Teenindusmajandus (0)

Teenindusmajandus
Teenustesektori kiire kasvu maailmas on teinud võimalikuks side ja tehnoloogia kiire areng, vaba aeg, transpordiareng jne.
Teenuste jagunemine
Tootja- ehk äriteenused (osaline töötsükkel, ettevõte, firma,tootmisotstarbel) : kaupade vedu poodi; turu-uuring; raamatupidamine; kontoriruumide koristamine ; kinnisvara konsultatsioon; tööjõu koolitamine ; ETV uudistesaadete tegemine; laste õpetamine
Isikuteenused (lõpptarbija) : maniküür; raamatupidamine; kinnisvara konsultatsioon; laste õpetamine; arstiabi
Avalikeks teenusteks nim. Teenuseid, mida korraldatakse kogutud maksumaksija raha eest.
Avalikud teenused, mille kulud kaetakse riigi eelarvest: haridus , arstiabi, televisioon , raadio, looduskaitsealad , politseiabi, piirivalve jne
A.t, mille eest maksab kohalik omavalitsus : koolimajandamine, ühistransport, teedekorrastus, valgustus , haljastus, raamatute laenutus vms, sotsiaalabi
Teenuste üleilmastumist soodustavad: üha suurem kauplemine teenustega ; edusammud telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia valdkonnas; rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsieelised vaeste kodumaiste firmade ees; valitsuste suutmatus takistada välismaisete teenuste sissetungi
Transport ja transpordiliigid
Transport kui maj.haru jaguneb kaheks: 1) kaubavedu - logistika ja laomajandus on allharud. 2)inimeste vedu.
Transpordi areng- agraarühiskonnas enamasti hobuste jt veoloomadega, väikelaevad;tööstusajastul suurenesid veomahud, kanalite ehitus, maanteed , Suurbritannia , Saksamaa, Prantsusmaa, USA; raudtee levik 19.saj peamine transpordiliik sellel ajal, millega suutis konkureerida ainult rannikulaevandus; jõelaevandus jäi unarusse ; uue pöörde veonduse arengusse tõi autode laialdane kasutuselevõtt 20.saj.
Transpordiliigid- Veondus jagatakse transpordivahendite järgi: mere-, sisevee-, raudtee-, auto- ja õhutranspordiks. + torutransport (vesi, nafta , gaas ) ning elektrienergia ülekanne, kuid need kuuluvad sisuliseld energia- ja kommunaalmaj. Juurde.
Meretransport- odavaim , võimaldab vedada suuri kaubakoguseid. Mereteede hooldus piirdub sadamate, levasõiduteede süvendamisega ning meremärkide ja majakate rajamise, korrashoiuga. Otseseid investeeringuid meredel ja ookeanidel pole tarvis. Laevad on kallid, kuid kasutusiga on pikk. Negatiivne on see, et ei saa sõita kõikjal.
Siseveetransport- vedu on aeglane (suuri jõgesid on vähe, käänulisus, vastuvoolsus). Pidev süvendamis, korrastamisvajadus ja kulukas hooldus.
Raudteetransport -suur hulk kaupa võimalik vedada, kiire. Teed ei saa paikneda kuigi tihedalt, veoseid tuleb koondada ja pärast vedu laiali jaotada. Peamised kasutusalad: pikad kaubaveod ja keskmised reisijateveod. Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa kiirrrongid nt.
Autotransport - kaupade koondlikkus kui ka jaotus. Vähesed aja- ja ümberlaadimiskulud. Privaatsus.
Lennutransport - globaliseerumist soodustanud. Õhutee on maksuta, aga lennuväljade rajamine ja hooldus väga kallis. Veovõime väike, vedu kallis, kuid kiire.
Torutransport- kasut. Suurte koguste vedelike(vesi,nafta), gaaside ümberpagutamiseks. Veo madal omahind ,suht väikesed kapitalimahutused, väikesed kaod, täieliku automatiseerimise võimalus.
Veonduse peamised arengusuunad infoajastul-Tehnoloogia arenedes kasvab veovahendite kandevõime, kiirus, mugavus, turvalisus. Ümberlaadimistööde lihtsustamiseks kasut. Standardmõõdus konteinereid. Ühea enam kasut. Ekspressvedusid st loobutakse ümberlaadimisest ja veos toimetatakse otse sihtkohta . E.veod sobivad kõige paremini autotranspordile selle paindlikkuse ja kiiruse tõttu.
Merevoorimees – Laevad veavad mis tahes riigis kaupa kõikidel maailmameredel, veose tellijatel tuleb teenuse eest maksta(USA, Norra, Singapur)
Mugavuslipp – riik, mille laevaregistrisse on võimalik laevu kanda( Panama , Küpros) laevaomanikele eriti soodsatel tingimustel – madalad maksud , odav tööjõud
Transpordi areng ning selle mõju teistele majandusharudele
Transpordi kiire areng on avaldanud suurt mõju paljudele teistele majandusharudele, oluliselt on muutunud ettevõtete paigutus , sest transpordikulud on muutunud vähetähtsaks (näiteks õmblusettevõtted paiknevad odava töö maades, sest nii riide kui ka valmistoodangu transport on suhteliselt kiire ja odav).
Veondusprotsessi etapid
1. Hankimine
2. Tootmine
3. Jaotamine
FINANTSTEENUSED
Finantsteenuste struktuur: Hoiustamine ; Laenamine; Arveldamine – kohalikud pangad, hoius -laenuühistud, liisingufirmad, kindlustusasutused(fondi); Investeerimine – valdavalt rahvusvaheline (võlakirjad, aktsiad , fondiosakud börsidel ehk väärtpaberiturgudel);Tuntumad börsid New Yorkis , Londonis, Tokyos;Välisvõlg
Finantsteenuste geograafia

On kohaga vähe seotud

Ülikõrge koondumine – enim globaliseerunud teenusteliik

Maailma suurimad finantsressursse käsutavad keskused paiknevad New Yorkis, Londonis, Tokyos, aga ka Chicagos , Frankfurdis, Los Angeleses, Pariisis, Brüsselis

Pangateenuste liidrid on USA, suurbritannia, Šveits

Väikeriikides rahandusteenus peamine majandusvaldkond – Luksemburg , Liechtenstein, Hongkong, Taiwan

Finantsteenuste osutamine kasvab kiiresti ka Hiinas, Indoneesias, Singapuris, Malaisias venemaal
Rahvusvahelised finantsorganisatsioonid rahastavad suuri projekte, reguleerivad riikide koostööd
- Rahvusvaheline valuutafond IMF
- Maailmapank WB
- Euroopa Rekonstruktsiooni - ja Arengu Pank EBRD
- Euroopa Keskpank ECB
TURISM
Turismi positiivne mõju:

Töökohtade valikuvõimalus

Suurenevad sissetulekud

Majandus elavneb

Paraneb infrastruktuur

Keskkonnale tehakse suuri kulutusi (nii loodus-kui ka kultuurikeskkonnale)

Paraneb teenindusstruktuur

Elustuvad vanad kultuurid
Negatiivsed mõjud:

Tõusevad kohalikud hinnad

Töö hooajalisus

Kasvab liiklusintensiivsus

Suureneb müra , reostus

Surve loodusmaastikele

Võib suureneda alkoholism , narkomaania , prostitutsioon, salakaubavedu

Võib tuua sisse võõrtööjõudu,

Konfliktid kohalike ja turistide vahel
Turism on seotud paljude teiste majandusharudega
Puhke- ja terviseasutused – santooriumid, kuurordid ; Vaatamisväärsused – muuseumid, näitused, kultuuripärand;Üritused, sündmused – kontserdid, näitused, messid, festivalid;Kaubandus – Kauplused, ateljeed, suveniirikioskid;Meelelahutus – klubid, lõbustusasutused, teater, kino;Transport – ühiskondlik transport, rent, bensiinijaamad, teed, lennujaamad; Toitlustus – restoranid , kohvikud, sööklad, baarid; Majutus – hotellid, motellid, kämpingud;Infrastruktuur;Reisikaubandus – reisibürood, agentuurid , giidid, infopunktid;Meedia, kommunikatsioon, side;Finantsteenused – pangad, rahavahetuskohad
Turismi geograafia
Esimene massiturismi piirkond Vahemere maad (lähedus, kliima, vaatamisväärsused, hotellid, infrastruktuur, liikluskorraldus) – Prantsusmaa, Itaalia
Hiljem kerkisid esile Lõuna- Hispaania , Portugal, Kreeka, Horvaatia
Bulgaaria , Krimm, Gruusia – idaeurooplastele
Huvi tõuseb – Türgi, Küpros, Tuneesia, Maroko , Egiptus (vähekoormatud, odavamad arengumaad )
Põhja-Ameerikas Kanada – USA vahel , Usa – Mehhiko (Kariibi meri, kultuuriobjektid)
USA tulu turismilt maailma suurim!
21. sajandil – Vaikse ookeanid turismipiirkond (Hiina avanemine, Hongkong, Aomen, Tai, Malaisia , Kambodža, Vietnam ) – loodus, kultuuripärandi eripära.