KORDAMISKÜSIMUSED
TEENINDUSMAJANDUS
1.Milliseid
teenuseid nim. avalikeks teenusteks, nimeta avalikke teenuseid mida
kaetakse riigieelarvest, avalikke teenuseid mida katab kohalik
omavalitsused?
Avalikud
teenused: neid korraldab riik või
omavalitsus inimestelt ja
ettevõtetelt kogutud
maksuraha eest.
riik:
haridus ,
riigikaitse ,
arstiabi
kohalik omavalitsus:
ühistransport , teede
korrashoid 2.Nimeta
tegureid mis soodustavad teenuste üleilmastumist?
üha suurem
kauplemine
teenustega edusammud telekommunikatsiooni ja
infotehnoloogia valdkonnas
rikaste rahvusvaheliste firmade
konkurentsieelised vaeste kodumaiste firmade ees
valitsuste
suutmatus takistada välismaiste teenuste sissetungi
3.Kuidas
jaguneb transport, loetle transpordi liigid, oska kanda kaardile
tähtsamad sadamad, kanalid,lennuväljad?
transpordi liigid
(tabel)
Suurimad sadamad:
Antwerpen , Rotterdam,
Hamburg , Los
Angelas, Shanghai, Hongkong,
Singapur Suurimad lennujaamad:
Pariis, London,
Frankfurt , Los Angelas, Chicago, Dallas,
Tokyo
Suurimad kanalid:
Panama kanal, Suessi kanal
4.Oska
tuua näiteid maailma peamistest kaubanduslikest
veosuundadest?
Kohalikud veod
– kaup toimetatakse kuni 500 km kaugusele. Kasulikum on
ekspressvedu, mis annab suure eelise autotranspordile. Teised
veondusliigid (v.a praamiveod ja torutransport) pole
konkurentsivõimelised.
Kaugveod
– keskmine kaugus suurem kui 500 km. Autotranspordi kõrval saab
kasutada ka teis transpordi liike. Eriti oluline on raudteetransport.
Mõnevõrra piiratumad on siseveetranspordi ja rannikulaevanduse
võimalused.
Mandritevahelised
veod
– võistlevad vaid õhu- ja
meretransport . Meretransport on palju
odavam (1000 korda), kuid ka tunduvalt
aeglasem (50 korda).
Lääne-
Euroopa Põhja Ameerikaga ja vastupidi, Põhja Ameerika ja
Aasia /Okeaaniaga ja vastupidi ja Lääne Euroopa ja Aasia/Okeaaniaga
5.Mõisted
mugavuselipp,
merevoorimees too näiteid?
mugavuslipp: teatud
maksu eest lubavad odavamad riigid laevaomanikul, kellel oma kodumaal
laevapidamiseks tehtavad kulutused on liiga suured, registreerida oma
laev mugavuslippu pakkuva maa lipu alla, et kulutusi vähendada.
(Panama, Libeeria)
Merevoorimees: nimetus riigile, mille laevad
veavad teiste riikide kaupu, sest riigisiseselt on veoteenuse
pakkujaid enam kui
tarbijaid . (Norra,
Kreeka)
6.Miks
on suurima veosekäibega USA, Jaapan,
Holland (2)?
soodne geo.
asend
esindatud paljud transpordiliigid
transiitteenused
USA
– ta on kõige võimsama majandusega riik, toodab kõige enam
kaupa. Jaapan! – sest ta ostab sisse kogu tooraine , toodangud on
suured, eksporditakse palju välja. Holland
-
teenindab väga paljude riikide
veoseid .
7.Nimeta
suurimaid veoteenuste ostjaid ja pakkujaid?
Ostjad -
USA, Jaapan, Austraalia
Pakkujad
-
Norra, Taani, Hongkong, Singapur, Kreeka.
8.Oskad
võrrelda mere-,
raudtee , auto, lennu ja torutranspordi eeliseid ja
puudusi kaugvedudes?
Transpordiliik Eelised ja puudusedMilleks sobib kõige enamAutotransport +Vedu kiire ja paindlik- Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, heitgaasid keskkonnakahjulikudVäikesemahulised kaubad : toiduained, kergetööstustooted jne. Oluline lühikestel vahemaadel ja kohalikel vedudelRaudteetransport +vedu odav, suur mahutavus, regulaarne , usaldatav, tööviljakus kõrge (sest vajab vähe tööjõudu suure koguse transportimiseks)- teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu ehitada kõikjale ja väga tihedalt, vedu suhteliselt aeglane, vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialiveduVeetavad kogused suured ja mahukad (puit, kütus , transpordivahendid , maavarad )Tihedasti asustatud piirkondades reisijate kiirveod (kiirrong).Meretransport +et vedada saab korraga palju, siis tuleb vedu odav ja tööviljakus on kõrge. Teede ehitamisele raha ei kulu.- vedu on suhteliselt aeglane ja sõltub ilmastikuoludest. Sadamate ja merekanalite ehitamine (korrashoid) kallis, vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialiveduVeetavad kogused suured ja mahukad (puit, kütus, transpordivahendid, maavarad) Siseveetransport +sobib väheasustatud piirkondades ja seal, kus maismaatransporditeid rajada liiga kulukas . Veod mahukad ja vedu odav, tööviljakus kõrge- jõgedevõrk on hõre ja korrapäratu, ei saa igale poole vedada, vedu on aeglane, vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu. Rajatiste ehitamine on kallis (sadamad, kanalid), jõed võivad talvel külmudaVeetavad kogused suured ja mahukad (puit (parvetamine), kütus, transpordivahendid, maavarad), kuid võivad olla väiksemad kui raudtee - ja meretranspordilÕhutransport+vedu paindlik (eriti helikopter) ja väga kiire- rajatised väga kallid, sõltub oluliselt ilmastikust, vedu kallis, tööviljakus madal. Veod mahukad ja vedu odav, tööviljakus kõrgeVäikesed, kerged ja kiireloomulised kaubaliigid ( post, lilled), ka hinnalised kaubad . Veod suurte vahemaade taha, reisijatevedu aja võitmiseks ja pika maa taha.Torutransport +vedu odav, toimub pidevalt, ehitamine odav ja küllaltki paindlik. Tööviljakus väga kõrge- vedada saab ainult vedelikke ja gaase , torud rikuvad maastikupilti, ei saa rajada üle mere ja mägedeVedada saab ainult vedelikke ja gaase, veetavad kaubakogused on suured9.Mida
tähendab side ehk kommunikatsiooniteenused, too näiteid meedia
mõjust majandusele?
Need hõlmavad ka massi- ja multimeedia,
tagavad informatsiooni
edastamise füüsiliselt,
elektrooniliselt või
digitaalselt sõnas, kirjas, pildis või helis.
Sidevahendite
kiire areng 20.saj – globaliseerumine
Side abil on arenenud
transport, logistika.
Reklaamindus , suur meelelahutuskäive
10.Selgita
Interneti mõju majanduse arengule ja paiknemisele?
võimaldab
vahendada erinevate firmade vahel kontakte, hea koht kus oma
firmat reklaamida, midagi müüa, info kergesti kättesaadavus,
rahaülekanded,
internet on ülemaailmne (üksiküritajal kergem
turule tulla, ruumiline eraldatus on
väheoluline .
Kogunemine
suurlinnadesse – suudavad kiireneva tehnoloogilise arenguga kaasa
minna.
11.Nimeta
teenuseid, mis kuuluvad finantsteenuste alla, millega tegelevad
börsid, kus paiknevad maailma tähtsamad
börsid?
hoiustamine laenanamine
arveldamine investeerimine
börs :
finantsturu ettevõte, kus läbi organiseeritud kauplemissüsteemi
sõlmitakse kauba ja väärtpabertehinguid (
aktsiad , fondiosakud,
võlakirjad )
New
Yorgis , Londonis ja Tokyos
12.Millised
tegurid on põhjustanud turismi kiiret arengut?
inimeste
sissetulekud on kasvanud
rohkem vaba aega
transpordi areng
(võimaldab kiirelt ja mugavalt
reisida )
erinevate reisipakettide
pakkumine
internet (reisi on kerge arvuti teel broneerida)
13.Millised
on maailma kõige populaarsemad turismiregioonid, miks?
Prantsusmaa,
USA, Hiina,
Hispaania , Itaalia, Inglismaa, Türgi
hea kliima,
kultuur
erinevad atraktsioonid (
muuseumid , lõbustuspargid,
loodusobjektid )
kerge ligipääsetavus
14.Loetle
põhjusi miks inimesed reisivad?
puhkus, tervis ja
religioon , äri-
ja ametireisid jne.
15.Miks
on turism kujunenud oluliseks
majandusharuks ?
Sest ta on seotud
paljude teiste majandusharudega nt: transport, majutus,
toitlustus ,
meedia, meelelahutustööstus.
Peale otseste tulude on turism
riigi majandusele tähtis investeeringute, eksporditulude ja maksude
seisukohalt.
16.Too
näiteid turismi negatiivsetest ja positiivsetest mõjudest
turismipiirkonda?
loodusvarade raiskamine ja väär
kasutamine
looduse mitmekesisuse vähenemine
prügi,
reostusoht ülerahvastatus võib kahjustada ka
kultuurikeskkonda
KORDAMISKÜSIMUSED
TÖÖTLEV
TÖÖSTUS
1.Kuidas
jaguneb tööstus, kust sai tööstuse areng alguse, kuidas jagunevad
tööstusharud?
tööstus:
majandustegevus , mis toodab toormest
kaupu.
jaguneb:
kergetööstus : manufaktuuritootmisest välja
kasvanud, inimestele tarbekaupu valmistav tööstus: peamiselt
tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus
rasketööstus :
metallurgial ja masinaehitusel põhinev materjalimahukas
tööstus.
Tööstuse areng sai alguse kergetööstusest –
tekstiili- ja tarbekaupade valmistamisest, mille areng omakorda
tekitas rasketööstuse arenguks nõudluse ja
suurkapitali.
Tööstusharud jagunevad:
Vanad harud: nt:
toiduaine ja
tekstiilitööstus ning
laevaehitus pärinevad 18.-19.
sajandist, nende
tehnoloogia eriti enam ei uuene. Riikide valitsused
toetavad endiselt neid harusid, säilitamaks tööhõivet ja
enesevarustamist.
Uued harud:nt: auto ja
keemiatööstus 20.
sajandil, on jõudsasti kasvanud, need tööstused said 20. sajandil
kogu majanduse toimimise aluseks, nende põhistruktuur on endiselt
muutuv, suur
konkurents Uusimad ehk kõrgtehnoloogilise tööstuse
harud:
kujunesid välja industrialiseerimise käigus, nt:
mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus,
biomeditsiin jms, tekkisid 20. saj lõpul, on suurte muutuste ja
riski
valdkond , suur riiklik toetus
2.Too
välja fordismi ja toyotismi peamised erinevused.
3.Miks
on toimunud autotööstuse palju ühinemisi, millised on autostumise
mõjud keskkonnale?
kergem turule pääseda
võimalus täita
mahukaid tellimusi
reklaamikuludelt
kokkuhoid rohkem
tarbijaid
odavam
Mõju keskkonnale: heitgaasid, mis
omakorda põhjustavad
sudu teket, globaalsel tasandil
kasvuhooneefekti
autoteede rajamisel jäävad teede alla suured
maa-alad, sealhulgas
viljakad põllumaad
teeäärse pinnase
saastumine tekitab tolmu ja müra
liiklusõnnetuste
korral ohustab keskkonda naftasaaduste ning teiste, sh. mürgiste ja
muude ohtlike ainetega
ohustab
elustiku mitmekesisust ning mõjutab loomade elutingimusi (rändeteede
tõkestamine)
4.Millised
tegurid mõjutavad kõrgtehnoloogiliste ettevõtet ja teadusparkide
paigutust?
uurimis - ja arendustöö (suur
sõltuvus inimressursist) – hea mainega teadusülikoolide või
uurimisasutuste lähedusse
elu- ja töökeskkonna väärtustamine
– teadus ja tehnoloogiapargid suurlinnadest eemal (looduslikult,
kultuuriliselt ja sotsiaalselt väga hea keskkonnaga väikelinnades)
(nt Lund ja Uppsala) (
Silicon Valley)
masstootmine (hõlmab palju
käsitööd) – odava tööjõuga maades
kõrgtehnoloogia:
tehnoloogia, mis on eriti teadusmahukas ja millele on iseloomulik
suur keerukus.
teaduspark : koht või paikkond, kus asub palju
eriti teadusmahukat toodangut andvaid ettevõtteid, uurimisasutusi,
kõrgemaid õppeasutusi.
5.Miks
on kõrgtehnoloogia enamus maades tähtis?
Enamikes maades
strateegiline valdkond – kuna paljud kõrgtehnoloogiaharud on
tihedalt seotud sõjandusega ja riikide kaitsevõimega
6.Too
näiteid teadusparkidest maailmas?
Cambridge
Lund
Uppsala
Silicon
Valley
7.Tea
ja oska kanda kaardile rauamaagi,
boksiidi peamised
leiukohad.
Rauamaak: Hiina, Brasiilia, Austraalia, India
Boksiit :
Guinea, Austraalia, Brasiilia,
Jamaica 8.Tea
ja oska kanda kaardile suurimad terase, alumiiniumi tootjad
riigid.
teras: Hiina, Jaapan, USA, Venemaa
alumiinium: Hiina,
Venemaa, USA,
Kanada , Brasiilia, Austraalia
9.Millised
on alumiiniumitööstuse ettevõtete paigutust mõjutavad
tegurid?
kuna alumiiniumi tootmine on suure
energiakulu tõttu
kallis siis – odava elektri piirkondadesse
Sadamalinnad – kuhu
on odav
maaki vedada
suurte gaasijuhtmete kui odava energiaallika
lähedusse
riigid, kel on endal boksiiti (tööstuslikult
toodetakse alumiiniumit boksiidist)
10.Millised
on rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid? Kuidas
on nende ettevõtete paiknemine aegade jooksul muutunud?
Esimesed
metallsulatusahjud rajati metsarikastesse kohtadesse.
Kuni 20.
sajandi keskpaigani koondus malmi ja terase tootmine peamiselt
rauamaagi või söe leiukohtadesse. Nüüdisajal saab terase
sulatamisel kasutada ka elektrit ja maagaasi ning seetõttu on
sulatusettevõtted ümber paiknenud odava elektri piirkondadesse ja
sadamalinnadesse, kuhu
maak sisse veetakse.
13.Millised
tegurid mõjutavad kõige enam kergetööstusettevõtet
paigutust?
Tööjõu maksumus (odava tööjõuga
maades)
tarbija
traditsioonid
Moetoodang kõrgeltarenenud maades, masstoodang vähem arenenud
maades.
14.Millal
ja miks koondusid kergetööstus ettevõtted söebasseinidesse?
18. sajandil jagunes sepatöö Euroopa maades metallurgiaks ja
masinaehituseks – üleminek metallide sulatamisele kivisöekoksi
abiga. Vajati odavat metalli, mida sulatati
söebasseinides.
söetööstuse
arenedes tekkisid kergetööstusettevõtted kaevanduste piirkonda,
kus oli vaba ja odav
tööjõud 15.Miks
eelistavad rahvusvahelised firmad toota suure osa
kergetööstuse toodangust Ida ja Kagu-Aasiariikides?
Tekstiili-
ja rõivatööstus on tööjõumahukad tööstusharud, nende
paiknemist mõjutab oluliselt tööjõu maksumus. Moetoodang
kõrgeltarenenud maades, masstoodang vähem arenenud maades
.
Odav
tööjõud
16.Selgita
kergetööstuses toimunud globaliseerumise positiivseid ja
negatiivseid külgi vähem arenenud riikides?
neg: odav tööjõud
(pikad tööpäevad – palk väga väike arengumaades)
tihti
ebaseaduslik tööjõud
üleminek käsitsi töölt masinatööle
(järjest vähem töökohti)
pos: pakub palju töökohti
(tööjõumahukas haru)
Kõik kommentaarid