50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
330460
Õppematerjali autor
see, kuidas metallitükk käitub konkreetses katses, vaid kuidas käituvad kõik vasetükid või kõik metallid üldiselt. Seega on laboriteadustes teadlaste jaoks olulised kirjeldused, mis teevad üldistusi mingis kindlas nähtuste valdkonnas ehk üldised kirjeldused. Selleks, et saaksime üldisi kirjeldusi kasutada, on oluline, et vastavad nähtused oleksid sobivalt korrastatud- nähtused peavad olema ühendatud rühmadesse. Ehk siis teaduse korrapärasuse esimeseks seisukohaks on see, et teadus liigitab nähtusi süstemaatiliselt. Üldistatud kirjelduste kasutamine on teaduses oluline samasuguste nähtuste ennustamiseks, kontrollimiseks ja seletamiseks. Näiteks atmosfääriprotsesside seaduspärasused võimaldavad ennustada võimalikku ilma tulevikus. Kuid teadus ei piirdu vaid teadmistega vaadeldavate ja kirjeldavate reeglipärasuste kohta: teaduse jaoks on oluline jõuda maailma reeglipärasuste mõistmiseni. 2
olemust selles valdkonnas. Üldistavaid kirjeldusi kasutatakse ilma ennustamisel. 2. Teaduslikud seletused Teadusele on tüüpiline teooriate loomine, eriti nende seletav, unifitseriv ja ennustav jõud. Selle teema kirjeldamiseks on hea kasutada Isaac Newtoni gravitatsioonijõu teooriat. Gravitatsioonijõud on asi või nähtus, mida ei saa vaadelda, ehk on tegemist spekulatiivse elemendiga teaduses. Teooriate kasutamisel on suurenenud teaduse ennustusjõud, millega hakati päikese- ja kuuvarjutusi ennustama. Reduktsionistlikud seletused kasutavad süstemaatiliselt tõsiasja, et mingi süsteemi käitumist saab väga sageli seletada süsteemi reguleerivatest seadustest. Seda laadi seletamisel põhinevad ulatuslikud teadusvaldkonnad, näiteks tahkisefüüsika, kvantkeemia ja molekulaarbioloogia. Selline seletusviis toimib aga siis, kui süsteemi vastasmõju
Teadusele üks iseloomulikeim omadus on süstemaatilisus ning see eristab teadust teistest teadmise vormidest. Süstemaatilisus jaguneb viieks aspektiks: 1. Teaduslikud kirjeldused Laboriteadustes tehakse katseid ning otsitakse omadusi ja seaduspärasusi , mis sobiksid ja kehtiksid kõigile üht liiki objektidele. Oletame, et tehakse vase kohta katseid, siis ei uuri teadlased ainult seda ühte katsekeha ning selle omadusi, vaid üleüldiseid omadusi ja seaduspärasusi, mis kehtiksid iga vasetüki kohta. Sellest võime järeldada, et laboriteadustes otsitakse üldiseid kehtivaid seaduspärasusi
Paljud seletused on reduktsionistlikud. Süsteemi käitumist seletatakse läbi süsteemi osade ning nende vastasmõjust. Keskkonda, kus süsteem asub ei võeta arvesse. 3. Teadmispretensioonide kaitsmine Teadus ei ole täielikult edukas, kui ta püüab teadmiste otsimesel vigadest lahti saada. Vigade kõrvaldamise teeb raskeks asjaolu, et teadus otsib seletavaid teooriaid, mis tõestamatult loevad kehtivaks ka objekte, mida ei ole võimalik vaadelda. Moodsa teaduse iseloomulikuks jooneks on eksperimentide kasutamine. Eksperimendid võimaldavad seoseid ja väiteid kontrollida, vaatluse tulemusi vääraks või tõeseks pidada, samuti saab katseliselt kontrollitud teadmisi praktikas rakendada. Teaduses selgitatakse välja teadmispretensioonide tugevad ja nõrkad kohtad. 4. Teaduslike teadmiste rohkenemine Teadus on ennast võimendav protsess. Olemasolevaid teadmisi kasutatakse uute teadmiste leidmiseks
Teadusfilosoofia ja metodoloogia Eksam: 4 küsimust, 2 pikemat (1-2 lk) Objektiivne teadmine.. kuid ka teaduses on palju seisukohti ümber hinnatud. Esitused sõltuvad vaatenurkadest, eesmärkidest, uurimisülesandest jne. Akadeemilise teaduse 3 dimensiooni: filosoofiline, psühholoogiline, sotsioloogiline Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu. Uurib, missugune on teadmine (uskumus, teadmine, juhuse tõttu on uskumus tõene). Episteme järgi peab aga lati olema tõene, alusega
Teadusfilosoofia – ja metodoloogia I. 1. Loeng. Sissejuhatus: mis on teadus? Mis on teadusfilosoofia? II. 1. Seminar. Objektiivne teadmine teaduse eesmärgina. Objektiivsuse mõiste mitmetähenduslikkusest. Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik)
probleemide üle. Et ja kuidas see võimalik on, võibki demonstreerida osutatud tekst. Lihtsustades võiks ütelda, et Popperi filosofeerimist ajendasid kaks revolutsiooni, mida inimkond kahekümnenda sajandi esimesel poolel läbi elas. Esimeseks neist oli revolutsioon loodusteadustes. 19. sajandi lõpus paistis, et loodusteadus, millele oli aluse rajanud Newtoni füüsika, on enam-vähem lõplikult valmis. Veel mõni üksik fundamentaalset tähendust omav probleem ootas lahendamist, aga teaduse aluspõhimõtted paistsid olevat lõplikult kindlakstehtud. Kahekümnenda sajandi alguskümnenditel selgus, et see arvamus oli läbinisti ekslik. Paari aastakümne vältel töötati välja uued loodusteaduslikud teooriad, mis sundisid kogu senist loodusteaduslikku teadmist ümber hindama. Oma artiklis tõstab Popper esile just Einsteini “kes tegi meile selgeks, et Newtoni teooriagi võib kõikjal saavutatud edu kiuste kergesti valeks osutuda.” [sealsamas, lk
............................................................................................... 29 9. Lisad ................................................................................................................... 31 Lisa 1. Intervjuu ...................................................................................................... 31 2 1. Sissejuhatus Multiuniversum on üks paljudest tänapäeva teaduse poolt püstitatud küsimustest. See on seda põnevam, et tänapäeva tehnika ei ole võimeline tuvastama selle olemasolu ning mitte keegi või mitte miski vähemalt antud hetkel ei suuda esitada piisavalt head vastuargumenti, et kinnitada selle teooria absurdsust. Veel mõni aeg tagasi räägiti sellisest väljavaatest ainult ulmekirjanduses ja fantaasiat täis raamatutes. Tänaseks päevaks on paljud teooriad pälvinud nii mõnegi tuntud teadlase huvi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid