Teenindusmajandus (0)

Teenindusmajandus
Teenindus
Teenuste osutamisel ei teki uut toodet.
Teenused on millegi müümine, vedu, triikimine, parandamine, õpetamine, ravimine jne.
20. Sajandini teenindaja ja tarbija asukoht sama.
Teenuste alaliigid
Tootja- ehk äriteenused – hind kajastub lõpptoodete hinnas ( uurimis -arendustöö, turustamine, transport)
Isikuteenused – lõpptarbimine (tarbija maksab vahetult teenuse tarbimise eest)
Avaliku sektori teenused – teenused, mida osutavad riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõttelt või riiri (omavalitsuse) poolt asustatud ettevõttelt allhanke korras. (nt. Haridus , politsei jms, mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest)
Teenuste alaliigid (kasutamise sageduse järgi)
Argiteenused
Perioodilised teenused (trennid, muusikakoolid)
Episoodilised teenused (ostad reisifirmast nt reisi)
Harva kasutatavad teenused
Eriteenused (teatud inimrühmale) (nt. puuetega inimestele, väikelastele, pensionäride päevakeskused jne.)
Mida rohkem inimesi, seda tihedamalt teenindusettevõtted paiknevad. Tiheduse määrab ka inimeste ostuvõime.
Teenuste osa tootmisprotsessis
Protsessi alguses:
Uurimis- ja arendustegevus, uue mudeli testimine, turu-uuringud, kapitali hankimine jne.
Protsessi käigus:
Kvaliteedi kontroll, tootmise planeerimine , juhtimine, masinate liisimine, varuosade hankimine, tehniline hooldus , remont, logistika jms.
Pärast toote valmimist:
Toodete müük, nõustamine, transport, hooldus, parandus jne.
Paralleelselt: personaliotsing, väljaõpe, finantseerimine , kindlustus , varustus , puhastustööd jpm.
Teenuste osatähtsuse kasvu tähtsus:
Tootmise spetsialiseeriumisega ja kaubanduse kasvuga hakkasid tootmisprotsessi osad iseseisvuma (veondus, tootearendus , turustamine jne.)
Tekkisid paljud iseseisvad teenindusvaldkonnad.
On tekkinud (ja tekib) palju uusi teenuseid (eelkõige info töötlemisega seotud teenused, meelelahutus jne.)
Nõudlus teenuste järele kasvab pidevalt (äriteenuste pidev kasv, heaoluriikides ka vaba isikuteenuste kasv – kõrgem töötasu, rohkem vaba aega)
Teeninduse struktuur
Lõuna riikides – turism , kaubandus, toitlustus , majutus jt.
Põhja riikides – pangandus, kindlustus, reklaamiteenused jt.
Suurem osa teenuseid on äriteenused.
Teenuste rahvusvahelistumine
Üha suurem kauplemine teenustega .
Edusammud telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia valdkonnas.
Rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsieelised vaeste kodumaiste firmade ees.
Valitsuste suutmatus takistada välismaiste teenuste sissetungi.
TÖÖLEHELT 4. Teine pool
Tänavavalgustus, teede korrashoid , huvialaringid, sotsiaalabi, toimetulekutoetused, haljasalade korrashoid, lasteaiad, vanadekodud, KOV rahastamine jne.
Transport
Transport ja side
Seotud kõikide majandusharudega.
Toimimiseks vajalik arenenud infrastruktuur .
Transport jaguneb:
1. Inimeste ja kaupade veoks
2. Auto-, raudtee -, vee-, õhu-, torutransport .
3. Allharudena logistika ja laomajandus.
17.-18. sajand – purjelaevad, hobused
18.-19. sajand – rongid
20. sajandi algus – autod, telekommunikatsioon , lennukid , infoajastu.
Autoransport
Plussiks mugavus ning kiire transport.
Miinusteks keskkonnasaastamine, tööjõu kulu suur (igal autol peab olema juht).
Tarbib kõige rohkem ressursse, 1/3 naftatoodangust.
Vajab head teede ja tihedat teenindusvõrku.
Vedada saab vaid väikeseid koguseid.
Saastab keskkonda, tee-ehitus hävitab pinnast, taimkatet.
Raudteetransport (19.saj)
Raudtee ehitus kallis – tulus ainult pikkade vahemaade ja suurte veoste korral.
Tööjõu kulu väike, mahud suured.
Tulemuslikult toimib vaid koos teiste transportidega.
Saab vedada mitte riknevaid kaupu.
Tööviljakus kõrge, vedude omahind madal.
Veetransport
Jaotatakse:
1. Meretransport
Mereteedel piiramatu läbilaskmisvõime, laevadel suur mahutavus , väike kütusekulu.
2/3 maailma kaubavedudest meritsi – keskmine kaugus 5000 km.
Sõltuv suurte veosekoguste koondamisest, looduslikest tingimustest.
Atlandi ookeanis pool merelaevanduse veostest, 2/3 sadamatest.
Põhja riikide sadamad universaalsed , Lõuna riikidel spetsialiseeritud.
Mugavuslipumaa - Riik, mille laeva registrisse on võimalik laevu kanda laevaomanikel eriti soodsatel tingimustel. Madalad maksud , väikesed registreerimistasud, leebemad keskkonnanõuded.
Merevoorimehed - Laevad, mis pakuvad teistele riikidele veoteenust
2. Siseveetransport .
Nii reisijate kui kaubaveod (liiv, maagid , kivisüsi, puit)
Odavad veod , suur veovõime, hooajalisus, väike kiirus
Õhutransport (18.-19. saj)
Kiire, võib sõita kaugele, kallis, sõltub ilmastikust, väikese mahutavusega.
Torutransport
Peamiselt vedelike ja gaaside vedu.
Madal omahind, väikesed kapitalimahud, keskkonnaohtlik, automatiseeritud .
Pidev transport, tööjõu kulu minimaalne, ei sõltu ilmast .
Logistika
Veoste planeerimine, edasitoimetamine, kontroll, juhtimine.
3 etappi :
1. Hankimine
2. Tootmine
3. Jaotamine
Materjal ja info liiguvad vastastikku.
Aitab vähendada aja-, lao-, transpordi-, tööjõu- ja juhtimiskulu.
Aitab suurendada müügimahtu, turuosa, kliendi rahulolu, toodete sortimist.
TÖÖLEHELT VEONDUS
9. Ostjad on just Austraalia , oma eraldatuse poolest ning Jaapan samuti. Ostjad on ka arengumaad , kes ei suuda endale suurt laevastikku lubada.
Pakkujad on Norra, Kreeka, USA, Singapur oma laevastikega.
Kommunikatsioon ja meedia
Side ehk kommunikatsiooniteenused
Tagavad informatsiooni edastamise füüsiliselt, elektrooniliselt või digitaalselt sõnas, pildis või helis.
Info edstamine on muutunud kiiremaks ja hinnas pole vahet kui kaugele.
Sidevahendite kiire areng oli 20. sajandi üks globaliseerumise ja infoajastu tekke peamisi tegureid.
Sidel oluline mõju ka transpordi arengule, logistikale.
Massi- ja multimeedia kiire areng – meediaühiskond.
Televisioon ja raadio
Filmi-, video- ja muusikatööstus
Kirjutav press: ajalehed, ajakirjad , raamatud
Reklaam , kaupade ja teenuste promomine.
Maailmas enim nähtav, inimeste elulaadi ja hoiakuid mõjutav majandusharu (on peamine turustamisvahend)
Finantsteenused
Rahandus ehk finantsteenused
Rahandus – riigi rahasuhted, vahendite loomine ja kasutamine.
Majanduse „ vereringe “
Finantsteenuste ja kogu majanduse arengutaseme vahel otsene seos.
Agraarajastul kuld , hõbe
Industriaalajastul riiklikud süsteemid, mida kontrollisid valitsus, keskpangad .
Infoajastul finantsturg avatud välisinvesteeringutele, börsimängurid.
Finantsteenuste struktuur
Hoiustamine
Laenamine
Arveldamine – kohalikud pangad , hoius -laenuühistud, liisingufirmad, kindlustusasutused(fondi)
Investeerimine – valdavalt rahvusvaheline (võlakirjad, aktsiad , fondiosakud börsidel ehk väärtpaberiturgudel)
Tuntumad börsid New Yorkis , Londonis, Tokyos
Välisvõlg
Finantsteenuste kontroll ja reguleerimine
Riiklik kontroll – Riigi keskpangal on kontroll
Finantsteenuste osutamine tugineb rahanduspoliitikale (riikide keskpangad)
Keskpank laseb käibele sularaha (kontrollib otseselt/ kaudselt finantsteenuste osutamist)
Rahvusvahelised finantsorganisatsioonid (rahastavad suuri projekte, reguleerivad riikide koostööd)
- Rahvusvaheline valuutafond IMF
- Maailmapank WB
- Euroopa Rekonstruktsiooni - ja Arengu Pank EBRD
- Euroopa Keskpank ECB
Finantsteenuste geograafia
On kohaga vähe seotud
Ülikõrge koondumine – enim globaliseerunud teenusteliik
Maailma suurimad finantsressursse käsutavad keskused paiknevad New Yorkis, Londonis, Tokyos ja muudes suurlinnades
Pangandusteenuste liidrid on USA, Suurbritannia , Prantsusmaa, Kanada , Jaapan, Saksamaa, Šveits
Väikeriikides rahandusteenus peamine majandusvaldkond – Luksemburg , Liechtenstein, Hongkong, Taiwan
Finantseenuste osutamine kasvab kiiresti ka Hiinas, Indoneesias, Singapuris, Malaisias ja Venemaal.
Finantsteenused ja keskkond
Süüdistused – kui suurimad kasumiteenijad, aga samas ei hooli keskkonna reostamisest, mida projektide elluviimine endaga kaasa toob.
Kaubandusbilanss – ekspordi ja impordi suhe, tulude ja kulude vahe. Kui bilanss on negatiivne, siis on import suurem.
Ekstensiivne – toodetakse peamiselt enda jaoks ning väga vähe toodangust läheb müügiks. Väikesed farmid ning väike turg .
Intensiivne - süvendatud tootmine, väetistega loomakasvatusfarmid. Turg on suur ning toodang suuremahuline.
Turism ehk puhkemajandus
Tegeleb inimeste puhkamise, vaba aja sisustamise ning organiseerimisega.
Turismi arengueeldused
Mere lähedus
Geograafiline asukoht (laiuskraadid, kliima)
Kultuurilised ja geograafilised objektid
Riigi arengutase (sissetulek, vaba aeg)
Transpordivõrgustik
Ja kõik muud võimalikud andmed (meedia, reklaam, reisipaketid)
Turismi liigitus
Massilisus – individuaasus, grupid
Kestus – lühiajaline, pikaajaline
Eesmärk – öko, šoki-, seiklusturism
Hooaeg – suvi, talv
Transport – buss , lennuk, laev
Kaugus – siseturism, rahvusvaheline
Turismi kujunemine, areng
Massiturismi algus 1950 aastal Suurbritanniast.
Vanimad harud terviseveed, kuurordid
Nn. Päevitusreisid
Alpinism, talisport
Jahindus , safarid
Palverännakud kõikidel kultuuridel (Kuremäe nunnaklooster Eestis)
Tänapäeval vaateturism, meelelahutusturism
Rekreatsioon – töövõime taastamine looduses aktiivse puhkusega
Turismi geograafia
Esimene massiturismi piirkond Vahemere maad (lähedus, kliima, vaatamisväärsused, hotellid, infrastruktuur, liikluskorraldus) – Prantsusmaa, Itaalia
Hiljem kerkisid esile Lõuna- Hispaania , Portugal , Kreeka, Horvaatia
Bulgaaria , Krimm, Gruusia – idaeurooplastele
Huvi tõuseb – Türgi, Küpros, Tuneesia , Maroko , Egiptus (vähekoormatud, odavamad arengumaad)
Põhja-Ameerikas Kanada – USA vahel , Usa – Mehhiko ( Kariibi meri, kultuuriobjektid)
USA tulu turismilt maailma suurim!
21. sajandil – Vaikse ookeanid turismipiirkond (Hiina avanemine, Hongkong, Aomen, Tai, Malaisia , Kambodža, Vietnam ) – loodus, kultuuripärandi eripära.
Turism on seotud paljude teiste majandustegevustega
Puhke - ja terviseasutused – santooriumid, kuurordid
Vaatamisväärsused – muuseumid , näitused, kultuuripärand
Üritused, sündmused – kontserdid, näitused, messid , festivalid
Kaubandus – Kauplused, ateljeed, suveniirikioskid
Meelelahutus – klubid, lõbustusasutused, teater, kino
Transport – ühiskondlik transport, rent, bensiinijaamad, teed, lennujaamad
Toitlustus – restoranid , kohvikud , sööklad, baarid
Majutus – hotellid, motellid, kämpingud
Infrastruktuur
Reisikaubandus – reisibürood, agentuurid , giidid, infopunktid
Meedia, kommunikatsioon, side
Finantsteenused – pangad, rahavahetuskohad
Turismimajanduse osa riigis
Aastane kasv u 3 % (arenenud riikides kuni 15%)
Turismi mõju
Positiivne
Suureneb töökohtade valikuvõimalus
Suurenevad sissetulekukulud
Majandus elavneb
Paraneb infrastruktuur
Keskkonnale tehakse suuri kulutusi (nii loodus- kui kultuurikeskkonnale)
Paraneb teenindusstruktuur
Elustuvad vanad kultuurid
Negatiivsed
Tõusevad kohalikud hinnad
Töö hooajalisus
Kasvab liiklusintensiivsus
Suureneb müra, reostus
Surve loodusmaastikele
Võib suureneda alkoholism , narkomaania , prostitutsioon ja salakaubavedu
Võib tuua sisse võõrtööjõudu
Konfliktid kohalike ja turistide vahel
Turism on tundlik
Sihtkoha majandus- ja poliitilistele sündmustele
Loodusõnnetustele
Terrorismile