Taju (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
õe õppekava
Õde I, 11. rühm
Anastassia Kull
Nadezda Karpova
Jana Soome
TAJU
Referaat
Juhendaja : Marju Koor
Tartu 2009
Üks tähtsamatest rolli inimese igapäevases elus mängivad nn TUNNETUSPROTSESSID . Eristatakse neid tavaliselt järgmiselt: aisting , taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, õppimine, keel jne. Loetelust võib aru saada, et kõik nad on väga kitsalt seotud omavahel. Ühest nendest tahaks rääkida põhjalikumalt.
Taju
Taju – see on kujude ja nähtumuste koos nende erinevate omadustega ja osadega peegeldamine nende otsesel mõjumisel tundeelunditele, ehk taju on protsess, millises inimene võtab vastu ja viimistleb igasuguse info, mis saabub ajudesse tundeelundite kaudu.
Taju astub nagu mõtestatud (kaasa arvatud otsuse tegemine) ja märgitud (seotud kõnega) süntees, mis koosneb igasugustest aistingutest. Ja need aistingud on saadud erinevatest objektidest või keerulistest ilmutustest. Just taju on tihedasti seotud informatsiooni transformatsiooniga, mis tuleb väliskeskkonnast. Sellega moodustatakse kujud, mis pärast kasutatakse tähelepanu, mälu, mõtlemise ja emotsioonide tegemise juures. Sõltuvalt analüsaatoritest eristatakse järgmiseid taju liike:

• nägemistaju,
  
• haistmistaju,
  
• kuulmistaju ,
  
• liigutamistaju,
  
• maitsmistaju,
  
• puutetaju.
  

Lisaks konkreetse meeleorganiga otseselt seotud tajudele on võimalik eristada tajusid, mille seos meeleorganiga on üsna kaudne või pole vastavat meeleorganit üldsegi suudetud avastada : objekti suurus, kaal, kuju, regulaarsus, mis tunnistab selle psüühilise protsessi keerulist organisatsiooni. Otseseid teadmisi täiendavad varasemad kogemused, nii et see on alati mõttekas ja täielik protsess ja seda saab väljendada sõnadega. Taju on väga valikuline, see tähendab et tervikliku tähtsamaid detaile alati tajutatakse selgemini. Selles avaldub tunnetamise aktiivsus.
Kui aistingud alati pareerivad ainult eri objekti omadusi, taju aga on alati terviklik, ühine. Taju resultaadiks võib nimetada objekti kuju. Sellepärast ta on alati eseme. Aga samuti on vaja meeles pidada seda, et mitte kõik analüsaatorid võtavad samasuguse osa taju protsessis. Reeglina, üks nendest on alati domineeriv ja tema määratleb taju liiki. Näiteks, loomad võivad tunda teist looma lõhna järgi, samas kui nad ei näe teineteist ja veel ei kuula taastatuid teineteisega helisid.
Taju eraldusvõime sõltub alati subjektiivsetest tingimustest, appertseptsioonist. Appertseptsioon – see on taju sõltuvus inimese psüühilisest üldseisundist, tema kogemustest, huvidest, üldsuundamisest. Mingi asja kogemus laiendab ja sügavdab teadmisi, mis annavad taju täielikkuse, valivuse, mitmekülgsuse.
Taju võib olla täelik ja mittetäelik, täpne ja vale, sügav ja pindmine , või illusoorne, kiire ja aeglane. See sõltub väga paljudest faktoritest: aistingu tundlikkusest, tähelepanelikkusest, võimsest, vaimsest arengust, kogemustest, teadmistest, võimest pidevalt tajuda ja hinnata tajuobjektide erinevaid külgi ja omadusi. Näiteks inimene, kellel on kogemus mingil alal näeb seal palju rohkem, kui inimene kellel seda kogemust ei ole või kes on vähem andekas.
Aga on veel üks tegur taju protsessis, millist on vaja ka arvessse võtta – „taju kiirus“. See on sensoorse info väiksema tegevuse aeg, mis tekitab info tõelist taju. Taju kiirus on väga tähtis iseärasus inimeste vahel. Mida keerulisem on sensoorne informatsioon, seda rohkem aega on vaja seda tajumise jaoks. Arusaamise kiirus langeb kurnatuse korral, haiguste tõttu ja liigsest pingest . Taju, nagu ka aisting on reflektoorne protsess. Selle baasis on tingimuslikud refleksid, ajutised närvi sided, mis ilmuvad ajus välismaailma esemete ja kujundite mõjumisel retseptoritele.
Väga tähtsat rolli taju protsessis mängib inimese eelmine kogemus. Toetudes oma kogemusele inimene võib ära tunda objektide ja kujude rida: loomad, koduasjad, loodusnähtused jne. Tähtis on see, et ühtne objekti kuju on palju tähtsam, kui mõned detailid. Näiteks: kui inimesele näidata tõukoera, ja ta ei ole varem näinud seda tõud, siis inimene ikka saab aru, et see on koer, kuigi ta on tundmatu vormi ja ebatavalise värvi.
Inimese elukogemuse, hariduse, elukutse, vajaduste ja motiivide tajumise sõltumatus viib selleni, et samade esemete ja ilmingute tajumine võib erinevatel inimestel erineda. Tuleviku tajumine nagu igasugune tunnetusprotsess materiaalses maailmas sõltub tajuva isiku individuaalsetest omadustest, tema mineviku kogemustest, teadmistest, huvidest. Isiku ja organismi eripärad, vajadused ja tajumise motiivid ja ergutamine, avaldavad mõju tajumisele ja toovad välja kaks kõige tähtsamat tajumise tahku : tajutava objekti omadused ja kvaliteet. Tunne ja taju kujunevad objektiivse maailma subjektiivse kuju.
Mõned taju teooriad
Ameerika teadlane J. Gibson tõi välja loomuliku tajumise teooria, vastavalt millele ei ole vaja midagi muud peale sensoorse informatsiooni. Oma teooria tõestamiseks kasutas ta nn visuaalset kuristikku (klaasist lauapinna all on sügav ja väike kuristikud). Väikelaps ei hakka roomama sügava kuristiku üle. Sellega Gibson selgitas kaasasündinud sügavuse tunnetuse ja kukkumise ohu vältimise.
Teised teadlased töötasid välja alternatiivse teooria selle teooria suhtes. R. Gregory arvas , et tajumise pildid on konstruktsioonid, mis pärinevad osaliselt sensoorsetest andmetest ja osaliselt mälus säilinutest.
U. Nayser’i arvates on lülitatud tajumise protsessi skeemid , uuringud ja stiimulid . Tajumise skeemid (sisemine esitlus) suunavad uuringud oluliste stiimulite järgselt ümbritsevasse keskkonda.
Gregory selgitas Mueller -Layer’i illusiooni . Kujutades ette vasakut joont nagu toa sisemist nurka, aga paremat joont nagu hoone välisnurka, st vasakule ribile pilt on eemaldatud meilt, nii et liin tundub pikem.
Veel üks alternatiivne teooria on seotud katsega modelleerida kognitiivseid inimprotsesse arvutis. D. Marr proovis modelleerida visuaalset tajumist, kuid täielikku edu ei saavutanud. See räägib sellest, et visuaalne tajumine on veelgi keerulisem, kui eeldati.
Järelikult on kõigil teooriatel õigus olemasoluks, selgitades ainult osa kogu keerukast tajumise protsessist.
Kasutatud kirjandus:

Perception & Psychophysics, Aug 2007

Perception & Psychophysics, Jul 2008

Психологический журнал, Том 20, #1, 1999

Психологический журнал, Том 21, #2, 2000

Психологический журнал, Том 23, #3, 2002