II Maailmasõda 1933-1943 (1)

IV. TEINE MAAILMASÕDA
Kontrolltöö nr 6.
18. SAMMHAAVAL UUE SÕJANI
1.               Mis toimus antud kuupäeval?
 1933. a. 30. jaanuar – Adolf Hitler sai Saksamaa kantsleriks
 1935. a. märts – Luftwaffe loomine
 1935. a. juunis – Anglo – Saksa laevastiku kokkulepe
 1936. a. märtsis – Natsisaksamaa okupeeris Reinimaa
 1938. a. 13. märts – Austria ühendamine Saksamaaga
 1938. a. 29.-30. september – Müncheni Konverents
 1938. a. 30. september – Inglise-Saksa Ühisdeklaratsioon
 
 1939. a. 14. märts – Saksa-Poola mittekallaletungi leping( vist )
 1939. a. 23. märts – Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler
2.               Mida tähendab:
 ``anšluss`` - saksa k. ühendamine, liitmine, annekteerimine) tähendab Austria liitmist Saksamaaga
 sudeedisakslane – Sudeedid , kes kultuuri poolest tundsid tegelikult ennast rohkem Sakslastena.
 rahustamispoliitika – Lootus, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad, appeasement.
 Kominterni-vastane pakt – Saksamaa ja Jaapani pakt, mis oli suunatud Nõukogude liidu vastu (1936). Hiljem liitus paktiga Itaalia.
 Müncheni kokkulepe – Tsehhoslovakkia peab loobutama Sudeedimaa Saksamaale, samas tagab ülejäänud Tšehhoslovakkia puutumatuse.
3.               Kui suur osa Tšehhoslovakkia elanikkonnast olid enne 1945. a. sakslased ? Sudeedimaa osal suhteliselt suur?
4.               Kes peale Saksamaa haaras veel Tšehhoslovakkiast tükikese pärast Müncheni sobingut? Miks?Nõukogude Liit, Molotov – Ribbentropi pakti järgi ja seepärast, et sakslased vajasid liitlast.
5.               Millised riigid osalesid Müncheni konverentsil? Kes neid riike esindas?
RIIK
ESINDAJA
Saksamaa
Hitler
Itaalia
Mussolini
Inglismaa
Chamberlain
Prantsusmaa
Daladier
 
6.               Miks tegid lääneriigid Hitleri Saksamaale 1933-1938 a. sügiseni järeleandmisi? Nad lootsid , et järelandmiste tulemustena rahuneb Hitler ning ei esita uusi nõudmisi, ei soovitud sõda.
7.               Millised olid Saksamaa nõudmised Poolale? Kas Sinu arvates oleks Poola pidanud Hitleri nõudmised vastu võtma? Põhjenda!
Sakslased soovisid endale kogu n.ö „Poola koridori “. Poolakate vaatevinklist on see väga ajuvaba, kuna nad oleks kaotanud kogu enda merepiiri ning Danzig’i ja seega oli see nende jaoks vastuvõetamatu, ehk minuarvates ei oleks pidanud.
8.               Kas Saksamaa nõudmised Austria, Tšehhoslovakkia, Poola ja Leedu suhtes olid sinu arvates õigustatud (kasvõi osaliseltki)? Põhjenda oma arvamust! Põhjuseid ju leiaks, kui vaadata näiteks sellest vaatevinklist, et Saksamaa soovis end ühendada misiganes temale kuuluvate alade või aladega, kus sakslasi elas, kuid tegelikult olid nende nõudmised siiski väga ajuvabad ja põhinesid siiski suurelt osal maailmavallutamise/puhastamise plaanil .
9.               Millal ühendati Memel ehk Klaipeda Saksamaaga? Miks?1939 14.märts; Hitler tajus Lääne nõrkust ja tegi mida tahtis.
10.           Miks nurjusid NSVLi ja Suurbritannia -Prantsusmaa kolmepoolsed läbirääkimised Ida-Euroopa julgeoleku tagamise küsimuses 1939. a. suvel? Kas nende läbirääkimiste õnnestumine oleks II maailmasõja võinud ära hoida? Põhjenda! Stalinil oli kõik sõjaks vajalik juba ettevalmistatud, Hitler vajas Stalini abi ning oli samuti pigem sõjaks valmis ning samal ajal hakkasid ka Inglased valmistuma sõjaks. Seega oli vähetõenäoline, et läbirääkimised õnnestuvad. Kui, aga NSVL oleks suudetud Saksamaa vastu suunata, oleks siiski sõda tulnud. MRP sõlmimine kindlustas samuti sõja kindlat tulekut.
 
11.           Täida tabel MRPst!
Millal sõlmiti?
Mis oli Stalini kaugem eesmärk MRPd sõlmides?
Mis oli kirjas salajases lisaprotokollis
NSVLile MRPga
Saksamaale MRPga
Kuidas on seotud MRP ja II maailmasõja puhkemine?
1939.23.aug
Euroopa omavahel sõtta lükata, et euroopa hiljem vallutada.
Jagati ära Ida-Euroopa NSVL ja Saksamaa vahel.
Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, pool Poolat.
 
 
 
Algselt Leedu, hiljem kogu Poola.
See kindlustas maailmasõja algamist ja kinnitas, et 2 riiki soovivad põhimõtteliselt Euroopat vallutada.
 
12.           Kas Hispaanias toimus kodusõda või oli see II maailmasõja puhkemise peaproov? Põhjenda oma vastust! Toimus küll kodusõda, aga ülesehitus on küllaltki sarnane II MS omale, diktaatoreid ei huvita muu Euroopa ettepanekud rahu osas ja samal ajal vaatab Euroopa vagalt laastamist pealt.
13.           Millised olid Teise maailmasõja puhkemise eeldused?
 Sakslased oli vihased eelmise maailmasõja tagajärgede pärast ( Versailles jne)
 MRP sõlmimine
 Sakslaste julm teiste riikide okupeerimine
 Riigid ei suutnud eriarvamusi diplomaatiliselt lahendada, sõda oli vältimatu. Samas ka diktaatorite suured unelmad.
19. TEISE MAAILMASÕJA ALGUS 1939-1941
1.    Mis toimus antud kuupäeval?
 1939. a. 1. september – Saksamaa pealetung Poolale
 1939. a. 17. september – Poolale tungib kallale NSV Liit
 1939. a. 28. september – Eesti kirjutab Moskvas baaside lepingule alla
 1940. a. 9. aprill – Saksamaa hõivas Taani ja ründas Norrat
  
 1940. a. 10. mai – Saksamaa ründab Belgiat ja Hollandit
 1940. a. 10. juuni (2)– Itaalia astub sõtta Inglismaa ja Prantsusmaaga
 1940. a. 22. juuni – Compiegne ’i vaherahu
 1940. a. 16. juuli – Hitler annab käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda
 1940. a. 7. detsember –Briti väed alustavad pealetungi Aafrikas itaallastele ja lõid nad puruks
 
 1941. a. 6. aprill – Saksamaa tungib Jugoslaaviasse
 1941. a. 20. mai – Kreeta lahing, Sakslaste õhuinvasioon kreetale.
2.    Mida tähendab/mis seal toimus:
                 Katõn –  Selle küla läheduses tapeti ligi 20 000 Poola ohvitseri
                 ``kummaline sõda`` - Prantsuse-Briti vs Saksa väed, reaalset sõjategevust polnud.
                 Välksõda –Saksa sõjaplaan NSVLi vastu, pidi tungitama 20 päevaga 600km kaugusele.
                 Blitzkrieg – lightning war, väed liiguvad väga kiirelt
                 Sitzkrieg – „seisusõda“
                 Petain – Henri Philippe Benoni Omer Joseph Pétain, Prantsuse riigipea .
                 de Gaulle – Charles de Gaulle, rajas vastupanuorganisatsiooni Vaba Prantsusmaa, seda pärast kodumaalt põgenemist.
                 E. Rommel –Saksa sõjategelane, hiljem prantsusmaal asuvate vägede juht, keda süüdistati Hitleri mõrvakatses. Kõrberebane
                 W. Churchill – Suurbritannia peaminister sõja ajal.
                 Maginot` liin – Prantsuse-Saksa piirile rajatud kiatseliin
                 Siegfriedi liin – Prantsuse-Saksa piirile rajatud kaitseliin .
                 allveesõda –Hitleri üritus läbi lõigata Inglismaa varustusteed
                 õhulahing Suurbritannia pärast – Inglastel oli puudus kogenud pilootidest, kuid nad oskasid oskuslikult kasutada radarit, neil õnnestus peale jääda.
                 erilised suhted – Suhted Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide luure vahel?
                 lend- lease `i seadus – Usa president peab andma abi igale riigile, kelle toetamine on oluline USA enda kaitsemuse seisukohalt.
3.    Millist sündmust peetakse II maailmasõja alguseks? Miks just seda sündmust? 1933 Saksamaa lahkub Rahvasteliidust
4.    Miks ei ole agressoriks peetud 1939. a. 17. septembril Poolat rünnanud NSVLi? Sest Saksamaa tungis kallale päevi varem ja seega jäi NSVL puhtaks.
5.    Kuidas käitus NSVL vallutatud Poola idaosa elanikega?Kohutavalt, enamus tapeti, piinati jne
6.    Mida tegid Punaarmeelased Katõnis? Tapsid 20 000 Poola ohvitseri
7.    Kuidas reageerisid Saksamaa sissetungile Poola lääneriigid? Kas seda käitumist võib pidada Poola reetmiseks? Põhimõtteliselt ei reageeritud, koondati väed küll saksa läänepiirile, kuid reaalset sõjategevust ei toimunud. Jah.
8.    Miks ei kuulutanud lääneriigid sõda NSVLile, kuigi selle riigi käitumine oli peaaegu analoogne Saksamaa käitumisele? Sest NSVLis nähti ainsat jõudu, mis suudaks Hitleri peatada, nende kahe vastu, aga poleks keegi saanud.
9.    Kas lääneriikide erinevat suhtumist kahte agressorisse (Saksamaa ja NSVL) võiks pidada ebamoraalseks? Põhjenda! Jah võiks, sest eelnevalt poolehoiu lubanud/andnud riigid ei seisnud Poola eest väljas, siis kui seda tegelikult vaja oli.
10.           Mis muutus MRP maadejaotuses 1939. a. 28. septembri Saksa-NSVLi ``sõprus- ja piirilepinguga``? Saksamaa sai endale NSVLi osa Poolast ja NSVL endale Leedu.
11.           Mis riike ründas Saksamaa 1940. a. 9. aprillil ? Miks ta neid riike ründas?
 Taani
   Norra
12.           Mis riike  ründas Saksamaa 1940. a. 10. mail? Miks ta neid riike ründas?
 Prantsusmaa
 Holland
 Belgia
 Luxembourg
13.           Millal sõlmiti Prantsusmaa-Saksamaa vaherahu?1940. 22.jun
14.           Millised olid Prantsuse-Saksa vaherahu tingimused? Kaks kolmandikku Prantsusmaad sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata osas moodustati saksameelne valitsus Vichy , eesotsas Petainiga.
15.           Kuidas alandasid sakslased seda vaherahu sõlmides prantslasi?Nad okupeerisid nende riigi ja edaspidi toimus kõik nende tahtmise järgi, nende uhkus Pariis oli nüüdsest Sakslaste oma.
16.           Mis oli Vichy Prantsusmaa?Saksameelne valitsus Prantsusmaa osas
17.           Kes juhtis Vichy Prantsusmaad?Petain
18.           Kas Saksamaa plaan vallutada inglismaa oli mingilgi määral teostatav (pidades silmas, et Inglismaa on saar). Juhul kui Inglismaa oleks vallutatud, kas see oleks siis sinu arvates taganud Saksamaa ülemvõimu kogu Euroopas ja lõppenud Saksamaa lõpliku võiduga? Arutle pikemalt ja too näiteid!Ma arvan, et Inglismaa vallutamine on siiski veidi utoopiline plaan, sest ka neil on sõjalisi jõude, samas õhust oli Sakslastel tugev löögirusikas, kuid Inglased oskasid kaitsta. Kui siiski oleks nii läinud, arvan ma, et Stalin poleks siiski lasknud Sakslastel Euroopat endale saada.
19.           Miks ei õnnestunud Saksamaal vallutada 1940. a. Suurbritanniat? Millised kaugemad strateegilised tagajärjed olid sellel otsusel  Saksamaa ja kogu maailma jaoks?
Õhus allajäämine, hea vastupanu merel(inglaste poolt), suurbritannia geograafia. Saksamaa kaotas II Msja.
20.           Nimeta kolm riiki koos juhtidega, kes moodustasid hiljem Hitleri-vastase koalitsiooni tuumiku.
Riik
Juht
Prantsusmaa
Charles De Gaulle?
Suurbritannia
Winston Churchill
NSVL
Stalin
 
21.           Millised riigid hakkasid 1939-1941 Saksamaad toetama ? Miks?
 Itaalia
  
  
  
22.           Mis toimus P-Aafrikas aastatel 1940.-1942? Anna lühiülevaade. Itaalia kaitseks saatis Hitler Aafrikasse nn „Aafrika korpuse“, mille etteotsa määrati Erwin Rommet. Brittide Egiptus seati ohtlikusse olukorda.
23.           Miks tungis Saksamaa 1941. kevadel Kreekasse ?  Millised strateegilised tagajärjed
Kreekasse tungimisel olid?
20. BALTI RIIKIDE OKUPEERIMINE 1939.-1940. SOOME TALVESÕDA
1.    Millal algas ja millal lõppes Talvesõda? 30. Nov 1939
2.    Mis riikide vahel oli Talvesõda? Nõukogude liidu ja Soome Vabariigi
3.    Miks Talvesõda puhkes? Nõukogude Liit ründas Soomet
4.    Kes oli Mannerheim ? Soome väejuht
5.    Mis oli Jätkusõda? Talvesõja jätk, Soome ja NSVLi vahel
6.    Millal oli Jätkusõda? 25.juuni 1941 – 19. Sept 1944
7.    Mis tulemusega lõppes Soome jaoks Talvesõda? Soome loovutas 13% ja Viiburi
8.    Mis tulemusega lõppes Soome jaoks Jätkusõda? Soome edu,  19. Sept vaherahu.
9.    Millised muud alad anastas või okupeeris 1939.-1940. a. NSVL? Baltikumi
21. SÕJASÜNDMUSED 1941-1943
1.          Mis toimus antud kuupäeval?
 1941. a. 22. juuni – Saksamaa tungis kallale NSV Liidule, ennetades nii Nõukogude vägede kallaletungi Saksamaale.
 1941. a. 7. detsember – Jaapani lennuvägi pommitas USA laevastikubaasi Pearl Harboris Havail. USA kisti II maailmasõtta. Rünnaku mõjul muutus USA avalik arvamus, mis siiani oli selgelt sõtta sekkumise vastane selgelt sõjakaks. On arvatud, et USA president F. D. Roosevelt oli rünnakust teadlik, kuid lasi sel meelega toimuda, et saavutada meeleolumuutust. Lisaks Pearl Harborile pommitasid jaapanlased veel Filipiine , Guami ja Wake saart , Malaisiat, Taid, Shanghaid ja Midway atolli.
 1942. a. 19. november – 1943. a. 2. veebruar – Stalingradi lahing. Nõukogude väed alustasid Stalingradist pealetungi ja piirasid saksa armee . Saksa kapituleerus 300 000 meest hukkus.
 1942. a. nov – 1943. a. mai – Sakslaste lüüasaamine Aafrikas
 1943. a. 5. juuli – Kurski lahing.  Kurski kaarel algas saksa poolt pealetung. Algul suutsid edasi liikuda , kuid kandsid suuri kaotusi. Punaarmee pealetung tõrjus sakslased tagasi.
 1943. a. 3. september – Liitlaste invasioon Itaaliale
 1944. a. 14. jaanuar – Nõukogude Jõud alustavad rünnakud leningradi ja Kaliningradi juures
 1944. a. 6. juuni –  Maabusid liitlasväed Normandiast
 1944. a. 22. juuni – Nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu.
 1944. a. 1. august –  Algab Varssavi ülestõus.
 1944. a. 25. august –  Pariisi vabastamine. Rumeenia läheb üle Nõukogude Liidu poolele ja kuulutab sõja Saksamaale.
 1944. a. sügis – Punaarmee okupeeris Rumeenia ja bulgaaria
2.          Miks ründas Saksamaa NSVLi? NSVLis nähti ohtu endale ja konkurenti baltikumi peale
3.          Kuidas said vahepealsetest liitlastest Saksamaast ja NSVList vaenlased?Mõlemad olid enda utoopiaunelmates ja siis avastasid , et segavad üksteist ja teine tuleb kõrvaldada. Lahkhelid.
4.          Millistel tingimustel/juhuste kokkusattumisel oleks võinud Hitler NSVLi võita?
 Kui saksa tööstusi poleks pommitatud
 Kui oleks olnud rohkem varustust
 Rohkem mehi
 Suurem vastupanu NSVLile Baltikumist ja Soomest.
 Kui...
5.          Mis tõendab, et NSVL valmistus ise Saksamaad ründama ja viimane vaid ennetas teda?
 1939 hakkas punaarmee kindralstaap välja töötama plaane Saksamaa ründamiseks
 Vägede kogumine
  
  
6.          Mis oli Jaapani eesmärk Vaikse ookeani piirkonnas/miks ründas Jaapan USAd?
 Tugipunktide hõivamine?
 Neile ohtlikult lähedal asunud laevastiku ja relvastuse hävitamine.
7.          Millised alad Vaiksel ookeanil Jaapan vallutas?Kagu- Aasia , Filipiinid , Tai, Singapur , Uus – Guinea , Sumatra jne.
8.          Täida tabel.
Lahingud/rünnakud
Toimumise aeg ja osapooled
Lahingi tulemus(ed)
Pearl Harbour
 
7 dets 1941.   Jaapan ründas Usa mereväebaasi Hawaii saarestikus.
 
9 laeva uppus, 21 tõsiselt vigastatud.
Moskva lahingud
Okt 1941-jan1942
Sakslased- Venelased
 
Venkudel õnnestus Moskvat kaitsta suurte kaotustega
Stalingradi lahing
17.jul 1942-2veeb 1943
Venelased-Sakslased
 
Sakslased said lüüa, sõja pöördepunkt VIST
Midway merelahing
 
4-7 juuni 1942
Jaapan-USA   Midway saarestik
Usa võitis selgelt.
Kurski lahing
Juuli-august 1943
Sakslased ja Venelased, Tankilahing
 
Venelased võitsid, Sakslaste viimane pealetung idas.
Normandia dessant
6juuni 1944 Liitlasväed USA-Sakslased
 
Liitlased surusid läbi suurte kaotustega
Leyte merelahing
 
23-26okt 1944 Liitlasväed-Jaapan
Ajaloo suurmi merelahing. Esimesed kamikazed. Liitlasvägede võit.
 
9.          Kes oli/mida tähendab:
 Žukov –Georgi Konstantinovitš Žukov (vene Георгий Константинович Жуков; 1. detsember 1896 Strelkovka – 18. juuni 1974 Moskva) oli Nõukogude riigitegelane ja väejuht, Nõukogude Liidu marssal, neljakordne Nõukogude Liidu kangelane, Mongoolia Rahvavabariigi kangelane.
 Paulus – Saksa ohvitser, feldmarssal, juhtis Stalingradi lahingut
 Rommel – Erwin Rommel (õieti Erwin Johannes Eugen Rommel; 15. november 1891 Heidenheim Württemberg – 14. oktoober 1944) oli Saksamaa sõjaväelane, kindralfeldmarssal. Juhtis sõjategevust P-Aafrikas
 Eisenhower – Usa 34. President, Juhtis vasturünnakut Jaapanile pärast Pearl Harbourit
 Mac Arthur –Douglas MacArthur (26. jaanuar 1880 – 5. aprill 1964) oli USA sõjaväelane.
 USA armee kindralina juhtis ta Teise maailmasõja ajal USA relvajõude Vaikse ookeani sõjatandril.
 operatsioon Barbarossa –Saksa väe edasitungimine pidi toimuma kolme kontrolljoone saavutamise kaupa. Aasta lõpuks oli plaanis vallutada Moskva, Leningrad ja Nõukogude Liidu tööstuslik süda - Donetsi söebassein. Kindral Friedrich Pauluse 1940. a. lõpus tehtud sõjalised õppused näitasid, et kolmanda jooneni jõudmine on logistilistel põhjustel ebatõenäoline. Plaani kohaselt pidi sõda Euroopas lõppenud olema
 Nord , Mitte Süd – Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks. Väegrupp Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi peale, väegrupp Mitte piirama sisse Valgevenes asuvad Punaarmee üksused ning liikuma edasi Moskva peale, väegrupp Süd pidi vallutama Ukraina .
 Leningradi blokaad – Leningradi blokaad (vene блокада Ленинграда) oli Leningradi linna (praegu Peterburi) piiramine Saksa sõjaväe poolt. Piiramine sai alguse 8. septembril 1941 ning kestis 27. jaanuarini 1944. See oli Teise maailmasõja üks kõige ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga üle 640 000 inimese.
 kamikadze – Enesetapupiloodid, kes oma lennukeid vastaste laevadesse lennutasid.
 Kuramaa kott – 1944.–1945. aastal sai kuulsaks Kuramaa kott ehk katel , kus suurearvulised Saksa armee väeüksused pidasid ümberpiiratuna vastu kuni Saksamaa kapituleerumiseni 8. mail 1945. Seal anti välja ka oma postmarke. Samuti plaaniti seal taastada Läti iseseisvust, kuid plaan nurjus Saksa vägede vastuseisu ning sõja lõppemise tõttu.
 II rinne –
 
 
 
10.     Töö kaartidega. Milliseid II maailmasõja lahinguid on kaartidel kujutatud?
Kaart nr 1 – Normandia maabumine             
Kaart nr 2 – Stalingradi lahing
Kaart nr 3 – El Alamein
Kaart nr 4 – Midway             
Kaart nr 5 – Pearl Harbour