Teenindus (0)

Teenindus
Tänapäeval näitab teenindus riikide arengu taset. See vajab kõrgelt haritud tööjõudu. Teenindussektori hõive kasvab koos riigi arenguga, kui suureneb spetsialiseerumine. Teenindusharud on: haridus , tervisehoid ja sotsiaalkindlustus, riigivalitsemine ja –kaitse, side- ja kommunikatsiooniteenused, kommunaalteenused,kaubandus, majutus ja toitlustus, finantsteenused , transport, ehitus, äriteenused, puhke - ja kultuuriteenused, meelelahutustööstus. Nad ei tooda kaupa, aga annavad erinevaid teenuseid. Sõltub väga palju rahakotist. Teenuseid jaotatakse tarbimise seisukohalt kaks. Isikuteenused ja äriteenused. Isikuteenused on kõik need, mille eest tarbija maksab. Näiteks juuksur , maaklerid, finantsnõustajad jne. Äriteenused on need, mida kasutavad firmad ja, mille hind läheb kauba hinna sisse. Teenuste osa tootmisprotsessis on kolme käiguline. Esimene on uurimis - ja arendustegevus, uue mudeli testimine, turu-uuringud ja kapitali hankimine . Teine käik on kvaliteedi kontroll, tootmise planeerimine ja juhtimine, masinate ja seadmete liisimine, varuosade hankimine, tehniline hooldus ja remont, logistika . Kolmas käik on toodete müük, nõustamine, transport, toodete hooldus, parandamine. Teenused jagunevad omandivormi järgi avalik sektor ja erasektoriks. Avalikud teenused on teenused, mida riik või kohalik omavalitsus pakub kõigile. Üldiselt selle tasu on ka väikene. Erasektor on teenused, mida era ettevõtjad pakuvad ja need võivad olla kallimad. Infoühiskonnas on infotöötlemine üks kõige laiemalt levinud teenuseid, sest

• Infotoodete väljatöötlemine vajab kõrgelt haritud inimesi
  
• Keerulisem info vajab ka paremini haritud tööjõudu
  
• Infokaup vananeb kiiresti, seda ei ole enamasti mõtet ladustada
  
• Infot saab kopeerida miljonites eksemplaiders väheste lisakuludega
  
• Info edastamise kulud on võrreldes materiaalsete kaupade transpordiga väga väikesed või peaaegu olematud
  
• Infohulk on tohutu ning vajaliku teabe leidmine ja kasutamine on keerukas, mis tõttu edukus sõltub väga palju infoorganistasiooni ülesehitusest, traditsioonidest ja isegi emotsioonidest
  

Töö teevad lihtsamaks arvutid , koopiamasinad, elektroonilised teenused ( pangad ja raamatupidamine ). Teenuste eksport ehk väljavedu on väga suur USAs ja Suurbritannias (pangad, kindlustused). Teenuseid vajavad riigid, kus tootmine on väga suur, nagu näiteks Saksamaa, kes on Euroopas üks suurim. Sama kehtib ka Jaapani kohta.
Teenuste globaliseerumine
Veondus (on kõige kauem olnud ülemaailmne), side ja kaubandus, ehitus, pangandus , tootmises tarbitavad teenused (autohooldus). Teenuste globaliseerumst soodustavad:

• suurem kauplemine teenustega
  
• Edusammud telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia valdkonnas
  
• Rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsieelised vaeste Üha kodumaiste firmades
  
• Valitsust suutmatus takstada välismaiste teenuste sissetungi
  

Ka teenuste osas toimub ränne odava tööjõuga maadesse, eriti Indiasse . Turismiga seotud teenused on ka odava tööjõuga riikides.
Transport
Tegeleb kaupade ja inimeste veoga ühest kohast teisse . Jaguneb

• meretranspordiks (kõige odavam, mahutab palju, aeglane, ühendab tervet maailma, suured laevad vajavad suuri kanaleid Panama , Suessi ja Kieli
  
• siseveetransport – on oluline seal, kus on suured jõed ja järved (Venemaal Volga, Laadoga , Valgamere, Don, Ukrainas on Dneper, Saksamaal on Doonau, Prantsusmaal on Loar, USAs on Niagara, Hiinal on Kollane jõgi), aeglane, sessoone, saab kogukaid kaupe vedada,
  
• auto – kõige mobiilsem, kallis, väikesed kogused, aga mugav, vajab ka häid teid, suhteliselt kiire, saab vedada ainult väikseid kaupi, eriotstarbega autod on kallid’
  
• rongid - saa vedada suuremahulisi kaupe, on suhteliselt odav, kaugvededel väga hea, tihedam võrk on USAs, Euroopas, Venemaal, kiirrongid on eriti tähtsad Euroopas ja nad konkureerivad lennkukidega,
  
• lennukid -kallis, vajab lennujaamu, kiire, sõltub ilmast ,
  
• torutransport-kõige odavam, aga ainult teatud kaupu saab vedada. Suuremad naftatorud on Lääne-Siberist Prantsusmaani, Suurbritannia ja Norra ümbruses, Türgist Euroopasse, Kanadast USAsse, Mehhikost USAsse
  

Arengusuunad

• Veoste mahud ja kogused suurenevad
  
• Kiirus suureneb (tehnika areng)
  
• Toimus vedede spetsialiseerumine
  
• Hinnad langeva
  

Tänapäeva vendus vajab head infrastruktuur. Tähtsal kohal on ka terminal , kuna seal tõstetekase kaupu ümber.

• ekspress – väheste bussidega või otse
  

Transpordi hinnad on ligi kolm korda vähenenud ja väga paljud teenused on jõudnud ka selle tõttu tarbijateni, kuna hind on talutav.

• logistika – majandusharu, mis juhib, kordineerib ja optimeerib info-, materjali- ja rahvavoogudega ning reisivedudega seotud protsesse suurima tõhususe saavutamiseks
  

Trandpordi mõju majandusele
Vedude geograafia
Vahemaa järgi jagunevad veod kaheks:

• kohalikudveod
  
• kaugveod
  

Piiriks on umbes 500 km. Riigiti sisevedu erinev väga palju sõltuvalt riigi rahvaarvast ja tihedusest. Näiteks Jaapanis on laevad tähtsamad kui rongid, Kanadas on samas vastupidi. Laev tasub ennast ära ainult siis, kui tegemist on pikkade reisidega, kuna bensiin on ikkagi kallis. Autod on kasuliku siis, kui tegemist on autotranspordiga ja raudtee on kuldne keskmine. Suuremad lennujaamad on Los Angeles , Chicagos, Atlantas, Londonis ja Tokyos. Kõige suuremad laevastikud on Panamal, Libeerial, Maltal ja Bahamal. Laevadel on tähtsad väravaregioonid ehk trandsiidi keskused, kus kasutatakse ära kaubateede ristumist ja riik saab sellelt teenida. Holland, Singabur, Hongkong(Hiina). On ka riike, kes rendivad oma laevu, et teised riigid saaksid oma kaupu transportida

• muganduslipumaad – on riigid, kus on madalad maksud laevaomanikele, see tähendab, et maksuvaba on laevaliiklus , ohutus ja keskkonna nõuded on madalad
  
• transiit(veod) – läbiveod, teisteks riikideks läbi minekuks
  

Meedia ja kommunikatsioon
Tekinud on uued majandussuunad ja väga palju vanu asju on uuendatud, kuna nüüd on võimalik kiiremini suhelda terve maailmaga.

• Meedia – meelelahutustööstus, raadio, tv, filmid, muusikatööstus
  

Meedia tunnused

• Kõige kiieremini kasvav teenus
  
• Kõige enam globaliseerunud
  
• Info edastamine, paljundamine odav, aga hankimine on kallis
  
• Tekivad suured rahusvahelised firmad
  
• Üha süvenev meedia spetsialiseeumine
  
• Info edastus on kiire ja tasu saab esimesene
  
• Oskustööliste osakaal suureneb
  

Massimeedia
Finantsteenused

• Finantsteenused – raha hoiustamine, laenamine ehk krediidi võtmine, arveldamine ja investeeringud
  

Finantsteeninduses kasutatakse vahenduskaubana raha. Raha on eriline kaup. Rahas hinnatakse teiste kaupade väärtust, raha on rikkuse allikas. Raha väärtuse aluseks on riigi reservid. Hoitakase, kas kullas või võimsamates valuutades. Reserv TAGAB raha väärtuse püsimise. Peale iseseisvumist oli Eesti krooni tagatiseks Eesti mets.
Off- Shore riigid teenivad raha, kuna paljud soovivad peita raha ja konto avamine annab neile küllalt raha et palka teenida.
Turism
Turism – reisimisi või ajutisi elukoha vahetusi
Turismi kasvu põhjused on:

• Töö aeg on vähenenud, mille tulemusena on inimesel rohkem aega
  
• Sissetulekud on suurenenud
  
• Turismifirmad pakuvad täisteenindust ehk turist ei pea ise midagi tegema ja kõik on ära tehtud
  
• Turismiobjektide valik suureneb (ajaloolised ja puhkusereisid)
  
• Erinevatele huvigruppidele reisid
  
• Transpordi kiire areng
  
• Reklaami mõju
  

Turismi arengu eeldused on: infrastruktuuri olemasolu ja tase, vaatamisväärsused, valitsuste toetus, koostöö, reklaam , info levik, tutvustus, koolitus, kliima, veekogud, loodusmaastike iseärasused jne.
Turismi piirkonnad

• Vahemere piirkonnad, Egiptus , Tuneesia, Süüria
  
• Kagu- Aasia , Vietnam , Kambodža, Tai, Malaisa
  
• Kariibi mere saared, Haiti ,
  
• Ameerikas, Mehhiko , Peruu
  
• Hiina
  
• Eesti
  
• Venemaa
  

Turismi mõju
Suureneb koormus looduskeskonnale. See tähendab, et reostu kasvab. Taime ja looma liikide väljasurenemine. Eurosiooni laienemine ehk ehitatakse jõe ja mere kallastele rohkem hotelle, mis paneb ka pinnase liikuma. Müra taseme suurenemine. Kultuuri väärtuste hävimine. Nakkuste levik.
Turismi areng
Esimene turismimärk oli pühaasjade külastaminine ehk palverännakud. Tervisvetel käimine. Alpinism, talisport ja safarism. Vaateturism. Meelelahutusturism. Massiturism algas 1950. aastatel Suurbritannias. Eestisse jõudis see 1990 lõpus.
Turismi mõju teistele harudele
Toidlustus, hotellid, transport, atraktsioonid, erinevad teenused, mis toetavad , konverentsid ja muu taoline