Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Teise maailmasõja lahingud (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Nõo Reaalgümnaasium



Teise maailmasõja tähtsamad lahingud
Referaat


Koostaja : Rauno Martin
Juhendaja : Ege Lepa

Nõo 2010
Sisukord
  • Sissejuhatus…………………………………………………………………3
  • Talvesõda……………………………………………………………………4
  • Sõjakäik
  • Sõja tagajärjed
  • Britannia lahing……………………………………………………………..6
  • Luftwaffe
  • Kuninglik lennuvägi
  • Sõdivad pooled
  • Sõjakäik
  • Tagasivaade lahingule
  • Moskva lahing………………………………………………………………..9
  • Operatsioon Taifuun
  • Sakslaste ebaõnnestumine
  • Stalingradi lahing……………………………………………………………11
  • Žukovi vasturünnak
  • Pearl Harbor …………………………………………………………………13
  • Ennetav löök
  • Tora ! Tora! Tora!
  • Midway ……………………………………………………………………....15
  • Otsustavad päevad
  • Ameerika õhurünnak Jaapanile……………………………………………..17
  • Aatompommide kasutamine ja tagajärg
  • Kokkuvõte…………………………………………………………………...19
  • Kasutatud kirjandus………………………………………………………....20




    Sissejuhatus
    Teine maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt.
    Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu.
    17. septembril sisenes Poolasse ka Punaarmee, kes vallutas riigi idaosa . Septembri lõpuks andsid poolakad alla (NSV Liidu kallaletung Poolale). 28.septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri.
    Talvesõda
    Aeg: 30.november 1939 – 13.märts 1940
    Koht: Ida-Soome
    1939. aasta 30. novembril alustas Nõukogude Liit sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus , kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa- aladest  Karjala kannasel, Laadoga Karjalas ja Viena Karjalas, kokku umbes 10% kogu Soome territooriumist.
    Sõda algas, kui Nõukogude liit ründas 30. novembril 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga ja rahu kestis 105 päeva, kuni Teise maailmasõja käigus asus Soome Saksamaa liitlasena uuesti sõjategevusse NSV Liiduga. Sõda leidis aset sajandi külmimal talvel, mistõttu sõda peeti eriti Nõukogude poole jaoks väga rasketes tingimustes. Punaarmee kaotused olid soomlastega võrreldes mitu korda suuremad.
    26. novembril 1939 tulistas Punaarmee suurtükipatarei, mida juhtis Venemaa eestlane Otto Aaman, Mainila küla lähistel Punaarmee diviisi 329. polgu 4. roodu positsioone. Nõukogude Liidu valitsus teatas, et Soome tulistas Mainila külas õppustel olnud punaväelasi. Õppustel olevate sõdurite keskele olevat langenud mõned kahurimürsud ning 4 punaväelast saanud surma ja 9 haavata . Nõukogude Liit esitas diplomaatilise noodi ja soovis, et Soome vabandaks ja viiks oma väed 20–25 km piirist läände. Soomlased eitasid tulistamist ega võtnud endale vastutust juhtunu eest ning keeldusid piiride muutmisest. 28. novembril teatas Vjatšeslav Molotov , et Nõukogude Liit katkestab mittekallaletungilepingu Soomega (1932 sõlmiti Soome ja NSV Liidu vahel mittekallaletungileping , mida uuendati 1934. aastal 10 aastaks). Päev hiljem katkestas Nõukogude Liit Soome Vabariigiga diplomaatilised suhted.
    30. november 1939 heitis Rahvasteliit NSV Liidu RL liikmete seast välja kui agressori.
    Sõjakäik
    Soome Vabariigil oli 1939. aastal välja panna 9 diviisi ehk 175 000 meest, mida sõja käigus suurendati kuni 300 000 meheni, 30  tanki  ja 130 sõjalennukit. Sõja jooksul suurenes lennukite arv 287ni.
    Talvesõjas ründas Soomet umbes 1 000 000 Punaarmee sõdurit ehk 45 diviisi, 3000 tanki ja 3800 lennukit.
    Pärast sõja algust 1. detsembril ja esimese piiriäärse asula Terijõe vallutamist moodustati seal nn. Soome rahva valitsus Soome Demokraatlik Vabariik, millega taheti varjata Soome vallutamist NSV Liidu poolt.
    I periood sõjast kestis detsember 1939 kuni jaanuar 1940, kui Soome väed alistasid Nõukogude jalaväediviisid. Soome võidule aitas kaasa Mannerheimi kaitseliin , mis ehitati 1920 aastal ida poolt tulevateks rünnakuteks. Punaarmee kaotas ca 27 000 meest. Pärast seda suurt kaotust avati sõjaks Soomega 7. Jaanuaril 1940 Põhja rinne.
    11. veebruaril 1940 algas Punaarmee uus peale tung Soome kaitseliinile. 15. veebruariks olid sunnitud soomlased taganema oma vahekaitseliinile. 28. veebruariks olid sunnitud soomlased taganema oma viimasele kaitseliinile. Punaarmee surve jätkus raugematu hooga . 3. märtsiks jõudsid Nõukogude väed Viiburi lähistele. Linna pärast puhkesid kümnepäevased ägedad lahingud. Soomlased avasid Punaarmee edasitungi takistamiseks  Saima kanali lüüsid ja ujutasid üle Viiburi kirdeosa, kuid see ei takistanud Punaarmeel linna tungimast. Viiburis käisid ägedad lahingud veel kaks tundi pärast seda, kui jõustus Nõukogude Liidu ja Soome vaherahu  13. märtsil 1940 kell 11.00. Linna keskosa jäigi Punaarmeel vallutamata.
    Sõjatagajärjed
    Rünnates Soomet, rikkus NSV Liit rängalt Nõukogude Liidu ja Soome vahel jõus olnud mittekallaletungipakti, samuti riikide lepingut piirikonfliktide selgitamisest ja Nõukogude Liidu poolt allakirjutatud Rahvasteliidu põhikirja. Soome ründamise eest heideti Nõukogude Liit Rahvasteliidust 14. detsembril 1939 välja.
    Sõda peeti 105 päeva ja Punaarmee ei suutnud Soomet vallutada. Nõukogude Liit suutis vallutada ainult mõned Soome piirialad. Märtsis alustati Moskvas rahuläbirääkimisi, kuna Soomel puudusid selleks hetkeks igasugused laskemoona- ja muud relvavarud vaenlase tõrjumiseks. Õnneks töötas vene luure halvasti ja nad ei teadnud , et Soome ei suuda enam vastupanu osutada. Moskva rahuleping Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel sõlmiti 12. märtsi õhtul. 13. märtsil 1940 kell 11.00 lõppes sõjategevus kõigil rinnetel. Rahulepinguga kaotas Soome üle 10% oma aladest.
    Soome kaotas Talvesõjas surnutena 26 662 meest, haavatutena 39 886 meest, teadmata kadunutena ja vangi langenutena 1434 meest. Punaarmee kaotused surnute ja teadmata kadunutena 126 875 meest, haavatutena 264 908, haigestunutena 51 892, külmunutena 9614 ja vangi langes 3100 sõdurit.
    Britannia lahing
    Aeg: juuli-september 1940
    Koht: Suurbritannia ja Prantsusmaa põhjarannik
    Lahing Britannia pärast jääb üheks kõige kuulsamaks leheküljeks sõjaajaloos. Paljud näevad selles Teise maailmasõja pöördepunkti, mis rikkus sakslaste plaani saavutada kiire ja otsustav võit. Tegemist oli õhuvõitlusega peamiselt Lõuna-Inglismaa kohal 1940. Aasta hilissuvel õhuruumi kontrollimise pärast.
    Briti õhuruumi kaitses Kuninglik Lennuvägi (RAF- Royal Air Force ) ja ründajaks oli sakslaste lennuvägi Luftwaffe. Kuningliku lennuväe purustamisel oli sakslaste Inglismaa vallutamise plaanis, operatsioonis Seelöwe („Merelõvi”), oluline koht. Saksa strateegide arvates oli invasiooni õnnestumine küsitav, kuni Briti lennuväge pole rivist välja löödud ja RAF-i hävitajad kaitsevad
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Teise maailmasõja lahingud #1 Teise maailmasõja lahingud #2 Teise maailmasõja lahingud #3 Teise maailmasõja lahingud #4 Teise maailmasõja lahingud #5 Teise maailmasõja lahingud #6 Teise maailmasõja lahingud #7 Teise maailmasõja lahingud #8 Teise maailmasõja lahingud #9 Teise maailmasõja lahingud #10 Teise maailmasõja lahingud #11 Teise maailmasõja lahingud #12 Teise maailmasõja lahingud #13 Teise maailmasõja lahingud #14 Teise maailmasõja lahingud #15 Teise maailmasõja lahingud #16 Teise maailmasõja lahingud #17 Teise maailmasõja lahingud #18 Teise maailmasõja lahingud #19 Teise maailmasõja lahingud #20 Teise maailmasõja lahingud #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 72 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Raunom Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (1)

    Brokendoll profiilipilt
    Keli Tubin: Pikk ja põhjalik
    22:23 26-11-2012


    Sarnased materjalid

    48
    odt
    Teine maailmasõda
    18
    docx
    Teine maailmasõda
    7
    odt
    Teine Maailmasõda
    15
    odt
    Teine maailmasõda
    19
    doc
    Maailmasõjad
    3
    doc
    II maailmasõja lahingud
    48
    pptx
    Teine maailmasõda
    4
    doc
    Teine maailmasõda



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun