50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-02-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karinaaakao
Õppematerjali autor
Teadusfilosoofia ja metodoloogia Eksam: 4 küsimust, 2 pikemat (1-2 lk) Objektiivne teadmine.. kuid ka teaduses on palju seisukohti ümber hinnatud. Esitused sõltuvad vaatenurkadest, eesmärkidest, uurimisülesandest jne. Akadeemilise teaduse 3 dimensiooni: filosoofiline, psühholoogiline, sotsioloogiline Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu. Uurib, missugune on teadmine (uskumus, teadmine, juhuse tõttu on uskumus tõene). Episteme järgi peab aga lati olema tõene, alusega
Teadusfilosoofia – ja metodoloogia I. 1. Loeng. Sissejuhatus: mis on teadus? Mis on teadusfilosoofia? II. 1. Seminar. Objektiivne teadmine teaduse eesmärgina. Objektiivsuse mõiste mitmetähenduslikkusest. Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik)
elusorganismide evolutsioon, jne. Kuidas loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele, mis kehtivad alati ja igal pool. Loodusseadusi uurivad loodusteadused : füüsika, keemia, bioloogia, geograafia (geoloogia) ja nende kombinatsioonid, näiteks biofüüsika, geokeemia, jne. Kuidas saadakse teada loodusseadusi ? Selleks kasutab iga loodusteadus talle omaseid uurimismeetodeid, kuid kõik need taanduvad ühele meetodile – teaduse meetodile, mille aluseks on katse. Tuleme veelkord tagasi inimese juurde. Mille poolest erineb elus inimene surnud inimesest? Ei toimu ainevahetust. Aga suremise kohta öeldakse ka, et "hing läks välja". Järelikult on hing seotud ainevahetusega ja energia muundamisega ühest liigist teise. Hing on olemas kõigil elusolendeil, aga teadvust ei ole. Teadvus on inimese võime ehitada oma tegevus üles reaalset tegu ennetavalt, ideaalses vormis. See on
Kuid Linnutee on vaid üks loendamatutest tähesüsteemidest lõputus Universumis. Samas oleme suutnud tungida ka väga sügavale mikromaailma saladustesse, mille parim näide on tuumaenergia avastamine ja rakendamine. Tänapäeval ei ole aatomituum enam mingi teadlaste teoreetiline konstruktsioon, vaid midagi hoopis konkreetsemat, mille omadused on meile nii hästi teada, et võime neid rakendada praktilises elus- tuumaenergeetikas. Nüüdisaegse teaduse saavutused on hämmastavad. Pole liigne meelde tuletada, et inimese lend Kuule, kaasaegsed kommunikatsioonivahendid, arvutid ja internet, kuid paraku ka tuumarelv ja ballastilised raketid põhinevad teaduse edusammudel. Teaduslik meetod võimaldab hankida selliseid teadmisi meid ümbritsevatest nähtustest, mida saab kontrollida, säilitada ning edasi anda järgmistele põlvkondadele. Siinjuures on oluline
muud kui teadus. Filosoofia on teadus. Seega saame võrrelda teiste teadustega. Aga ei saa võrrelda uusaegse teadusega. Mille alusel siis võrrelda metafüüsikat ja teisi teadusi? Uusaegne teadus: kriteeriumid, progress, ratsionaalne konsensus; traditsiooniline metafüüsika: pole kriteeriumeid, pole progressi, pole ratsionaalset konsensust. Metafüüsikat käsitletakse teadusena ja oluline on see, et milline teadus on teadmine. Kant’l on normatiivne teaduse mõiste – kriteeriumitele vastamine, et pidada teaduseks. Teaduse definitsioon Kant’i järgi (tunnuste kogum): peab vastama kolmele tingimusele – apodektiline(tõestatud, tõstatus), süstemaatilisus(teadmiste kogum üles ehitatud süstemaatilisest), objektiivsus(kätkeb endas kolme tunnust:universaalsus, paratamatus(fikseerima nähtuse paratamatuse), objekti omamine(puhtalt formaalsed teadused, mis loovad loogiliselt mittevasturääkivaid
andmete ka assifitseerimine erilises teaduskeeles teevad faktidest aluse järgnevateks loogilisteks operatsioonideks. See teeb võimalikuks kirjeldamise tasemel kindlaks teha empiirilisi (kogemuslik, kogemusel põhinev), statistilisi sõltuvusi ehk seaduspärasusi (ka seadusi). Näiteid võib tuua nii matemaatikast (funktsionaalsed sõltuvused), füüsikast (Ohmi seadus), majandusest (tootmisfunktsioon, elastsuskoefitsiendid) kui ka igast teisest teaduse valdkonnast. Kirjeldamine võibesineda ka algebralisel (valemitena, aegridadena, indeksitena, koefitsientidena), verbaalsel (loomuliku sõnalise kirjeldusena rangete järelduseeskirjadeta) või siis graafilisel kujul (arvjoonistena). Iga uurija peamine töövahend on tema mõistus. Teaduslike tõdede leidmiseks peab oskama õigesti ja loogiliselt mõelda, peab nähtusi analüüsima ja sünteesima ja leidma seoseid nähtuste vahel ning üksiknähtuste erinevate külgede vahel
Wilhelm Wundt - esimene "pärispsühholoog". 1874 "Füsioloogiline psühholoogia". Ei uskunud, et saab eksperimentaalselt uurida kõrgemaid psühholoogilisi protsesse. Neid saab uurida, kõrvutades kogu tsivilisatsiooni ajalugu ja erinevate rahvaste elu, kogemusi ja arengut. "Rahvaste psühholoogia". Wundti põhipanus oli psühholoogia organiseerimine. 1.labor 1879.a., mida kokkuleppeliselt loetakse psühholoogia teaduse kui iseseisva teaduse alguseks. Wundt asutas ka 1. psühholoogia ajakirja. Hermann Ebbinghaus (1850-1909) - "On Memory",1885. Esimene, kes psühholoogilise eksperimendiga uuris mälu funktsioneerimise seaduspärasusi. 2. Reaktsiooniaja mõõtmine: liht- ja valikreaktsiooniaeg; A, B ja C reaktsiooniaeg. Milles poolest need erinevad? (loeng) Reaktsiooniaeg (RT - reaction time) e. latentsiaeg: aeg välisärritaja (stiimuli) esitamisest meeleorganile kuni organismi vastusreaktsiooni alguseni.
Teadusliku uurimistöö olemus Mis on teaduslik uurimus? Teooria – olemus ja vajalikkus uurimistöös. Teooria ulatus. Empiiria ja andmed. Riigiteaduste põhi-paradigmad. Sotsiaalteaduste omapära. Mis on teaduslik uurimus? • Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei” • Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida: – Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus” – mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti- vastasuse teooria – Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava, kuidas Keskerakonna eesti-vastasust uurida: mida me täpsemalt teada tahame, mis on meie andmeallikad, kuidas me neid andmeallikaid analüüsime, jne. – Võtame näiteks ette erakonna programmi ning kindlate tekstianalüüsi meetoditega (kontentanalüüs, diskursuse ananlüüs) püüame leida eesti- vastasusele leidvaid kohti – Küsitleme erakonna liikmeid ja püüame oma küs
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid