Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Külm sõda (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised olid Saksamaa välispoliitilised eesmärgid pärast Hitleri võimule tulekut?
  • Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle?
  • Mida kujutas endast Saksamaa maharahustamise poliitika?
  • Kuidas likvideeriti Poola Eesti Läti ja Leedu omariiklus?
  • Miks millistel tingimustel õnnestus Soome riigil püsima jääda?
  • Mida kujutas endast Saksamaa sõjakäik Lääne-Euroopas?
  • Mida andis talle Taani Norra Beneluxi maade ja Prantsusmaa vallutamine ?
  • Miks ei õnnestunud vallutada Suurbritanniat?
  • Miks alustas Hitler sõda NSVL vastu ja mida saavutas Saksa armee 1941 lõpuks?
  • Miks ja millal ründas Jaapan USAd?
  • Kuidas see mõjutas sõja käiku?
  • Miks kuidas ja millal tekkis teljeriikide vastane koalitsioon?
  • Milliste sõjaliste operatsioonide tulemusel purustati Suur-Saksamaa?
  • Milliste sündmuste tulemusena kapituleerus Jaapan?
  • Miks kaotasid teljeriigid sõja?
  • Millised olid II maailmasõja tagajärjed?
  • Millised muudatused toimusid Euroopa kaardil?
  • Miks tugevnes USA ja NSV Liidu roll maailmapoliitikas?

  • Millised olid Saksamaa välispoliitilised eesmärgid pärast Hitleri võimule tulekut?
    Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle?
    • 1935. aastal tühistas Sakasamaa ühepoolselt Versailles ’ lepingu
    • Kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis seni oli keelatud.
    • Sõlmiti uus kokkulepe suurbritanniaga, kus seati saksa sõjalaevastiku tonaaži piirmääraks 34% briti laevastiku tonnaažist.

    Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga?
    Austria Liitmine
    • Märts, 1938
    • Saksamaa nõudis Austria liitmist kantsler Schuschnigilt
    • Saksa vägede sissesõit Austriaase 13.03.1938
    • Liitumisrefrendum 99% poolthääli
    • Kinnitamisreferendum 4.aprill 1938
    • Saavutas natside vabastamise Austrias

    Müncheni kokkuleppega
    • September, 1938
    • Suurbritannia , Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia vahel Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa.
    • Saavutas Tšehhoslovakkia vallutamise

    Molotovi-Rippentropi pakt
    • August, 1939
    • Sõlmiti Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping
    • Saksamaa ja NSVL lubasid ksteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisel pool vaenulikus sõjalises liidus
    • Saksamaa saavutas endale Poola lääneosa ja Leedu

    Mida kujutas endast Saksamaa maharahustamise poliitika?
    • Lääneriigid olid saksamaa ja itaalias suhtes tegevusetud, lootes, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida.

    Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida?
  • Kuidas likvideeriti Poola, Eesti, Läti ja Leedu omariiklus?
    Poola
    • Hitler tungis poola 1. Sept 1939 sõda kuulutamata,mille tulemusel kuulutas Prantsumaa ja suurbritannia saksamaale sõja, kuid tegelikult sõtta ei sekkunud .
    • Saksa väed kasutasid võimalust kohe ära, nende armee oli poola armeega võrreldes palju suurem ja parem.
    • Poola ratsaväe vastu tulid sakslased tankidega, poola lennuvägi hävitati juba esimesel päeval.
    • Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kui 17 september 1939 tungis poolale kallele ka NSV liit, hõivates ida-poola.
    • Tulemusena lakkas poola riik eksisteermiast 1939.aasta novemberiks.

    Eesti
    • NSV liit viis oma laevastiku Balti merele , blokeerides sellega Eesti merelt .
    • Eesti välisminister läks moskvasse läbirääkimistele, kus esitas molotovi nõudmised sõlmida NSV liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel eesti territooriumile loodaks NSV liidu sõjaväebaasid.
    • Keeldumise korral ähvardas molotov kasutada jõudu, eesti juhtkond otsutas nõustuda sellega.
    • Tagasi läbirääkimistele jõudes nõuti et eestisse paigutatakse 35 000 punaväelast, see oli eestile vastuvõtmatu, eesti sõjavägi seati lahinguvalmis ning alustati ettevalmistusi üldmbilisatsiooniks.
    • Lõpuks oli stalin nõus arvu vähendada 25 000-ni. 28 september 1939 kirjutati alla lepingule ja 18 oktoober alustas punarmee oma üksuste paigutamist eestisse.
    • Peale seda polud eesti enam täiesti sõltumatu riik.

    Läti
    • Eestita polnud lätil enam erilisi võimalusi Stailini survele vastu seista.
    • Läbirääkimistel nõudis molotov läti analoogset lepingut nagu Eestiga.
    • Kui Läti üritab nõudmisi tõrjuda, ähvarda molotov vastupanu sõjalisel teel maha suruda.
    • 5. oktoober 1939 kirjutas läti moskva lepingule alla. 30 000 meest baasidesse.

    Leedu
    • Moskvas alanud läbirääkimistel pakkus molotov leedu esindajale võimalust saada tagasi MRP alusel poola koosseisust NSV liidu valdusse läinud Vilniuse piirkonda nõudes selles eest aga analoogilist baaside lepingut.
    • Leedu oli lõpuks sunnitud nõustuma- 20 000 meest baasides.

    Miks, millistel tingimustel õnnestus Soome riigil püsima jääda?
    • Soome osutus Punaarmeele oodatust tugevamat vastupanu.
    • Selgus, et NSV liit polnud sugugi sõjaks sugugi valmis.
    • Suurele ülekaalule vaatamata ei suutnud punaarmee kuidagi läbi tungida Karjala kannasele rajatud Mannerheimi liinist.
    • Ilm läks väga külmkas, mitmed nõukogude üksused piirati neile tundmatul maastikul ümber ja hävitati.
    • Punaarmee oli sunnitud pealetungi peatama.
    • Inglismaa ja Prantsusmaa olid valmis juba soomet abivägedega aitama , mis sundis Stalinil vallutamise kavast loobuma .

    Mida kujutas endast Saksamaa sõjakäik Lääne-Euroopas?
    • Samal ajal Taani ja Norra vallutamisega oli Hitler teinud ettevalmistusi välksõjaks läänerindel. Väejuhatus oli välja töötanud plaani, mille kohaselt tuli saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii prantsuse-inglise põhijõude Belgiasse.
    • Tegelikult pidid saksa armee põhijõud hõivama väiksese Luksemburgi, tungima üle Ardennide, mööduma Maginot’i liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude seljataha, ja neid ühe hoobiga purustada

    Mida andis talle Taani, Norra, Beneluxi maade ja Prantsusmaa vallutamine ?
    Miks ei õnnestunud vallutada Suurbritanniat?
    • Suurbritannia peaminister Wintson Churchill lükkas tagasi Hitleri Rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata.
    • 16 juuli 1940. Andis Hitler käsu SB Luftwaffe jõududega põlvili suruda.
    • Sakslased olid oma edus kindlad, kuna inglastel oli puudus väljaõppinud piloodidest.
    • Kuigi mõnel hetkel olid sakslased edule väga lähedal, õnnestus inglastel siiski peale jääda.
    • See oli Hitleri esimene suur tagasilöök II maalmasõjas.

  • Miks alustas Hitler sõda NSVL vastu ja mida saavutas Saksa armee 1941. lõpuks?
    • Eesmärgiks olid toiduained, maavarad , slaavlaste orjastamine , juutide ja kommunismi hävitamine.
    • 1941. aasta sügiseks oli Saksa armee vallutanud Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast
    • Armeegrupp Mitte jõudis hilissügisel u 6o km Moskvast – Saksa armee tagasitõrjumine Moskva alt dets 1941. Välksõja lõpp.

    Miks ja millal ründas Jaapan USAd? Kuidas see mõjutas sõja käiku ?
    • Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias
    • 7.dets. 1941 Jaapan ründas USA Vaikse ookeani laevastiku peabaasi Pearl Harbourit.
    • Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid ning Indohiina,  Birma , Malaisia,  SingapuriFilipiinid  ja  Indoneesia , kuid 1942. aasta juunis toimunud  Midway lahing oli jaapanlastele hävituslik.

  • Miks, kuidas ja millal tekkis teljeriikide vastane koalitsioon? (Atlandi harta, Teherani konverents ).
    Atlandi harta
    • Toimus 14. augustil 1941..
    • Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted.
    • Harta eeldas loobumist territoriaalvallutamist ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist.
    • Sellega liitus kokku 15 riiki, k.a. NSVL.

    Teherani konverents
    • Toimus 28. novembrist 1. detsembrini 1943  Iraani  pealinnas Teheranis
    • Kolme suurriigi tippkohtumine. Nõukogude Liitu, Ameerika Ühendriik ja Suurbritannia
    • Churchill ja Roosevelt andsid Stalinile vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia ja  Rumeenia  okupeerimiseks
    • Teherani konverentsil nõudsid Stalin, Roosevelt ja Churchill Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises.
    • Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist, mida nad lubasidki.
    • NSV Liit nõustus pärast sõja lõppu Euroopas alustama sõjategevust Jaapani vastu.

    Milliste sündmuste tulemusena toimus pööre II maailmasõjas teljeriikide kahjuks (El Alameini , Midway , Stalingradi lahingute tähendus)?
  • Milliste sõjaliste operatsioonide tulemusel purustati Suur-Saksamaa? Milline oli NSV Liidu ja lääneliitlaste roll selles?
    Milliste sündmuste tulemusena kapituleerus Jaapan?
    • Vabastati Filipiinid
    • Okinawa vallutamine järel algas Jaapani linnade pommitamine õhust, sadamate blokeerimine merelt
    • NSVL tungis Hiinasse ja lõi puruks Jaapani armee Mandzhuurias
    • USA tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile

    Miks kaotasid teljeriigid sõja?
  • Millised olid II maailmasõja tagajärjed?
    Inimkaotused
    • Hukkus u 60 mln inimest sh 40 mln tsiviilisikut. Enim NSVL u 20 mln
    • Genotsiid juutide vastu- u 6 mln inimest

    Materiaalsed kaotused
    • Euroopa riigid varemetes( NSVL, Saksamaa, SB, Prantsusmaa jt)
    • Ajalooliste ehitiste hävimine( kirikud, silla, kloostrid jm)
    • Tõõstusettevõtete, kaevanduste, sadamate, teevõrgu jm purustamine
    • Suured sõjavõlad

    Millised muudatused toimusid Euroopa kaardil?
    • Likvideeriti enne Teist maailmasõda eksisteerinud riike (nt Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire Euroopas ja teistel mandritel.

    Miks tugevnes USA ja NSV Liidu roll maailmapoliitikas?
  • Selgitage mõisteid:
    • Teljeriigid- olid Saksamaa, Jaapan, Itaalia. Teleriigi liitlased olid Slovakkia, Ungari, Bulgaaria , Rumeenia
    • Suur kolmik ja liitlased- suur kolmik SB, USA, NL. Liitlased SB+ dominioonid, USA, NSV Liit, Prantsusmaa, Hiina + ühinenud riigid
    • Talvesõda - Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga. 1941. 
    • Jätkusõda- oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944
    • lahing Britannia pärast- toimus 1940. Hitleri eesmärk - murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega.
    • Normandia dessant- kutsutakse 6. juunil 1944 USA, Suurbritannia,  Kanada  ja teiste liitlasriikide relvajõudude maabumistSaksamaa poolt okupeeritud Normandias.
    • tuumapommid Hirošimale ja Nagasakile- 6 ja 9.aug, hukkus u. 300 tuh inimest
    • Partisanisõda-
    • Kõrbesõda-
    • kummaline sõda-1939-1940 saksamaa saatis väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantuse-saksa piirile rajatud Maginot ja Siegriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus ja algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool aktiivsust ei näidanud. Merel üritas saksa laevastikläbi lõigata Inglismaa varustusteid.
    • Välksõda- – Saksamaa väed pidid esiteks ründama Belgiat ja Hollandit, et nii meelitama Prantsuse- Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda siit otsekui Schlieffeni plaani matkivat pealelööki
    • vastupanuliikumine - on riigi või muu suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile .
    • Koonduslaagrid -on kinnipeetud isikute ajutine kompaktne kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute massiline isoleerimine
    • Holokaust-  käsitleb juutide vastu toime pandud genotsiidi 

  • Vasakule Paremale
    Külm sõda #1 Külm sõda #2 Külm sõda #3 Külm sõda #4 Külm sõda #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor MonikaHiiop Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    II maailmasõda
    14
    doc

    II maailmasõda

    see lootus osutus lühinägelikuks. 5. Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? Ei oleks saanud ära hoida, kuna Hitler rikkus pidevalt Versailles’ lepingut ning tegi lõpuks Venemaaga Molotovi-Ribbentropi lepingu, mille kohaselt jagati kogu Euroopa ära. Piir läks poolest Poolast – ida pool ja sellst idas olevas riigid läksid Venemaale. Selleks, et neid riike oma valdustesse saada, algas II ms. Kuna teistele riikidele need plaanid ei meeldinud läks sõda ulatuslikuks. 6. Kuidas likvideeriti Poola, Eesti, Läti ja Leedu omariiklus?  Poola – 1. Septembril 1939. A tungis Hitler sõda kuulutamata Poolale kallale. Poola armee oli tunduvalt nõrgem, üritasid taanduda maa idaossa, kuid 17. Septembril 1939 tungis Poolale kallale ka NSV Liit, hõivates Ida-Poola. 6. Oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, Poola riik oli lakanud eksisteerimast.  Eesti ja Läti – 16. Juunil 1940 esitati ultimaatium, nõudes luba Punaarmee

    Ajalugu
    II maailmasõda
    14
    doc

    II maailmasõda

    ostmist Saksamaa poolt, mida oli vaja sõdimiseks Läänes 1939-1940) ja salajase poolega jagati mõjusfäärid Ida-Euroopas ning lepiti kokku septembris alustatava Poola riigi likvideerimise suhtes. Mida kujutas endast Saksamaa maharahustamise poliitika? Nõuti, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa (3mln sakslast) Tagajärg: 1. okt 1938 Saksa armee marssis Sudeedimaale Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? Ilmselt oleks sõda toimunud nii või teisiti, kuna Versailles rahulepinguga oli tekitatud Saksamaale ülekohut, võttes ära tohutud maad Saksamaa elanikega. Kuigi ka Saksamaa on vastutav sõja alustamises, nt okupeerides Tšehhoslovakkia. 2. Kuidas likvideeriti Poola, Eesti, Läti ja Leedu omariiklus? *1939. 1. september ründas Saksamaa Poolat läänest. Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal. Varssavi piirati sisse ja alistati sakslaste poolt. *1939

    Ajalugu
    AJALOO KT II MS
    8
    docx

    AJALOO KT II MS

    Hispaania kodusõjas Franco toetamine, Austria vallutamine (Ansluss 1938), Müncheni sobing 1938, Tsehhi vallutamine, vägede viimine Leetu. 2. Ansluss, Müncheni sobing ­ mis need olid, millal Ansluss on Austria liitmine Saksamaaga, mille tagajärjel sündis Suur-Saksamaa; 14. märts 1938 Müncheni sobing ­ 29. september 1938; konverents, kus Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks sakslastega asutatud alad Saksamaale, loodeti, et nii hoitakse sõda ära. 3. Hispaania kodusõda ­ kelle vahel, millal, kes võitis, miks. Rahvarinde ja Francisco Franco juhtimisel vastuhakk, Rahvarinnet toetas NSVL, Francot Itaalia ja Saksamaa, kuigi riigid olid alla kirjutanud lepingule, mis lubas mitte kodusõjale vahele segada. Toimus juuli 1936 kuni 1. aprill 1939, kui Franco sõja lõppenuks kuulutas. Võitis vastuhaku pool ehk Franco ning pärast seda kehtestati Hispaanias Franco diktatuur.

    Ajalugu
    II maailmasõda
    6
    doc

    II maailmasõda

    23.august 1939 sõlmiti Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (mittekallaletungileping). Salajane lisaprotokoll, kus Ida-Euroopa ära jagati. NSVL sai: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Ida-Poola. Saksamaa sai: Leedu (hiljem siiski NSVL-le), Lääne-Poola. Teise maailmasõja algus 1939-1941 MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises tungis Hitler 1. sept. 1939 Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult veel sõtta ei sekkunud. Saksa armee tugevam Poola omast. 17. sept tungis ka NSVL Poolale kallale, hõivates Ida-Poola. 6.okt sõjategevus lõppenud. NSVL ja Saksamaa pidasid ühist võiduparaadi. 1939 nov ründas NSVL Poolat ja Bessaraabiat 1940. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt lääne. Prantsuse-Saksa piiril Maginot' ja Siegfiredi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda

    Ajalugu
    Ajaloo kordamisküsimuste vastused - Teine maailmasõda
    5
    doc

    Ajaloo kordamisküsimuste vastused - Teine maailmasõda

    Holokaust - Juutide hirmus saatus Teise maailmasõja aastail Koonduslaager - Saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke, surmavabrik Antisemitism - termin, mida kasutatakse tähistamaks vaenulikkust juutide suhtes Geto - linnaosa kus on sunnitud elama vähemusgrupid sotsiaalsetel, majanduslikel või õiguslikel põhjustel. Poola koridor - Saksamaa piirkond, mis Versailles' rahuga Poolale anti. See eraldas Ida- Preisimaad Saksamaast. Talvesõda - Sõda NSV Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast (1939 - 1940) lõppes Moskva rahulepinguga Lepituspoliitika - siis kui saksamaa nõudis tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist kus elasid sakslased siis talle anti järele ja sunniti tsehh. andma talle sudeedimaa Kordamisküsimused 1. Millised olid suurriikide (Saksamaa, Itaalia, Venemaa, Jaapan) sõjalised eesmärgid 1930. aastatel? Saksamaal eesmärgiks Suur-Saksamaa loomine (eluruumi aaria rassile). Itaalia ­ Vahemeri

    Ajalugu
    Ajalugu 1930-1945
    5
    odt

    Ajalugu 1930-1945

    MRP- Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping (10 aastaks). NSV Liit sai loa Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia 08/23 Molotovi- anastamiseks, Poola pidi jagatama pooleks. Hiljem /1939 Ribbentropi pakt lisaprotokolle sõlmides sai NSV Liit Saksamaalt ka Leedu ning andis vastu temale jäänud Poola osa. 1.09.1939 tungib Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. Kuna Saksa armee oli paremini varustatud ja suurem, purustati Poola 09/01 NSVL tungib mõne päevaga. Juba 17.09.1939 tungis Poolale kallale NSV /1939 Poolale kallale Liit, kes hõivas Ida-Poola. 6.10.1939 oli sõjategevus lõppenud- Poola ei eksisteeri enam. Saksamaa kallaletungi Poolale loetakse ka Teise maailmasõja alguseks.

    Ajalugu
    Teine maailmasõda
    18
    docx

    Teine maailmasõda

    Hispaania kodusõda 1936 – 1.aprill 1939 Esimene pärast Esimest maailmasõda puhkenud sõda Euroopas oli Hispaania kodusõda. 1936.aastal võitis Hispaania valimised ning tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Ühiskond polaliseerus, levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletariaadi diktatuur. 1936.aasta juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid

    Ajalugu
    Maailm enne Teist maailmasõda ja Teine Maailmasõda
    12
    doc

    Maailm enne Teist maailmasõda ja Teine Maailmasõda

    a valimistel esimest korda pahempoolsete valitsus · Olukord oli ikkagi stabiilne · Inglismaa väljus kriisist kiiremini teistest · 1921. a. kompromiss ­ Põhja-Iirima 6 krahvkonda Suurbritanniale, ülejäänud Iirimaa aga sõltumatuks · 1937. a. Iirimaa täielik iseseisvumine · 1931. Westminsteri statuud PRANTSUSMAA · Sõja võitjariik · Majanduse arengu tugev tõuge · Võimsad investeeringud purustatud alade ülesehitusse · Majanduskriis väiksem kui enamikes riikides · Enne sõda agraar-industriaalmaa, pärast sõda tööstusriik · Polnud aga stabiilseid parteisid · Kiire valitsuste vahetamine ­ tekitas rahvas pahameelt · Lõpuks tabas ka Prantsusmaad majanduskriis · 1934.a Rahvarinde idee ­ koostöö kodanlike erakondadega · Välispoliitikas oli Prantsusmaa Euroopa mandriosa tähtsaim suurvõim · Puudus aga majanduslik ja sõjaline jõud · 1930.a NSV Liiduga koostöö DIKTATUURID LÄÄNE- EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA.

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun