Külm sõda (0)

20. sajandi euroopa ajalugu

KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE JA KULG

vene võimu all) (SDV) LÄÄNE TSOON SARNASUSED NÕUKOGUDE TSOON 5. Eraldi rahareform 5. Lääne-Berliini blokaad KÜLMA SÕJA KRIISID 1. KOHT 2. AEG 3. OSALEJAD ( 2 riiki + toetajad) 4. PÕHJUSED 5. SISULISED TULEMUSED Korea sõda 1. Korea poolsaar 2. 1950. juuni -1953 3. Põhja-Korea ( NSVL ja HIINA toetus) Lõuna-Korea (USA ja ÜRO toetus) 4. Liita Põhja-Korea ja Lõuna-Korea, taheti (NSVL + HIINA rohkem mõjuvõimu Aasias) 5. Tekkis 2 riiki, mõlemad peavad endid võitjaks, sisuliselt mõttetu ja tulemusteta sõda, nn. ka ,,unustatud sõda". Sõja tulemusena NSVL autoriteet langes. Tekkisid Põhja-Korea RahvademokraatlikVabariik ja Lõuna-Korea Vabariik. Suessi kriis 1. Egiptus 2

Külm sõda

Külma sõja võitjad ja kaotajad Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Külm sõda algas 1946. aastal kui Chrchill pidas kõne ning avalikustas endiste liitlaste vastuolud. Külma sõja taandumine algas 1985. aastal kui Gorbatsov asus lääneriikidega suhteid parandama. Keda saab pidada külma sõja võitjateks ja kaotajateks? Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis

Kordamine - Külm sõda, sotsleeri riigid

NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias, mis algselt oli Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse kommunistlik valitsus. Reaktsioonina sellele loodi esimene sõjaline rühmitus Lääne-Euroopas - Brüsseli pakt. Aprillis 1949 loodi NATO, kuhu algselt kuulus 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. a) Dateering - 1948-1980ndate lõpp b) Külma sõja 2 poolt - Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. c) Külma sõja vormid koos näidete ja lahtikirjutusega: · Külma sõja üks vorm oli VÕIDURELVASTUMINE, mille raames USA ja NSV Liit üritasid üksteist relvastuse osas üle trumbata. USA ja NSV Liit katsetasid esimesi vesinikupomme. Pidevalt täiendati õhu- ja raketitõrjesüsteeme. · Võitlus kõrgema elatustaseme eest.

Külma sõja kriisid

koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Tulemus: Vastasseis kahe süsteemi vahel süveneb, Saksamaa lõheneb kiiremini, Stalin saavutab Lääne-Berliini mitteliitumise Lääne-Saksamaaga. Korea sõda. (1950-1953) Osalejad: P ja L-Korea, ÜRO väed, Hiina, NSVL. Põhjus: Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Tulemus: Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled.

Üliriigid

Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Suessi kriis 1952

Saksa Demokraatlik Vabariik

demokratiseerimine, demonteerimine. Saksamaa pidi maksma sõja võitnud suurriikidele reparatsioone. Maa jagati kaheks reparatsioonitsooniks. NSV Liit ja lääneliitlased pidid koguma reparatsioonimakseid igaüks oma okupatsioonitsoonis. Hitleri agressiooni tekitatud kahju korvamiseks ja Saksamaa sõjalis- tööstusliku potentsiaali vähendamiseks planeeriti demonteerida Saksa tööstusettevõtted ning võtta nende seadmed reparatsioonimaksete katteks. Peatselt alanud nn külm sõda muutis Saksamaa ida ja lääne vahelise vastuseisu tallermaaks. Probleemiks sai see, et lääneriigid ja NSV Liit mõistsid väga erinevalt Saksamaa demokratiseerimist. NSV Liidu tsoonis rikuti parteide vabadust, kommuniste soositi. Alustati majanduse natsionaliseerimist. Sellele vastuseks hakkasid lääneriigid oma tsoone majanduslikult ühendama. Konflikti ajendiks sai rahareform. Kuna lääneriigid NSV Liiduga kokkuleppele ei jõudnud, tegid nad rahareformi 21

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs

Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda

Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda (1945-91.a Külma sõja ajajärk) Külm sõda 1948.a Berliini blokaadist alguse saanud sõda, kus otsest sõjategevust ei toimu, aga kogu aeg on pingeseisund (vastasseisud demokraatlike lääneriikide (eesotsas USA) ja sotsialismimaade (eelkõige NL) vahel) BERLIINI BLOKAAD (24. juuni 1948 11. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform