooriatel ühist. Väidetavalt hakkas neorealism ehk uusrealism sõjajärgsel ajal domineerima, sest see osutus teaduslikumaks kui selle eelkäija. Selle tõestamiseks vaadeldakse kummagi põhjendused ja alused. Töö lõpuks selgitatakse välja, kuivõrd täiendas üks teooria teist. Traditsioonilise realismi järgi on inimeste loomuses olla ahne ning saada rohkem võimu, mistõttu näevad riigid pidevalt vaeva, et oma mõjujõudu suurendada - see on üks põhjustest, miks sõjad puhkevad
andmekogumismeetodeid ning andmeid töödeldakse ja esitatakse. Lisaks välitööle kogub uurija ka muid uurimisobjektispetsiifilisi andmeid (verbaalsed ja visuaalsed tekstid, artefaktid, statistilised andmed jne). Põhiline analüüsimeetod on etnograafiline tõlgendus, mida võib kombineerida teiste analüüsimeetoditega. Etnograafia põhineb peamiselt sümbolilise interaktsionismi, fenomenoloogia külgneva etnometodoloogiaga ja poststrukturalismi külgneva sotsiaalkonstruktsionismiga teooriatel. Juhtumiuurimus – Juhtumiuurimus on uurimisstrateegia, mis sai alguse Prantsusmaal, Suurbritannias ja USA-s. Juhtumiuurimus mõistetakse peamisel kolmes tähenduses – ühe konkreetse üksuse kontekstist lähtuv mitmekülgne süvaanalüüs (üksus võib olla inimene, grupp inimesi, sündmus, projekt, asutus jne), konkreetse üksuse kontekstist lähtuv üksikasjalik kirjeldus (uurimuse/analüüsi tulemus) ning teatud sotsiaalse fenomeni uurimine ühe konkreetse üksuse
ühikust ja tekste 14. Strukturalism Tuntuim esindaja Ferdinand de Saussure; märk on keele põhiühik kindlal ajahetkel, kõigis keeltes on täielik märgisüsteem; indiviidi kõne on keele väline avaldumisvorm; keel = süvastruktuur, kõne = pindstruktuur; esindajaid: Bloomfield, Praha koolkond (foneemi mõiste, minimaalpaarid), Sapir (keeletriiv) 15. Generatiivne keeleteadus Generatiivne keeleteadus põhineb Noam Chomsky ja tema järgijate teooriatel; tegeleb generatiivse grammatika, transformatsioonigrammatika ja nativismiga (sünnipärased keelestruktuurid ajus), uurib keele süva- ja pindstruktuure; ei tegele keelte päritoluga; Chomsky on analüütilise keeleteaduse esindaja; olulised ideed: universaalne grammatika, kontekstivaba grammatika, keele omandamine, propagandamudel jpm 16. Keeletüpoloogia Tüpoloogiline klassifikatsioon, mis eeldab keeltevahelist võrdlust; tüpoloogilised üldistused,
Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Oli selge, et paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris. Inglismaal jäi see rohkem katselisele tasemele. Siin oli tugev mõju Ruskini teooriatel, mis rääkisid tööstuslike materjalide kasutamise vastu. Kui siiski rauda kasutati, siis püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha. Samas Prantsusmaal ei kahelnud Viollet-le-Duc oma teoreetilistes kirjutistes soovitamast kasutada rauda selleks, et luua gooti stiilis kergeid ja kõrgeid võlve ning üldse anda rauale olulist kohta ehitistes. Viimaks jõudis ta kavanditeni, kus kombineeris rauda vitraaziga (taas gootika mõjud).
Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Oli selge, et paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris. Inglismaal jäi see rohkem katselisele tasemele. Siin oli tugev mõju Ruskini teooriatel, mis rääkisid tööstuslike materjalide kasutamise vastu. Kui siiski rauda kasutati, siis püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha. Samas Prantsusmaal ei kahelnud Viollet-le-Duc oma teoreetilistes kirjutistes soovitamast kasutada rauda selleks, et luua gooti stiilis kergeid ja kõrgeid võlve ning üldse anda rauale olulist kohta ehitistes. Viimaks jõudis ta kavanditeni, kus kombineeris rauda vitraaziga (taas gootika mõjud).
kasutus). Alternatiivravi võib patsiendile kahju põhjustada, kuna sellest ei ole abi, lükkab tavaravi edasi või siis on suisa kahjulik. Enne alternatiivravi kasuks otsustamist on äärmiselt soovitatav seda arutada oma raviarstiga. Sarlatanlus ja pettus Sarlatanlus viitab meetoditele, mis väidavad vähki ravivat, kuid on teadaolevalt kasutud, või mille kasulikkus on tõestamata ning mis on tõenäoliselt kasutud. Need meetodid põhinevad tihti haiguse ravi teooriatel, mis on teaduslikult tõendatutega vastuolus. Vahest kasutatakse nende kasulikkuse ja ohutuse tõestamiseks mõne üksiku patsiendi tunnistust. Sageli peaks see ravi aitama lisaks vähile ka teisi haigusi. Pettus on sarlatanlusest üks samm veel edasi. Sel juhul kasutavad eksitavat reklaami inimesed, kelle põhihuvi on haigetelt raha välja petta. Mõned nendest ravimeetoditest on järgi proovitud ja leitud mitte toimivat. Mõnede kohta on teada nende kahjulikkus. Osasid pole veel
Kognitiivne käitumisteraapia Klient ja nõustaja on Nõustamissuhtes kasutatakse On kasutatav väga Kognitiivne teraaapia ei põhineb informatsiooni töötlemise oskuslikult valmis osalema psühhoanalüütilisi võtteid ja laias ulatuses mõeldud kõigile ja ei kasut ja õpetamise teooriatel. Teraapia teraapia protsessis üheskoos. klassikaliselt levinud teraapilisi psühhiliste peamiselt mõtteprobleem KOGNITIIV- eeldusteks on, et kliendil on Nõustamissuhe sõltub meetodeid. Tegeletakse järel- ja probleemide korral , kuigi on täheldatud KÄITUMIS- kognitiivsed protsessid tunnete ja probleemist: emotsioooni ennetustööga
Aristoteleselt, Platonilt, Adam Smithilt, Aquino Thomaselt ning David Ricardolt. Majandus on ka alati mänginud suurt rolli ühiskonna kujunemisel ja võimuvõitlustes. Erinevad võimud on pööranud tähelepanu nii vaesematele ,töölistele, kui ka jõukamatele ning nii tõusnud riigi etteotsa. Erinevad teooriad püsivad ka tänapäevalgi ning neid arendatake iga päev edasi. Tänapäeva ühiskond, eelkõige majandus, püsinevadki just antiikajast alguse saanud teooriatel, mida on täiendatud. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. E. Tomson referaat "Majandusliku mõtte ajalugu" lk 3 2. http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/linkaub.htm 3. http://paber.ekspress.ee/viewdoc/53C3E2AB99842197C2257543005EA750 10
Lisaks selgitada personaliuuringute tähtsust ja kasutatavaid meetodeid ning selgitada, mil määral on eelpool nimetatud teooriad seotud personaliuuringutega. Uurimisülesanded: · tutvuda Maslow' motivatsiooniteooriaga; · tutvuda Herzbergi kahe faktori teooriaga; · tutvuda McClellandi õpitud vajaduste teooriaga; · selgitada, milline on personaliuuringute tähtsus ja milliseid meetodeid kasutatakse; · uurida, milline seos on teooriatel tänapäeva personaliuuringutega. Referaat on esitatud kirjeldavas vormis ning uurimisülesannete lahendamiseks on kasutatud erinevaid internetiallikaid ja raamatuid. Peamisteks allikateks on Kulno Türgi raamat ,,Inimressursi juhtimine" ja Anu Virovere, Turh Alasi ning Jaana Liigandi teos ,,Organisatsioonikäitumine". Töö koosneb kahest peatükist. Esimeses osas on juttu töörahulolu ja
Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Oli selge, et paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris. Inglismaal jäi see rohkem katselisele tasemele. Siin oli tugev mõju Ruskini teooriatel, mis rääkisid tööstuslike materjalide kasutamise vastu. Kui siiski rauda kasutati, siis püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha. Samas Prantsusmaal ei kahelnud Viollet-le-Duc oma teoreetilistes kirjutistes soovitamast kasutada rauda selleks, et luua gooti stiilis kergeid ja kõrgeid võlve ning üldse anda rauale olulist kohta ehitistes. Viimaks jõudis ta kavanditeni, kus kombineeris rauda vitraaziga (taas gootika mõjud).
Näiteks mõtted on nagu kõne. Laps arvas, et kui ta mõtles, siis ma peaks seda kuulma. 9. Kes oli Harlow Tegi ahvidega affektiivse kiindumuse süsteemi eksperimente, kus oli "külm" ja "soe" ema. Ema pakub turvalist tagalat, kust arenev laps võib minna maailma uudistama ja kuhu ta võib aeg-ajalt kindlustunde saamiseks tagasi pöörduda. Emotsionaalne seotus ema ja lapse vahel pakub lapsele turvalisus- ja kindlustunnet. 10. Mis erinevus on Kohlbergi ja Cilligani moraalse arengu teooriatel Kohlbergi teooria on ratsionaalne, Cilligani fenomenoloogiline. Operantne õppimine Õpime mingit käitumist sellega kaasas käiva kinnituse või karistuse läbi. Sotsaailne õppimine Õppimine läbi teiste kogemuste, nähtu jäljendamine. Normaalne autism ja sümbioos Normaalne autism enesesse sulgumus. Laps on hoidjaga suheldes ükskõikne ja endassetõmbunud. Ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab. Normaalne sümbioos lapsele tundub, et ta on hoidjaga üks
Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperimentaalne psühholoogia – proovib leida seoseid inimeste psüühikat mõjutades. Kolmas distsipliin – Pervin:
- Eksperimentaalne- raske kasutada. Mis on teadus? Teadus põhineb testimisel- nendest järeldame seadusi ja teooriad- lõpuks tuletame ennustused ja seletused. RVS seda teha ei saa! RVS on nagu margialbum: teame fakte ajaloo kohta, kogume need kokku ning panema nagu margid albumisse. Kas rahvusvahelised suhted on teadus? EI: Pole eksperimentaalset meetodit Ei oska ennustada Teooriatel on alati õigus ehk neid ei saa ümber lükata JAH: Sotsiaalteadlastel omad meetodid Suudab palju kirjeldada ja pisut ennustada Teooriatel ei ole alati õigus RS uurimisküsimused - Mis on eesmärk? Maailma parandus, asjast paremini aru saamine selleks, et selgitada ka teistele - Mida uurida? Absoluutselt kõike, mis tundub, et on seotud RVS-ga - Kuidas uurida? Kui see vähegi vett peab, siis ükskõik kuidas, kõik mis pähe tuleb
· võimalus sõnaartikleid koostada ja toimetada kollektiivselt ja mitmel kasutajatasemel; · sõnastikuteksti esitamine mitmes eri vaates: XML vorming, tabel, küljendusvaade; · võimalus teha struktuuripõhiseid päringuid; · võimalus eksportida sõnastikutekst MS Wordi küljendusvormingusse. Mis on Eesti Wordnet? Leksikaalsete viidete süsteemi, mille ülesehitus põhineb psühholingvistilisetel teooriatel inimpsüühika leksikaalsest organisatsioonist ja mälust. Riikliku keeletehnoloogia projekti eesmärgiks on andmebaasi laiendamine ja täiendamine, kuid lisa-eesmärgiks oleme võtnud ka kvalitatiivse lähenemise, mistõttu enamus töid tehakse käsitsi. Missugust süntaksianalüüsil põhinevat keeletarkvara luuakse riikliku programmi raames? · grammatikakorrektor · süntaksianalüüsil põhinev automaatsete sisukokkuvõtete tegija
tekkeahelas teistest olulisemaks. Füsioloogilise kallakuga uurijad peavad oluliseks eelkõige füsioloogilist masinat, mis emotsioone teenindab. Kognitiivse suuna esindajad peavad aga oluliseks maailma mudelit, mille vahendusel maailma tajutakse. Teooriad võib tinglikult jagada järgmistesse tüüpidesse. 1) Psühhoevolutsiooniline emotsioonide teooria. See suund saab alguse Ch.Darwini võrdlevatest uurimustest. Selle rühma teooriatel on ühine see, et emotsioonid arvatakse pärinevat otstarbekatest kohastumuslikest käitumistest. Seega igal emotsioonil on oma evolutsiooniline ajalugu, mis seob teda ajalooliselt loomariigiga. Emotsioonid kujutavad endast sündimisest kaasaantud "masinavärki", mille käivitumine ja kulg on vaid osaliselt tahtele alluv. Uuemates lähenemistes on emotsioonide baasiks arvatud emotsioonide väljendusi, mille subjektiivne üleelamine ongi emotsioon (S.Tomkins, C.E.Izard, R.Plutchik).
on üks parimaid lugemisi inimestele, kes pole varem juhtimisteemalist kirjandust lugenud. Minu meelest oli tegemist üsna kergelt loetava raamatuga, millele annab palju juurde suur hulk elulisi näiteid erinevatest organisatsioonidest. Autorid ise nimetavad seda raamatut enda organisatsiooni kokaraamatuks, kus nad jagavad kõike, mida teavad. Samas kartmata, et keegi oleks võimeline nende saladusi teades neid kopeerima. See raamat ei põhine akadeemilistel teooriatel, vaid isiklikel kogemustel. Ilmselt just see eristabki antud raamatut tuhandetest teistest juhtimisalastest raamatutest. Autorid on öelnud, et see on teistmoodi äriraamat teistsugustele inimestele alates neist, kes pole oma äri asutamisele mõelnudki, kuni nendeni, kel on edukas ettevõte juba ette näidata (Fried, Hansson: 14). Antud raamatus räägitakse väga paljudel erinevatel teemadel alustades firma asutamisest kuni värbamise, kahjude ennetamise ja organisatsioonikultuurini.
suunad. (Psühhoteraapia, 2010) Kognitiiv-käitumuslikud teraapiad – teraapiad, mis keskenduvad käitumis- või mõtlemismustrite kindlakstegemisele ja muutmisele. kognitiiv-käitumuslik teraapia ehk KKT biheivioristlik teraapia ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia dialektiline käitumisteraapia Psühhodünaamilised teraapiad – teraapiad, mis põhinevad psühhoanalüütilistel teooriatel. Teraapia eesmärk on sageli alateadlike konfliktide teadvustamine. Eestis on esindatud: Psühhoanalüütiline teraapia Analüütiline psühhoteraapia (jungiaanlik) 9 Individuaalpsühholoogia (adleriaanlik) Humanistlik teraapia – toetav teraapiakoolkond, mis keskendub inimese eneseväärtustamisele,
lõpp on teise algus. Kvantum multiversum tähendab seda, et kõik ajahetked eksisteerivad korraga paralleel universumites ja kõik võimalused mängitakse läbi. 5.3 Vastused uurimisküsimustele 1. Esmalt soovis autor teada saada, mis võiksid olla need faktid, mille abil saab multiuniversumeid uurida. Antud uuring näitas, et peamisteks infoallikateks olid raamatu ning internetist kergesti leitavad teadusartiklid, mis sisaldasid hulgaliselt fakte. Kõik need faktid põhinesid teooriatel. Nendeks olid: üldrelatiivsusest tulenev gravitatsioon, kvantmehaanikast tuntud osakeste tõenäosuse printsiip, matemaatiliste arvutuste põhjaltehtud järeldused informatsiooni olemasolu kohta universumis. 2. Teiseks tahtis autor uurida võimalusi teooriate uurimiseks ning nende selgitamiseks. Uurimistöö käigus tuli välja, et Eesti piires saab loota vaid interneti artiklitele ning raamatutele. Eestis ei ole mitte ühtegi inimest, kes antud
ja südamehaigused. Katsed on näidanud, et Atkinsi dieet võib põhjustada viljatust. Veregrupidieet seisneb eri veregrupiga inimestele eraldi keelatud aineid vastavalt veregrupile. Mitmetes riikides, kaasaarvatud Eestis, on see dieet väga populaarseks muutunud, vaatamata faktile, et teaduslikud tõendid selle tõhususest puuduvad. Väidetavalt mõjub antud dieet üheksale inimesele kümnest. Suurem osa dieedist põhineb teooriatel. Jaapani rohelise tee dieet kestab 14 päeva ja põhiliseks toiduks ja joogiks on Jaapani roheline tee, keedetud muna, kala, puuviljad ja juurviljad. Salatites võib asendada juurvilju kurgiga, kuid ei tohi mitte mingil juhul süüa koos kurki ja tomatit. Söögikordade vahel võib juua piiramatult vett, ning kehakaalu kaotus on 7-8kg. Makrobiootiline dieet on Edward Esko poolt välja mõeldud. Idee on süüa toitu, mis on võimalikult naturaalne ja vähetöödeldud
Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Oli selge, et paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris. Inglismaal jäi see rohkem katselisele tasemele. Siin oli tugev mõju Ruskini teooriatel, mis rääkisid tööstuslike materjalide kasutamise vastu. Kui siiski rauda kasutati, siis püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha. Samas Prantsusmaal ei kahelnud Viollet-le-Duc oma teoreetilistes kirjutistes soovitamast kasutada rauda selleks, et luua gooti stiilis kergeid ja kõrgeid võlve ning üldse anda rauale olulist kohta ehitistes. Viimaks jõudis ta kavanditeni, kus kombineeris rauda vitraaziga (taas gootika mõjud).
Järelikult: kõik luiged on valged. Igal luigel on omadus olla valge. Kas selline järeldus annab meile teadmise luikede värvi kohta? Realism vs instrumentalism Realism: teaduslikud teooriad kirjeldavad (või vähemalt on nende eesmärgiks kirjeldada) maailam säärasena nagu see tegelikult on. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on looduses päriselt olemas. Instumentalism: teaduslikud teooriad on vaid vahendid vaadeldavate nähtuste seostamiseks, teooriatel puudub tõeväärtus. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on kasulikud fiktsioonid, mis on vajalikud arvutuste ja ennutuste tegemiseks. Filosoof kui metateadlane = metafüüsika (mis eksisteerib?); filosoof kui grammatik/kartograaf = tähendusteooria ehk semantika (sõnade tähendused: mida väljendid meile tegelikult ütlevad?); filosoof kui terapeaut = eetika ehk moraaliõpetus (kas tappa tohib? Kas valetada tohib?)
· Keskendub konkreetsele õigusrikkujale. · Eesmärgiks on järgnevate kuritegude ärahoidmine. - Eelkõige karistusõiguslike meetmetega kaasnevad vahendid. - Kolmanda taseme ennetus seguneb õigusrikkumistele reageerimisega. - Näiteks järelhooldusprogrammid vanglast vabanenutele. Kuriteoennetus praktilises tegevuses Olustikuline preventsioon - Fookuses on kuriteojuhtum. - Põhineb argielu ja ratsionaalse valiku teooriatel. - Näiteks meetmed kuriteo objektile ligipääsu raskendamiseks, kurjategija kõrvalejuhtimiseks, õigusrikkumiste soodustegurite vähendamiseks. - Oht: kuritegevuse ümberpaiknemine. Kogukonna preventsioon - Fookuses on kogukond või naabruskond. - Kogukonna elukorralduse parandamine, turvalisuse suurendamine, kogukonna arendamine. Kuritegelike kalduvuste ennetamine - Fookuses on (potentsiaalne) õigusrikkuja. - Põhineb pinge-, kontrolli- ja subkultuuriteooriatel.
nursing in the science?” 1999 aastal ajakirjades Nursing Research, Research in Nursing and Health ja Western Journal of Nursing Research ilmunud 116 artiklit, tõdeb, et ainult 4% nendest toetus eksisteerivatele õenduse mõistelistele mudelitele. 24% testisid eksisteervaid õendusteooriaid. Ükski avaldatud artiklitest ei olnud disainitud, et luua uut õenduse mõistelist mudelit. 39% põhinesid teiste teaduste teooriatel ja mõistelistel mudelitel. Ülejäänud 33% ei põhinenud ühelgi teoorial või mõistelisel mudelil. Kahel kolmandikul polnud mingit seost õendusteadusliku mõtteviisiga. (Barrett 2002) Kasutusel on niisiis mõisted nagu “teoreetilised raamid”, “mõistelised raamid” pigem kui “teooria”. Ka viimased aastakümned on olnud tormilised ja rahutud õenduse teoreetilise arengu seisukohalt. Haritud õdede hulk on hüppeliselt suurenenud teistel erialdel doktorantuuris
.. RISK!: oma väärtuste projektsiooni oht; mõnikorda teostub sedakaudu soov teisi õpetada, kuidas teine oleks pidanud või peaks mõtlema. · Psühhoanalüüs : interpreteerimine, unenägude analüüsimine, vabade assotsiatsioonide meetod, vastupanu analüüsimine, ülekande analüüsimine. · Eksistentsiaal-humanistlik teraapia : filosoofiline vestlus nt elumõtte üle · Käitumuslik teraapia : tehnikad, mis baseeruvad õppimise teooriatel ja on suunatud käitumise muutmisele ; süstemaatiline desensitisatsioon, kehtestavuse treening, käitumise tingimine. · Kognitiivne teraapia : mõtetega töö nt irratsionaalsete mõtete leidmine, nende stoppamine, suunamine, modifitseerimine, alaneva noole tehnika, toimetulkukaardid. · Perekonnateraapia: genogrammid, skulptuurid, rollimängud, pereelu kronoloogia, vastandumine, piiride seadmine, mitteteadved positsioon.
kiivi, kirss, kapsas, porgand. Nii mõneski riigis on veregrupidieet üsna populaarseks osutunud, kuid paraku kindlad tõendid selle headuse kohta puuduvad. Väidetavalt mõjub veregrupidieet kümnest inimesest üheksale. Taani ja Norra toitumisteadlased väidavad, et ühtegi teaduslikult tõestatud fakti, et veregrupidieet tervisele kuidagi eriti hästi mõjuks, siiani ei eksisteeri. Suurem osa dieedist põhineb pelgalt teooriatel. Jaapani dieet ja roheline tee- Dieet kestab 14 päeva, kus põhiliseks toiduks ja joogiks on jaapani roheline tee, keedetud muna, keedetud kala, puuviljad ja juurviljad. Mõnikord võib salatites juurvilju asendada kurgiga, kuid mitte mingil juhul tarvitada koos kurke ja tomateid. Söögikordade vahel võib juua piiramatult ainult vett: kas tavalist või mineraalvett. Kehakaalu kaotus 7-8 kg. Makrobiootilise dieet- Edward Esko poolt välja mõeldud. Peamine idee on süüa toitu, mis on
Kogu käitumine on õpitud sarrustuse toel. Olevik. Eesmärk on ebaotstarbeka käitumise vähendamine ja efektiivsete käitumismustrite õppimine. Ei rõhutata personaalset suhet terapeudi ja kliendi vahel, kuid hästi töötavat suhet nähakse raviplaani osana. Terapeut, kes peab olema aktiivne ja direktiivne, käitub sageli ka õpetaja ja treeneri rollis aidates kliendil õppida kohaseid käitumisi. Palju spetsiifilisi tehnikaid, mis baseeruvad õppimise teooriatel ja on suunatud käitumise muutmisele, sh süstemaatiline desensitisatsioon, kehtestavuse treening ja operantne tingimine. Ratsionaal-emotiivne teraapia: Albert Ellis äärmiselt didaktiline kognitiiv-käitumuslik lähenemine. Keskendub mõtlemisele ja uskumuste süsteemile kui personaalsete probleemide põhjustele. Inimesed on sündinud potentsiaaliga mõelda ratsionaalselt, kuid kalduvad sattuma irratsionaalsete uskumuste kriitikavaba aktsepteerimise ohvriks
vastuolud ja saaks järk-järgult üle minna sotsialismile. G. Cole soovitas ettevõtetel sõlmida töölistega partnerlusleping ehk kehtestada partneri staatus. Partnerilt-tööliselt nõutakse korralikku tööd, partner- ettevõtja peab aga kindlustama töölisele igal juhul töö, kui seda pole oma ettevõttes, peab muretsema töö mujalt. Idee on ilus, aga olukorras, kus töötute arv üha suureneb, ülimalt keeruline. 7. Kas mittemarksistlikel sotsialismi teooriatel on tulevikus kõlapinda? Ma küll usun, kuigi on kohati raskesti teostatavad.. (lk 361-381) 1. Mis on majandusmatemaatika? On matemaatiline majandusteadus, mille valdkonda arvatakse tööd, kus kasutatakse matemaatilist aparatuuri majandusteooria seisukohtade selgitamiseks ja õigustamiseks ilma konkreetse statistilise materjalita. Seda kasutatakse tihedas seoses majandusanalüüsi ja planeerimisega ning seoses ettevõtete ja koondiste majandustegevuse juhtimisega. 2
on keskendunud inimlikule hoolitsemisele Source: Leininger, 1996:73. Principle of integrality: The continuous mutual human field and environmental field process. Martha E. Rogers. 17 Martha E. Rogersit tuntakse tema Ühtse Inimese Teooria teaduse loojana. Oma Ühtse Inimese Teooria lõi ta 1960-ndatel aastatel ja see põhineb teaduslikel, filosoofilistel ja müstilistel veendumustel ja teooriatel (McQuiston & Webb, 1995). Rogers (1989) väidab, et inimesed ja nende keskkond on energiaväljad, mis pidevalt vahetavad omavahel energiaid (lk.. 184). Ühtse Inimese Teoorias on kolm olulist kontseptsiooni (Rogers, 1989: 186): Resonantsiprintsiip: inimese ja keskkonna energiaväljade jatkuv liikumine madalama sagedusega lainepikkuselt kõrgema sagedusega. Principle of helicy: jatkuvalt uuenev, tõenäosuslik, suurenev inimese ja keskkonna väljade mustrite paljusus.
rukkileib, riis, jõhvikad, kiivi, kirss, kapsas, porgand. Nii mõneski riigis on veregrupidieet üsna populaarseks osutunud, kuid paraku kindlad tõendid selle headuse kohta puuduvad. Väidetavalt mõjub veregrupidieet kümnest inimesest üheksale. Taani ja Norra toitumisteadlased väidavad, et ühtegi teaduslikult tõestatud fakti, et veregrupidieet tervisele kuidagi eriti hästi mõjuks, siiani ei eksisteeri. Suurem osa dieedist põhineb pelgalt teooriatel. Jaapani dieet ja roheline tee - Dieet kestab 14 päeva, kus põhiliseks toiduks ja joogiks on jaapani roheline tee, keedetud muna, keedetud kala, puuviljad ja juurviljad. Mõnikord võib salatites juurvilju asendada kurgiga, kuid mitte mingil juhul tarvitada koos kurke ja tomateid. Söögikordade vahel võib juua piiramatult ainult vett: kas tavalist või mineraalvett. Kehakaalu kaotus 7-8 kg. Makrobiootilise dieet - Edward Esko poolt välja mõeldud. Peamine
rohkem tähelepanu objektide arvule. Tänapäeva keeletüpoloogia on funktsionaalse keeleteaduse suund ja vastandub tihti Chomsky’likule keele ja selle universaalsusele käsitlusele. 19. Noam Chomsky ja generatiivne grammatika: transformatsioonigrammatika, pind- ja süvastruktuur, semantikakomponendi lisandumine hilisemal Chomskyl. Generatiivne keeleteadus põhineb Noam Chomsky ja tema järgijate teooriatel; tegeleb generatiivse grammatika, transformatsioonigrammatika ja nativismiga (sünnipärased keelestruktuurid ajus), uurib keele süva- ja pindstruktuure; ei tegele keelte päritoluga; Chomsky on analüütilise keeleteaduse esindaja; olulised ideed: universaalne grammatika, kontekstivaba grammatika, keele omandamine, propagandamudel jpm Noam Chomsky: sündis 1928 Philadelphias. Algselt huvitas teda matemaatika ja loogika.
Lubatud on ka aeglaselt toimivaid mineraalväetisi, nt. paekivijahu, haljasväetised. Orgaanilis-bioloogiline maaviljelus orgaaniliste väetiste kasutamine ja mulla mikrobioloogilistele protsessidele kaasaaitamine. Mahemaaviljeluse probleemiks Eestis on see, et seda viljeletakse rohkem vaesete muldadega piirkondades. Kõige rohkem mheviljelust Saaremaal, Hiiumaal, Võrumaal. Kõige vähem Ida-Virumaal. Biodünaamilne maaviljelus põhineb saksa teadlase R. Stain?? teooriatel. Siia alla kuuluvad nt. külvikalendrid. Kõik külvikorrad kuufaaside järgi. Kasutatakse preparaate nagu nt. sarvesõnnikut või mäekristallideleotisi. 22
Tuleb tunnistada, kus maalt minu tarkus lõppeb, aga ma leian teile kellegi, kes oskab teid edasi aidata. Nõustamine kui kunst ,,Mina arvan, et nii võiks olla.." subjektiivne mõõde. Emotsionaalne kaasaelamine. Seda tuleb liigselt sisse kui enda elus rasked ajad, tuttav isik või probleem kliendil. Siis objektiivsus väheneb ja teed rohkem valesid otsuseid. Kokkuvõttes professionaalne objektiivsus langeb ja läbipõlemine Nõustamine kui teadus põhineb konkreetsetel teooriatel. Objektiivne mõõde. Tuleb arvestada konteksti jm spetsiifikat. Need peavad käima käsikäes. Uriko arvab, et 2/3 teadus, 1/3 kunst ja vahepeal on ühisala, kus nad puutuvad kokku. Kunstimõõdet tuleb samas elus hoida. Seda saab teha pidevalt enesega tööd tehes, ennast teadvustades. Teadusmõõtme elus hoidmiseks tuleb end pidevalt harida. Ümbritse end alati aste üleval pool olevate inimestega! Uriko käib sõnavabu etendusi vaatamas, hea seltskonnaga väljas head toitu söömas.
Igal luigel on omadus olla valge. Kas selline järeldus annab meile teadmise luikede värvi kohta? 28. Realism vs instrumentalism Realism: teaduslikud teooriad kirjeldavad (või vähemalt on nende eesmärgiks kirjeldada) maailam säärasena nagu see tegelikult on. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on looduses päriselt olemas. Instumentalism: teaduslikud teooriad on vaid vahendid vaadeldavate nähtuste seostamiseks, teooriatel puudub tõeväärtus. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on kasulikud fiktsioonid, mis on vajalikud arvutuste ja ennutuste tegemiseks. 29. Filosoofia ja religiooni ühisjooni Kohati otsivad ja pakuvad vastuseid samadele või sarnastele küsimustele: Kuidas või miks üldse on tekkinud maailm? Kas meil on kehast eristatav hing, mis saab eksisteerida ka kehata? Kas meil on vaba tahe? Mida tohime ja mida ei tohi teistele teha? 30
Otsib korrapära sotsiaalsetes suhetes Huvitab rohkem mõttestruktuur kui ühiskonna struktuur Vaatleb ühiskonda kui organismi kuidas erinevad struktuurid on omavahel seotud, et moodustada ühtne tervik Indiviid vähem oluline Induktiivne loogika (üksikult üldisele) Deduktiivne loogika (üldiselt üksikule) alustatakse andmestike vaatlemisest, tehakse põhineb teatud eeldustel ja teooriatel järeldused Radcliffe-Brown Levi-Strauss Funktsionalism - püüdis mõista, miks mingid sündmused ühiskonnas vajalikud olid aitas ratsionaalselt seletada, miks mingi tava/komme on vajalik C. Levi-Strauss (1908-2009): Õppis filosoofiat, õigusteadust, sotsioloogiat Prantsuse mõjukaim antropoloog pea 40 aastat Teise maailmasõja ajal pages Ameerikasse Saussure mõtete mõju - semiootik, struktuurlingvistika
Mulje juhtimise teooria – põhineb kognitiivsel psühholoogial ja lingvistikal, keskendub mulje loomise motivatsioonile ning mulje konstrueerimise küsimustele. Teave võib olla kallutatud. Hea ülevaade Merkl-Davies & Brennan (2007), levinud peamiselt väljaspool USAd. Eeldused: ● turud nõrgalt efektiivsed. ● teabe looja ratsionaalne ja vastuvõtja ebaratsionaalne. 13. Millega tegeleb legitiimsuse teooria? Legitiimsuse teooria – põhineb poliitökonoomika teooriatel, keskseks küsimuseks on see, et ● kas ettevõtte tegevus on kooskõlas üldiste sotsiaalsete normide, väärtuste, uskumuste ja määratlustega ning ● mida ta on valmis tegema võimalike vastuolude korral. Keskendutakse rohkem sotsiaalse vastutusega seotud teabele. Suchman (1995) Suunad: ● Strateegiline suund – olulisem teabe avaldamise kontekstis. ● Institutsionaalne suund. 14. Mida tähendab huvigruppide teooria teabe avaldamise kontekstis?
Subjektiivses õiguses on tegemist õiguslikult kaitstud huviga. 5. Õigusteadus on teadus õigusest, mis selgitab kehtivate õ. normide sisu. Töötab välja põhimõtteid, taktriinid, mida saab kasutada positiivses õiguses. Õigusega kaasajal on seotud mitmed teadused: õ filosoofia, õ ajalugu, õ teooria, jurisprudents (õ dogmaatika) ja õ sotsioloogia. See on võimalik sellepärast, et õigus ise on kompleksne fenomen. Iga õigusteaduse valdkond põhineb teatud teooriatel. Teooriate kujunemine on seotud kahe suunaga teaduslikus tunnetuses: ratsionalism ja empirism. Ratsionalistid lähtuvad sellest, et tunnetuse aluseks on vahetu ja selge asjade loomuse teadasaamine, mis põhineb mõistusel. Empiirikute lihtne tees on: seda, mida me teame, teame oma kogemuse põhjal. Õiguse ajalugu tegeleb kunagi eksisteerinud õiguskordadega. Jurisprudents analüüsib objektiivset õigust ja kehtivaid õigusnorme. Õiguse sotsioloogia pöörab tähelepanu õiguse