II Maailmaõda (0)

II maailmasõda KORDAMINE
1. Ajalised raamid: sõja algus ja lõpp sündmused
Sõja algus: 01.09.1939
Sõja lõpp: 08.05.1945 kirjutati Berliini lähedal alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. II maailmasõda Euroopas oli sellega ametlikult lõppenud. 02.09.1945 allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt.
2.Osapooled
Kolmikpakti riigid(11): 27. sept 1940 sõlmiti Berliinis Kolmik- e. Berliini pakt: Saksamaa + Itaalia+ Jaapan. Eesmärgiga täpsustada sõjalisi kohustusi ja tihendada seniseid liidu suhteid. Hiljem liitusid : Ungari, Bulgaaria , Rumeenia , Slovakkia , Horvaatia , Soome, Mandžukuo, Tai.
Hitleri- vastane koalitsioon (61): Eesotsas Suurbritannia + USA+ NSV Liit (+ Prantsusmaa al. 1944 suvest). Enamus 61-st riigist liitus Atlandi hartaga ja olid ÜRO asutajariikideks (51).
3. MRP realiseerimine 1939-40
01.09.1939 Saksamaa rünnak Poola vastu. 17.09.39 Nõukogude Liit ründas Ida-Poolat. Poola riik hävitati ja jagati 2-ks osaks: Lääne-Poola Saksamaale ja Ida-Poola annekteeriti NSV Liidu koosseisu.
Nõukogude Liit hakkas Balti riikidele survet avaldama ja tulemuseks vastastikuse abistamise paktide e. baaside lepingute sõlmimine:28.09 Eestiga (25000 baasiväelast),05.10 Lätiga(25-30000),10.10 Leeduga (20000), Soome polnud nõus lubama sõjaväebaase ja piiri Karjala maakitsusel tagasi tõmbamast. Soome keeldus ja NL provotseeris Talvesõja nov 1939- märts 1940. Moskvas sõlmitud vaherahuga: Soome riik jäi püsima, Soome kaotas umbes 1/10 oma territooriumist, Hanko neemele rajati NLi sõjaväebaas. NSV Liit juuni- aug okupeeris Eesti, Läti ja Leedu ja annekteeriti NLi koosseisu. Bessaraabia annekteeriti juuni 1940 ja nimetati Moldaavia NSVks.
4. Hitleri vastane koalitsioon: Atlandi harta, 3 konverentsi ( Teheran , Jalta, Potsdam )
Atlandi harta: 8-punktiline dokument, mille sõnastasid USA president F.D.Roosevelt ja Suurbritannia peaminister W. Churchill USA sõjalaeva pardal Atlandi ookeanil . Selles sõnastati Saksamaa vastase sõja ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Harta 2. ja 3. punkt nägid ette sõja ajal vägivaldselt likvideeritud riikide iseseisvuse ja riigipiiride taastamist. Ainukesena ei saanud iseseisvust tagasi 3 Balti riiki. Nõukogude Liit liitus Hartaga sept. 194, kuna vajas lääneriikide materiaalset abi kuigi harta kõik punktid polnud NL-ile vastuvõetavad.
Teherani: dets 1943.a Riike esindasid poliitilised liidrid : W.Churchill (Suurbritannia peaminister), F.D. Roosewelt (USA president), J. Stalin NL diktaator .
Otsustati:
*Teise rinde avamine (1.rindeks Nõukogude-Saksamaa rinne),otsustati avada Põhja-Prantsusmaal Normandias dessantoperatsiooniga “Overlord” 01.05.1944, tegelikult avati 06.06.1944
*Balti riikide küsimus: Vastuolus Atlandi harta 2. ja 3. punktiga , nõustuti Balti riikide jäämisega NLile, kuna tunnustati NLi 1941. a piire .
Jalta: veebr 1845.a Riikide esindajad samad, mis Teheranis.
Otsustati:
*Saksamaa lõpliku purustamine abinõud ja poliitika sõjajärgse Saksamaa suhtes: pandi paika okupatsioonitsoonid Saksamaal.
*NL kohustus 3 kuud pärast Saksamaa kapituleerumist alustama sõda Jaapani vastu (8.mai -> 8.aug)
*Määrati kindlaks ÜRO asutamise aeg ja koht: 25.aprill 1945 San Francisco
*Lepiti kokku sõjajärgse maailma jagamises võitjate vahel: liitlased lubasid NLi mõjusfääri Kesk- ja Ida- Euroopa ning Kuriili saared.
Potsdam: juuli-aug 1945. Osalesid: Nõukogude Liidu diktaator J.Stalin, USA president H.Truman, Suurbritannia peaminister W.Churchill, kelle vahetas välja konverentsi käigus peale alamkoja valimisi uueks peaministrik saanud R.C.Attlee.
Otsustati:
* Liitlasriikide poliitika sõjajärgse Saksamaa suhtes, okupatsioonitsoonid.
* Jaapanile tehti ettepanek tingimusteta kapituleerumiseks, millele riigi juhtkond ei vastanud.
5. Mille poolest olid murrangulised järgmised pöördelised lahingud:
Moskva all dets 1941: 06.12.41 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Ilmastikuolud olid harjumault rasked, Saksa üksused kandsid suuri kaotusi ning löödi tagasi. Alles suure vaevaga suutsid nad olukorra stabiliseerida ning Punaarmee rünnaku peatada. Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud.
Pearl Harbor : 07.12.41 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris . Ameeriklased kandsid raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. Sellepeale teatasid ka Saksamaa ja Itaalia,, et on Ühendriikidega sõjajalal.
Midway : 1942.a. teine pool oli otsustav ka Vaikse ookeani sõjatandril. Suures merelahingus Midway saarestiku lähedal saavutasid ameeriklased võidu Jaapani laevastiku üle, pöörates sellega jõudude vahekorra enda kasuks: samm-sammult asusid liitlased jaapanlaste poolt sõja esimesel perioodil hõivatud alasid tagasi vallutama.
Stalingrad : 19.nov. 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse Saksa 6. armee . Hitler ei lasknud üksustel piiramisrõngast välja murda, lubades sissepiiratuid õhust varustada. Sellest ei tulnud midagi välja, ebaõnnestus ka katse piiramisrõngast väljaspoolt läbi murda. Lahingud Stalingradi all kestsid veel 2 kuud ning lõppesid 2.veebr 1943 sakslaste kapituleerumisega. Sakslased kaotasid ligi 300 000 meest ning arvukalt sõjatehnikat. Saksa armee oli saanud hoobi, millest ta ei suutnudki toibuda.
El-Alamein nov 1942: Briti väed läksid El-Alameini all pealetungile ning paiskasid Rommeli üksused tagasi, surudes Saksa-Itaalia väed Tuneesiasse. Samal ajal maabusid Marokos ja Alžeerias Ühendriikide väed ja võtsid Saksa-Itaalia üksused piiramisrõngasse.Mais 1943 olid need sunnitud alistuma ja lahinud Põhja-Aafrikas olid lõppenid.
Berliini vallutamine : jaanuaris 1945 läks Punaarmee pealetungile ning lõikas läbi ühenduse Saksamaa ja lõikas läbi ühenduse Saksamaa ja Ida-Preisi vahel. 16.aprill 1945 alustas Punaarmee pealetungi Oderil. 24. aprillil jõuti Berliini ning 25.aprill kohtusid põhjast ja lõunast ümber Berliini läinud Punaarmee üksused Elbe jõel liitlasvägedega. 2.aprillil 1945 Berliin kapituleerus.
Normandia dessant: 6.juuni 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Põhja-Prantsusmaal Normandias. Saksa väejuhatus ei suutnud invasioonile piisavalt kiiresti reageerida ning kuigi liitlaste edasitungi õnnestus mõnda aega pidurdada, varises Saksa kaitse suve lõpuks kokku. Olulist osa selles etendas liitlasjõudude ülekaal õhus. 25.aug.1944 vabastasid liitlasväed Pariisi.
6. Teada mõisteid/sündmusi:
Kummaline sõda – 03.09.39 kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa sõja Saksamaale, mis paraku ei tähendanud reaalset abi Poolale: Prantsuse-Saksa rindel toimus nn Kummaline (e. Istumis) sõda.
Compiegne vaherahu – 22.06.40 Prantsusmaa kapituleerumine Compiegne’i vaherahuga: 2/3 st. Põhja- ja Lääne-Prantsusmaa okupeeriti Saksamaa poolt. 1/3 st. Lõuna-Prantsusmaa oli nn Vichy vabariik (Saksamaa sõltlasriik).
Lahing Inglismaa pärast – 16.07.1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda. Kuigi mõnel hetkel olid sakslased edule väga lähedal, õnnestus Inglise õhujõududel siiski “lahingus Inglismaa pärast” peale jääda.Septembri keskpaigaks oli Luftwaffe kandnud sedavõrd suuri kaotusi, et Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata. See oli esimene tagasilöök Hitlerile.
Plaan “ Barbarossa ” – Hitleri sõjaplaan NSV Liidu vastu. Planai kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ning purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda.
Holokaust – juutide massiline tagakiusamine ja hävitamine natslikul Saksamaal ja ta poolt okupeeritud aladel 1935-45.a.
Jaapani tuumapommitamine – sõja lõpetamiseks lasid Ameerika Ühendriigid käiku uue kohutava purustusjõuga relva – tuumapommi. 6.aug.1945 heideti selline pomm Hiroshimale ning 9.aug. Nagasakile. Tuumapommi kasutuselevõtt murdis Jaapani vastupanu.
Jaapani kapituleerumine – 10.aug.1945 alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2.sept. allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt.
7. Miks/kuidas oli II maailmasõda totaalne sõda ?
Selles olid ühel või teisel kombel sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Tsiviilisikud said sõjategevuse osaks, kandes mõnel maal sõduritega võrreldavaid kaotusi. Totaalse sõja osaks oli ka inimeste vaenamine rahvustunnuse järgi. Ent sõja mõjudest ei jäänud puutumata ka neutraalsed riigid.