Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kergetööstus (0)

3 HALB
Punktid
KERGETÖÖSTUS
Kergetööstus
hõlmab 30 allharu (nt rõiva-,
naha-, jalatsi-, trikoo-, jpm tööstus)
suurim allharu on tekstiilitööstus
Arenes alguses manufaktuuridena
vabrikutööstusena
Kergetööstus
17 saj. paiknesid
ettevõtted kaevanduste
piirkonnas
Tooraine mõjutab
ettevõtte paigutust vähe
olulisem on odav
tööjõud
Väga laia levikuga
tööstusharu, rohkem
ettevõtted Lõuna riikides
Kergetööstuse areng
1765 a ketrusmasin
1785 a aurumasin
1803 a kudumispink
20 saj keemilised kiud
Lõuna riigid ­
masstootmine
Põhja riigid ­ kvaliteetne
toodang, kallid
tellimustööd, maine,
paigutus, naha ja jalatsi-
tööstus
Kergetööstus
Klassikalised
moekeskused ­Milano,
Pariis, London
Kaubamärkidega toote
omahind 5% lõplikust
hinnast
Suurimad puuvillase lõnga
ja kanga tootjad : Hiina,
India
Suurimad jalatsitootjad:
USA ja Itaalia
Kreenholm
Suurimaid
tekstiiliettevõtteid Euroopas
rajas
1857a. ­ parun
Ludwig Knoop
omanik- Boras Wäfveri
AB, Sweden
ekspordib 9-sse riiki
2150 töötajat
Teenindus
Teenuste osutamisel ei
teki uut toodet
Teenused on millegi
müümine, vedu, triikimine,
parandamine, õpetamine,
ravimine jne jne
20 saj.-ni teenindaja ja
tarbija asukoht sama
Teenuste alaliigid (kasutamise sagedusest)
1. Argiteenused
2. Perioodilised teenused
3. Episoodilised teenused
4. Harva kasutatavad
teenused
5. Eriteenused (teatud
inimrühmale)
Mida rohkem inimesi,
seda tihedamalt
teenindusettevõtted
paiknevad
Teeninduse struktuur
Lõuna riikides ­ turism,
kaubandus, toitlustus,
majutus jt
Põhja riikides ­
pangandus, kindlustus,
reklaamiteenused jt
Suurem osa teenuseid
on äriteenused
Teenuste osa tootmisprotsessis
1. Protsessi alguses:
uurimis- ja arendustegevus, uue mudeli testimine, turu-uuringud, kapitali
hankimine jms
2. Protsessi käigus:
kvaliteedi kontroll, tootmise planeerimine, juhtimine, masinate liisimine,
varuosade hanki- mine, tehniline hooldus, remont, logistika jms
3. Pärast toote valmimist:
Toodete müük, nõustamine, transport, hooldus, parandus jms
Paralleelselt : personaliotsing, väljaõpe, finantseerimine, kindlustus, varustus,
puhastustööd jpm
Transport ja side
Seotud kõikide
majandusharudega
Toimimiseks vajalik aenenud
infrastruktuur
Transport jaguneb:
1. inimeste ja kaupade veoks
(töötab 100 mln inimest)
2. Auto-,raudtee-, vee-, õhu-,
torutransport
Autotransport (tekkis XX saj)
1950a. autosid oli 50 mln ­
tänapäeval aastatoodang
Mugav, "uksest-ukseni"
Reisijateveo
mahust
moodustab 80%
Kõige autostumaks linnaks
on Los Angeles
Autotransport
Tarbib kõige rohkem ressursse ­ 60%
kautsukist, 35 % tsingist, 1/3
naftatoodangust.
Vajab head teede ja tihedat
teenindusvõrku,
Vedada saab vaid väikeseid koguseid
Saastab keskkonda, teeehitus hävitab
pinnast, taimkatet
Raudteetransport (arenes XIX saj algul)
I-neauruveduriga raudtee - 1825a
Elektriraudtee-1895 a.- ei saasta
keskkonda
140 riigis kogupikkus 1,3 mln km
Raudtee ehitus on kallis- tulus ainult
pikkade vahemaade ja suurte veoste
korral ( mlj. t /a)
Põhja riikides 100 km kohta 4-13 km
raudteid
Lõuna riikides 100 km kohta 0,1 km
raudteid
Raudteetransport
Tulemuslikult toimib vaid koos
teiste transportidega
Tööviljakus
on kõrge, vedude
omahind madal
Pikad kaubaveod või kuni 1000
km reisijateveod
Prantsuse kiirrong TGV sõidab
kiirusega 300 km/h, hõljukrongid
kiireimad ( max kiirus 431 km/h)
Veetransport (mere- ja siseveetransport)
Jaotatakse 1) ranna ­
2) välislaevanduseks
Mereteedel piiramatu
läbilaskevõime, laevadel suur
mahutavus, väike kütusekulu
2/3 maailma kaubavedudest
meritsi ­ keskmine kaugus
5000km
Sõltuv suurte veosekoguste
koondamisest, looduslikest
tingimustest
Veetransport
Atlandi ookeanis pool
merelaevanduse veostest,
2/3 sadamatest
Põhja riikide sadamad
universaalsed, Lõuna
riikidel spetsialiseeritud
Rohkem kui 1/3 laevadest
sõidab Panama, Libeeria
ja Bahama lipu all
Jõetransport
Nii reisijate kui
kaubaveod ( liiv,
maagid, kivisüsi, puit
jm)
Odavad veod, suur
veovõime, hooajalisus,
väike kiirus
3% maailma
kaubavedudest
Õhutransport (XX saj. algasid tsiviillennud)
I-sed lennud sooritati
õhupallidel XVIII saj.
I-ses MS muutus lennukite
tähtsus
Kiire, võib sõita kaugele,
kallis, sõltub ilmastikust,
väikese mahtuvusega
Suurimad lennuväljad USAs
, SB, Jaapanis.
Torutransport
Peamiselt vedelike vedu
Madal omahind, väikesed
kapitalimahud,
keskkonnaohtlik ,
automatiseeritud.
Torujuhtmeid maailmas 2
mln km (pikimad Kanadas,
USAs, Venemaal, Lähis-
Idas)
Logistika (veoste planeerimine, edasitoimetamine,
kontroll, juhtimine, )
3 etappi
1)Hankimine
2)Tootmine
3)Jaotamine
materjal ja info liiguvad
vastastikku. Aitab
vähendada lao- transpordi-,
tööjõu-, juhtimiskulu
Aitab suurendada
müügimahtu, turuosa, kliendi
rahulolu, toodete sortimist
Vasakule Paremale
Kergetööstus #1 Kergetööstus #2 Kergetööstus #3 Kergetööstus #4 Kergetööstus #5 Kergetööstus #6 Kergetööstus #7 Kergetööstus #8 Kergetööstus #9 Kergetööstus #10 Kergetööstus #11 Kergetööstus #12 Kergetööstus #13 Kergetööstus #14 Kergetööstus #15 Kergetööstus #16 Kergetööstus #17 Kergetööstus #18 Kergetööstus #19 Kergetööstus #20 Kergetööstus #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 126 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pisike Õppematerjali autor
Konspekt kergetööstuse teemal, selle levikust ja hõlmamisastmetest. Konspekt on ppt kujul.

Sarnased õppematerjalid

Teenindusmajandus
6
docx

Teenindusmajandus

Teenindusmajandus Teenindus Teenuste osutamisel ei teki uut toodet. Teenused on millegi müümine, vedu, triikimine, parandamine, õpetamine, ravimine jne. 20. Sajandini teenindaja ja tarbija asukoht sama. Teenuste alaliigid Tootja- ehk äriteenused ­ hind kajastub lõpptoodete hinnas (uurimis-arendustöö, turustamine, transport) Isikuteenused ­ lõpptarbimine (tarbija maksab vahetult teenuse tarbimise eest) Avaliku sektori teenused ­ teenused, mida osutavad riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõttelt või riiri (omavalitsuse) poolt asustatud ettevõttelt allhanke korras. (nt. Haridus, politsei jms, mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest) Teenuste alaliigid (kasutamise sageduse järgi) Argiteenused Perioodilised teenused (trennid, muusikakoolid) Episoodilised teenused (ostad reisifirmast nt reisi) Harva kasutatavad teenused Eriteenused (teatud inimrühmale) (nt. puuetega inimestele, v

Geograafia
Geograafia
29
doc

Geograafia

MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ­ ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e.

Geograafia
Maailma ühiskonnageograafia
29
doc

Maailma ühiskonnageograafia

MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ­ ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e.

Geograafia
Riigieksami materjal
41
doc

Riigieksami materjal

ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine...............................................

Geograafia
Maailmamajanduse geograafia
66
docx

Maailmamajanduse geograafia

MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on võime suunata

Maailma majandus
Logistika konspekt
56
doc

Logistika konspekt

LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala ­ toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavan

Logistika
Geograafia eksam
61
doc

Geograafia eksam

1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä

Geograafia
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun