Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keeleteaduse alused II eksam (5)

5 VÄGA HEA
Punktid
  • India keeleteadus
    India keeleteadus tekkis vajadusest õigesti retsiteerida ja interpreteerida veedasid; keelekasutus standardiseerus, hakati eraldama sõnu, tüvesid ja foneetilisi ühikuid. 6. sajandil eKr jõuti süstemaatilise tähestikuni. Sakatayana väitis, et verbid on primaarsed ning kõik nimisõnad on neist tuletatud . Yaska väitis, et lausete tähendused on esmased, neist tuleneb ka sõnade tähendus; eristas nelja sõnaliiki: nimisõnad, tegusõnad, eeltegusõnad ja partiklid.
    Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast ( seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste struktuuride ja fonoloogiliste protsesside alusel; semantilised rollid: agent , kogeja , teema, instrument , allikas, suund, transitiivsus). Nyaya suutrate järgi on kolm tähenduse tüüpi: individuaalne, universaalne ja kujutluslik.
  • Vahemere keeleteadus
    Egiptuses leiutati piktograafiline kiri, sellest arenesid süllaabilised kirjad, neist omakorda kujunes Kreekas välja tähestikuline kiri.
  • Kreeka-ladina keeleteadus
    3. sajandi lõpust eKr kuni 4. sajandini pKr moodustasid Kreeka ja Rooma ühe poliitilise ja kultuurilise terviku. Poliitiliselt olid roomlased kreeklaste isandad , ent kultuuriliselt oldi kreeklaste õpilased.
  • Kreeka keeleteadus
    Lineaarkiri A oli kasutusel u 2000 aastat eKr Kreetal , aga ka mujal; tõenäoliselt süllaabiline ja ideograafiline; täielikult dešifreerimata. Lineaarkiri B kasutusel pärast lineaarkirja A alates 15. sajandist eKr samuti Kreetal; süllaabiline koos logogrammidega; dešifreeriti 1952. aastal. Koinee – kreeka muutuv ja rahvaid ühendav ametikeel, mis vastandub Homerose eepilisele keelele; algselt atika murre. Platoni ja Aristotelese ajal tähendas grammatikós kirjatähtede tundmist. Stoikud (4. saj eKr) eristasid filosoofia seast keeleteaduse; formaliseerisid vormi ja tähenduse dihhotoomia; käsitlesid eraldi foneetikat, grammatikat ja etümoloogiat.
    3. saj eKr tõlgiti kreeka keelde Vana Testament – tuntud kui Septuagint (LXX), sest arvatakse, et tõlkimises osales 70-72 õpetlast. Hellenismiperioodil hakati uurima kirjanduslikku stiili (õige hääldus ja grammatika, erinevused kaasaegse koinee ja klassikalise kreeka keele vahel); koostati arvukalt murdesõnastikke mitte-atika murrete jaoks.
    Vastuolud kõne mõistmisel: loodus vs konventsioon , analoogia vs anomaalia . Epikuros arvas , et sõna tekib loomulikul teel, ent seda muudetakse leppeliselt. Etümoloogia – sõna tähenduse avamine, kuni selle tõeline tähendus on leitud. Stoikud eristasid kõne foneetilis-ortograafilise ühtsuse kolm aspekti: foneetiline väärtus, kirjakuju, foneetilise väärtuse/kirjakuju nimi. Techne grammatika – vanim õhtumaade grammatika, omistatud Dionysius Thraxile (u 100 eKr); 15 leheküljel 25 sektsiooni , mis võtavad kokku kreeka keele grammatika.
  • Rooma keeleteadus
    Etruski keel on ebaselget päritolu mitte- indoeuroopa keel; sellest on säilinud üle 8000 lühikese raidkirja ja üks pikem tekst – nn Agrami muumia lõuendisidemed, millel on üle 1500 sõna. Aelius Donatus koostas 4. sajandil ladina keele grammatika Ars Grammatica, mida kasutati kooliõpikuna keskaja lõpuni; selle lühendatud versioon Ars Minor oli 15. sajandil üks esimesi trükitud raamatuid; sellest traditsioonist pärineb sõna grammatika tänapäevane tähendus.
    Ladina tähestikku võeti üle 21 tähte etruski tähestikust; 7. sajandi eKr kreeka tähestikust lisati Y ja Z, hiljem lisandusid J (16. saj), U (17. saj) ja W (keskajal). Maiusklid – suurtähed, minusklid – väiketähed. 382. aastal tellis paavst Piibli vanade ladinakeelsete tõlgete ülevaatuse, 13. sajandil hakati seda kutsuma Versio Vulgata – ühine, rahvakeelne tõlge; Clementine väljaanne 1592 . aastast muutus roomakatoliku kiriku standardtekstiks kuni 1979. aastani, mil avaldati Nova Vulgata e Neo Vulgata. Priscianus Caesarianis e Priscian õpetas ladina keele grammatikat Konstantinoopolis; koostas Institutiones Grammaticae – grammatika alused, mis oli keskajal standardkäsiraamat.
  • Araabia keeleteadus
    Pärsia keeleteadlane Sibawayhi kirjeldas araabia keelt raamatus aastal 760, kus ta palju muu kõrval eristas fonoloogia ja foneetika. Araabia grammatikateadusel on traditsiooniliselt viis haru: leksikon , morfoloogia , süntaks, tuletus , retoorika.
  • Modistid
    Kolm moodi ehk kõneviisi: olemise mood (modi essendi), mõistmise mood (modi intelligendi), osutamise mood (modi significandi). Lähtusid Rooma keeleteadusest ja inglise filosoofi Roger Baconi seisukohtadest.
  • Keskaja keeleteadus
    Dante arvas, et keeltel on ühtne päritolu ning nad on hiljem lahknenud; jagas Euroopa keeled kolme rühma: idas kreeka keel, põhjas germaani keeled ja lõunas kolm romaani keelt; grammatika – staatiline keel, mis koosneb muutumatutest reeglitest, mida on vaja loomulike keelte toimimiseks. Esimene grammatiline käsitlus on esimene osa neljast 12. sajandi käsitlusest vana-norra keele kohta (Codex Wormianus); autor kasutab minimaalpaare, et eristada foneeme.
  • Renessansi keeleteadus
    Port-Royali grammatika (1660) kirjutati samanimelises kloostris ; tugevalt mõjutatud Descartes’i ideedest; oli aluseks generatiivsele grammatikale.
  • 18. sajandi keeleteadus
    James Burnett e Lord Monboddo – šoti jurist ja esimesi antropolooge, kes selgitas keele ja ühiskonna päritolu küsimusi; analüüsis primitiivsete ja moodsate keelte struktuuri; leidis esimesena, et primitiivsed keeled kasutavad lihtsate mõistete väljendamiseks ülearu keerukaid sõnu; uuris põhjalikult eurooplaste poolt kolonialiseeritud maade keeli; keelte viis staadiumit
    Adam Smith – šoti filosoof , ühiskonna- ja majandustegelane, tänapäevase majandusteooria looja, liberaalse turumajanduse pooldaja; tüpoloogiline lähenemine keelele
    Johann Gottfried von Herder – saksa poeet , kriitik, teoloog ja filosoof; sõnastas võrdleva filoloogia alused; huvitus rahvalauludest ja humanismist
    Sir William Jones – kõmri filoloog , muistse India uurija, indoeuropistika looja; Indo-Euroopa keelte suguluse postuleerija; pani aluse võrdlevale keeleteadusele; 1786. aastal pidas kõne hindude ajaloost ja kultuurist, mida peetakse võrdleva filoloogia ja indoeuropistika alguseks
    Wilhelm von Humboldt – diplomaat, keeleteadlane, haridusteoreetik, Humboldti ülikooli rajaja Berliinis; uuris baski keelt ja kohanimesid, kawi keelt, mesoameerika keeli; keel on reeglite poolt juhitud süsteem, mitte lihtsalt sõnade ja fraaside kogu, mis on vastavusse viidud tähendustega; võrdleva keeleteaduse rajajaid; keelefilosoofia põhines valgustuslikul maailmavaatel, ei paigutanud keeli hierarhiatesse
  • Noorgrammatikud
    Lepzigi ülikoolis, eeskuju August Schleicher, tähtsaimad esindajad: Braune, Paul, Verner; uurisid indiviidide keelekasutust ja murdeid; historitsism – keeleteaduse peamine eesmärk on keele ajaloolise muutumise kirjeldamine; analoogia – kui häälikuseadustega ei saa midagi seletada, tuleb kasutada analoogiat
  • Häälikuseadused
    Häälikuseadused on keele süvastruktuuri kohta; A muutub või on asendatud Bga, B on tuletatud Ast; häälikuseaduseid: umlaut, Grimmi seadus (ahelmuutused; helitud stopphäälikud muutuvad helituteks frikatiivideks, helilised stopphäälikud muutuvad helituteks stopphäälikuteks), Grassmanni seadus, Verneri seadus, inglise suur häälikumuutus
  • Kirjeldav keeleteadus
    Kirjeldav e deskriptiivne keeleteadus vastandub normatiivsele e preskriptiivsele keeleteadusele, samuti teoreetilisele keeleteadusele; kirjeldab keele fonoloogiat, sõnade morfoloogiat, hästi moodustatud lausete süntaksit, sõnavara tuletust, sõnavara alates 1000 ühikust ja tekste
  • Strukturalism
    Tuntuim esindaja Ferdinand de Saussure; märk on keele põhiühik kindlal ajahetkel, kõigis keeltes on täielik märgisüsteem; indiviidi kõne on keele väline avaldumisvorm; keel = süvastruktuur, kõne = pindstruktuur; esindajaid: Bloomfield, Praha koolkond (foneemi mõiste, minimaalpaarid ), Sapir (keeletriiv)
  • Generatiivne keeleteadus
    Generatiivne keeleteadus põhineb Noam Chomsky ja tema järgijate teooriatel; tegeleb generatiivse grammatika, transformatsioonigrammatika ja nativismiga (sünnipärased keelestruktuurid ajus), uurib keele süva- ja pindstruktuure; ei tegele keelte päritoluga; Chomsky on analüütilise keeleteaduse esindaja; olulised ideed: universaalne grammatika, kontekstivaba grammatika, keele omandamine, propagandamudel jpm
  • Keeletüpoloogia
    Tüpoloogiline klassifikatsioon , mis eeldab keeltevahelist võrdlust; tüpoloogilised üldistused, mis sõnastatakse keeleuniversaalidena; keelenähtuste funktsionaal-tüpoloogiline selgitamine ; vastandub ameerika strukturalismile ja generatiivsele grammatikale; tüpoloogiline mõtteviis: mitmekesisus on primaarne, induktiivne meetod, arbitraarsus, keel on dünaamiline
  • Nostraatiline keeleteadus
    Tuleneb ladinakeelsest sõnast nostras (meie kaaslased); makrokeelkond; kasutatakse võrdlevat e komparatiivset meetodit; 19. sajandil püüti indo-euroopa keelkonda siduda soome- ugri ja altai keeltega; 1903. aastal väitis Holger Pedersen, et indo-euroopa, soome-ugri, samojeedi, turgi, mongoli, mandžu ja teistel keeltel on ühine algkeel nostratic; esindaja Joseph Greenberg – lingvistiline tüpoloogia, implikatiivsed universaalid, keelte üldine klassifikatsioon, amerindia keelkond (Aafrika ja Põhja- Euraasia keeled), sõnastas arvukalt keeleuniversaale
  • Semiootika
    Juri Lotman : keel kui primaarne modelleeriv süsteem; kultuur kui sekundaarne modelleeriv süsteem; traditsiooniliselt vastandatakse koodi (keelt) ja teadet (kõne); keel – kommunikatsioonisüsteemi invariantne aspekt, kõne – keele variatiivne realiseering; Lotman väidab, et keel on ajalooga kood
  • Sotsiolingvistika
    Uurib ühiskonna kõigi aspektide toimet keelele, s.h kultuurinorme, ootuseid, konteksti ja viisi, kuidas keelt kasutatakse; kattub suures osas pragmaatikaga; eelajalugu 19. sajandis, mil keelepuuteooriale vastanduv laineteooria lähtus sotsiaalsetest normidest; märksõnu: prestiiž, sotsiaalsed võrgustikud, Chomsky I- ja E-keel (sisemine ja välimine), klassierinevused, vanusegrupid, sugu, domineerimine , allumine, viisakus , poliitiline korrektsus jne; rajaja William Labov
    Orwelli Newspeak ja Oldspeak: eemalda sünonüümid ja antonüümid, kõik tähenduse varjundid, jäta lihtsad dihhotoomiad: mõnu ja valu, õnnelikkus ja kurbus , heamõte ja kurimõte; sõnad lihtsad ja rütmilised; eesmärk tagada täielik mõttekontroll
    Ludwig Joseph Johann Wittgenstein oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest; eristab selle, mida saab keeleliselt väljendada ja selle, mida saab ainult näidata
  • Kõneaktide teooria
    Kõneakt e kõnetegu ( speech act); John Searle, Austin
  • Keeleteaduse alused II eksam #1 Keeleteaduse alused II eksam #2 Keeleteaduse alused II eksam #3 Keeleteaduse alused II eksam #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 320 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor laurama Õppematerjali autor
    keeleteaduse aluste teise osa eksamiteemade kokkuvõte.

    Sarnased õppematerjalid

    Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt
    12
    doc

    Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt

    Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale ­ hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) ­ avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). 1) filosoofide periood (Aristoteles, Platon jt): Alates 5 sajand eKr. Põhiprobleemid: · physei ­ thesei vastandus. Kas keel on looduslik või inimeste loodud ja kokkuleppeline

    Keeleteadus
    Üldkeeleteadus-kordamisküsimused ja vastused eksamiks
    6
    docx

    Üldkeeleteadus, kordamisküsimused ja vastused eksamiks

    o Duaalsus (kaks liigendust) o Tähendus/vorm o Fonoloogiline süsteem o Produktiivsus (uute sõnade/liitsõnade/lausete moodustamine) o Metakeel (Objektikeele kirjeldamiseks kasutatav keel, teoreetilised mõisted) o Elusa keele süsteemi pidev muutumine o Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus o Keelesüsteemide variantid o Keele omandamine lapseeas 2 Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: o Foneetika (kõne füüsika) ja fonoloogia (keeleteadus, häälikud) o Morfoloogia (sõnade muudatused) o Leksikoloogia (sõnavara, tüved, sõnade päritolu) o Süntaks (Lause õpetus) o Tekstilingvistika (tekst) o Semantika (tähendus)

    Üldkeeleteadus
    Keeleteaduse alused kevad
    30
    doc

    Keeleteaduse alused kevad

    1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); India keeleteadus tekkis vajadusest õigesti retsiteerida ja interpreteerida veedasid; keelekasutus standardiseerus, hakati eraldama sõnu, tüvesid ja foneetilisi ühikuid. 6. sajandil eKr jõuti süstemaatilise tähestikuni. Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste

    Keeleteadus
    keeleteaduse alused
    32
    docx

    keeleteaduse alused

    & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 6. Keeleteaduse suundi Lingvistika- tegeleb loomulike keelte teadusliku analüüsiga. Võrdlev-ajalooline keeleteadus pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile,sh keelte genialoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale.Deskriptiivne grammatika- kooligrammatika.Sotsiolingvistika-uurib murdeid. Tekstilingvistika, vestlusanalüüs, pragmaatika-uurib keelenähtuste tõlgenduste sõltuvust keelevälisest situatiivsetest faktoritest. Kriitiline lingvistika

    Keeleteadus
    Keeleteaduse alused
    23
    doc

    Keeleteaduse alused

    On keeli, kus igal sõnal on oma kirjamärk e. ideogramm; on keeli, kus kasutatakse silbimärke, ja keeli, kus pannakse eraldi kirja kõik häälikud või osa häälikuist. Kirjamärgid ehk grafeemid ja häälikusüsteemi üksused ehk foneemid ei pruugi neis keelis täielikus vastavuses olla, kus häälikumärke kasutatakse. Loomulik keel pärandub suulises vormis ühelt sugupõlvelt teisele. Ainult surnud keel säilib üksnes kirjlike mälestiste vahendusel. 2. Keeleteaduse suundi (üldkeeleteadus, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keeletüpoloogia, neurolingvistika, psühholingvistika, sotsiolingvistika, kognitiivne lingvistika, vestlusanalüüs, arvutilingvistika). (Loengus räägitu ja õpikus kirjutatu mahus) 1)üldkeeleteadus: Üldkeeleteadus hõlmab keeleteaduse teooria ja metoodika. Tema uurimisobjektiks on põhimõtteliselt kõik maailma keeled, keelte üldised struktuuripõhimõttd ja keeletevahelised erinevused

    Keeleteadus
    Keeleteadus
    3
    doc

    Keeleteadus

    Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale ­ hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) ­ avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). c) Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks

    Keeleteadus alused
    Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016
    56
    doc

    Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016

    küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t´ādhyāyī) autor. Pānini grammatika kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale – hääldus!). Koosneb 8 raamatust.

    Modernism. Postmodernism
    Tartu Ülikooli üldkeeleteadus 2016
    16
    odt

    Tartu Ülikooli üldkeeleteadus 2016

    üksustest e häälikutest; tähenduste süsteem: keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest e märkidest). * Keelesüsteemi produktiivsus (lause või mõtte pikkus pole piiratud). * Keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled, dialekt, idiolekt, stiil) * Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus * Keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel) * Metakeele olemasolu(?) – (Metakeel – keel, mille abil räägitakse keelest endast). 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus e lingvistika (keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Keeleteadus tekkis 19. sajandi alguses. * Sünkrooniline – uuritakse keelt teatud ajahetkel. Mis tahes ajaline läbilõige (ehk lingvistika). * Diakrooniline – uurib keele muutumist läbi ajaloo (ehk filoloogia).

    Üldkeeleteadus




    Kommentaarid (5)

    GreeteLe profiilipilt
    GreeteLe: lühike, aga aitas kiirelt eksamiks õppida ja kõik raamatutest segipaisatu loogiliselt endale meelde jätta! kursus sai sooritatud edukalt!
    16:51 08-10-2012
    marjes profiilipilt
    marjes: keeleteaduse ajaloost on piisavalt, kuid erinevaid lingvistika suundi ja koolkondi oleks võinud põhjalikumalt käsitleda :)
    17:07 13-05-2013
    Antropoloog profiilipilt
    Antropoloog: mitte just kõige põhjalikum
    23:18 03-01-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun