AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED: II MAAILMASÕDA (0)

Q: Mis on ansluss Dateeri Miks sai ansluss võimalikuks?

Vastus leiad õppematerjalist: AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED: II MAAILMASÕDA

Q: Miks otsustas USA Kasutada Jaapani vastu tuumarelva?

Vastus leiad õppematerjalist: AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED: II MAAILMASÕDA

Q: Kuidas aitas NSV Liit kaasa Jaapani purustamisele?

Vastus leiad õppematerjalist: AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED: II MAAILMASÕDA

Q: Kes olid Millega jäädvustasid end ajalukku?

Vastus leiad õppematerjalist: AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED: II MAAILMASÕDA

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on ansluss Dateeri Miks sai ansluss võimalikuks?
Miks otsustas USA Kasutada Jaapani vastu tuumarelva?
Kuidas aitas NSV Liit kaasa Jaapani purustamisele?
Kes olid Millega jäädvustasid end ajalukku?

AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED. II MAAILMASÕDA

II Maailmasõja põhjused:

Poliitilised eeldused

Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada.
Sõlmiti MRP.

Versailles ’ süsteem osutus ebapüsivaks.

Majanduslikud eeldused

Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin .
Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust)

Ideoloogilised eeldused

Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi.
Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände.

Mis on anšluss? Dateeri . Miks sai anšluss võimalikuks?
1938.ndal aastal toimus ansluss, mis tähendas Austria liitmist Saksamaaga, see sai võimalikuks kuna : 1) Hitleri võim oli suurenenud.
2) Hitlerit toetas Mussolini, Austriat aga ei toetanud keegi.
3) Austerlaste seas oli ka neid, kes soovisid Saksamaaga ühineda.

Müncheni sobing : dateeri, lepingu sõlmimise põhjus, sõlmijad, sisu ja tagajärjed.
22.september 1938 Müncheni leping sõlmiti, sest Lääneriigid arvasid, et kui Hitlerile teha järeleandmisi, siis ta rahuneb maha ja suur sõda suudetakse ära hoida. Sõlmijateks olid Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Selle järgi sai Saksamaa endale sudeedisakslastega asustatud Tsehhoslovakkia alad. 1939. aastal vallutas Saksamaa kogu Tsehhoslovakkia. Slovakkia muutus Saksamaa vasallriigiks ja Tsehhi liideti Saksamaaga.

MRP ja selle salaprotokoll: dateeri, salaprotokolli sõlmimise põhjus, sisu ja tagajärjed. 28. septembri 1939. a salajase lisaprotokolli sisu.
Molotov – Ribbentropi patk sõlmiti 1939. aasta 23. augustil. Sellega käis kaasas ka salaprotokoll, mille alusel jagasid Hitler ja Stalin Ida- Euroopa mõjusfäärideks :
1) Saksamaa sai osa Poolast ja Leedu.
2) NSV Liit sai Soome, Läti, Eesti, osa Poolast ja osa Rumeeniast ( Bessaraabia) 28. septembril sõlmiti salaprotokolli lisaprotokoll, mille alusel Leedu läks NSV Liida mõjusfääri.

MRP sõlmimine oli mõlemale riigile vajalik, kuna :
1) Mõlemad võisid asuda vallutama jagatud alasid, sest Saksaaal polnud enam vaja karta, et peaks sõdima kahel rindel. NSV Liit võid vallutuste korral olla kindel, et Saksamaa jääb erapooletuks ja ei sekku.
2) Saksamaa sai NSV Liidult kõike vajalikku sõja pidamiseks.

Teise maailmasõja eeldused.
Teise maailmasõja eeldused võib jagada kolmeks valdkonnaks :
Poliitilised eeldused: 1) Rahvaste Liit oli liiga nõrk.
2) Lääneriigid ajasid Saksamaaga lepituspoliitkat.
3) MRP sõlmimine.
Majanduslikud eeldused: 1) Saksamaa ja NSV Liida relvatööstused olid tootnud tohutul hulgal relvasid.
2) Natsid olid sõjatööstuste jaoks laenanud raha pankuritelt, lubades vastutasuks anda nende käsutusse vallutatud alade tööstused.
3) NSV Liidu suureks paisutatud Punaarmee vajas tegevust.
Ideoloogilised eeldused: 1) Saksamaa soovis ruumi aaria rassile.
2) Hitler soovis kommunismi eksportida.

Teise maailmasõja algus: Saksamaa ja NSV Liidu sõjategevus 1939.-1940. Kuidas käitusid mõlemad riigid vallutatud aladel?
1939. – 1941.aastatel olid Saksamaa ja NSV Liit vallutanud järgmised alad :
1) Saksamaa : Poola, Norra, Taani, Belgia, Hollandi, Luxenburg, Põhja – Prantsusmaa, Kreeka ja Jugoslaavia .
2) NSV Liit : Karjala, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Bessaraabia.
Saksamaa lasi hukata juute koonduslaagrites, umbes 12 miljonit inimest hukati. ( Ka slaavlasi ja mustlasti ). Laastati ka juutide ärisid.
NSV Liit lasi hukata 20 000 Poola ohvitseri, seda ei tunnistata tänapäevani. 14. juunil 1941. aastal toimus küüditamine.

Talvesõda: dateeri, sõja põhjused ja tulemused.
1939. – 1940.aastal toimus Soomes Talvesõda. Sõja põhjuseks oli see, et NSV Liit tahtis Soomet enda võimu alla, nagu to oli kunagi olnud Vene Keisririigi võimu all. 1939.aasta novembris süüdistas NSV Liit Soomet piiritülis, mis oli NSV Liidu enda lavastatud. Soome suurtükivägi olevat rünnanud Nõukogude vägesid. Soomlased soovisid küll asja uurida, kuid NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ja alustas Soome vastu sõda. Stalin paiskas soomlaste vastu umbes pool miljonit meest, 2000 tanki ja 1000 lennukit, Soomel oli vastu panna vaid umbes 300 000 meest, 100 lennukit ja 50 tanki. NSVL ei suutnud vallutada Soomet tolle rahva ja kaitseväe kangelaslikkuse tõttu. NSV Liit pidi leppima Karjala maakitsuse ja Viiburi linnaga ning mõne muu alaga.

Saksamaa kallaletung NSV Liidule: dateeri, „ Barbarossa “ sõjaplaan, sõja esimesed kuud.
22.juunil 1941.aastal alustas Saksamaa sõda NSV Liidu vastu, mida hakati nimetama Suureks Isamaa sõjaks. Selleks oli välja töötatud Barbarossa nimeline sõjaplaan, mille järgi pidi pealetung toimuma välksõjana ning kolmest suunast :
a) armeegrupp Nord pidi vallutama Leningradi .
b) armeegrupp Mitte pidi vallutama Moskva .
c) armeegrupp Süd pidi vallutama Kiievi.
Esialgu olid Sakslased edukad, kui 1941. Aasta talvel nende pealetung peatati Moskva linna all.

Saksamaa ja Kolmikpakt.
1941.-1942.aastal hakati Saksamaa ja Kolmikpakti vastu. Moodustati Atlandi harta, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Pärast USA kaasamist maailmasõtta sai Hitleri- vastase liidu kujunemine hoogu juurde ning 1942.aasta esimestel päevadel kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki alla deklaratsioonile, mille kohaselt kohustusid nad kasutama kogu oma jõudu vaenlaste vastu.

USA lülitumine sõtta: dateeri, põhjus.
1941.aastal kisti ka USA maailmasõtta, kuna ta pakkus Stalinile sõjavarustust, et to suudaks paremini Hitlerile vastu hakata.

Murrang Teise maailmasõjas liitlaste kasuks: Stalingradi lahing, lahing Põhja-Aafrikas, Midway lahing.
Murrang maailmasõjas saavutati 1942.aastal, kui Hitlerivastase koalitsiooni riigid suutsid kolmes kohas, peaaegu üheaegselt, anda hävitava löögi sakslastele ja tema liitlastele : 1) Põhja- Aafrikas sunniti taanduma Saksa- Itaalia ühisväed eesotsas kindral Rommeliga.
2) Ida rindel algas Stalingradi lahing Zukovi juhtimisel, mille käigus 300 000 sakslast jäid piiramisrõngasse, neist suurem osa hävitati, 90 000 andis end vangi.

Sõjategevus 1943.-1944.a

1940.a kinnitas Hitler sõjaplaani Barbarosa NSV Liidu vastu.
1941.a suveks oli Punaarmee koondanud riigi läänepiirile suured jõud, mis valmistusid sakslastele ootamatult hoopi andma.
22.juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri
6.detsember 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi.
7.detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris .
1942.a üritas Punaarmee Harkovi all rünnata, lõppes katastroofiga
19.nov 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse Saksa 6. Armee .
2.veebruar 1943 sakslaste kapituleeiumine.
5.juuli 1943 Kurski kaarel alanud pealetung
3. Sept 1943 maabusid Ameerika ja Briti väed Itaalias.
1942 Midway lahing.
1944 Leyte merelahing
22.juuni 1944 Nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu.
1944. Okupeeris punaarmee Rumeenia.
1944.a punaarmee Narvas
25.august 1944 vabastati Pariis.

Saksamaa kapituleerumine -
Natsi-Saksamaa kapituleerus liitlastele 7. mail 1945, kapituleerumisakt hakkas kehtima 8. mai keskööst. Saksamaa poolt kirjutasid tingimusteta kapituleerumise aktile alla Saksa vägede ülemjuhataja ning mõni päev varem arvatavalt enesetapu korraldanud riigijuhi Adolf Hitleri asemik Alfred Jodl, mereväe ülem Hans Georg von Friedeburg ja major Wilhelm Oxenius. Allakirjutamine toimus Prantsusmaa linnas Reimsis.
9. mail allkirjastas kapituleerumisakti Saksamaa marssal Wilhelm Keitel, kelle Nõukogude Liit Berliini vedas, et sümboolselt ka enda jaoks sõda lõpetada ja võit välja kuulutada. Hoolimata Nõukogude Liidu nõudmisest anda alla punaarmee okupeeritud Berliinis, ei läinud liitlasväed sellega kaasa, seetõttu toimiski N-Liit omaalgatuslikult ja kuulutas 9. mail võidupühaks.

Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsid -

Teherani- 1943. A lõpul tegid lääneriigid Stalinile järjekordseid järeleandmisi, tunnustades NSV Liidu 1941.aasta piire .
Jalta- 1945.a veebruaris , toimus musta mere ääres, selles osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt . Konverentsil otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Fransiscos Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO).
17.juulist- 2.augustini 1945 toimus Potsdamis võitjariikide konverents , millel kiideti lõplikult heaks Ida- Preisimaa põhjaosa loovutamine NSV Liidule ning saka elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumitelt.

Tuumarelva kasutamine. Jaapani kapituleerumine. Teise maailmasõja lõpp.
USA, kelle ülekaal sõjas Jaapani vastu ilmnes juba 1942.aasta suvel, jätkas ka järgnevatel aastatel vallutatud alade hõivamist. Kui kapituleerumiseettepanekud lükati tagasi, otsustas USA kasutada tuumapomme. Neid heideti Hiroshimale ja Nagasakile. Umbes 260 000 inimest sai surma. Sellega jaapanlaste vastupanu oli sellega murtud. 2. septembril 1945.aastal allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjaväe Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti . Teine maailmasõda oli lõppenud.

Miks otsustas USA Kasutada Jaapani vastu tuumarelva? Kas see oli sinu arvates õige? Selgita.
USA otsustas Jaapani vastu kasutada tuumapommi kuna teisiti ei olnud enam võimalik vastu hakata. Ei, see ei olnud õige, kuna see nõudsi tohutult suurel hulgal inimelus.

Kuidas aitas NSV Liit kaasa Jaapani purustamisele?
NSV Liit astus samuti sõtta Jaapani vastu.

Kes olid? Millega jäädvustasid end ajalukku?
Petain – oli Prantsusmaa riigipea ja sõjaväelane.
Chamberlain – Briti peaminister, kes aitas Britannial üle elada II maailmasõjast esimesed 8 kuud.
Churchill – Briti peaminister, kes sõlmis NSV Liiduga ühise sõjategevuse kokkuleppe, et Hitlerit nõrgestada ning sisuliselt ka hävitada.
Roosevelt – USA president , kes andis suure panuse Hitleri-vastase liidu arenemisele 1942. aastal.
žukov – tema juhtimisel algas Stalingradi lahing.
Molotov – Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar, kes sõlmis koos Ribbentropiga MRP.
Ribbentrop – Saksamaa välisminister, kes sõlmis koos Molotoviga MRP.
Mannerheim – Kinnitas Soome põhiseaduse, millega Soome kuulutati vabariigiks.
Rommel – oli Põhja- Aafrikas Saksa- Itaalia ühisvägede eesotsas, kui need väed sunniti taanduma.

Selgita:
holokaust – vägivaldne juutide tagakiusamine, piinamine .
geto – juutidele mõeldud linnaosa .
vastupanuliikumine – natside, fasistide, kommunistide vastu suunatud tegevus, mis oli tingitud vallutajate vägivallatsemisest. ( lasti ronge õhku, tapeti mõjuvõimsaid ja tähtsaid inimesi. )
koonduslaager – sunnitöö- ja hävituslaages, kus kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati.

II Maailmasõja inimkaotused -

Suurimate inimohvritega riigid olid- NSV Liit (üle 20 milj), Hiina(10 miljonit)
Varasemates sõdades moodstasid enamiku hukkunutest sõdurid, II MS suurenes aga tsiviilelanike arv. Selle põjuseks oli eriti julmaks ja metsikuks muutunud sõjapidamine ning diktatuuride vägivallapoliitika, holokaust ning genotsiid .

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 22 allalaadimist

AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED-II MAAILMASÕDA #1

AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED-II MAAILMASÕDA #2

AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED-II MAAILMASÕDA #3

AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED-II MAAILMASÕDA #4

AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED-II MAAILMASÕDA #5

AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED-II MAAILMASÕDA #6

AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED-II MAAILMASÕDA #7

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

annal11sa Õppematerjali autor

hitler stalin pealetung stalingradi lahing sõjategevus lääneriigid moskva maailmasõja eeldused

Sarnased õppematerjalid

docx

Ajalugu II maailma sõda, eel ja ajal.

Rahvusvahelised suhted Teise maailmasõja eel. Teine maailmasõda. 1. Mis on ansluss? Dateeri. Miks sai ansluss võimalikuks? 1938.ndal aastal toimus ansluss, mis tähendas Austria liitmist Saksamaaga, see sai võimalikuks kuna : 1) Hitleri võim oli suurenenud. 2) Hitlerit toetas Mussolini, Austriat aga ei toetanud keegi. 3) Austerlaste seas oli ka neid, kes soovisid Saksamaaga ühineda. 2. Müncheni sobing: dateeri, lepingu sõlmimise põhjus, sõlmijad, sisu ja tagajärjed. 22

Ajalugu

doc

II Maailmasõda

Elbe jõe ääres. Saksamaa pealinn Berliin alistus liitlasvägedele 2. mail (Hitler sooritas enesetapu 30. aprillil). NB! 8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus (=andis tingimusteta alla). Sõda Jaapaniga aga jätkus. USA heitis aatompommid 6. augustil 1945 Hiroshima linnale ja 9. augustil Nagasakile. (9. augustil alustas ka Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu). NB! Jaapani kapituleerumispalve liitlastele võeti vastu (=kirjutati alla) 2. septembril 1945. Sellega oli Teine maailmasõda lõppenud. · 28. novembrist 1. detsembrini 1943 toimus Iraani pealinnas Teheranis Teherani konverents. Osalesid W. Churchill (Inglismaa), F. D. Roosevelt (USA) ja J. Stalin (NSVL). Teherani konverentsil otsustati: 1) USA ja Inglismaa avavad teise rinde 2) NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu 3) USA ja Inglismaa olid nõus tunnustama NSVLi 1941. aasta piirides (st. ka Baltikumi okupeerimist

20. sajand maailmas

doc

Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda

Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda. Teine maailmasõda. Hitleri-vastane koalitsioon 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail. Versailles rahu sätete rikkumine. 1930-ndaid aastaid iseloomustab: 1. Versaille´i rahulepingu kokkuvarisemine: Saksamaa kehtestad üldise sõjaväe kohustuse (1935), Inglise-Saksa mereväe kokkulepe (1935), Saksamaa sõjaväe viimine Reini demilitariseeritud tsooni (1936) 2. Sõjakollete kujunemine maailmas:

Ajalugu

doc

Ajaloo kordamisküsimuste vastused - Teine maailmasõda

1941 august Atlandi harta 1943 Teherani konverents 6.06.1944 D-Day: liitlasvägede saabumine Normandiasse (Lääne-Prantsusmaa rannik) 1945 Jalta konverents 1945 luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05.1945 Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti 1945 juuli-aug Potsdami konverents 1945 august USA heidab Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid 2.09.1945 Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud Vajalikud isikud Charles de Gaulle prantslasest kindral, lõi Suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa, hilisem Prantsusmaa president Winston Churchill Suurbritannia peaminister II maailmasõja ajal F.D. Roosevelt USA president II maailmasõja ajal Joachim von Ribbentrop Saksamaa välisminister, MRP allkirjastaja Vjatseslav Molotov Nõukogude Liidu välisminister, MRP allkirjastaja Varasemast ajast: Mussolini - Itaalia valitseja Hitler - Saksamaa valitseja

Ajalugu

doc

II maailmasõda

See oli suunatud Nõukogude Venemaa vastu. 1937 ühines sellega Itaalia, hiljem teisedki riigid. 1938-1939 a. toimus NSV Liidu ja Jaapani vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, need lõppesid Nõukogude võiduga. Diktatuure ühendas vaen lääne demokraatia vastu. HISPAANIA KODUSÕDA Oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Esimene sõda Euroopas peale I maailmasõda. 1936 a. tuli Hispaanias võimule Rahvarinne. Ühiskond polariseerus, olid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse diktatuur. 1936 juulis puhkes koloniaalvägedes ülestõus, mis haaras varsti kogu Hispaania. Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat. Diktaatorid aga ignoreerisid seda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, Rahvarinnet toetasid NSV Liit. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid relvi ja sõjapidamisviise.

Ajalugu

odt

Teine maailmasõda

1 Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Teine maailmasõda Referaat l 2 Tallinn 2010 Sisukord 1. Sammhaaval uue sõjani...................................................................................

Ajalugu

docx

AJALOO KT II MS

1945 aprillini- Königsbergi granison oli sunnitud kapituleeruma. Ameerika vägedel tekkis võimalus tungida Berliini peale, kuid poliitiline olukord keelas selle ära. Berliin oli lubanud Stalinile. 16.aprill 1945 Punaarmee pealetung Oderil. 24.aprill jõuti Berliini. Hitler käskis Berliini viimse võimaluseni kaitsta. Hitler tegi enesetapu 1945 30 aprill. 2.aprillil Berliin kapituleerus. Saksamaa alistumine 7.mail 1945 kirjutati alla Saksamaa täielikule kapituleerumise aktile. II maailmasõda oli sellega Euroopas lõppenud. See 40 punk kirjeldab siis natuke ka 42. Punkti ( saksamaa lüüasaamine Teises maailmasõjas) 42. Saksamaa lüüasaamine II MS's 1942-1944 kaotasid Sakslased järjest lahinguid- Aafrikas alistuti Suurbritanniale ja USAle, Venemaal kanti Punaarmee ees järjest suuri kaotusi. Saksa sõdurid olid väsinud ja sõjast kurnatud ning ei suutnud enam ''välksõda'' jätkata. 6.juunil 1944 algas Normandia

Ajalugu

docx

2. maailmasõda vastused küsimustele

ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Ansluss 1938. aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud, et võis hakata maailma vallutama. Esimeseks ohvriks Austria. Veebruaris Austriale ultimaatum natside vabastamine ja nende juhi määramine valitsuse etteotsa. Austria alistus

Ajalugu

Rohkem sarnaseid