Avalik juhtimine kokkuvõte (0)

Valitsus viib oma poliitikat ellu läbi avalike organisatsioonide.
Avaliku halduse peamised tunnused: *orienteeritus avalikele huvidele *tegelemine kogukondlike küsimustega *tulevikku suunatud tegevus *riigivõimu vahendite kasutamine haldussülesannete täitmisel *kontroll tegevuse üle
Erasektori eesmärk on teenida kasumit ja neil on turu poolt määratud vajaduste rahuldamine.
Avalik sektor tegeleb hüvede ümberjaotamisega (koguvad kokku maksutulu näol ja jaotavad ümber). Eesmärgiks: *avaliku korra ja julgeoleku tagamine *riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine *üksikisiku sihipärane teostamine *sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise valdkonna arendamine + juhtimine. Avalikus sektoris puudub kasumimotiiv ja neil on poliitiliste vajaduste rahuldamine.
Organisatsioon on grupp inimesi, kellel on ühine eesmärk, mille poole püüelda (millega üxi ei saaks hakkama). Vähemalt 2in. Liikmetel on tunnused, mis on eristavad neid mitte-liikmetet, pidev toimimine.Org. on inimtegevuse vorm, mida kujundab ja suunab juhtimine. Orgi protsess: * planeerimine (otsustatakse mis saab tulevikus) * organiseerimine (orgi struktuuri kujundamine) * eestvedamine (töötajate suunamine) *kontrollimine (tulemuste hindamine) Ja protsessi eesmärgiks on ellu viia orgi missioon ja strateegia.
Juhtimine on inimeste tegevuste ja käitumise suunamine selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärke ja rahuldada oma liikmete vajadusi.
Avalik haldus tegeleb ümber jaotamisega, kõigega Avaliku halduse struktuur mõjutab, kuidas halduspoliitilisi otsuseid tehakse ja ellu viiakse.
Haldusreformide põhjused tulenevad otsustajate maailmavaatelisest ja poliitilisest eelistusest.
Avaliku-halduse kultuuriline taust e mitteformaalsed normid/väärtused määravad kas teatud reformivalikud on sobivad või mitte.
Täidesaatva võimu kategoriseerimine : 1)Horisontaalne septsialiseerumine- funktsioonide jaotus samal tasemel olevate organisatsioonide vahel 2)Vertikaalne- vertikaalne ülesannete ja otsustusõiguse jaotus.
Eesti avalikku haldust iseloomustab tugev täidesaatev võim ministeeriumite näol, kes suunavad poliitikate kujundamist ja elluviimist oma valitsemisalas; neil on otsustamisõigus ning vabadus juhtida ressursse. Eesti avaliku halduse reformid „katse-eksituse meetodil“, süstemaatilised reformid puuduvad; lõpule viimata.
Detsentraliseerimise +: Kiire ja paindlik tegutsemine selge vastutusega ülesannetes ning kokkuhoid koordineerimis- tegevustes. Detsent -: Valitsemisalade erinev struktuuriline ülesehitus. Keeruline on mitmeid valdkondi haaravate või ebaselge kuuluvusega probleemide lahendamine.
1991-96: olid Eestis radikaalsed majanduslikud ja poliitilised muutused (muudatused avaliku halduse struktuuris). 89-90 pandi alus praegusele haldussüsteemile. Haldussüsti ühtlustamine ja koondamine . 90-2004: EL liitumisega ettevalmistav periood – haldussüsti areng ja võimekus olid kesksed küsimused. Avaliku halduse institutsionaalse ülesehituse üldine ümberkorraldamine ja uute organisatsioonide loomiseks. 2004-11: EL ja NATO täisliige. Riigi sissetulekude vähenemisega seotud küsimused; kokkuhoimeetmed. Ministeeriumite vastutuspõhimõttest lähtuv halduskultuur.
Avaliku halduse reformi strateegiad: 1)Eesmärk oli luua tõhus kodanikule orienteeritud avalik teenistus ( keskvalitsuse pädevuse tõstmine; tõhus ja eesmärgile suunatud toimemehhanismid sh parem koordineerimine . 2)2001 avaliku halduse reformi kava hõlmas 5 strateegilist valdkonda: regionaalse arengu tagamine; avalike organisatside funktsioonide optimeerimine ; nn eelarve reform , sh finantsjärelvalve suurendamine , sisekontroll ; kliendipõhine lähenemine; avaliku teenistuse arendamine.
OECD oluline sõnum oli, et rahvas ei jõua oma riiki ülal pidada (vananev rahvastik , vähene sündimus); avalik haldus on killustunud ja detsentaliseeritud (ei toimi ühtse tervikuna )
Väljakutsed: 1)tervikliku riigivalitsemise edendamine- pajud ülesanded ei kuulu vaid ühe valdkonna piiresse; analüüsivõimeline ja poliitiliselt sõltumatu ametkond. 2)Ühise tegevuskava arendamine- ühtse strateegia loomine/korrastamine; analüüsivõime arendamine 3)Avalike teenuste tõhus osutamine- teenuste osutamise mehhanism on killustunud; haldusterritoriaalne reform
Traditsiooniline avaliku sektori orgide mudel pärineb 19.saj lõpp, autorid max weber , john stuart mill. Erinevatel bürokraatia teooriatel põhinev. Kujunes ühiskonna problemaatika alusel (st ühiskonna ootused avaliku sektori orgidele muutusid).
Avalik sektor on üles ehitatud järgmiselt: *Poliitikute ja ametnike vahel on selge piir *Juhtimine põhineb kirjalikel dokumentidel *Igapäevane toimimine ühtsete reeglite alusel *tööjaotus *hierahria ja võimupiirid * ressursid on eraldatud * domineerib vaid avalik huvi
Strateegilise juhtimise olulised elemendid: 1)Missioon (miks org eksisteerib? Missioon iseloomustab organisatsiooni loomise ja tegutsemise olemust) 2) Visioon (vaade organisatsiooni tulevikule, kontseptsioon sellest, milliseks org tahab saada.