KT II maailmasõda ja külm sõda (0)

Q: Miks ei suutnud Saksamaa Suurbritanniat alistada?

Vastus leiad õppematerjalist: KT II maailmasõda ja külm sõda

Q: Kuidas lõppes sõda Jaapani jaoks?

Vastus leiad õppematerjalist: KT II maailmasõda ja külm sõda

Q: Milliste sündmuste tulemusel kujunes välja Saksamaa-vastane koalitsioon?

Vastus leiad õppematerjalist: KT II maailmasõda ja külm sõda

Q: Kuidas toimus Saksamaa ja tema liitlaste sõjaline purustamine 1944-45?

Vastus leiad õppematerjalist: KT II maailmasõda ja külm sõda

Q: Millised olid II maailmasõja tagajärjed?

Vastus leiad õppematerjalist: KT II maailmasõda ja külm sõda

Q: Miks algas külm sõda?

Vastus leiad õppematerjalist: KT II maailmasõda ja külm sõda

Q: Millistes valdkondades toimus külm sõda?

Vastus leiad õppematerjalist: KT II maailmasõda ja külm sõda

Q: Kuidas muutusid ida-lääne suhted?

Vastus leiad õppematerjalist: KT II maailmasõda ja külm sõda

Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks ei suutnud Saksamaa Suurbritanniat alistada?
Kuidas lõppes sõda Jaapani jaoks?
Milliste sündmuste tulemusel kujunes välja Saksamaa-vastane koalitsioon?
Kuidas toimus Saksamaa ja tema liitlaste sõjaline purustamine 1944-45?
Millised olid II maailmasõja tagajärjed?
Miks algas külm sõda?
Millistes valdkondades toimus külm sõda?
Kuidas muutusid ida-lääne suhted?

KT II maailmasõda ja külm sõda. 12e
II maailmasõda osapooled
TELJERIIGID
Saksa + Itaalia, Jaapan + ungari, bulgaaria , slovakkia , rumeenia ja Soome
vs.
LIITLASED
UK + auss, kanada , l-aafrika + USA, NSVL + Prantsusmaa, hiina ja ühinenud riigid
. Külma sõja osapooled:

NSVL + marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania ), + (Põhja-Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja- Vietnam (VRDV), Mongoolia )
vs.
USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.)

Miks alustas Saksamaa II maailmasõda, kes olid tema liitlased sõjas ning millised olid nende eesmärgid?
PÕHJUSED:
- Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles ’ süsteem osutus ebapüsivaks.
- Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime.
- Natsirežiimi sõjatööstuse väljaarendamine.
- Hitleri arvates oli Saksa rahva eluruumi vaja laiendada.

Millised olid Saksa ja NSV Liidu agressiooni eesmärgid ja tulemused 1939-1940.
SAKSAMAA
NSVL
1.sept.1939 IIms algus, Saksa väed tungisid Lääne-Poolasse.
17.09.1939 Nõukogude väed tungisid Ida-Poolasse.
28.09.1939 Sõlmiti Saksa-Nõukogude sõprus- ja piirileping, mille alusel loovutas NSVL Saksamaale osa vallutatud Poolaaladest ning sai vastutasuks oma mõjusfääri Leedu.
Kummaline sõda Prantsusmaa ja Inglismaaga, kus istuti kaevikutes, aga mingisugust otsest sõjategevust ei toimunud. Sügis 1939-kevad1940.
30.11.1939 tungisid Nõukogude väed Soome. Algas Soome Talvesõda, mis kestis 1940 kevadeni.
1940 Taani ja Norra alistumine
10.mai.1940 algas Saksa pealetung Prantsusmaale – sissetung Belgiasse ja Hollandisse.
Läbi madalmaade tungiti prantsusmaale – sirbilöök
Pariis vallutati ja 22 juuni kirj alla vaherahule.
Lahing Inglismaa pärast.
1940 juuni – 1940 lõpp. üritati inglaste vastupanu murda. Sooritades massiliselt inglise linnadele õhurünnakuid. + allveesõda. Allveesõjaga üritati läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kuna Inglismaa oli pea täielikult sõltuv kaupade sisseveost. Ei suudetud inglasi alistada.
1941.a. juuniks suurem osa Euroopast Hitleri võimu all.

Millist taktikat kasutas Saksamaa Prantsusmaa ründamisel ja mida ta sellega saavutas? Miks ei suutnud Saksamaa Suurbritanniat alistada?
Mai-juuni1940 pealetung Prantsusmaale – läbi Belgia ja Hollandi. Prantsusmaa ei olnud sõjaks valmis. Usuti , et Hitler kordab 1914.a. Saksa sõjaplaani.
Väejuhatus oli välja töötannud plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda pealööki.
Tegelikult pidi Saksa armee põhijõud hõivama väikese Luksemburgi, tungima üle Ardennide ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et need ühe hoobiga purustada.
mai.1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit. Prantsuse ja Briti soomusjõud olid nõrgad, sakslastele jäi selgelt alla ka lennuvägi.
Juuni alguseks suutsid inglased enamiku oma vägedes ’ Prantsusmaalt evakueeruda.
22juuni.1940 sõlmiti Compiegne ’i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu . Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunasosas moodustati saksameelne valitsus, eesotsas marssal Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu.
Lahing Inglismaa vastu
Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid Suurbritannia , mille peaministriks oli saanud Winston Churchill . Viimane lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata.
Sakslased hakkasid õhuvägedega Uk pommitama
Sakslased olid edus kindlad. Luftwaffe käsutuses oli rohkem lennukeid kui inglastel. Inglastel oli puudus väljaõppinud pilootidest, mistõttu nende kaotused olid suuremad.
Inglised ei alistunud, sest nad olid suutnud välja arendada Saksa hävitajatega võrdse hävituslennuki Spitfire. Samuti suutsid nad oskuslikult kasutada radarit. Inglise õhujõududel õnnestus siiski peale jääda. Olulist osa mängisid nende poolel võitlevad Poola, Tšehhi maade lendurid. Septembri keskpaigaks oli Luftwaffe kandnud sedavõrd suuri kaotusi, et Hitler andis käsu tagasi tulla.
Esimene tõsine tagasilöök Hitlerile.

Mida kujutas endast „ Barbarossa ” sõjaplaan, miks oli see esialgu edukas, siis aga kukkus läbi? Mis tähtsus oli Leningradi blokaadil, Moskva ja Stalingradi lahingutel?
22.juuni1941 ründas Saksamaa NSVLi. NSVL kuulutas sõja Suureks Isamaasõjaks.
Plaan Barbarossa. Pealetung kolmel suunal: Nord , Mitte ja Süd.
Armeegrupp NORD: blokeeris Leningradi
Armeegrupp MITTE: tõrjuti tagasi Moskva alt u 60km
Armeegrupp SÜD: vallutas Kiievi ja Ukraina , edasi mingi Stalingradi peale
1941 augusti keskel jõudsid saksa väed Leningradi lähistele ning algas Leningradi blokaad , mis kestis 1944.a. jaanuarini.
Novembri lõpuks 1941 jõudsid Saksa väed Moskva lähistele. 5.dets.1941 alustasid Nõukogude väed Moskva all vastupealetungi. Saksa üksused paisati rinde kesklõigus tagasi, järgnesid vastulöögid.
NSVL päästis külm talv, milleks Sakslased polnud valmistunud
Barbarossa plaan kukkus läbi, sest:

Moskva jäi alguses vallutamata
Külm talv
Saksa väed olid kurnatud ja talvevarustuseta
Punaarmee oli ehmatusest toibunud ning tugevnenud.

Stalingradi lahing 19.nov.1942 NSVL väed alustasid pealetungi ja rüdasid sisse Saksa 6. armee. Hitler ei lasknud üksustel piiramisrõngast välja murda, lubades neil varustada õhust, sellest ei tulnud midagi välja.
2.02.1942 lõppes sakslaste kapituleerumisega. See oli murrang liitlasriikide kasuks.

Millised olid Jaapani eesmärgid II maailmasõjas, millised olid Jaapani vallutused enne sõda ja sõja ajal? Kuidas lõppes sõda Jaapani jaoks?
Alguses Hiina kirdeosa jaapanlastel.
Jaapani vallutused sõja ajal: Jaapan oli hõivanud briti valdused (Hongkong, Malaisia , Singapur, Brima); jaapanlased olid võtnud Prantsuse Kagu- Aasia kolooniad (Vietnam, Laos, Kambodža), USA-lt Filipiinid , Indoneesia. Ohustati juba Briti Indiat ja Austraaliat.
7.august.1941 ründas Jaapani lennuvägi ootamatult USA Vaikse ookeani laevastiku tähtsaimat baasi Hawaii saarestikus – Pearl Harborit, sest

Oli vaja neutraliseerida USA merelaevastik, et kindlustada sellega Jaapani vägede edukas pealetung loodusvarade poolest rikastesse Kagu-Aasia piirkondadesse.
Tahtis luua ühtse Kagu-Aasia majandussüsteemi
Majanduse arendamiseks on vaja okupeerida kogu Kagu-Aasia, seda oleks takistanud USA sekkumine. Seetõttu otsustatigi lõplikult anda ameeriklastele ennetav sõjaline löök.

Midway merelahing – USA merevägi purustas suurema osa Jaapani lennukikandjaid. See võimaldas haarata ameeriklastel enese kätte initsiatiiv õhus ning alustada Vaikse ookeani saarestike tagasivallutamist ning Jaapani saarte lauspommitamist.
Aatompommi-rünnakud – Hiroshima (6.aug.1945) ja Nagasaki (9.aug.1945). USA tahtis rünnakutega vältida suuri inimkaotuseid ja hirmutada ning kiirendada Jaapani kapituleerumist. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 340 000 in.

Milliste sündmuste tulemusel kujunes välja Saksamaa-vastane koalitsioon? Kuidas aitasid sellele kaasa Lend- lease ’i seadus, Atlandi harta, USA ja Briti sõjaline koostöö Sitsiilias, Teherani ja Jalta konverentsid .
Alguses ei julgenud keegi midagi ette võtta, sest kardeti, et NSVL ja Saksamaa on liitlased.
14.august.1941 allkirjastati Atlandi harta Roosevelti ja Churchilli poolt, millega algas Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine. Sellega liitus ka NSVL.
Atlandi Harta –Eeldati loobumist territoriaalvallutustest ja jõu kasutamisest riikidevaheliste vastuolude lahendamisel ning rahvaste austamist.
Lend-lease’i seadus – tööstustoodete ja relvade tasuta või võlgu tarnimist. USA laiendas selle NSVLe.
01.JAANUAR.1942 Washingtoni konverents – 3suurriiki+23 valitsused teatasid oma otsusest sõdida Saksamaa, Jaapani ning nende liitlaste vastu võiduka lõpuni.
1942.a. kirjutati Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustuti kasutama võitluseks vaenlasriikidega kogu oma jõudu ja keelduti vaherahu sõlmimisest. Deklaratsioonile allakirjutatud riike hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks ning seega pandi alus ÜRO kujunemisele.

Kuidas toimus Saksamaa ja tema liitlaste sõjaline purustamine 1944-45? Milline oli Punaarmee panus ja millised okupeeritud alad ning riigid vallutati liitlasvägede poolt? (Berliini operatsioon , operatsioon „ Overlord “)
- Põhja- Itaaliast suundusid liitlasväed Austriasse ja Lõuna-Saksamaale
- Liitlased vabastasid Prantsusmaa + Madalmaad ja tungisid Saksamaa lääneossa
- Nõukogude Liit ründas Saksamaad ja tema liitlasi Ungarit, Rumeeniat, Bulgaariat idast
- overload - Lõuna- Inglismaale koondati u 3mln meest. Kindral Eisenhower , mis viidi üle lahe.

Millised olid II maailmasõja tagajärjed? Kuidas muutusid Saksamaa ja NSV Liidu riigipiirid ? Kuidas mõjutas sõda USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa rolli maailmas.
Berliin purustatud, kogu saksamaa varemetes. Palju surnuid. Taastatakse Saksamaa 1937. a piirid. Natsipartei kuulutatakse kuritegelikuks ja saadetakse laiali.
Saksamaal taastatakse demokraatlik valitsemine. Kaotajariigid maksavad reparatsioone rahas, toiduainetes , tööstuskaubana, tehaste sisseseadena

Mõisted:
kummaline sõda – vaenupooled istusid kaevikutes ja harva toimus tulevahetus.Näiteks mängiti valjusti oma muusikat või püüti muul moel vastast segada, hirmutada, ärritada jne. Surma said vähesed, kuid selline olukord mõjus raskelt närvidele.
Rinne kus ühel pool olid Prantsusmaa ja Inglismaa vs. Saksamaa. Sügisest 1939 kuni kevadeni 1940.

Talvesõda – 1939.a. sügisest kuni 1940 kevadeni. NSVL ja Soome vahel. Sõda alustas NSVL. Sõja tulemusel loovutas Soome alasid (nt. Karjala), kuid säilitas iseseisvuse.
Välksõda – 22.06.1941 tungis Saksamaa (sõjaväega Wehrmacht ) kallale NSVL-e (Punaarmee). Nõukogude liidu jaoks Suur Isamaasõda.
Saksamaal oli NSVLi purustamiseks välksõja plaan „Barbarossa“. Saksa vägede edasitungimine pidi toimuma kolme kontrolljoone saavutamise kaupa. Aasta lõpuks oli plaanis vallutada Mosvka, Leningrad ja NSVL tööstuslik süda – Donetsi söebassein.
Armeegrupp NORD – Leningradi blokaad
Armeegrupp MITTE – 60 km kaugusel Moskvast (ei vallutatud). Dets 1941 välkssõja lõpp.
Armeegrupp SÜD – vallutas Kiievi.
koonduslaagrid – kinnipeetud isikute ajutine kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute isoleerimine ja/või hävitamine. Koonduslaagrid jagunesid NSVL ja Saksa Kolmandas Riigis kaheks: töölaagrid ja hävituslaagrid.
Auschwitz ja Treblinka koonduslaagrid.
holokaust – juudid
vastupanuliikumine – IIMS ajal Saksa, Itaalia, Jaapani ja NSVL vastane liikumine. Võitlusvormideks oli ideoloogiavastane propaganda. Sealhulgas illegaalse kirjanduse väljaandmine, streigid , sabotaažid, ülestõusud.
Esimesed vastupanuliikumised tekkisid Saksamaa ja NSVL okupeeritud Poolas (1939).
Vastupanuliikumine aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste lendureid, kes olid alla tulistatud.
kollaboratsioon – koostöö oma kodumaa vaenlastega v. vastaspoolega.
tuumapomm – Jaapani purustamisel kasutati tuumapommi, mis heideti Hiroshimale ja Nagasakile. 260 000 inimest sai surma.
Nürnbergi protsess – pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle. Protsessi käigus karistati Saksamaa poolseid sõjakurjategijaid, kuid NSVL sõjakurjategijad jäid karistamata.

Nimed:
Mannerheim – Soome president . Talvesõja ajal oli Mannerheim Soome kaitsejõudude juhataja.
Rommel – 1940-1943 oli Põhja-Aafrikas sakslaste väejuht. Kahtlustati Hitleri atendaadis ning seetõttu valis ta päästa oma maine ning teha enesetapu.
Žukov – Nõukogude väejuht. Kirjutas alla 8.05.1945 Saksamaa kapitulatsiooniaktile. Sõja lõpp.
Hiljem lahkarvamused Hruštšoviga, mille tõttu heideti välja NLKP keskkomiteest.
Eisenhower – USA president. IIMS ajal tegutses liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas. Detsembris 1950 sai temast NATO esimene ülemjuhataja.
Montgomery – võitis Rommelit Põhja-Aafrikas ja viisid Britist jõude Normandiasse.
Churchill – uk
de Gaulle – prantsuse sõjaväelane ja riigimees. Püüdis vastu seista Hitleri vägedele ning Prantsusmaad kaitsta. Ajal, mil Prantsusmaa oli sakslaste poolt okupeeritud, toetad de Gaulle Vaba Prantsusmaa liikumist ning esines tihti raadios, mistõttu ta saavutas rahva seas tuntuse ja poolehoiu. Kui Briti-Ameerika väed suvel 1944 Prantsusmaa vabastasid, said de Gaulle ajutise valitsuse juhiks. Hiljem valiti korduvalt presidendiks.
Hiljem külma sõja ajal andis iseseisvuse Prantsusmaa Aafrika ning Aasia kolooniatele.
Roosevelt – USA president IIMS ajal. Tol ajal ei kuulunud USA Rahvasteliitu, kuid seetõttu ei olnud Roosevelt välispoliitikas passiivne. Siiski USA isoleerus Euroopast ja sealsetest probleemidest. 1937.a. Neutraalsuse akt, mis keelas anda laene ja sõjavarustust sõjaohus riikidele. K.a. Pra+Ing.
Kui puhkes IIMS sõlmiti siiski 1940 liit Suurbritanniaga. Toimus kaks liitlaste konverentsi Teheranis ja Jaltas.
Saavutused: Tõi Ameerika majanduskriisist välja/Oli suureks abiks IIMS lõpetamisel/Alustas uue, vaba Euroopa ülesehitamist/On ainuke, kes valiti 4x järjest USA presidendiks.
Hitler – NSDAP juht, IIMS vallapäästja. Fürer. Kolmanda riigi diktaator , lasi kõik opositsiooniparteid keelustada. Sooritas enesetapu.
Mussolini – Itaalia peaminister ja diktaator.
KÜLM SÕDA
1. Miks algas külm sõda? Mida kujutasid endast 2 külma sõja aegset sõjalis-poliitilist liitu, millistes valdkondades toimus külm sõda? Mis oli mitteühinemisliikumine?
- algas sest lääneriikidele tundus et nsvl tahab alustada sõjategevust
- raudne eesriie
2. Millised olid külma sõja aegsete kriiside osapooled ja nende eesmärgid ning kriisi tulemused/mõju: Berliini blokaad, Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Afganistani sõda.
3. Millised olid pingelõdvenduse sõjalised, poliitilised ja majanduslikud põhjused ning kuidas muutusid ida-lääne suhted?
4. Miks ja kuidas lõppes külm sõda ning millised muutused toimusid sellega seoses Euroopa poliitilisel kaardil?
KÜLMA SÕJA LÕPPEMISE EELDUSED

Gorbatšov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Tema poliitika (kogu tõde NSVL kohta, sõnavabadus jne) viis süsteemi lagunemiseni.
Gorbatšov alustas suhete parandamist Läänega.
Loobuti 1987.a. Brežnevi doktriinist, millega lubati sekkuda Ida-Euroopa sotsialistlike riikide siseasjadesse. Selle tühistamisega oli võimalik alustada reforme ka nenes riikides.

IDABLOKI LAGUNEMISE EELDUSED:

Majanduskriis .

Idabloki toodete kvaliteet ei kannatanud kriitikat
Eksport lääneriikidesse piirdus peamiselt toorainega
Nafta hind, millega NSVL oli senini endal hinge sees hoidnud , hakkas langema
VMN hakkas lagunema, kuna üldises puuduses ei tahetud toodeid enam sotsialistlikesse riikidesse eksportida.

Sisepoliitiline kriis:

Idablokis kasvas rahulolematus seoses majandusliku heaolu vähenemisega
Rahvas hakkas soovima osalust poliitika tegemisel
Idabloki valitsevates ainuparteides hakkasid tekkima uuendusmeelsed jõud, mis hakkasid end vastandama vanameelsetele jõududele.
Idablokis hakkasid tegutsema teisitimõtlejad.

Välispoliitiline kriis:

Ei suudetud toime tulla võidurelvastumisega
NSVL mõju langemisega hakkas maailmas tõusma USA ja Euroopa riikide mõju
Gorbatšovi algatatud muutused ja reformid NSVL-s andsid eeskuju ka teistele Idabloki riikidele
Loobuti Brežnevi doktriinist.
KÜLMA SÕJA LÕPP
Kommunistliku süsteemine lagunemine Saksa DV-s ja Saksamaade ühendamine 1990

Põgenikevool läände süvendas majanduskriisi
Demokraatia demonstratsioonid
9.11.1989 Berliini müüri lammutamine
1990.a. said mittekommunistid enamuse ka SDV valitsuses
Poola kartis , et ühinenud Saksamaa hakkab Poolale esitama territoriaalseid nõudmisi endiste IIMS eelsete alade tagastamiseks.
1990.a. kaks Saksamaad ühinesid; ühinenud Saksamaast sai Euroopa mõjuvõimsaim majandusriik.

NSVL lagunemine 1991

Perestroika väljus kontrolli alt.
Võrreldes NSVL keskvõimudega arenesid paljud Liiduvabariigid kiiremas tempos
Demokratiseerimised
Loodi parteisid ja poliitilisi ühendusi, mis olid Kommunistliku Partei vastu
Liiduvabariikides võeti vastu suveräänsusdeklaratsioone – kohalikud seadused on NSVL seadustest ülimuslikumad.
Üritades pidurdada NSVL lagunemist kasutas valitsus ka relvajõudu ( 1898 Gruusia/1990 Aserbaidžaan/1991.a. Läti ja Leedu).
Kõik see õõnestas valitsust, et riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatšov sõlmida liiduvabariikidega liidulepingu, millega nähti ette nende õiguste laiendamist.
1991.a. augusti riigipöördekatse (augustiputš) kukkus läbi ning Balti vabariigid said hea võimaluse NSVL-ist lahkumiseks.
1991.a. detsembris kuulutasid alles jäänud liiduvabariigid NSVL laialiläinuks ja Gorbatšov pani presidendi ametikoha maha.
Hilejm loodi NSVL riismetest Sõltumatute Riikide Ühendus.

KÜLMA SÕJA LÕPP

Idabloki lagunemine viis paratamatult ka külma sõja lõppemisele.
NSVL survest vabanenud Ida-Euroopa riigid alustasid laiaulatuslikke reforme ja võtsid kiiresti kursi ühinemisele ülejäänud Euroopaga (EL ja NATO).
1980 lõpul lõppes võidurelvastumine ning endised vaenlased alustasid läbirääkimisi desarmeerimiseks.
1990.a. Pariisis lepiti kokku tavarelvastuse vähendamises Atlandi ookeanist Uuraliteni. Samal kohtumisel teatati ka ametlikult külma sõja lõpetamisest.
1991.a. leppisid USA ja NSVL kokku ründerelvastuse vähendamise osas kuni 1/3 võrra. Lääneriigid tulid NSVL rahaliselt appi tuumarelvade likvideerimisele, sest neil endil selleks raha ei olnud.
Külma sõja lõppedes lakkas eksisteerimast senine kahepooluseline maailm.
Rahvusvahelistes suhetes domineerisid lääneriigid, eriti USA.
Külm sõda lõppes demokraatlike ning turumajanduslike riikide võiduga plaanimajanduslike diktatuuririikide üle. Sellega näitadi viimaste ebamajanduslikkust ning sisemist nõrkust demokraatia puudumise tingimustes.

5. Selgita mõisteid:
Trumani doktriin – USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsusele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri. Trumani doktriini väljakuulutamist peetakse külma sõja alguseks.
Marshalli plaan (Euroopa Taastamise Programm) – USA 1947.a. algatatud abiprogramm, mis pidi aitama II MS laastatud Euroopa riike ning pidi ennetama kommunismi pealetungi.
Algatus nimetati USA tollase riigisekretäri Ceorge Marshalli järgi.
Programmiga liitusid enamus Euroopa riigid. Abi pakuti ka NSVL-e, kuid see keeldus, keelates osalemise ka Tšehhoslovakkial ja Poolal, kes olid selleks soovi avaldanud. Keeldus ka Soome, kes üritas NSVL-ga häid suhteid hoida.
1948.a. asutati Pariisis plaani elluviimiseks Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon ( OEEC ).
Tulemused :

Osalevate riikide tööstustoodang suurenes nelja aastaga 35% võrra
Põllumajandustoodang ületas sõjaeelse taseme
Poliitilise olukorra stabiliseerumine
USA toodetel oli lai eksportturg
Arenguriikidele hakati rohkem tähelepanu pöörama.

VMN – Vastastikuse Majandusabi Nõukogu – sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teadus-tehnilist koostööd. Vastukaaluks siis Marshalli plaanile.
Asutati 1949.a.
EMÜ – Euroopa Liidu eelkäija. Loodi 1957.a. Rooma asutamislepingu põhjal. Majanduslik ja poliitiline koostöö Lääne-Euroopas. Asutati Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Hollandi ja Luksemburgi osavõtul Roomas.
Majandusühenduse lõppeesmärgiks oli Lääne-Euroopast majanduslik-poliitilise terviku loomine.
Majandusühenduse liikmesriikide vahelises kaubanduses on ette nähtud tollitõkete ja kvantitatiivsete kitsenduste järkjärguline kaotamine.
Ühtse tollitariifi kehtestamine riikide suhtes, kes ei kuulu Euroopa Majandusühendusse. Ühine majandus –ja sotsiaalpoliitika , ühise investeerimisfondi ja investeerimispanga loomine.
NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. 4.04.1949.
NATO peaeesmärk – kindlustada ja kaitsta nii poliitiliste kui ka sõjaliste vahenditega sellega ühinenud riikide vabadust ja julgeolekut. Ühiskaitse planeerimine .
Ühise kaitse arendamise säilitamine ning püüti jagu saada Euroopat lõhestavatest poliitilisest probleemidest.
VLO – Varssavi Lepingu Organisatsioon – ehk Varssavi pakt – Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Vastukaaluks NATO-le, mis oli hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama.
Lepingu allkirjastas 31.03.1955 Nikita Hruštšov Varssavis. Tegevus lõpetati 1991.a. juulis koos NSVL ja teiste Ida-Euroopa režiimide lagunemisega.
Hallsteini doktriin,
Brežnevi doktriin,
uus idapoliitika ,
Helsingi lõppakt,
Berliini müür,
strateegilise kaitse algatus.
6. Nimed:
Truman – Ameerika Ühendriikide poliitik ja president 1945-1953. Trumani doktriin. Samuti andis ta käsu heita Jaapanile kaks tuumapommi. Hiroshima ja Nagasaki.
Churchill – vabamüürlasest Suurbritannia poliitik. Fultoni kõne märts 1946. Oli üks esimesi, kes kutsus looma Euroopa Ühendriike. Eesmärgiks oli kaotada igaveseks Euroopa tõved: natsionalism ja sõjakoledused. Winston Churchill oli üks esimesi ja väheseid inimesi, kes nägi Hitleris kasvavat ohtu ammu enne IIMS algust ning esimene, kes oma kahtlused ka välja ütles.
Vapustav peaminister, sisendades brittidesse oma inspireerivate kõnedega lootust ja otsusekindlust. Fultoni kõnes kasutas esmakordselt väljendit „raudne eesriie“.
Stalin – Nõukogude Liidu riigi –ja parteijuht. Stalini algatusel sõlmiti MRP, mida võib lugeda IIMS alguseks. Seega võib väita, et Stalin oli üks Teise maailmasõja vallapäästjatest.
Karmal – Afganistani president. Oli NSVL-le väga ustav.
Castro – Kuuba riigijuht . Tuli revolutsioonilisel teel võimule ning peale seda suhted halvenesid USAga . NSVL viis oma pommitajad Kuubale.Reaalne tuumasõja oht. Lõpuks teatas NSVL et võtab raketid ära ning USA tühistas Kuuba blokeerimise.
Kennedy – USA president. Mõrvati Dallases . Demokraat. Valitses Kuuba kriisi ajal. Kehtestas Kuubale mereblokaadi, sundimaks NSVL ja Kuubat rakette ära viima.
Nixon – esimene USA president, kes tagasi astus. Nixoni doktriin – USA välispoliitilise taktika muutumine, mis oli ajendatud ebaedust Vietnami sõjas.
Nixoni doktriiniga teatas, et USA toetab oma liitlaste võitlust kommunistlike liikumiste vastu ka edaspidi, kuid enam ise otseselt ei sekku.
Brežnev – NSVL riigijuht. Brežnevi doktriin – NSVL takistab edaspidi kõigi vahenditega mõne riigi võimalikku väljaastumist VLO-st.
SRP-1 (Strateegilise relvastuse piiramise leping) sõlmimine 1972.a. L.Brežnev+R.Nixon.
Lepe hõlmas tuumarelvastuse piiramist mõlemalt poolt 2400 tuumalõhkepeani.
1
Gorbatšov – NSVL viimane riigipea . Alustas laiaulatuslikke reforme, kui sai 1985 NSVL riigipeaks, peale Brežnevi surma.
Perestroika e „ümberehitus“ – reformi nimi. Alustas korruptsiooni –ja alkoholismivastast võitlust ning turumajanduslikke reforme.
Pakkus välja, et võiks kehtestada mitmeparteilise demokraatia, välispoliitiliselt üritas peatada võidurelvastumist.
Riigisiseselt ei saanud Gorbatšov palju toetust, kuid välismaal muutus ta populaarseks ning seetõttu andsid välismaa riigid NSVL-le demokratiseerumise toetuseks tohutuid laene.
1990.a. Nobeli rahupreemia.
Reagan – USA president, kes alistas NSVL kommunismi ning võitis Külma sõja.
Reagani revolutsioon – taaselustada Ameerika inimesed ning vähendada nende sõltuvust valitsusest.

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 42 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

42 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sainast Õppematerjali autor

nsvl hitler armee doktriin sõja lõpp poliitik president pealetung kuuba gorbatov moskva stalin poliitika külm sõda

Sarnased õppematerjalid

docx

II maailmasõda ja külm sõda

2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD:  STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel.  HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor.  CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija.  KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja.

Ajalugu

doc

KT II maailmasõda

· Saksamaa Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi. · Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). · Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. · Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. · Eesmärgid Preisi alade tagasisaamine/ühendamine:põllumaa, kaevandused, sadamad · 1. sept 1939 ründas Saksamaa Poolat läänest/17. sept NSVL idast · Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal, Varssavi piirati sisse ja alistati · Saksa-NSVL sõpruse- ja piirilepinguga jagati Poola

Ajalugu

docx

Lähiajalugu II kordamisküsimused vastustega.

*VÕITJAD&KAOTAJAD Võitjad: o Soome säilitas iseseisvuse o Tsiviilelanikud demokratiseerimine (Smaa, It, Jaapan) o NSVL Kaotajad: o Smaa (jagati neljaks jne) o SB&Prmaa (mõjuvõimu langus) o Baltiriigid (Okupeeritud) o Kultuuritegelased (Pidid lahkuma/tapeti) o Jaapan&Itaalia *MIKS SMAA KAOTAS? Nõrgad liitlased Euroopas Sõda 2 rindel Ei jätkunud ressursse pikaks sõjaks Ründas NSVL suvevormis sõduritega Naised hoiti vabrikutest eemal Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine Ahnus, ülehindas oma võimeid Keskendus juutide hävitamisele ja see liitis teised Smaa vastu 9. II maailmasõja tagajärjed: mõju riikide ja rahvaste saatusele. Jalta ja Potsdami konverentsid. Pariisi rahukonverents. Nürnbergi kohtuprotsess. ÜRO teke. I ja

Ajalugu

odt

Teine Maailmasõda

9.14.03.1939 a. - Slovakkia kuulutas end iseseisvaks (Saksamaa õhutusel) 10.23.03.1939 a. - Saksamaa viis oma väed Klaipedasse 11.31.03.1939 a. - Suurbritannia ja Prantsusmaa teatasid, et kaitsevad Poolat 12.1939 a. aprill Franco kuulutas kodusõja lõppenuks, kehtestati Franco diktatuur II MS algus 1939-1941 ·MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks ·Poolat süüdistati Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1.09.1939 a sõda kuulutamata kallale ·03.09.1939 a. kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, veel sõtta ei astutud ·Poola armeel võrreldes Saksamaaga väga kehv seis ·Poola armee üritas üritas taanduda maa idaossa, kuid 17.09.1939 a. tungis Poolale kallale ka NSVL ning hõivas Ida-Poola ·06.10.1939 a. oli sõjategevus lõppenud ·Saksamaa ja NSVL pidasid ühise võiduparaadi: Poola oli lakanud eksisteerimast ·1939 a. novembris ründas NSVL MRP-le tuginedes Soomet; 1940 a

Ajalugu

doc

Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses

Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta. 1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas. Sel aastal tungis Jaapan Kirde-Hiinasse ehk Mandzuuriasse. Kuna Hiina oli kodusõjas, läks Mandzuuria vallutamine Jaapanil lihtsalt. Mandzuuriat ei liidetud otseselt Jaapangia, vaid sellest moodustati Jaapanist sõltuv Mandzuko riik. Mõnda aega valitses seal rahu. 1937 alustas Jaapan sissetungi Hiinasse ja algas Jaapani-Hiina sõda. Jaapani sissetung Hiinasse sundis erinevaid osapooli leidma kompromissi, et ühiselt Jaapani vastu võidelda. Jaapani- Hiina sõda kestis kuni 1945, II maailmasõja lõpuni. Teine sõjakolle (1935-36) tekkis Aafrikas, kus toimus Etioopia-Itaalia sõda. Etioopia oli üks vähestest iseseisvatest Aafrika riikidest, ülejäänud osa oli jagatud erinevate Euroopa riikide vahel kolooniateks. Ka Itaalial oli Aafrikas kolooniaid. Itaalia soovis oma alasid suurendada, sest ta arvas, et oli I

Ajalugu

docx

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

● Euroopa tsivilisatsioon - isikuvabadus, eraomand, demokraatia (teisi ideoloogiaid peeti mittetsiviliseerituks) ● 20saj algus kogu maailm jaotatud Euroopa riikide mõjusfäärideks Koloniaalimpeeriumite teke ● Pool maailma rahvast elas koloniaal voi poolkoloniaalseted maades (nt Inglismaal elas 7korda vahem inimesi, kui Inglismaa kolooniates) ● Suurimad kolooniad Inglismaal ja Prantsusmaal ● 90% Aafrikast Euroopa riikide käes ● Inglise-Buuri sõda 1899-1902 toi Briti impeeriumile halva maine, raskekuulipilduja ● Indias majanduse areng toi traditsioonilise elukorralduse kokkuvarisemise ja vastuseisu inglise valitsemisele ● Hiinas bokserite ülestõus ja kodanlik-demokraatlik liikumine dünastiast sai vabariik Tehnika areng ● 20saj Henry Ford esimesed konveierid - suureneb autode tootmine ● Marconi raadiosignaal üle Atlandi - maailma globaliseerumine ● Titanicu uppumine 1912 - laialdane kajastus

12. klassi ajalugu

doc

KT II maailmasõda

· Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. Sõda Poola vastu Eesmärgid: Preisi alade tagasisaamine/ühendamine; põllumaa, kaevandused, sadamad. Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal. Varssavi piirati sisse ja alistati. Kummaline sõda 1939-1940 Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima

Ajalugu

docx

Ajaloo riigieksami kordamine 2010

kaotatud Elsass-Lotringi alad. 5* Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. 6* Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). 7* Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. 8* Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. 9* Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.3. Sõja algus: 23* Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjus- riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud. (Vt. õpik lk.53). Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale Sõjale eelnes Austria-Ungari ultimaatum, (28.juuli) mida Serbia ei saanud vastu võtta.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid